Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Microsoft Operatsioonisüsteemid (3)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Sisukord
  • 1.1. Windows 3.1 3
  • 1.2.Windows 3.x 3
  • Pildid 4
  • 1.3.Windows 95 5
  • 1.4.Windows 98 6
  • Pildid 8
  • 1.5.Windows NT 9
  • 1.6.Windows 2000 11
  • Pildid 13
  • 1.7.Windows ME 13
  • Pildid 17
  • 1.8.Windows XP 17
  • Pildid 21
  • 1.9.Windows Vista 21
  • Pildid 27
  • 2.0.Windows 7 28
  • Pildid 33
  • Serveri operatsioonisüsteemid 34
  • Linux 35
  • Edubuntu 36
  • Ubuntu 35
  • Estobuntu 36
  • Kubuntu 37
  • Unix 38
  • BSD 38

1.Operatsioonisüsteemid
1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti – Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3.5, mille juures oli Microsoft erilist rõhku pannud kiirusele, millest ka koodnimi "Daytona" (vastava nimelise ringraja järgi USAs, Floridas).
1.2.Microsoft Windows 3.x on perekond Microsofti toodetud 16-bitiseid graafilisi kasutajaliideseid MS-DOS ühilduvatele DOS operatsioonisüsteemidele (MS-DOS, IBM PC-DOS, Digital Research DR-DOS), mis ilmusid ajavahemikul 1990–1994.
Windows 3.0 oli esimene õnnestunum Windowsi versioon . Esimestel MS-Windows-idel puudus TCP/IP võrgutugi. Peale MS-Windowsi winsocki (Windows Sockets API) defineerimist kasutati Interneti ühenduseks Trumpet Winsock jaosvara , mille autoriks oli Peter Tattam Tasmaania Ülikoolist.


Desktop :
Desktop programmidega:
Notepad:
Meediapleier:
1.3.Windows 95 on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem. Microsoft lasi selle välja 24. augustil 1995 ja see oli oluline edasiarendus eelmistest versioonidest. Arengutegevuse jätkudes kutsuti seda Windows 4.0-ks või koodnime Chicago järgi.
Windows 95 hõlmab esimesena endas Microsoft MS-DOS-i ja sisaldab suuri muudatusi oma eelkäija Windows 3.1 suhtes: enamjaolt parandati graafilise kasutajaliidese omadusi.
Windows 95 müüs väga hästi. Juba mõne aastaga sai sellest kõige edukam operatsioonisüsteem. Oli ka kõrvalmõju, ta viis kõik MS-DOS-i baasil elavad operatsioonisüsteemi firmad pankrotti, mille pärast Microsoft hiljem kohtusse kaevati. Umbes kolm aastat pärast kasutuselevõttu tuli järelkäija Windows 98.



Windows 95 pilt:
1.4.Windows 98 (koodnimega Memphis) on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem, mille Microsoft laskis välja 25. juunil 1998.
Windows 98 on Windows 95 järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed MS-DOSil baseeruva buudilaaduriga tooted. Windows 98-le järgnes 14. septembril 2000 Windows Me.
1.4.1.Iseloomustavad tunnused
DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me ei ole nii stabiilne, mis ilmneb siiski vaid üksikute riistvara ja tarkvara konfiguratsioonide korral. MS-DOS on integreeritud tervikusse ja nagu Windows 95-s , nii ka Windows 98-s jäi DOS-i põhiliseks ülesandeks vaid süsteemikäivitus.
Windows 98-t on kaks versiooni: esialgne väljalase ja Windows 98 SE (Second Edition e teine väljalase).
1.4.2.Esimene väljalase
Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma põhiinstallatsoonis on läbi ja lõhki 32- bitine : erinevalt Windows 95-st enam üksikuid mooduleid ja taustaprogramme 16-bitises režiimis ei käivitata. Seetõttu töötavad mõned vanemad DOS- programmid Windows 98-s aeglasemalt kui Windows 95-s.
Uuendusteks olid parem AGP ja USB toetus. Mõlemad olid juba Windows 95 B-väljalaskes, kuid USB toetus on seal nii vigane , et enamik draivereid end alles Windows 98-s installida lasevad. Suuremad kui 2 Gb kõvakettad on FAT32 failisüsteemiga (need olid samuti Windows 95 B-väljalaskes).
Osa vahendeid, mida saab Windows 95-s Internet Explorer 4.0 versiooniga lisada, on Windows 98-sse juba integreeritud, näiteks Internet Exploreri integreerimine kasutajaliidesesse, Active Desktop, tõhusam Windows Explorer, UNC ( Uniform / Universal Naming Convention – aadressidele ja võrguarvutitele saab aadressiribast juurde pääseda).
Kuna sarnaseid funktsioone Windows 95-ga oli päris palju, levis SE-väljalaske ilmumiseni kriitikat, et Windowsi on liiga vähe arendatud ja peamiselt turunduslikel põhjustel turule toodud.
Lisaks ilmnesid esimeses väljalaskes stabiilsuse ja ühilduvuse probleemid. Neid võis aimata juba operatsioonisüsteemi lõppversiooni esitlusel 1998, kui Bill Gatesi kaasesineja tõi täiendavat riistvara ühendades paha aimamata esile sinise surmaekraani.
1.4.3.Teine väljalase
Windows 98 võlgneb oma edu eest tänu suuresti Windows 98 SE-le (teisele väljalaskele), mis avaldati 10. juunil 1999. Ehkki SE ei olnud oma eellasele tasuta kättesaadav uuendus, saatis seda ikkagi suur müügiedu, kuna esimese väljalaskega võrreldes sisaldas see otsustavaid täiendusi, mis on tänapäevalgi tähtsad. Muuhulgas sisaldas see täiustatud USB-toetust ja olulisi täiendusi võrgutoetuses, näiteks Interneti-ühenduse jagamine (Internet Connection Sharing ), mis võimaldas kohtvõrgus korraga mitmel arvutil läbi NAT-i ühte Interneti-ühendust kasutada. See vahend oli millegipärast probleemne, keeruline tööle panna ja ebastabiilne.
Teises väljalaskes sisaldus ka parandus mälu ülevoolu probleemile, mille pärast kukkus enamik Windows 98 esimese väljalaske süsteeme kokku, kui need 48 tunniks tööle jäid. Sellele lasti Windows Update kaudu eraldi veaparandus välja.
Teiste vahendite ja programmide seas vahetati välja Internet Explorer 4.0 oluliselt kiirema ja kergema Internet Explorer 5.0 vastu, millest sai veebilehitsejate turuliider. Uuendusteks olid DirectX 6.1, Windows Media Player 6.1, NetMeeting 3.0, Microsoft Installer (MSI) ja integreeritud toetus DVD-ROM-ajamitele.
Suuremat osa sellest sai mõlemal versioonil versiooniuuendustega täiendada. Kahjuks ei lase paljud programmid end esimesele väljalaskele installida, isegi kui see kõigi süsteemiuuendustega suudaks neid toetada.

1.4.4.Windows 98 tööriistad


ScanDisk on väike programm, mis kontrollib kõvaketast tõrgete, vigade jne. järele. Windows 98-s muutus ScanDiski töölepanek süsteemikäivituse ajal kohustuslikuks pärast mis tahes taaskäivitust, mis toimus opertsioonisüsteemi normaalse kinnipanekuta (tavaliselt toitekatkestus).
Kettadefragmentor aitab osade kaupa kõvakettale salvestatud failid kirjutada failisüsteemis järjestikku. Seekaudu kiireneb failide lugemine ja kirjutamine ning kiireneb süsteemi käivitamine. Kettadefragmentor pärineb Symanteci Norton DiskDoctorist.
Microsoft Windows 98-le saab installeerida praegu uusima DirectX 9.0 C versiooni.
Windows 98 pildid:
1.5.Windows NT on pere operatsioonisüsteemide tootnud Microsoft , esimene versioon, mis ilmus juulis 1993. It was originally designed to be a powerful high-level-language-based, processor-independent, multiprocessing, multiuser operating system with features comparable to Unix . See oli algselt mõeldud võimas kõrgetasemeline keele baasil, töötleja sõltumatu, multi , mitmekasutaja operatsioonisüsteem funktsioone võrreldav Unix. It was intended to complement consumer versions of Windows that were based on MS-DOS . See oli mõeldud täiendama tarbija Windowsi versioonid, mis olid aluseks MS-DOS . NT was the first fully 32-bit version of Windows, whereas its consumer-oriented counterparts, Windows 3.1x and Windows 9x , were 16-bit/32-bit hybrids. Windows 2000 , Windows XP , Windows Server 2003 , Windows Vista , Windows Home Server , Windows Server 2008 and Windows 7 are based on Windows NT, although they are not branded as Windows NT. NT oli esimene täielikult 32-bitine Windowsi versioon, arvestades selle tarbijale orienteeritud kolleegidega, Windows 3.1x ja Windows 9x , olid 16-bit/32-bit hübriide. Windows 2000 , Windows XP , Windows Server 2003 , Windows Vista , Windows Home Server , Windows Server 2008 ja Windows 7 põhinevad Windows NT, kuigi nad ei ole marginimega kui Windows NT.
Although various Microsoft publications, including a 1998 question-and-answer session with Bill Gates , reveal that the letters 'NT' were expanded to 'New Technology ' [ 2 ] for marketing purposes, they originally stood for "N-Ten," the codename of the Intel i860 XR processor for which NT was initially developed. [ 3 ] However, they no longer carry any specific meaning. [ 4 ] Kuigi erinevate Microsofti trükised, sealhulgas 1998 küsimuste- vastuste voor koos Bill Gates , selgub , et tähed "NT" laiendati "New Technology" turustamise eesmärgil, nad algselt seisis "N-Ten," koodnimetust on Intel i860 XR protsessor , mis NT oli algselt välja töötatud. Kuid nad enam olema konkreetne tähendus.
Konstruktsiooni peamiste eesmärki NT oli riist -ja tarkvara portability.Various versioonid NT pere operatsioonisüsteemid on lastud mitmeid protsessori arhitektuur , esialgu Intel IA-32 , MIPS R3000/ R4000 ja Alpha , mille PowerPC , Itanium ja AMD64 toeta hiljem maksetena. The idea was to have a common code base with a custom Hardware Abstraction Layer (HAL) for each platform. Idee oli omada ühist koodi baasi custom Hardware Abstraction Layer (HAL) iga platvormi. However, support for MIPS, Alpha and PowerPC was later dropped after NT 4.0. Kuid toetust MIPS, Alpha ja PowerPC hiljem langes pärast NT 4.0. Broad software compatibility was achieved with support for several API "personalities", including Win32 , POSIX [ 5 ] and OS/2 [ 6 ] APIs - the latter two were phased out starting with Windows XP. [ 7 ] Partial MS-DOS compatibility was achieved via an integrated DOS Virtual Machine - although this feature is being phased out in the x86-64 architecture. [ 8 ] NT supported per-object (file, function, and role) access control lists allowing a rich set of security permissions to be applied to systems and services. Lai tarkvara ühilduvus saavutati toetust mitme API " isiksused ", sealhulgas Win32 , POSIX ja OS / 2 API - viimased kaks olid järk-järgult, alustades Windows XP. Osaline MS-DOS oli kokkusobivus abil saavutatud integreeritud DOS Virtual Machine - kuigi see funktsioon on järk-järgult x86-64 arhitektuuri.NT toetas per-objekti (fail, funktsioon ja roll) pääsuloendite võimaldab rikkalikku komplekti kaitse load olema kohaldada süsteeme ja teenuseid. NT supported Windows network protocols, inheriting the previous OS/2 LAN Manager networking, as well as TCP/IP networking (for which Microsoft would implement a TCP/IP stack derived at first from STREAMS , then later rewritten in-house. [ 9 ] ) NT toetab Windows võrguprotokollid, pärib eelmise OS / 2 LAN Manager võrgustikke, samuti TCP / IP võrgu (mille Microsoft rakendavad TCP / IP pinu saadud esimeses alates Streams , hiljem ümber kirjutada in-house.)
Windows NT 3.1 was the first version of Windows to utilize 32-bit "flat" virtual memory addressing on 32-bit processors. Windows NT 3.1 oli esimene Windowsi versioon, et kasutada 32-bit " lapik " virtuaalmälu tegelemine on 32-bitised protsessorid . Its companion product, Windows 3.1, used segmented addressing and switches from 16-bit to 32-bit addressing in pages. Tema kaaslane toode, Windows 3.1, kasutatakse segmenteeritud tegeleda ja lülitub 16-bit 32-bit tegelemine lehekülge.
Windows NT 3.1 featured a core kernel providing a system API, running in supervisor mode , and a set of user - space environments with their own APIs which included the new Win32 environment, an OS/2 1.3 text-mode environment and a POSIX environment. Windows NT 3.1 Objekte tuum tuum annab süsteem API, töötab juhendaja mode , ja määrata kasutaja space keskkonnas oma rakendusliideste mis sisaldas uus Win32 keskkonda, OS / 2 1.3 text-mode keskkonna ja POSIX keskkond. The full preemptive multitasking kernel could interrupt running tasks to schedule other tasks, without relying on user programs to voluntarily give up control of the CPU, as in Windows 3.1 Windows applications (although MS-DOS applications were preemptively multitasked in Windows starting with Windows 1.0). Täielik eelisostu multitegumtöötlus kernel võiks katkestada jooksvate ülesannete ajakava muid ülesandeid, ilma tuginedes kasutaja programmid vabatahtlikult loobuma kontrolli CPU, nagu Windows 3.1 Windows rakendusi (kuigi MS-DOS rakendused olid ennetavalt multitasked Windows alustades Windows 1.0) .
Notably, in Windows NT 3.x, several I/O driver subsystems, such as video and printing, were user-mode subsystems. Nimelt Windows NT 3.x, mitu I / O juht allsüsteeme, näiteks video ja trükkimine, olid user-mode alamsüsteemides. In Windows NT 4, the video, server and printer spooler subsystems were integrated into the kernel. Windows NT 4, video, serveri ja printeri spuuleri allsüsteemide lisati kernel. Windows NT's first GUI was strongly influenced by (and programmatically compatible with) that from Windows 3.1; Windows NT 4's interface was redesigned to match that of the brand new Windows 95 , moving from the Program Manager to the Start Menu / Taskbar design. Windows NT esimene GUI oli tugevasti mõjutanud (ja programmiliselt kooskõlas), et alates Windows 3.1, Windows NT 4 kasutajaliides oli ümber kujundatud, et viia see täiesti uus Windows 95 , liikudes Program Manager , et Start menüü / Taskbar disain.
NTFS , a journaled, secure file system, was created for NT. NTFS , journaled, turvaline failisüsteem loodi NT. Windows NT also allows for other installable file systems, and with versions 3.1 and 3.51, NT could also be installed on DOS's FAT or OS/2's HPFS file systems. Windows NT võimaldab ka teiste asennattavaa failisüsteeme, ja versioonid 3.1 ja 3,51, NT võiks paigaldada ka DOS's FAT või OS / 2's HPFS failisüsteeme. Later versions could be installed on a FAT32 partition, in select cases, including Vista versions. [ 10 ] Windows Vista and Windows 7 require a FAT32 partition to boot on an EFI based system. [ 11 ] Uuemad versioonid võiks paigaldada FAT32 partitsiooni, et valida juhtudel, sealhulgas Vista versioonides. Windows Vista ja Windows 7 nõuavad FAT32 partitsiooni boot EFI põhinev süsteem.
1.5.1.Arendamine
Microsoft otsustas luua kaasaskantav operatsioonisüsteemi, mis on kooskõlas OS / 2 ja POSIX toetada ja koos multi oktoobris 1988. Kui areng algas novembris 1989, Windows NT pidi olema tuntud OS / 2 3.0, kolmas versioon operatsioonisüsteemi poolt ühiselt välja töötatud Microsoft ja IBM . To ensure portability, initial development was targeted at the Intel i860XR RISC processor , switching to the MIPS R3000 in late 1989, and then the Intel i386 in 1990. [ 3 ] Microsoft also continued parallel development of the DOS-based and less resource -demanding Windows environment, resulting in the release of Windows 3.0 in May 1990. Et tagada liikuvus, esialgne areng oli suunatud Intel i860XR RISC protsessor , üleminek MIPS R3000 aasta lõpus 1989, ja siis Intel i386 1990. Microsoft jätkus ka paralleelne arendamine DOS-põhine ja vähem ressursi -nõudlik Windows keskkond, mille tulemuseks vabastamist Windows 3,0 mai 1990. Windows 3 was eventually so successful that Microsoft decided to change the primary application programming interface for the still unreleased NT OS/2 (as it was then known) from an extended OS/2 API to an extended Windows API . Windows 3 oli lõpuks nii edukaks, et Microsoft otsustas muuta esmane Application Programming Interface jaoks veel vabastamata NT OS / 2 (nagu seda tol ajal tuntud) alates pikendatud OS / 2 API laiendada Windows API . This decision caused tension between Microsoft and IBM and the collaboration ultimately fell apart. See otsus tekitas pingeid Microsoft ja IBM ja koostöö lõpuks lagunes . IBM continued OS/2 development alone while Microsoft continued work on the newly renamed Windows NT. IBM jätkas OS / 2 arendamine üksi kui Microsoft jätkas tööd äsja ümbernimetatud Windows NT. Though neither operating system would immediately be as popular as Microsoft's MS-DOS or Windows products, Windows NT would eventually be far more successful than OS/2. Kuigi ei operatsioonisüsteem oleks kohe nii populaarne kui Microsofti MS-DOS või Windows tooteid, Windows NT oleks lõppkokkuvõttes palju edukam kui OS / 2.
Microsoft hired a group of developers from Digital Equipment Corporation led by Dave Cutler to build Windows NT, and many elements of the design reflect earlier DEC experience with Cutler's VMS and RSX-11 . Microsoft palgatud rühm arendajate Digital Equipment Corporation eesotsas Dave Cutler ehitada Windows NT ja paljud kujunduse kajastada varasemate detsember kogemus Cutler's VMS ja RSX-11 . The operating system was designed to run on multiple instruction set architectures and multiple hardware platforms within each architecture. Operatsioonisüsteemi oli mõeldud töötama mitu käsustik arhitektuuri ja mitmekordne riistvaraplatvormide igas arhitektuuri. The platform dependencies are largely hidden from the rest of the system by a kernel mode module called the HAL (Hardware Abstraction Layer). Platvorm sõltuvused on suures osas varjatud ülejäänud süsteemi kernel mode moodul nimega HAL (Hardware Abstraction Layer).
Windows NT's kernel mode code further distinguishes between the "kernel", whose primary purpose is to implement processor and architecture dependent functions, and the "executive". Windows NT's kernel mode koodi edasi eristab "kernel", mille peamine eesmärk on rakendada töötleja ja arhitektuur sõltuvate funktsioonide ja "täidesaatev". This was designed as a modified microkernel , as the Windows NT kernel does not meet all of the criteria of a pure microkernel. See oli mõeldud muundatud microkernel , nagu Windows NT kernel ei vasta kõikidele kriteeriumitele puhas microkernel. Both the kernel and the executive are linked together into the single loaded module ntoskrnl.exe; from outside this module there is little distinction between the kernel and the executive. Mõlemad kernel ja kommenteeritud on seotud kokku ühtsesse laaditud moodul ntoskrnl.exe; väljastpoolt seda moodulit on vähe vahet kernel ja kommenteeritud. Routines from each are directly accessible, as for example from kernel-mode device drivers . Rutiinid igast on vahetult kättesaadav, nagu näiteks kernel-mode seadme draiverid .
API sets in the Windows NT family are implemented as subsystems atop the publicly undocumented "native" API ; this allowed the late adoption of the Windows API (into the Win32 subsystem). API telerit Windows NT perekond on rakendatud alasüsteemid atop avalikult dokumentideta "native" API , see võimaldas hilise vastuvõtmisega Windows API (arvesse Win32 alamsüsteem). Windows NT was one of the earliest operating systems to use Unicode internally. Windows NT oli üks esimesi operatsioonisüsteeme kus kasutati Unicode.
1.6.Windows 2000
1.6.1.Üldinfo
Microsoft väitis, et see Windowsi versioon on varasematest turvalisem. Windows 2000 tarkvara oli põhiliselt uuendatud, näiteks olid uuendatud Internet Explorer, Windows Desktop, ning muid asju. Värskendussüsteem "Windows Update" otsis Internetist uuendusi ja seadistas need automaatselt arvutisse . Pärast seda oli võimalik vajadus arvuti taaskäivitada.
Muudetud oli ka dokumentide ja kataloogide (kaustade) jagamine Interneti kaudu. Tarkvarale lisati ka funktsioon, mis käivitub automaatselt muusika - või videodokumendi valimisel (kuid mitte käivitamisel). Funktsiooni põhimõte oli mängida heli- või videofail automaatselt ette, et arvutikasutaja ei peaks ootama aeglaste arvutite taga olles, millal Windows Media Player käivitub. Windowsile lisati uue riistvara mudeleid, millest Windows aru saab. Windows 2000'del on 4 " Service Pack 'ki", mis tähendavad eesti keelde tõlgituna "Teeninduspakid". Teeninduspaki põhimõte seisnes selles, et kõik Windows 2000 uuendusarhiivid, mida sai alla laadida Windows Desktop Update'iga, oli kõik ühes pakis . Service Pack 4'ga saab seadistada arvutile kontoritarkvarasüsteemi Microsoft Office 2007. Windows 2000 oli sisse seadistatud Microsoft DirectX 7 ning animeeritud piltide armastajate jaoks oli Windowsi ka sisse ehitatud Active Desktop. Active Desktop'iga sai ka arvuti taustapildiks seadistada veebilehekülje.
1.6.2.Versioonid
Microsoft Windows 2000'del on kokku 4 versiooni: "Professional(Profiväljaanne)", "Server(Serveriväljaanne)", "Advanced Server(Arendatud serveriväljaanne)" ja "DataCenter Server(Andmekeskuse serveriväljaanne)". Microsoft lasi 2001. aastal välja ka "Advanced Server Limited Edition(Arendatud Serveriväljaanne - limiteeritud versioon)" ja "Windows 2000 Datacenter Server Limited Edition(Windows 2000 Andmekeskuse Serveri limiteeritud versioon)". Windows 2000'de koduversiooniks nimetatakse Microsoft Windows ME, mida see ei ole: Microsoft Windows ME on Microsoft Windows 9x-põhine, mis tähendab, et ei kasuta Microsoft'i uuemat ja stabiilsemat NT(New Technology)-süsteemi.
1.6.3.Windows 2000 taastuskonsool
Vähese mäluga arvutitel võivad mõned programmid ise taaskäivituse teha. Pärast seda Windows ei käivitu. Või ka mõned muud juhtumid, kui süsteem lakkab töötamast, on Windows 2000 Recovery Console alati käepärast. Windows 2000 RC saab taastada süsteemid, mida buutida ei ole võimalik. Windows 2000 Recovery Console sarnanes "Microsoft Windows Command Prompt" aknaga , kuid ei olnud kokku segatud Windowsi endaga, sest kui Windows oleks viga saanud, oleks ka Windows Recovery Console viga saanud ning ei oleks töödanud.
Windows 2000 Pildid:
1.7.Windows Millennium Edition või Windows Me on Microsofti graafiline operatsioonisüsteem, mis väljastati 14. septembril 2000. Windows Me tugi lõpetati 11. juulil 2006.
Windows Me oli Windows 98 järelkäija ja just nagu Windows 98, oli ta suunatud kodukasutajale. Kaasa tuli Internet Explorer 5.5, Windows Media Player 7 ja uus Windows Movie Maker videotöötluseks. Me tõi endaga kaasa graafilised uuendused, Windowsi kesta uuendused ja IE 5.5-e, millest osad olid juba äriklassi Windows 2000-ga 7 kuud varem välja tulnud. Windows Me on suuteline jooksutama Internet Explorer 6-e SP1 versiooni, kuid mitte SP2-te (ja uuemaid) ega Windows Media Player 9-t. Microsofti .NET Framework versioon 2.0 on toetatud, kuid versioonid 2.0 SP1, 3.x ja uuemad ei ole toetatud. Office XP oli viimane Microsoft Office'i versioon, mida toetas Windows 95/98.
Windows Me on järg Windows 95/98 mudelil, kuid muudetud buudilaaduriga, kust MS-DOS on välja jäetud, et käivitamist kiirendada. See oli üks enim arutatud uuendus Windows Me-s, sest vanemad programmid, mis vajasid töötamiseks DOS-i keskkonda, uues Windowsis enam ei töötanud.
Võrreldes teiste Windowsi versioonidega oli Windows Me-l lühike eduaeg, pisut üle aasta. Selle asendas kiiresti Windows NT baasil tehtud Windows XP, mis tuli 25. oktoobril 2001.
1.7.1.Digitaalne meedia
  • Windows Image Acquisition : Windows Me tutvustas Windows Image Acquisition API standarditud meetod, mis võimaldab Windows rakendustel kasutada läbipaistvalt ja kergemini suhelda kujutise saamise vahendid, nagu näiteks digitaalkaamerad ja skannerid . WIA intended to improve the configuration and the user interface for interacting with scanners and such devices, (which were previously supported by the TWAIN standard) and simplify writing device drivers for developers. WIA eesmärk on parandada konfiguratsiooni ja kasutajaliides suheldes skannerid ja selliseid seadmeid (mis olid varem toetab TWAIN standard) ja lihtsustada kirjalikult seadme draiverid arendajatele. WIA also includes support for USB still image capture device classes such as scanners and cameras through the Picture Transfer Protocol . [ 11 ] WIA ka toetust USB pildistamiseks seadme klassideks nagu skannerid ja kaamerad kaudu Picture Transfer Protocol.
  • Windows Movie Maker : This utility is based on DirectShow and Windows Media technologies to provide Microsoft Windows computer systems with basic video capture and edit capabilities.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Microsoft Operatsioonisüsteemid #1 Microsoft Operatsioonisüsteemid #2 Microsoft Operatsioonisüsteemid #3 Microsoft Operatsioonisüsteemid #4 Microsoft Operatsioonisüsteemid #5 Microsoft Operatsioonisüsteemid #6 Microsoft Operatsioonisüsteemid #7 Microsoft Operatsioonisüsteemid #8 Microsoft Operatsioonisüsteemid #9 Microsoft Operatsioonisüsteemid #10 Microsoft Operatsioonisüsteemid #11 Microsoft Operatsioonisüsteemid #12 Microsoft Operatsioonisüsteemid #13 Microsoft Operatsioonisüsteemid #14 Microsoft Operatsioonisüsteemid #15 Microsoft Operatsioonisüsteemid #16 Microsoft Operatsioonisüsteemid #17 Microsoft Operatsioonisüsteemid #18 Microsoft Operatsioonisüsteemid #19 Microsoft Operatsioonisüsteemid #20 Microsoft Operatsioonisüsteemid #21 Microsoft Operatsioonisüsteemid #22 Microsoft Operatsioonisüsteemid #23 Microsoft Operatsioonisüsteemid #24 Microsoft Operatsioonisüsteemid #25 Microsoft Operatsioonisüsteemid #26 Microsoft Operatsioonisüsteemid #27 Microsoft Operatsioonisüsteemid #28 Microsoft Operatsioonisüsteemid #29 Microsoft Operatsioonisüsteemid #30 Microsoft Operatsioonisüsteemid #31 Microsoft Operatsioonisüsteemid #32 Microsoft Operatsioonisüsteemid #33 Microsoft Operatsioonisüsteemid #34 Microsoft Operatsioonisüsteemid #35 Microsoft Operatsioonisüsteemid #36 Microsoft Operatsioonisüsteemid #37 Microsoft Operatsioonisüsteemid #38 Microsoft Operatsioonisüsteemid #39
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ma1ro Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (3)

XXGetuOlenXX profiilipilt
XXGetuOlenXX: Väga hea, aitas mind väga palju. Suur aitäh, soovitan! :)
11:04 02-01-2013
orumets profiilipilt
orumets: Üsna asjalik materjal
13:41 02-04-2013
orumets profiilipilt
orumets: no nali naljaks, google translatei on väga palju. pask ausalt öeldes
23:50 03-04-2013
eesti999 profiilipilt
eesti999: tänud
11:11 18-03-2012


Sarnased materjalid

42
docx
Operatsioonisüsteemide alused
12
docx
Erinevad operatsioonisüsteemid
12
docx
Operatsioonisüsteemid
18
doc
Operatsioonisüsteemide ajalugu
23
docx
Operatsioonisüsteemi alused
21
pdf
RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad
23
pdf
Operatsioonisüsteemid
7
doc
MICROSOFT WINDOWS’I OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun