Nt BGLB (käärimistest, positiivse tulemuse korral tekib mulle ja sööde värvub siniseks). 11. Mille poolest erineb selektiivsööde rikastussöötmest? Selektiivsöötmesse lisatakse ühe mikroobikultuuri jaoks pärssivaid aineid, rikastussöötmele ei lisata. Mõlemas luuakse ühele mikroobikultuurile soodsad kasvutingimused. 12. Millised ained põhjustavad mikroobi kasvukeskkonnas selektiivsust? antibiootikumid, värvaineid, happed. 13. Kuidas jaotatakse söötmed konsistentsi järgi? Tardsööde, vedelsööde, poolvedelsööde. 14. Millised agari füüsikalised ja keemilised omadused lubavad kasutada seda geelistajana tardsöötmes? Agar sulab vee keemistemperatuuril ja tardub 42 kraadi juures. Ta on mikrobioloogiliselt intertne (vähesed bakterid hüdrolüüsivad). 15. Miks ei sobi želatiin söötme geelistajana? Veeldub toatemperatuuril (25 kraadi) ja ei ole mikrobioloogiliselt inertne (kes toodavad proteolüütilisi ensüüme, need lagundavad). 16
tõmmatakse (NB! Preparaadipoolne külg ülespoole!) aeglaselt 3 korda läbi põleti leegi. Nõuetekohaselt tegutsedes peab kohe vastu käeselga surutud klaas kergelt nahka kõrvetama. Preparaadi ülekuumenemisel rakud deformeeruvad, liiga nõrga kuumutamise korral ei kinnitu nad aga klaasile ja uhutakse veega ära. 2) Iseloomustage esimese teema raames kasutatud söötmeid põhikomponendid, koostise erinevused. Millisel juhul üht või teist kasutasime. Miks? Tardsööde (PCA plate count agar): (Bakterite üldarvu määramiseks) 1 l söödet sisaldab: lihaekstrakti 5g pärmiekstrakti 3g peptooni 3g glükoosi 3g agarit 20 g Virdeagar pärmiga (Seentele) 1 l söödet sisaldab: pärmiekstrakti 4g linnaseekstrakti 10 g glükoosi 4g agarit 20 g
22. Millal kasutatakse mikroobide külvamiseks joonkülvi ? Joonkülvi kasutatakse puhaskultuuride eraldamiseks, mikroorganismide kollektsioon- või töökultuuride uuendamiseks jne. Tehakse külviaasaga petri tassile, kus on valmis sööde. 23. Millal kasutatakse mikroobide külvamiseks pistekülvi ? Kasutatakse mikroorganismide hapnikuvajaduse määramisel aga ka mikroorganismide säilitamiseks. Teostatakse samuti külviaasaga petri tassile, kus on valmis tardsööde. 24. Mille poolest erineb sügavkülv pindkülvist? Sügavkülvil jaotub külvatav materjal üle kogu söötme mikroorganismid kasvavad ja annavad kolooniaid nii söötme pinnal kui ka söötmekihi sees. Erinevus selles, et kui pindkülv tehakse täielikult tardunud söötme peale (ajades külvatud materjal laiali spaatliga) siis sügavkülvil pannakse alguses petritassile mikroobimaterjal ning seejärel lisatakse alles sööde vedel ja soojendatud sööde. 25
taimeekstrakte, võidakse kasutada tööülessannetest lähtuvalt. Liigitatakse: 1. selektiivsööde võim kiiresti eristada üht mikroobi teisest. 2. diferentsiaalsööde võim kiiresti eristada üht mikroobitüve teisest. 3. Rikastussööde ?. Konsintentsi järgi liigitatakse 1. Vedelsööde kasut dehüdreeritud toitepuljongi ekstrakti, mis sis lihaekstrakti või perrooni. 2. Tardsööde on lis geelistajaid, kasut agar agarit. Geelistajat 1,5- 2% 3. poolvedel sööde geelistaja konsentratsioon madal 0,7- 0,8%. Külviviisid: joonkülv- külvamine külviaasaga siksak või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasut tihti mikroobide puhaskülvi eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse,
ehk peame selle 10ng viiega korrutama, et saada reaalse massi. Peame võtma 50ng vektorit. Praktiline töö nr. 6: Transformeerimine Eesmärk: Plasmiidi sisestamine bakterisse selekteerimise ja paljundamise eesmärgil. Materjalid: 5 µl Ligeeritud DNA segu Plasmiid, mis hakkame sisestama 100 µl E.coli kompetentsed Rakud, kuhu sisestame plasmiidi rakud(TOP10), kompetentsuse aste 107 kokku Steriilne tardsööde LB Kus peal oma rakke kasvatame 200ml 200 µl Ampitsilliini vesilahus 100mg/ml Selektsioonimarker 25 µl IPTG 0,8M vesilahus Värvusreaktsioon/Aktiveerib lacZ promootorit 200 µl X-gal Värvusreaktsioon 10 Arvutused: X-gal: Tahame saada 20 µg/ml ja meil on 200ml ehk 20*200=4000 µg ehk 4mg on vaja
reguleeritud. Nt temperatuur. 2) Diferentsiaalsööde – võimalik eristada erinevate mikroobide tüvesid. 3) Rikastussööde – tingimused teatud bakterite kasuks. Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde – kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde – agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne želatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed – seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2-0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine – külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid:
Komplekssöötmed puudub täpne keemiline koostis: sis ka pärmi, liha ja taimeekstrakte, võidakse kasutada tööülessannetest lähtuvalt. Liigitatakse: 1. selektiivsööde võim kiiresti eristada üht mikroobi teisest. 2. diferentsiaalsööde võim kiiresti eristada üht mikroobitüve teisest. 3. Rikastussööde ?. Konsintentsi järgi liigitatakse 1. Vedelsööde kasut dehüdreeritud toitepuljongi ekstrakti, mis sis lihaekstrakti või perrooni. 2. Tardsööde on lis geelistajaid, kasut agar agarit. Geelistajat 1,5- 2% 3. poolvedel sööde geelistaja konsentratsioon madal 0,7- 0,8%. Külviviisid: joonkülv- külvamine külviaasaga siksak või sirgjooneliste liigutustega mööda söötme pinda. Kasut tihti mikroobide puhaskülvi eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse
Pasteur arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. Ta töötas välja vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu. 30. Robert Koch.Kochi postulaadid Koch tõestas siberi katku tekitaja näitel, et haiguse põhjustajaks on Bacillus anthracis, kelle puhaskultuuri süstimisel tervetele loomadele areneb välja siberi katk. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks. Esimene tardsööde keedetud kartuli lõigud! Siis zhelatiin ja siis agar. Bakterite värvimine mikroskoopimisel. Ripptilga meetod mikroskopeerimisel, bakterite pildistamine mikroskoobis. Kochi postulaadid 1 Haigest organismist peab olema võimalik isoleerida mikroob, mida terves loomas pole. 2 Mikroobi tuleb kasvatada puhaskultuuris. 3 Kui tervet organismi antud mikroobiga nakatada, peavad ilmnema sümptomid, mis kaasnevad mikroobiga seotud haigusega.
protsesside poolt reguleeritud. Nt temperatuur. 2) Diferentsiaalsööde võimalik eristada erinevate mikroobide tüvesid. 3) Rikastussööde tingimused teatud bakterite kasuks. Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne zelatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2- 0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid:
protsesside poolt reguleeritud. Nt temperatuur. 2) Diferentsiaalsööde võimalik eristada erinevate mikroobide tüvesid. 3) Rikastussööde tingimused teatud bakterite kasuks. Lisatud on vastavaid toitained, mida kasutavad mikroobid. Konsistentsi järgi: 1) Vedelsööde kasutatakse defidreeritud toitepuljongit, mis sisaldab lihaekstrakte ja peptooni. Puudub tarretumisaine. 2) Tardsööde agar, saadakse punastest merevetikatest ja sööde tardub 42C juures. Ta on mikrobioloogiliselt identne zelatiiniga. Sisaldavad geelistajaid. Miinuseks on temperatuur. 3) Poolvedelad söötmed seal on geelistaja kontsentratsioon madal ( 0,2- 0,3 % ). Väga vähesed mikroobid suudavad agarat lõhustada. Meie kasutame põhimõtteliselt komplekssöötmeid. Okuleerimine külvatava kultuuri külvamine. Tuntumad külviviisid:
olevale tardsöötmele (agarsöötmele) moodustub ligikaudu paarsada üksikkolooniat. Külve tehakse paljudele Petri tassidele ja nii saadakse testimiseks palju üksikkolooniaid. Kolooniatega tembeldatakse steriilset sametit (kolooniatega Petri tass surutakse vastu sametit, iga koloonia puutub kokku sameti pinnaga ja jätab kokkupuute kohale bakterirakke jäljendi kolooniast) ja seejärel tembeldatakse sametiga, mis sisaldab jäljendeid kõigist kolooniatest, Petri tassi, kus on selektiivne tardsööde, mis võimaldab kasvada ainult mutantidel. Kui testiti bakterikolooniaid streptomütsiini resistentsuse suhtes, siis andsid streptomütsiini sisaldaval söötmel kasvu ainult vähestest kolooniatest tehtud jäljendid. Need kolooniad algsel tassil, millest tehtud jäljendid andsid kasvu selektiivsöötmel, sisaldasid ka uuesti testimisel streptomütsiini resistentseid rakke. Need kolooniad, millest jäljendkülv kasvu ei andnud, ei sisaldanud ka uuesti testimisel
olevale tardsöötmele (agarsöötmele) moodustub ligikaudu paarsada üksikkolooniat. Külve tehakse paljudele Petri tassidele ja nii saadakse testimiseks palju üksikkolooniaid. Kolooniatega tembeldatakse steriilset sametit (kolooniatega Petri tass surutakse vastu sametit, iga koloonia puutub kokku sameti pinnaga ja jätab kokkupuute kohale bakterirakke jäljendi kolooniast) ja seejärel tembeldatakse sametiga, mis sisaldab jäljendeid kõigist kolooniatest, Petri tassi, kus on selektiivne tardsööde, mis võimaldab kasvada ainult mutantidel. Kui testiti bakterikolooniaid streptomütsiini resistentsuse suhtes, siis andsid streptomütsiini sisaldaval söötmel kasvu ainult vähestest kolooniatest tehtud jäljendid. Need kolooniad algsel tassil, millest tehtud jäljendid andsid kasvu selektiivsöötmel, sisaldasid ka uuesti testimisel streptomütsiini resistentseid rakke. Need kolooniad, millest jäljendkülv kasvu ei andnud, ei sisaldanud ka uuesti testimisel
annaabi.ee 
