riknemist. 8. Mis on termoresistentsus ja mis teeb selle ebasoovitavaks? Osa mikroobe talub mõnda aega 100 kraadi ja nad moodustavad endospoore. Vee keetmisel saab küll mikroobide arvu vähendada, kuid mitte täielikult. Pästoriseerimine toimub alla 100 kraadi ja see tähendab, et ei saa kõikidest mikroobidest vabaks. Kõrgemal kuumusel ei saa kuumutada, kuna see rikuks toidu maitseomadused. 9. Mis on detsimaalne reduktsiooniaeg (DRT) aeg, mille jooksul mikroobi eluspopulatsiooni väheneb kümme korda (kindla temperatuuri kohta). 10. Mille poolest DRT erineb termilisest surmaajast? termiline surmaaeg – min. aeg, mille vältel on kõik mikroobid lõpuks surnud. DRT – detsimaalne reduktsiooniaeg – aeg, mil mikroobi eluspopulatsioon väheneb 10 korda. Detsimaalne reduktsiooniaeg on osa termilisest surmaajast. 11. Kui kultuur DRT autoklaavimisel on 1,5 min, siis kaua kulub 10 6 raku surmamiseks
Asetades l ja t asemele nende suuruste SI ühikud, saame v=l/t= 1 m/s. Järelikult, kiiruse koherente tuletatud ühik SI-s on m/s. 16. Kord ja osaühikud Kordühik on suurem ja osaühik väiksem ühik, mis on moodustatud vaadeldavast ühikust vastavalt mastaabileppele. Kord- ja osaühikud moodustavad põhi- ja tuletatud ühikutele eesliidete kohaldamisel, näiteks km, µm, mA, µs, Mpa jne., mis võivad omakarda olla nii detsimaalsed kui ka mitte-detsimaalsed. Näiteks on meetri (m) detsimaalne kordühik kilomeeter (km), meetri detsimaalne osaühik millimeter (mm). Mittedetsimaalsete ühikute korral eesliidet ei kasutata. Näiteks on sekundi (s) mittedetsimaalne kordühik tund(h). 17. SI ühikud SI sisaldab põhiühikuid ja tuletatud ühikuid. Kõik koos moodustavad need SI ühikute koherentse süsteemi. Selles süsteemis on igal suurusel ainult üks SI ühik ja tuletatud ühikute ammendav loetelu puudub. SI lähtub seitsmest põhiühikust: / Pikkus-
Kandela - the candela is the luminous intensity in a given direction of a source that emits monochromatic radiation of frequency 540 x 1012 hertz and has a radiant intensity in that direction of 1/683 watts per steradian SI tuletatud ühikud - tuletatud SI ühikud on saadud SI põhiühikutest ühendades suuruste füüsikalisi omadusi. Kordühik - mõõtühik, mis saadakse antud mõõtühiku korrutamisel ühest suurema täisarvuga (N: kilomeeter on meetri detsimaalne kordühik, tund on sekundi mittedetsimaalne kordühik). Osaühik - mõõtühik, mis saadakse antud mõõtühiku jagamisel ühest suurema täisarvuga. Suuruse väärtus - Arv ja mõõtühik, mis koos väljendavad suurust kvantitatiivselt. Vastavalt mõõtühiku liigile on suuruse väärtus kas: - arvu ja mõõtühiku korrutis (N: 5,34 m) - dimensioonita (N: laasist proovikeha murdumisnäitaja 1,32) - arv ja mõõtühik vastavalt rakendatud mõõteprotseduurile (N: 43,5 HRC)