Windows Vista Home referaat (0)

TALLINNA POLÜTEHNIKUM
Margus Kõresoo
PA-09B
REFERAAT
Windows Vista home
Sisukord
1. Windows Vista
1.1 Vista arenduskeskus
2. Uued või muudetud funktsioonid
2.1 Lõppkasutaja
2.2 Tuum
2.3 Arendus
2.4 Turvalisusega seotud
3. Väljaanded
4. Visuaalne stiil
5. Riistvara nõuded
6. Füüsilise mälu piirid
7. Hoolduspaketid
7.1 Hoolduspakett 1
7.2 Hoolduspakett 2
8. Kasutatud materjal
1.Windows Vista
Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem,mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft . Sihtgrupiks on personaalarvutid,kodu- ja tööarvutid,sülearvutid,tahvelarvutid ja meediakeskused. Enne väljastamist,22. juuli 2005 aastal, oli Vista tuntud koodnime järgi " Longhorn ".Toote arendamine lõpetati 8. novembril 2006 aastal.Vista läks ülemaailmselt müüki 30. jaanuaril 2007 ning osta ja allalaadida sai ka Microsofti lehelt..Windows Vista tuli 5 aastat peale oma eelkäijat, Windows XP-d, mis on pikim vahe kahe populaarse Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi vahel. Peale Vistat tuli Windows 7, mis muutus suurfirmadele kättesaadavaks 22. juulil 2009 ja kolm kuud hiljem 22. oktoobril 2009, ka tavakasutajale.Windows Vista sisaldab palju muutusi ja parandusi, mille hulgas on uuendused graafilisele kasutajaliidesele ja uued visuaalsed stiilid.Ümber on kujundatud otsingusüsteem, multimeediatarvikuid, sealhulgas Windows DVD Maker .Muudetud on ka internet , heli, printimine ja kuvatavad alamsüsteemid.Vista eesmärgiks oli parandada suhtlust kodu internetis kasutavate arvutite vahel. Microsofti peamiseks ülesandeks Windows Vista puhul oli suurendada turvalisust Windows’i operatsioonisüsteemides. Peamisteks Windows XP ja selle eelkäijate kritiseerimise põhjusteks olid nende suured puudujäägid turvalisuses ja avatus viirustele.Seda silmas pidades kuulutas Microsoft’i juht Bill Gates ettevõtte-sisese "Trustworthy Computing" (Usaldusväärse Arvuti kasutamise) algatuse.Selle eesmärgiks oli suurendada turvalisust tarkvaraarenduses.Microsoft teatas, et prioriteediks on Windows XP ja Windows Server 2003 julgeoleku parandamine.Kuigi uued funktsioonid ja turvalisuse parandamine on saanud palju kiitvaid kommentaare,on Windows Vista ajakirjanduses pälvinud ka rohkesti kriitikat ja negatiivset tähelepanu. Selle põhjuseks on peamiselt operatsioonisüsteemi kõrged süsteeminõuded. Arvustatud on ka rangemaid litsentsitingimuste määramisi ja mitmeid uusi digitaalsete õiguste haldamise tehnoloogiaid , mille eesmärgiks on piirata digitaalse meedia kopeerimist. Nende puuduste ja ka muude vigade tõttu sai Windows Vista leigema vastuvõtu osaliseks kui Windows XP.Siiski oli Windows Vista 2009. aasta jaanuariks, kui maailmas oli 330 miljonit inimest, kes kasutasid Internetti, ületanud Microsofti kahe aasta lootused saavutada 200 miljonit kasutajat.Windows 7 ilmumiseks oktoobris 2009 oli Windows Vista’l juba ligi 400 miljonit Internetikasutajat.
1.1 Windows Vista arenduskeskus
Microsoft alustas Windows Vista’ga tööd 2001. aasta mais ning sellel ajal teati Vistat Longhorn’i nime all. See pidi algselt välja tulema 2003. aasta lõpuks Windows XP ja Blackcomb’i, mis oli kompanii järgmine plaanitud operatsioonisüsteem, vahel. Longhorn’i väljatulekut lükati mitu korda edasi ning samuti suunati paljud Microsoft’i arendajad uuele ülesandele, milleks oli tugevdada Windows XP ja Windows Server 2003 turvalisust.Seistes silmitsi jätkuvate viivituste ja muredega tuleviku ees, teatas Microsoft 27. augustil 2004. aastal, et ta muutis oma plaane . Originaalne Longhorn, mis põhines Windows XP lähtekoodil, lõhuti ja Longhorn’i arendus algas uue, Windows Server 2003 Service Pack 1 koodi baasil. Nüüd kaasati ainult need omadused, mis pidid sisalduma lõpp-produktis, ja sisse viidi vaid need uuendused, mida oli vaja toimiva operatsioonisüsteemi kasutusele võtuks. Mõned varem välja kuulutatud funktsioonid, nagu WinFS, olid eemaldatud või edasilükatud ja uus tarkvaraarendusmetoodika, mida teatakse kui " Turvalise Arendamise Elutsüklit" ( Security Development Lifecycle’t), lisati selleks, et lahendada probleemid Windows’i koodibaasil, mis on programmeeritud C, C++ ja Assembly’ga.
Pärast seda, kui Longhorn nimetati 2005. aasta juulis Windows Vista’ks, avati enneolematu beeta-testprogramm, mis kaasas sadu tuhandeid vabatahtlikke ja kompaniisid. 2005. aasta septembris hakkas Microsoft regulaarselt väljastama CTP (Community Technology Previews)’sid beeta-testritele. Esimesed väljastati 2005. aasta Microsoft Professional Developers’i konverentsil, samal ajal anti need ka beeta-testeritele ja Microsoft’i arenduse tellijatele. Ehitus, mis järgis enamikke funktsioone, mis olid mõeldud toimima lõpptootes, samuti mitmeid muudatusi kasutajaliideses, põhineb suuresti beeta-testi kasutajate tagasisidel. Windows Vista’t peeti täielikult lõpetatuks, kui see avaldati 26. veebruaril 2006. aastal "Veebruari CTP" poolt. Aeg, mis jäi Vista täieliku avaldamiseni, pühendati toote stabiilsuse, töövõimekuse, rakenduste ja draiverite kokkusobivuse tagamiseks. Mai lõpus avaldatud Beta 2 oli esimeseks operatsioonisüsteemiks, mis tehti Microsoft's Customer Preview programmi poolt üldsusele kättesaadavaks. Seda laeti alla üle viie miljoni inimese poolt. Järgmised avaldati septembris ja oktoobris ning mõlemad olid mõeldud suurele kasutajaskonnale.
Kuigi Microsoft lootis Vista algselt tarbijatele laialdaselt kättesaadavaks muuta 2006. aasta jõuludeks, teatati 2006. aasta märtsis, et ilmumisaeg lükati edasi 2007. aasta jaanuarini. See oli vajalik, et anda riist - ja tarkvarafirmadele, millest sõltusid Microsoft’i seadmedraiverid, aega valmistuda.Windows Vista maksis Microsoft’ile ligi 6 miljardit dollarit.
2.Uued või muudetud funktsioonid
Windows Vista arenenuid funktsioone ja uuenenud omadusi ei ole eelnevates versioonides esindatud
2.1 Lõppkasutaja

• Windows Aero :Vista peamiseks visuaalseks stiiliks on Windows Aero, mis on ehitatud uue töölaua koostamise mootoriga , mida kutsutakse Desktop Windows Manager ’iks.Windows Aero tutvustab 3D graafikatoetust nimega Windows Flip 3D, poolläbipaistvaid efekte ,elavaid/liikuvaid pisipilte,aknaanimatsioone ja muid visuaalseid efekte,mis on mõeldud põhi- ja tippklassi videokaartidele.Selle lisa kasutamiseks on iga avatud akna sisu paigutatud videomällu,et lihtsustada takistusteta liikumist Windowsi aknas .Sellest tingituna on Windows Aero’l palju kõrgemad süsteeminõuded kui tema eelkäijatel.Minimaalseks nõudeks on 128 MB graafilist mälu,sõltuvalt sellest,millist resolutsiooni inimene kasutab.Windows Aero ning ka Windows Flip 3D ei ole kaasas Starter ja Home Basicu väljaandega.
  
• Windows Shell :Pakub oluliselt uusi organiseerimis,navigatsiooni ja otsinguvõimalusi.Windows Exploreri tööpaan on eemaldatud, integreerides asjaomased ülesande võimalusi tööriistaribal,samuti on lisatud ’’lemmik link ’’mis võimaldab ühe hiireklõpsuga ligipääsu peakataloogile.Aadressiriba on asendatud lingirea navigatsioonisüsteemiga.Eelvaade võimaldab kasutajal näha pisipilte erinevatest failidest ning vaadata dokumentide sisu.Üksikasjade paan kuvab informatsiooni nagu näiteks faili tüüp ja suurus.Samuti on muutunud ka start menüü,enam ei kasutada üha laienevaid kaste navigeerimisprogrammide kaudu.Sõna ’ start’ on eemaldatud,kasutusele on võetud nn Windows Pearl,ehk Windowsi kujutav sümbol.
  
• Kiirotsing:Windows Vista uus kiirotsingu süsteem,mis on oluliselt kiirem ja põhjalikum kui ükski teine otsingusüsteem Windowsi varasemates versioonides.
  
• Windowsi külgriba:Läbipaistev paneel ekraani servas ,kus kasutaja saab paigutada desktopi aknaid,mis on disainitud kindlaks eesmärgiks,näiteks kuvades ilmateateid või spordihindeid.Desktopi aknaid saab paigutada desktopile vastavalt soovile.
  
• Windows Media Player 11: Suurim uuendus Microsofti programmis ,mis on mõeldud muusika ja video organiseerimiseks ning mänigimiseks.Uued võimalused kaasavad ka GUI meediaraamatukoguks, fotode esitus ja organisatsioon ,võimalus jagada muusikat teiste Windows Vista süsteemi kasutavate kasutajatega.
  
• Backup and Restore Center:Sisaldab varukoopia ja taastamisvõimalusi.Varukoopiad on lisanduvad,salvestated igakord vaid lisanduvad muutused,mis minimaliseerib ketta ruumikasutust.
  
• Windows Mail:Asendus Outlook Expressile,mis sisaldab uut meilisalvestust parandades stabiilsust.Sel on olemas andmepüügifilter IE7 ja rämpsposti filtreering,mis tugevneb korrapäraselt Windowsi uuendustega .
  
• Windows Photo Gallery : Fotode ja videote haldamisrakendus.Fotosid ja videosid saab laadida otse digikaameratest,samuti sildistada ning määrata individuaalsed märkmed.Samuti saab muuta värvitoone ja teha korrektuure,luua ja kuvada esitlusi,samuti ka põletada esitlusi DVD.le.
  
• Windows DVD Maker:Võimaldab luua videosid,mis põhinevad kasutajasisul.Kasutajatel on võimalus kujundada DVD koos pealkirja,menüü,video,taustamuusika ja slaidide või fotode liikumissuundadega videos.
  
• Games and Games Explorer:Mängud on muudetud seoses Windowsi uute graafikavõimalustega. Uued mängud on Chess Titans (3D malemäng), Mahjong Titans (3D Mahjong mäng) ja Purble Place (kogumise mäng), mis on suunatud noorematele lastele. Sealhulgas veel: sobitamise mäng, kooki-looja mäng ja dress -up puzzle mäng.Uus mängude kaust sisaldab otseteid ja infot,mis haldab kõiki mänge kasutaja arvutis.
  
• Windows Update: Tarkvara ja turvauuendused on lihtsustatud, tegutsedes nüüd kaudu juhtpaneeli asemel veebirakenduse kaudu.Windows-i rämpspostifilter ja Windowsi turvasüsteemid uuenduvad automaatselt Windows Update-ga.Kasutajad,kes valivad soovitatud sätetest automaatse uuenduse,saavad uusimaid draivereid alla laadida ning kasutada,kui nad lisavad uut seadet .
  
• Parental Controls:Lubab administraatoril kontrollida veebisaite,programme ja mänge,mida iga piiratud kasutaja saab alla laadida ning kasutada.See funktsioon ei kaasa Vista äri või ettevõtteühinguid.
  
• Windows SideShow:Võimaldab lisateenuseid kuvada uuematele sülearvutitele või toetatud Windows Mobile seadmetele.Selle abil kuvab ekraan lisaaknaid(nt.ilmateadet) ka siis,kui arvuti on sisse või välja lülitatud.
  
• Problem Reports and Solutions :Probleemi teadaanded ja lahendused on juhtpaneel ,mis võimaldab kasutajatel vaadata varem tekkinud probleemi ning näha,mis võimalikke lahendusi või täiendavat infot on saadaval.
  

2.2 Windows Vista Tuum
Windows Vista on tehnoloogial põhinev väljaanne,mis toetub kõrgtehnoloogial ning paljud funktsioonid on seotud sellega,kuidas Windows Vista süsteem toimib,seetõttu pole paljud süsteemid tavakasutajale nähtavad.Näiteks on täielikult ümberkorraldatud ümberkorraldatud audio,printimis,kuvamis ja võrgustike allsüsteemide arhitektuur .Kuigi selle töö tulemused on näha tarkavara arendajatele,lõppkasutajad näevad vaid tulemusi,mida muutused kaasa toovad.Vista sisaldab tehnoloogiad ,nagu ReadyBoost ja ReadyDrive,kus töötab kiire välkmälu,asub (USB driveris ja hübriid kõvakettal),et parandaba süsteemi jõudlust,püüdes levinumaid programme ja andmeid.Veel üks uus tehnoloogia SuperFetch kasutab masinõppe tehnoloogiaid,et analüüsida kasutusmustreid,mille põhjal saab Windows Vista teha arukaid valikuid milline sisu peaks süsteemis olema esindatud igal ajahetkel.See kasutab ära peaaegu kõik RAM.i vahemälu.Seoses SuperFetchiga tagab automaatselt sisse ehitatud Windows Disk Defgramenter et taotlused oleksid strateegiliselt paigutatud kõvakettale,kus nad laaditakse mällu väga kiirelt.Osana ümberkorraldusest võrgu arhitektuuris,IPv6 moodustab osa operatsioonisüsteemis,kus on hulga jõulisi muudatusi tehtud,nagu näiteks TCP window scaling.Eelnevates Windowsi süsteemides oli tavaliselt vaja kolmandat osapoole traadita võrku,et võrgu tarvkara korralikult töötaks,kuid Vista seda ei vaja,sest see sisaldab põhjalikku traadita võrgu tuge.Graafikas tutvustab Vista uut Windows Display Driver Model ja ja suuremaid muudatusi Direct3D-s. Direct3D 10 ,arenenud koos suure graafikakaardi tootjatega,on uus arhitektuur, mis lubab graafika töötlemist ka keerulistemas stseenides ning seda ilma CPU abita . See pakub täiustatud koormuse tasakaalustatust CPU JA GPU vahel ning optimeerib nende vahel andme edastatust. WDDM tagab videomaterjali taasesitamise,mis võistleb tüüpiliste tarbeelektroonika seadmetega.Seda sellega,et teeb lihtsaks ühenduse välismonitoridega,tagades kaitstud HD video taasesituse jasuurendades üldist video esituse kvaliteeti.Esimest korda Windows.is,on multitegumtöötlus võimalik,võimaldades kasutajatel käivitada rohkem kui üks GPU-intensiivne taotlus samaaegselt.
2.3 Windows Vista arendus
Microsoft alustas Windows Vista’ga tööd 2001. aasta mais, viis kuud enne seda, kui tuli välja Windows XP. Sellel ajal teati Vistat Longhorn’i nime all. See pidi algselt välja tulema 2003. aasta lõpuks Windows XP ja Blackcomb’i, mis oli kompanii järgmine plaanitud operatsioonisüsteem, vahel. Longhorn’i väljatulekut lükati mitu korda edasi. Samuti suunati paljud Microsoft’i arendajad uuele ülesandele, milleks oli tugevdada Windows XP ja Windows Server 2003 turvalisust. Seistes silmitsi jätkuvate viivituste ja muredega tuleviku ees, teatas Microsoft 27. augustil 2004. aastal, et ta muutis oma plaane. Originaalne Longhorn, mis põhines Windows XP lähtekoodil, lõhuti ja Longhorn’i arendus algas uue, Windows Server 2003 Service Pack 1 koodi baasil. Nüüd kaasati ainult need omadused, mis pidid sisalduma lõpp-produktis, ja sisse viidi vaid need uuendused, mida oli vaja toimiva operatsioonisüsteemi kasutuselevõtuks. Mõned varem väljakuulutatud funktsioonid, nagu WinFS, olid eemaldatud või edasilükatud ja uus tarkvaraarendusmetoodika, mida teatakse kui "Turvalise Arendamise Elutsüklit" (Security Development Lifecycle’t), lisati selleks, et lahendada probleemid Windows’i koodibaasil, mis on programmeeritud C, C++ ja Assembly’ga.
Pärast seda, kui Longhorn nimetati 2005. aasta juulis Windows Vista’ks, avati enneolematu beeta-testprogramm, mis kaasas sadu tuhandeid vabatahtlikke ja kompaniisid. 2005. aasta septembris hakkas Microsoft regulaarselt väljastama CTP (Community Technology Previews)’sid beeta-testritele. Esimesed väljastati 2005. aasta Microsoft Professional Developers’i konverentsil, samal ajal anti need ka beeta-testeritele ja Microsoft’i arenduse tellijatele. Ehitus, mis järgis enamikke funktsioone, mis olid mõeldud toimima lõpptootes, samuti mitmeid muudatusi kasutajaliideses, põhineb suuresti beeta-testi kasutajate tagasisidel. Windows Vista’t peeti täielikult lõpetatuks, kui see avaldati 26. veebruaril 2006. aastal "Veebruari CTP" poolt. Aeg, mis jäi Vista täieliku avaldamiseni, pühendati toote stabiilsuse, töövõimekuse, rakenduste ja draiverite kokkusobivuse tagamiseks. Mai lõpus avaldatud Beta 2 oli esimeseks operatsioonisüsteemiks, mis tehti Microsoft's Customer Preview programmi poolt üldsusele kättesaadavaks. Seda laeti alla üle viie miljoni inimese poolt. Järgmised avaldati septembris ja oktoobris ning mõlemad olid mõeldud suurele kasutajaskonnale.
Kuigi Microsoft lootis Vista algselt tarbijatele laialdaselt kättesaadavaks muuta 2006. aasta jõuludeks, teatati 2006. aasta märtsis, et ilmumisaeg lükati edasi 2007. aasta jaanuarini. See oli vajalik, et anda riist- ja tarkvarafirmadele, millest sõltusid Microsoft’i seadmedraiverid, aega valmistuda. Microsoft teatas 8. novembril 2006. aastal, et Windows Vista arendus on lõppenud. Windows Vista maksis Microsoft’ile ligi 6 miljardit dollarit.
2.4 Turvalisusega seotud
Windows Vista puhul oli peamiseks prioriteediks turvalisuse suurendamine, millele aitas kaasa Microsoft’i "Trustworthy Computing" (Usaldusväärse Arvuti kasutamise) algatus . Selle programmi eesmärgiks oli parandada üldsuse usaldust oma toodetesse ja selle mõjusid on näha paljudes uutes turvalisus- ja ohutusuuendustes.
User Account Control ehk UAC (kasutaja konto juhtimine) on arvatavasti kõige eristatavam ja märgatavam turvalisus- ja ohutusuuendus. UAC on turvalisustehnoloogia, mis teeb inimestele võimalikuks kasutada oma arvutit mõnede privileegidega, et vaikimisi peatada kahjulikku nuuskvara tegemast omaniku teadmata arvutis muudatusi. See oli eelnevate Windows’i versioonide puhul sageli raskendatud, sest eelnevad “piiratud” kasutajakontod osutusid liialt piiratuks ja ühildamatuks enamiku rakendusprogrammide tarkvaraga. Eelnevad versioonid isegi piirasid mõningaid põhilisi operatsioone, nagu näiteks kalendri vaatamist teadetetahvlilt. Kui sooritada Windows Vista’s mõni tegevus, mis nõuab administraatoriõigusi (näiteks tarkvara peale- või mahainstalleerimine või süsteemiseadete muutmine, mis mõjutab kogu süsteemi), küsitakse kasutajalt esiteks administraatori nime ja parooli . Sel juhul, kui kasutaja juba omab andministraatoriõigusi, küsitakse siiski kinnitust antud tegevuse sooritamiseks. Tavalised tegevused, nagu programmidega töötamine, printimine ning Interneti kasutamine, ei nõua UAC nõusolekut. UAC küsib nõusolekut "turvalise töölaua" režiimis, mis tähendab, et ülejäänud ekraan on tuhm ja toimeta ning ainult autoriõigustega akna osa on aktiivne ning hele. “Turvalise töölaua” eesmärgiks on vältida valele teele juhtivate programmide käivitamist ja juhtida kasutaja tähelepanu sellele, mida ta teeb.
Symantec Corporation ’i poolt läbi viidud test tõestas UAC tõhusust. Symantec kasutas üle 2000 aktiivse pahavara ( malware ) näidise, milles sisaldusid tagauksed (backdoors), keylogger’id (keylogers), rootkit’id (rootkits), mass meiler’id, trooja hobused ( trojan horse), nuhkvarad (spyware), lisandvarad (adware) ja palju muud. Kõik nendest hukati eraldiseisva Windows Vista installatsiooni käigus tavalise kasutaja poolt. UAC-l õnnestus edukalt blokeerida üle 50% igast võimalikust ohust, välja arvatud rootkit’id. Umbes 5% pahavarast õnnestus pääseda UAC poolt tehtud restart’ist.
3.Väljaanded
Windows Vista on saadaval kaheksas erinevas versioonis. Need kaheksa väljaannet võib jagada kahte erinevasse sihtturgu, tarbija ja äri. Tarbija jaoks on kolm väljalaset arenenud maadele, ning Windows Vista Starter Edition, mis on limiteeritud ainult arenevatele turgudele. Windows Vista Home Basic on mõeldud madalate nõuetega eelarvetundlikutele kasutajatele. Windows Vista Home Premium katab suurema osa tarbijaturust, ning sisaldab rakendusi multimeedia loomiseks ja kasutamiseks. Windows Vista Home Basic ja Home Premium ei saa ühineda Windowsi Serveri Domeeniga. Ärilahendusteks on kolm väljalaset. Windows Vista Business on spetsiaalselt kavandatud väikeste ja keskmise suurusega äride jaoks, samas kui Windows Vista Enterprise on saadaval ainult klientidele, kes on liitunud Microsoft-i Software Assurance programmiga. Windows Vista Ultimate sisaldab täielikku võimalustevalikut nii tarbija kui ka ära väljalasetest ning peale selle ka Windows Ultimate Extras olles suunatud entusiastidele.
Kõik Windows Vista väljalasked peale Windows Vista Starter-i toetavad nii 32(x86) kui ka 64(x86-64) bitiseid protsessori arhitektuure.
Euroopa Liidus on samuti saadaval ka Home Basic N ja Business N. Need väljalasked tulevad ilma Windows Media Player-ta EL-i Microsoft-i vastaste sanktsioonide tõttu.
4.Visuaalne stiil
Windows Vistal on neli erinevat stiili.
Windows Aero-Vista peamiseks visuaalseks stiiliks on Windows Aero, mis on ehitatud uue töölaua koostamise mootoriga, mida kutsutakse Desktop Windows Manager’iks (DWM) (töölaua akna halduriks). Windows Aero tutvustab 3D graafikatoetust nimega Windows Flip 3D, poolläbipaistvaid efekte (klaas,( glass )), elavaid/liikuvaid pisipilte, aknaanimatsioone ja muid visuaalseid efekte, mis on mõeldud põhi- ja tippklassi videokaartidele. Selle lisa kasutamiseks on iga avatud akna sisu paigutatud videomällu, et lihtsustada takistusteta liikumist Windowsi aknas. Sellest tingituna on Windows Aero’l palju kõrgemad süsteeminõuded kui tema eelkäijatel. Minimaalseks nõudeks on 128 MB graafilist mälu, sõltuvalt sellest, millist resolutsiooni inimene kasutab. Windows Aero ning ka Windows Flip 3D ei ole kaasas Starter ja Home Basicu väljaandega.
Windows Vista Standard (Windows Vista standartne )-Windows Vista Standard on Windows Aero variatsioon "klaasi"efektideta, Windowsi akna animatsioonideta ja ilma teiste arenenud graafiliste efektideta, nagu Windows Flip 3D.Nagu Windows Aerogi, kasutab see Desktop Windows Manager-i ja on üldiselt samade nõuetega kui Aero. See visuaalne stiil on kaasas Home Basic’u väljaandega. Üldiselt peetakse seda odavamaks asenduseks Windows Aerole.
Windows Vista Basic (Windows Vista tavaline)-Windows Vista Basic sarnaneb Windows XP visuaalsele stiilile nimega Luna, kuid sellele on lisatud animatsioonid, nagu näiteks progresside riba leidmine. See versioon ei kasuta töötamiseks Desktop Windows Manager’i, seega ei oma ka läbipaistvat või poolläbipaistvat stiili, Windowsi animatsioone, Windows Flip 3D-d või mistahes teisi funktsioone, mille töötamine on tingitud DWM poolt. Vista Basic’u vorm ei vaja draiverite töötamiseks uut Windowsi Ekraani draiverite mudelit (WDDM) ja on sarnaste videokaardi nõuetega nagu Windows XP. See on kõige sobilikum neile, kelle videokaart ei võimalda Windows Aero jooksutamist.
Windows Standard (Windows’i standardne stiil)-Windowsi standardne ehk klassikaline stiil on sarnane Windows 2000-le ja Microsoft Windows Serveri operatsioonisüsteemidele. See ei kasuta töötamiseks Desktop Windows Manager’i ega nõua WDDM draivereid. Nagu varasem Windows’i versioon, on ka sellel stiilil värviskeemi tugi, mis on värvide seadmete kollektsioon. Windows Vista’l on kuus erinevat värviskeemi. Neli neist on kõrge kontrastiga värviskeemid, teised on värviskeemid Windows 95-st/Windows 98-st ja Windows 2000-st/Windows ME-st.
5.Windows Vista riistvara nõuded
Vista Capable
Vista Premium Ready
Processor
800 MHz
1GHz
Memory
512MB
1GB
Graphichs card
DirectX 9.0 capable
DirectX 9.0 capable and WDDM 1.0 driver support
Graphics memory
32 MB
128MB
HDD capacity
20GB
40GB
HDD free space 15GB
Other drives DVD-ROM
Arvuteid, mis on võimelised jooksutama Windows Vista’t, nimetatakse Vista Capable’ideks või Vista Premium Ready’deks. Vista Capable personaalne arvuti (PC) on võimeline töötama kõigi Windows Vista versioonidega, kuigi mõned erilised uuendused või tippklassi graafikavalikud võivad nõuda paremat või täiendatud riistvara. Vista Premium Ready personaalne arvuti on võimeline jooksutama Vista tippklassi uuendusi . Windows Vista Basic ja Classic liidesed töötavad praktiliselt iga graafilise riistvaraga, mis toetab Windows XP-d või 2000-t. Seega keerleb suurem osa arutlusi Windows Aero kasutajaliidese ümber. Windows Vista Beta 2 puhul on kinnitatud NVIDIA GeForce 6 seeria ja hilisemate , ATI Radeon 9500 ja hilisemate, Intel's GMA 950 ja hilisemate integreeritud graafikate ning kasulike VIA kiibistike ja S3 Graafika iseseisvate kiibistike toimimine . Algselt mõeldud GeForce FX 5 on eemaldatud uuematest NVIDIA draiveritest. Viimane Vista NVIDIA raiver, mis toetas GeForce FX seeriat , oli 96.85 Windows pakub vahendit nimega Windows Vista Upgrade Advisor mis aitab Window XP ja Vista kasutajatel kindlaks teha, millist Windowsi versiooni on nende arvuti võimeline jooksutama.


6.Füüsilise mälu piirid
Maksimaalsed piirid füüsilisele mälule (Physical memory)/(RAM), millega Windows Vista suudab toime tulla, olenevad Windows’i versioonist ja sellest, kas kasutatakse 32- või 64- bit/bitist versiooni. Järgnevas tabelis on vastavad suurused.
Füüsilise mälu piirid Windows Vista versioonidele
Version
Piirid 32-bit Windowsile
Piirid 64-bit Windowsile
Windows Vista Ultimate
4 GB
128 GB
Windows Vista Enterprise
4 GB
128 GB
Windows Vista Business
4 GB
128 GB
Windows Vista Home Premium
4 GB
16GB
Windows Vista Home Basic
4 GB
8GB
Windows Vista Starter
1 GB
N/A
7.Hoolduspaketid
Microsoft aeg ajalt väljastab hoolduspakette Windowsi operatsioonisüsteemidele,et paranda tekkinud vigu ning võimaldada uusi võimalusi.
7.1Hoolduspakett 1
Windows Vista‌ hoolduspakett 1 (SP1) on oluline värskendus, mis aitab täiustada operatsioonisüsteemi Windows Vista töökindlust ja jõudlust.Windows Vista SP1 pakub lahendusi sageli esinevatele probleemidele,mille tõttu Windows lõpetab reageerimise .Paljud hoolduspaketis SP1 olevad töökindluse täiustused on välja töötatud lähtuvalt klientide teadetest, mis on edastatud Windowsi tõrketeavituse tööriistaga.Mõned Windows Vista SP1 töökindluse täiustused on aga järgmiste valdkondade jaoks: arvutitevaheline võrk (ad hoc), võrdõigusvõrk, nt Windows Meeting Space jpm.
Täiustatud jõudlus
Windows Vista SP1 hõlmab palju muudatusi, mis suurendavad arvuti kiirust ja jõudlust..

• kiirem kopeerimine ja tihendatud failide ekstraktimine;
  
• Võrgu läbilaskevõime parem kasutus võrgus asuvate ühisfailidega töötamisel.
  
• Windows ReadyBoosti suurem jõudlus, tänu millele kulub operatsioonisüsteemil Windows vähem aega talveune- või puhkerežiimist naasmiseks.
  
• Väiksem energiatarbimine, kui arvutiekraan on pikka aega jõudeolekus.
  
• Täiustatud sisselogimine, nt kui kasutate ettevõtte sülearvutit väljaspool ettevõtte võrku.
  
• Suurte pildifailide kiirem avamine .
  

Muudatused otsingus

SP1-s on ka oluline muudatus Windows Vista töölauaotsingu jaoks. Nüüd saate valida vaikimisi töölauaotsinguteenuse, sarnaselt vaikimisi otsinguteenuse valimisele, veebibrauserite ja meediapleierite jaoks. SP1-ga pääsete nüüd oma eelistatud otsingutulemusteni menüü Start ja Windows Exploreri kaudu.

Muudatused mälu (RAM) aruannetes

SP1 muudab ka viisi, kuidas kuvatakse installitud muutmälu (RAM). Enne SP1 võrdus teatatav mäluhulk mäluhulgaga, mida Windows kasutada sai. SP1-s on teatatav mäluhulk teie arvutisse tegelikult installitud mäluhulk. Kui teie arvutisse on installitud 4 gigabaiti (GB) mälu, kuvatakse juhtpaneeli funktsioonide (nt süsteemiteave või jõudluse teave ja tööriistad) aruannetes mälu mahuks 4 GB. See muudatus saab toimuda ainult juhul, kui teie arvuti baasvahetussüsteem ( BIOS ) on võimeline nii suurt hulka RAM-i kuvama.
7.2 Hoolduspakett 2
Windows Vista hoolduspakett 2 (SP2) on oluline värskendus, mis sisaldab uute riistvaratüüpide ja kasutusele tulevate riistvarastandardite tuge ning ka alates hoolduspaketist SP1 väljastatud värskendusi.
Järgnevalt mõned SP2 täiustused.

• Programmi ühilduvus. Microsoft töötab selle nimel, et tagada kõikide teie programmide sujuv toimimine operatsioonisüsteemis Windows Vista. Töötame ka koos oma partneritega mitte-Microsofti programmide töökindluse ja ühilduvuse täiustamise nimel. Seega sisaldab SP2 varem väljastatud värskendusi, mis on teile kättesaadavad Windows Update'i kasutamisel , ning ka üksikprogrammide uusi parandusi.
  
• Riistvaratugi. Muude täiustuste hulgas pakub SP2 teile Bluetoothi raadiosidetehnikale lisatuge ja WiFi -ühenduste täiustatud jõudlust pärast arvuti unerežiimist naasmist. Lisaks saate nüüd salvestada andmeid Blu-ray plaadile .
  
• Operatsioonisüsteemi üldvärskendused. SP2 hõlmab Windows Search 4.0, millel on täiustatud indekseerimise ja otsingu võimed. SP2 sisaldab ka parandusi, mis võivad täiustada teleprogrammide salvestust Windows Media Centeri abil.
  

8. Kokkuvõte
www.wikipedia.org
www.google.ee
www. neti .ee
www.windows.com