Ubuntu Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Sisukord · Ubuntu? · Ubuntu väike maht? · Mida tähendab sõna Ubuntu? · Esimene Ubuntu · Iseloomustus · Süsteeminõuded · Lingid/lisainfo · Viited Ubuntu? · Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust. Ubuntu väike maht? · Ubuntu kasutab ainult ühte aknahaldurit ja programmide valik on minimaalne, seetõttu mahub ta ära ühe CD peale. Mida tähendab sõna ,,Ubuntu"? · Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Esimene Ubuntu · Esimene Ubuntu väljalase leidis aset 20. oktoobril 2004. Uus versioon tuleb regulaarselt välja koos töölauakeskkonna GNOME uue versiooniga iga kuue kuu tagant.
Ubuntu Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur Unity, üks veebilehitseja Firefox, üks meiliprogramm Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ning nii tasuta kommuuni toetust kui ka tasulisi tugikanaleid. Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele. Ubuntu kasutab vaikimisi Unity töölauakeskkonda, mille eesmärgiks on võimaldada lihtsat ja
Kuidas olla ubuntu? Enamik inimesi on loomult heatahtlikud ja hoolivad aga kuidas seda välja näidata? Kuidas olla suuremeelne, kaastundlik ning saavutada sisemine kindlus ehk siis kuidas olla ubuntu? Üldiselt arvatakse, et edu nimel tuleb hambad ristis tööd rügada ning et inimene, kes on külm ja hoolimatu on karjääriredelil edukam. Mina arvan hoopis vastupidist. Inimene peab oskama teiste inimestega suhelda ning et saavutada edu, tuleks olla soe ja armastav, mitte vägivaldne ja agressiivne. Kuid keegi pole öelnud, et head tegemine ei tohiks sulle endale kasulik olla. Peaaegu alati on heategudel egoistlik alatoon, kuid see ei pruugi teistele nähtav olla. See hea
Süsteemi nimi Windows XP Ubuntu Linux MacOSX Miinimumnõuded Protsessor: 233MHz Protsessor: 700 MHz Protsessor: PowerPC või kiirem või kiirem G3, G4 või G5 Mälu: 64MB Mälu: 256MB (vähemalt 233 MHz) Kõvaketta maht: Kõvaketta maht: 3GB Mälu:256 MB 1.5GB vaba mälu vaba mälu Kõvaketta maht: 3GB Video-kaart: Video-kaart: vabamälu Vähemalt 800x600 Vähemalt 800x600 Video-kaart: Puudub eraldusvõimega eraldusvõimega miinimum Uuendused Väljalaskeaasta 24 August, 2001 20 October, 2004 24 March, 2001 Tarkvara liik Patenditud Vaba ja avatud Patenditud EULA ...
//lesanne
// 1. klaviatuurilt sisestatakse tippude arv N(1<=N<=10) ja nende koordinaatide
reaalarvulised massiivid X ja Y
// 2. ekraanile vljastatakse antud hulknurga klgede pikkuste reaalarvuline
massiiv L.
#include
Tallinna Polütehnikum Virtuaalmasina loomine VMware Workstation abil ja Ubuntu installeerimine VMware Workstation 9 Ubuntu 12.04 LTS Koostaja: Henri Muldre Juhendaja: Luisa Pani Tallinn 2012 Tere tulemast kasutama kasutusjuhendit, mis õpetab looma eelkõige virtuaalmasinat, kuhu on installeeritud Ubuntu. See juhend selgitab ka kokkuvõtlikkul määral virtuaalmasinatest ning vähesemal määral ka WMware Workstation 9 kasutamist. NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt!
Tere. Avaldasite oma kirjas, et Teie sooviks on installeerida oma arvutisse Linux operatsioonisüsteem. Kõigepealt tahaksin Teile kirjutada, et Linuxi operatsioonisüsteemil on väga palju erinevaid versioone ehk distributsioone. Neist tuntumad on näiteks Ubuntu, OpenSuse, Fedora, Debian ja Red Hat. Miks on Linux operatsioonisüsteemina hea valik? Turvalisus - Linuxi viiruseid on tehtud väga vähe ja need pole Linuxi eripärade tõttu eriti levimisvõimelised. Seadistavus paljud soovivad oma töökeskonna täielikult oma käe järgi kohandada, erinevalt Mac'i ja Windowsi piirangutest on Linuxis see võimalik. Linux on tasuta selle eest ei pea maksma erinevalt Windows'ist ja Mac'ist. Neid põhjusi, miks Linux oma arvutisse pigaldada on veel palju
unix-i ajalugu, kasutusvaldkonnad ja programmeerimiskeeled 1963 - Multics - (Multiplexed Information and Computing Service) - MIT, General Eletcric ja Bell Labs[1] 1966 - BCPL - eelkäija CPL (Combined Programming Language), selle keele edasiarendused on B ja C. Algselt mõjutatud ka ALGOL 60-st 1968 - DEC PDP-7 ja Thompson kirjutab UNIXi PDP-7 assemblers[2] UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Programmeerimiskeeled C Forth, COBOL, Fortran, Basic, Logo, Pascal, Modula2, Prolog, Smalltalk, Lisp UNIX-i algus 1969. aastal oldi projektiga tõsiselt ajakavast maas. Selle loojad lubasid palju rohkem kui tegelikult valmis oli jõutud teha. Projekti venimise tõttu ja ka sellepärast, et AT&T labo...
MIKS ON OSX HALVEM, KUI WIN 8 JA UBUNTU 1. OSX'l pole mingit virtualiseerimise võimalust. 2. Sisaldab rohkem bug'e kui Win 8 ja Ubuntu. 3. Aegalsem, kui Win 8 ja Ubuntu. 4. Launchpad tundub üsna kasutu. 5. Apple muudkui kiidab, kuidas nende OS'il on parem ühilduvus ipad, iphone, ipod toodetega. See võib olla tõsi. Kuid suht mõtetu pluss. Nad teevad sellest liiga suurt numbrit. Kuna kõik teised OS'id saavad sellega samuti väga hästi hakkama. 6. Ühilduvus seadmetega pole nii hea kui Win 8'l. 7. Win 8 ja Ubuntu haldamine administraatorite poolt on lihtsam, kui OSX'il. Kuid siiski OSX'l on mõned eelised: 1
Kataloogipuu ülevaade: 10. September Terminalis orienteerumine: 11. September Unix käsud: 17/18/24. September Ubuntu 14.04 fresh install Ubuntu server: 1. Oktoober Ubuntu server: 2. Oktoober Olulisemad conf failid: 8. Oktoober Iseseisev tunnitöö: 15. Oktoober Tunnitöö (SSH ilma paroolita): 29. Oktoober Tunnitöö krüpteerimine: 5. November Tunnitöö 12.11 sshfs/sftp kasutamine, Roberti kausta mountimine virtuaalmasinaga. Tunnitöö 19.11.2014 - kõvaketta mountimine Tunnitöö 03.12.2014 - Kordamine Kataloogipuu ülevaade: 10. September http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk2.htm
ning võttis kasutusele suuremaid rakendusi: Interneti ülalpidamine, surfamine ning teiste serverite toetamine tõestamaks, et on valmis kasutuseks. Version 2.2 anti välja jaanuaris 1999. Aastal 2000 eelistasid paljud arvutiga tegelevad firmad ühel või teisel viisil linuxit. Järgmine suurem uuendis tuli 2001 jaanuaris 2.4 versioon. Nüüd said seda kasutada ka 64bit'istel arvutitel. Ubuntu Linuxi'l põhinev operatsiooni süsteem, mis loodi 20. Oktoober 2004. Seda sponsoreeib UK's tegelev kompanii nimega Canonical Ltd. See on selle looja, ning kompanii müüs Ubuntu süsteemi Linuxile Omanik investeeris Ubuntu loomisele 10 miljonit USA dollarit. 12. märtsil 2009 loodi vajalikud toetavad elemendid, et saaks tekkida Kolmanda partei haldus paneel. Mark Shuttleworth (sündinud 18. September 1973) Uusim versioon ( 11
1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul MINIX-i litsentsiga, mis lubas MINIX'it kasutada ainult õppetööks. Torvalds viis oma operatsioonisüsteemi GNU litsentsi alla ja kasutab siiani kompileerimiseks GCC'd. Kogu edasine Linuxi tuuma ja rakenduste areng on olnud GNU litsentsi all. (Vikipeedia 2013) 2.2 Ubuntu ja Debian Ubuntu on iidne Aafrika keelkonna sõna, mis tõlkes tähendab: ,,inimlikkust kõigile". (Ubuntu 2013) Kuna Linux-tuumal põhinevad operatsioonisüsteemid on kõik vabalt arendatavad, siis on nende distributsioone ehk erinevaid versioone tuhandeid. Nendest üks populaarseim on aga Ubuntu. Ubuntu operatsioonisüsteem põhineb varemloodud Linuxil - Debian'i operatsioonisüsteemil. (See on hea näide, et tarkvaraarendaja, nähes puudusi teise loodud operatsioonisüsteemis,
installida. Muul juhul küsib siis millisele kõvakettale Linuxit soovite. Valige sobiv ja vajutage Continue. Siis valige oma asukoht ja peale seda klaviatuuri keel. Edasi saab anda arvutile nime ja teha oma kasutaja, parooli. Siis arvuti installeerib Linuxi ära, saate arvuti taaskäivitada ja ongi valmis! Erinevate Linuxite installimisel võib olla mõningaid asju teisiti, kuid ei pruugi. Hetkel tegin Teile õpetuse Ubuntu baasil. Lisan ka lisadesse erinevaid inglise keelseid õpetusi. Kui Teil tekib lisaküsimusi, võtke julgelt ühendust! Lugupidamisega Nimi [email protected] Lisa 1 Erinevate Linuxite allalaadimislingid: Estobuntu: http://estobuntu.org/allalaadimine Ubuntu: http://www.ubuntu.com/download/desktop Kubuntu: http://www.kubuntu.org/getkubuntu/ Xubuntu: http://xubuntu.org/ CentOS: https://www.centos.org/download/ ArchLinux: https://www.archlinux.org/download/ OpenSUSE: https://software.opensuse
installida. Muul juhul küsib siis millisele kõvakettale Linuxit soovite. Valige sobiv ja vajutage Continue. Siis valige oma asukoht ja peale seda klaviatuuri keel. Edasi saab anda arvutile nime ja teha oma kasutaja, parooli. Siis arvuti installeerib Linuxi ära, saate arvuti taaskäivitada ja ongi valmis! Erinevate Linuxite installimisel võib olla mõningaid asju teisiti, kuid ei pruugi. Hetkel tegin Teile õpetuse Ubuntu baasil. Lisan ka lisadesse erinevaid inglise keelseid õpetusi. Kui Teil tekib lisaküsimusi, võtke julgelt ühendust! Lugupidamisega Nimi [email protected] Lisa 1 Erinevate Linuxite allalaadimislingid: Estobuntu: http://estobuntu.org/allalaadimine Ubuntu: http://www.ubuntu.com/download/desktop Kubuntu: http://www.kubuntu.org/getkubuntu/ Xubuntu: http://xubuntu.org/ CentOS: https://www.centos.org/download/ ArchLinux: https://www.archlinux.org/download/ OpenSUSE: https://software.opensuse
operatsioonisüsteemil. Kuna Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvara komponentidest, siis on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vaba tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara. Missugused Linuxi distrod on? · Debian, Ubuntu, Kubuntu, Edubuntu Estubuntu jne. Mille poolest need erinevad? · Need erinevad selle poolest, millisteks tegevusteks ja millisele kasutajaskonnale need loodud on. Mille järgi valida sobiv distro? · Tuleks valida võimalikult laia kasutuskonnaga distro, et vajadusel efektiivset abi leida. · Sobiv keel. · Mida soovid arvutis põhiliselt teha(mängida/töötada/ainult internetti kasutada vms) Populaarseim Linuxi distro praegu.
storage systems by networked mirroring. - Tarkvara komponent Linuxile, mis lihtsustab jagatud mälu asendamist võrgupeegelduse abil. E Enlightenment – Enlightenment, also called E, is a popular free and open source (FOSS) windows manager that can serve as a standalone desktop environment. - Kõigile tasuta kättesaadav aknahaldur, mida võib nimetada ka eraldi töölauakeskkonnaks. Edubuntu – Edubuntu, previously known as Ubuntu Education Edition, is an official derivative of the Ubuntu operating system designed for use in classrooms inside schools, homes and communities. - Hariduseks ja kodutöödeks mõeldud versioon Ubuntust. Eggdrop – Eggdrop is an Internet Relay Chat (IRC) program for Linux or UNIX users that sits in the background of an IRC channel to manage and protect a chat. - Linuxi ja Unixi OS-ide jaoks loodud programm, mis istub IRC kanali tagataustal, et hallata ja kaitsta kirjavahetust. F Fedora – Fedora is a popular open source Linux-based operating system
2.1 Mida hinnatakse Kõige enam (28,3%) hinnatakse operatsioonisüsteemide juures kasutajasõbralikkust. Veidi vähemtähtsamaks peetakse tarkvara ühilduvust (26,1%), välimust (23,9%) ning kontoritarkvara olemasolu (19,5%). Kõige tähtsusetumaks peetakse aga süsteemi kiirust (2,2%). (Joonis 1) Operatsioonisüsteemiks, milles on tagatud kõik need omadused, pakuti enim Windows XP (30,4%). Sellele järgnesid Windows 7 (26,2%), Mac OS X v10.6 (17,4%), Windows Vista (8,7%), Ubuntu 9.04 (8,7%), Ubuntu 9.10 (4,3%) ning Fedora 12 (4,3%). (Joonis 2) 4.2.2 Mida kasutatakse 11 Küsitlusele vastanute seas on kõige enam kasutatud operatsioonisüsteemitüüp Windows (50%), millele järgnevad DOS-laadsed (21,4%), Unix-laadsed (21,4%) ning Unix (7,2%). (Joonis 3) 4.2.3 Silmaring Eri faktiteadmisi eeldavatele silmaringiküsimustele vastati keskmiselt 44% täpsusega.
Config sbackup on väga hea! Saab valida mis kauste/faile varustada On ka võimalike varundada ssh või ftp-le Saab valida automaatset varustamist Sbackupiga failide taastamine kokkuvõte · Sbackupiga on lihtne varustada ja taastada. · Saab teha päevaseid koopiaid failidest · Saab varunada ftp-le ja SSH-le · Lihtne kasutada · Lihtne taastada Allikad · sbackup ja linux pildid 04.06.2012 - http://www.debianadmin.com/backup-and- restore-your-ubuntu-system-using- sbackup.html · www.google.com Tänan Kuulamast
Free Software Foundation (lühendina FSF; Vaba Tarkvara Fond) asutati 1985. aastal Richard Stallmani poolt, et võidelda arvutikasutajate õiguse eest kasutada, uurida, kopeerida ja modifitseerida arvutiprogramme. FSF aitab kaasa vaba tarkvara – peamiselt GNU/Linuxi operatsioonisüsteemi – kasutamise levikule ja arendamisele. 4 4 http://www.fsf.org/ 6 Distributsioonid Populaarsemad GNU/Linux distributsioonid on: 1) Ubuntu - on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm –Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.5 2) Linux Mint- on Ubuntul baseeruv distributsioon, millele on kohe lisatud mitmed suletud
tarkvarasüsteem, mis on tehtud täielikult tasuta tarkvara põhjal. Järgmisel aastal lõi Stallman Tasuta Tarkvara Fondi ja kirjutas GNU üld-kasutatavuse loa. Üheksakümnendate alguseks olid valmis enamus programme, mida operatsioonisüsteemil vaja läks, madalama tähtsusega elemendid olid aga pooleli ja mittetäielikud. Linus Torvalds on öelnud, et kui sellel ajal oleks GNU tuum kättesaadav olnud, poleks ta enda oma kirjutanudki. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware.
Võimalik on küll paljusid Windowsi jaoks kirjutatud mänge kasutada, aga see on keeruline ja eeldab head arvutitundmist. Kuna Windows kasutab hiigelosa maailma arvutitest, on ka riistvaratootjad sellesse paratamatult rohkem panustanud. See tähendab, et Linuxiga arvuti ei pruugi ära tunda kõiki ühendatud seadmeid (nt veebikaamera ei hakka tööle). Need viperused annavad mõista, et osad tootjad ei arvesta Linuxi kasutajatega piisavalt. Linux on paindlik vastavalt kasutusvajadusele ubuntuÜks tugevamaid Linuxi omadusi on paindlikkus. Erinevad Linuxi variandid ehk distributsioonid on valmistatud lähtuvalt otstarbest. Näiteks koduarvutitele mõeldud Ubuntu tunneb ära laia valiku riistvara ja sisaldab kõikvõimalikke programme tekstitöötlusest keemiaõppeni välja. Selline versioon mahub ühe CD peale. small-linuxSamas on olemas ka liikuva eluviisiga inimesele mõeldud ,,Pagana pisike Linux"
· 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3
an integrated speaker and microphone PROBLEMS • The physical size of smartwatches is likely to be large. • Insufficient battery life is an ongoing problem for smartwatch developers, as the battery life of devices at the time of publication was three to four days and this is likely to be reduced if further functions are added OPERATING SYSTEMS • Android Wear • Android OS • AsteroidOS • Sailfish OS • WatchOS • Tizen • Ubuntu Touch NEGATIVE SIDES • Can damage your eyes • Addiction • Dangerous • Radiaton • Cyberbullying • Distraction THANKS FOR LISTENING!
html faili. #See fail on Apache2'e testimiseks. Võid veenduda, et Apache2 töötab valides brauseris http://localhost/ #või IP-aadress ja ekraanile ilmub test-leht. Rohkem seda faili vaja ei lähe, nimetame selle ringi. sudo mv /var/www/html/index.html /var/www/html/old.html #Mine tmp-kataloogi ja lae siia kokkupakitud Joomla. cd /tmp && sudo wget https://downloads.joomla.org/cms/joomla3/3-7-0/joomla_3-7-0-stable-full_package-zip? format=zip #Paki lahti Joomla html-kataloogi. NB! OS.UBUNTU-server versioonis, käsku unzip võib mitte olla, #siis tuleb see installeerida sudo apt-get install unzip sudo unzip -q joomla_3-7-0-stable-full_package-zip?format=zip -d /var/www/html/ #Määrame html-kataloogile vajalikud õigused. sudo chown -R www-data:www-data /var/www/html && sudo chmod -R 755 /var/www/html/ #Teeme Apache-serverile restart. sudo service apache2 restart #Nüüd võib Joomla käivitada minnes brauseriga aadressile http://localhost/ või IP-aadress.
toetamine ● Windows 8 - eemaldati start-nupp ja lisati uus avaekraan ikooni kastikestega. ● Windows 8.1 - Lisati tagasi start-nupp vasakusse äärde, täiustati Start- ekraani, Lisati juurde uus Internet Exploreri versioon. ● Windows 10 - Uus veebibrauser Microsoft Edge ja eemaldati windowsi 8 ja 8.1 olnud avaekraan ikooni kastikestega. Peale Windowsi operatsioonisüsteemide on olemas ka muid operatsioonisüsteeme nagu näiteks Linux,android,iOS ja Ubuntu. Linux ja Ubuntu on tasuta operatsioonisüsteemid aga Windows on tasuline.Android ja iOs on leitav tavaliselt ainult telefonidel. Järgmises punktis räägib referaat macOS tugevustest ja miinustest macOS Teine populaarne operatsioonisüsteem on macOS Apple macOS operatsioonisüsteem on esimene õnnestunud graafilise alusega operatsioonisüsteem, mis ilmus aasta varem Windows’ist. macOS operatsioonisüsteemi tugevused:
läheks. 4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED 1) Operatsioonisüsteemi esmakordselt käivitamisel tuleb ette tervitusaken, kus on võimalik valida keelt, proovida Ubuntut või see otsekohe installida. Üldjuhul oleks soovitatav kasutada eesti keelset operatsioonisüsteemi kuid vilunumatele kasutajatele võib inglise keelne versioon rohkem meeldida. 2) Kui on valitud Ubuntu paigaldamine, tuleb ette Ubuntu paigaldamise ettevalmistamise aken. Selles aknas on võimalik valida, kas kasutaja tahab süsteemi paigaldamisel uuenduste allalaadimist ja kolmanda osapoole tarkvara allalaadimist. Üldjuhul on kasulik mõlemad valikud teha. Samuti veendub installer, et arvutil oleks piisavalt vaba kettaruumi, 5 on ühendatud vooluvõrku ning internetiga. 3) Järgmises aknas on kasutaja valiku ees, kas lasta installeril ise vormistada ketas ja
Debian. Inimesed kes tahavad linuxit edasi arendada, kes soovivad ise teha operatsioonosüsteemi. Neile sobib Gentoo Linux, kui oled juba edasi arenenud siis From Scratch. Need kes soovivad luua oma servereid (koduserver) neile sobib kõige paremini Debian Woody. Seda on lihtne seadistada. See sobib ka vanadele ja madalate nõuetega arvutile. http://www.starpump.ee/viewthread.php?tid=24578/ 8.Missugune on praegu kõige populaarsem Linux distor? Miks? Kõige poluraasem Linuxi distor on Ubuntu. Ta on kõige inimsõbralikum distor. See on väga hästi tehtud. Kogenud Linuxi kasutajad seda ei salli, sest see on nende jaoks liiga inimsõbralik. Aga paljudele inimestele see meeldib. http://linux.ee/node/706
protsessor. Ilma operatsioonisüsteemita on arvuti nagu auto ilma roolita. Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, juhib, haldab, hooldab) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (Unix, Solaris, VMS, DOS, OS/2, Windows XP/Vista/2000, Windows NT jne.). Viimasel ajal on personaalarvutitel levinuim operatsioonisüsteem Windows XP/Vista, samas ka Ubuntu linux ja Mac. 1 Joonis 1: Windowsi logo Joonis 2: Linuxi logo Joonis 3: Maci logo 1.2 Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid, millised toetavad rakenduste tööd, olemata ühegi rakenduse spetsiifiline. Kujutades piltlikult ette arvuti ehitust koosnevana kihtidest või tasemetest, paiknevad süsteemitarkvara alla liigituvad programmid ,,alumistele" kihtidele,
· nobsdcomp · nodeflate /etc/ppp/chap-secrets: · # Secrets for authentication using CHAP · # client server secret IP addresses · username myvpn password * /etc/ppp/ip-up.local: · #!/bin/sh · network=`echo $IPREMOTE | awk -F. '{print $1"."$2"."$3".0/24"}'` · route add -net $network $IFNAME Käivita VPN kliendiarvuti: · $ sudo pon myvpn Lõpeta VPN ühendus: 4 · $ sudo poff myvpn Kasutatud kirjandus: http://faq.apollo3.com/ljames/ubuntu/vpn/ https://wiki.itcollege.ee/index.php/VPN http://technet.microsoft.com/et-EE/library/cc736357.aspx http://wiki.wifi.ee/index.php?title=VPN 5
Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst. Rakendusprogrammid on nt tekstitöötlusprogrammid, graafikuprogrammid, audio-videoprogrammid, arvutimängud jne. Enam levinud operatsioonisüsteemid on Windows (Windows 7, Windows XP, Windows Vista, Windows 8) ja Linux(Ubuntu-Estobuntu, Red Hat Linux-Red Hat Enterprise, Fedora) ning ka Android. Tarkvara loojate õigused on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tarkvara kasutamiseks tuleb osta vastav programm koos kasutusloa e litsentsiga. Tasuta programmid jagunevad täiesti tasuta vabavaraks e priivaraks (tasuta levitatav tarkvara, selle kasutamisel võidakse ette näha kasutuskoha, -aja, -viisi või muid piiranguid; samuti võib olla kasutajal endal keelatud
Linux serveri administreerimine Ühenduse loomine Käivitage virtuaalmasinates server ubuntu-server ja klient ubuntu-desktop. Avage kliendi aknas käsurida MATE Terminal, valides selle rakenduste menüüst või vajutades klahvikombinatsiooni Ctrl-Alt-T . Looge kliendi käsurealt ühendus serveriga. Kuna kasutajanimi serveris on samasugune nagu kliendis, siis ei pea me SSH-ühenduse loomisel kasutajanime täpsustama. student@desktop:~$ ssh server Sisestage parool. student@server’s password: student Ülesanne 1
Sudo usermod –aG leidurid paula o Looge uus kasutaja nimega eduard korraldusega adduser. Sudo adduser eduard o Kontrolli, et kõigi mainitud kasutajate grupikuuluvused on korras (klaus, bruno, eduard ja paula on grupi leidurid liikmed), kõigi kasutajatena saab sisse logida (proovige erinevate kasutajanimede all sisse logida). Kui proovite sisse logida graafilise kasutajaliidese kaudu, siis esmakordsel sisselogimisel pakutakse vaikimisi desktop rakenduseks Ubuntu (dropdown), sealt tuleks valida GNOME. Grep leidurid /etc/group (KONTROLLIMAKS LIIKMEID) Brunosse ei lähe kuna pole tehtud /home/bruno kausta o Kasutaja paula kodukataloog ja selles olevad failid kuuluvad talle Ls –l /home/paula 3. tulp näitab omanikku Parooli tugevuskontroll See on lisaülesanne -- pole kohustuslik, kuid annab 2 boonuspunkti juurde kaitsmisel, kellel on see tehtud. Viiteid: PAM Howto Man pages: PAM configuration, pam_cracklib
Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyksopp, Turbonegro, Serena Maneesh, Sissel, Annie, Madrugada ja Jaga Jazzist. Norra on olnud regulaarne osavõtja Eurovisiooni lauluvõistlustel ja korduvalt ka esikohti saavutanud Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel. 8 Kasutatud allikad · http://www.google.com/imgres? um=1&hl=et&client=ubuntu&hs=OxB&sa=N&tbo=d&channel=fs&biw=1294&bih=627&t bm=isch&tbnid=izgHGvqjyGS_5M:&imgrefurl=http://wiki.gomaailm.ee/ %3Fattachment_id %3D556&docid=4kJbG73PvWG49M&itg=1&imgurl=http://wiki.gomaailm.ee/files/2011/0 4/Norra- vapp.png&w=500&h=891&ei=L7UBUfXkL8aa1AWqnYC4CA&zoom=1&iact=hc&vpx=3 18&vpy=78&dur=692&hovh=300&hovw=168&tx=117&ty=159&sig=10902250638913400 9421&page=1&tbnh=148&tbnw=83&start=0&ndsp=29&ved=1t:429,r:3,s:0,i:87 · http://et.wikipedia
kergesti kättesaadavad Internetis. Eeliseks on see, et Impress on PowerPointist üle ja seda levitatakse vastavalt lähtekoodiga litsentsi alusel ning seda on võimalik tasuta Internetist allalaadida. OpenOffice.org Impress kasutajad saavad installida Open Clip Art Library, mis lisab suure galerii piltidega üldiste presentatsioonide ja joonistus projektide jaoks. Linux'i distributsioonid Debian, Gentoo, Mandriva ja Ubuntu on andnud valmis kasutamiseks openclipart paketi allalaadimiseks ja installimiseks oma online tarkvara hoidlatest. Välja lastud GNU Lesser General Public Licence tingimustel on Impress tasuta tarkvara. 4 2. Esitluse käivitamine Esitluse käivitamiseks on mitu erinevat võimlust. Levinumad on aga töölaual olev otseteeikoon Impress . Ka saab esitlust käivitada, vajutades Start ribale ning valides sealt OpenOffice.org Impress.
Igal juhul on nimetus GNU/Linux täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale. Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware. 5 Linuxi maskott Tux 6 Windows Vista Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem, mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks on personaalarvutid, kodu- ja tööarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid ja meediakeskused. Enne väljastamist, 22. juulil 2005, oli Vista tuntud koodnime "Longhorn" järgi
Milline XML keelte perekonna liige on ettenähtud XML info kasutajale mugavamaks esitamiseks? XSLT Kas masinkeel on tänaseni kasutusel? Jah Millised järgnevatest olid tõeliselt programmeeritavad keeled? Enigma, Z3, Colossus, Mark I, ABC Computer Millistesse keelte klassidesse kuulub tavapärane assembler? Imperatiivne, interpreteeritav, "käsitsi" mäluhaldusega Milleks loodi keel LISP? Tehisintellekti programmeerimiseks Millised neist on kasutaja tööarvuti operatsioonisüsteemid? Ubuntu, FreeBSD, NetBSD, Windows Server 2003 Mida tähendas algselt lühend CP/M? Control Program/Monitor Arendaja jaoks peaks valmis tehtud tükke pakkuma: operatsioonisüsteem Millises laboris on 60-ndate lõpus ja 70-ndate alguses meisterdatud pildil olev masin, mis on üks esimesi ennast ruumis määratlev robot? Stanfordi Teadusuuringute Instituut, Shakey Esimene programmeeritav robot? Unimate (1954) Milline osapool on klient server arhitektuuri korral aktiivne? Klient
hulgast programm lab11-check käivitada käsk sudo./lab11-check ja kuvatud räsi kopeerida https://ained.ttu.ee lehel ITV0050 aine vastava labori Quizzi vastuseks. Lisaülesanne: Java projekti kooste Jenkinsiga a) Installeerige süsteemi Java 8 (OpenJDK 8) vastavalt järgmistele juhistele (kindlasti tuleks enne distributsioonivälise paki paigaldamist kontrollida, ega vahepeal pole vastavat pakki juba põhinimekirja lisatud): http://ubuntuhandbook.org/index.php/2015/01/install-openjdk-8- ubuntu-14-04-12-04-lts/ b) Konfigureerige Jenkinsis JDK 8: Jenkins -> Manage Jenkins -> Configure System: JDK. Lisada nimi ja JAVA_HOME kataloog: /usr/lib/jvm/java-8-openjdk-amd64 c) Lisage Jenkinsisse projekt minimal-json. d) Lisage projekti GIT salveks https://github.com/ralfstx/minimal-json.git e) Lisage koostatavaks haruks "*/master". f) Muudatuste kontrollimise sageduseks iga 30 minuti järel. g) Konfigureerige projekti tüübiks Maven.
Oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada Oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda. Oskab välisseadmetega (printer, monitor jne) suhelda. Oskab võrguga suhelda. Oskab intelligentselt mälu ja cachega tegeleda Oskab suhelda graafikakaardiga 16 Popular linux distros: First distro still alive: slackware Most popular ones right now: Mint: based on Ubuntu, offers special versions of Gnome 2 and 3 desktop Mageia: a freeware version of commercial Mandriva (RedHat derivative) Ubuntu: based on Debian, offers Unity fork of Gnome desktop Fedora: a freeware version of commercial RedHat OpenSuse: freeware version of SuseLinux (Slackware derivative) Debian: conservative distro wildly popular on servers, base for many others Arch: original, minimalist PCLinuxOS (Mandriva derivative) CentOS (RedHat derivative) Zorin (Ubuntu derivative)
Palm Pilot 1995, U.S. Robotics Eesti internetipangad 1996 Deep Blue võidab Garri Kasparovit males 1997 GOOGLE 1998 Mozilla sünd 1998 Microsoft kõige väärtuslikum firma 1998 Blackberry 1999 Napster 1999, Torrenti eelkäija praktiliselt C# - 2000, Microsoft USB Flash drive-ide müümine 2000 Wikipedia, BitTorrent, XBOX, iPod 2001 Interneti mulli lõhkemine 2002 Steam, Skype, iTunes pood 2003 Myspace, Orkut, Facebook, Flickr 2004 Ubuntu 2004, Linuxi distro Gmail 2004, Google Google maps, YouTube, Xbox 360 2005 Skype ostetakse eBay poolt 2005 FORTRAN 1957, IBM COBOL 1960, Common Business Oriented Language LISP 1960, Esimene AI programiseks mõeldud keel BASIC 1964, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code Smalltalk 1972, esimene objekt-orjenteeritud progra keel Prolog 1972, esimene loogika progra keel C keel arendati 69-73, Ritchie, Kernigan C++ - 1983 Bell labs Python 1989
Mitmed tarkvarafirmad pakuvad ka kommertstooteid paralleelselt MD Windowsile Macile ja 5 Unixile, kaasa arvatud Linux. Linuks on väga populaarne ka selliste väikeseadmete operatsioonisüsteemina nagu telefonid, pihuarvutid, videomagnetofonid, tulemüüriseadmed, ruuterid, muusikakeskused ja süntesaatorid. Seega võib öelda, et Linux on hästi skaleeritav. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware. LINUXI LOGO . 6 Windows XP Windows XP on Windowsi 9. operatsioonisüsteem. See lasti välja 25. oktoobril 2001. Microsofti toetus Windows XP Service Pack 2-le lõppes 13. juulil 2010. Alates 8. aprillist 2014 ei ole tugi ega värskendused Windows XP-le enam saadaval. Windows
tema definitsioonile. ,,Unixi-sarnane" ütlust kasutatakse, et kirjeldada suurt hulka operatsioonisüsteeme, mis sarnanevad originaalsele Unixile. Unixi süsteemid töötavad väga erineva arhitektuuriga arvutitel. Neid kasutatakse sageli serveri süsteemidena, samuti tööjaamadena hariduses ja inseneerinduses. Tasuta tarkvara (Linux, BSD) kasvatab jõudsalt oma populaarsust. Neid kasutatakse ka personaalarvutites, näiteks Ubuntu, aga siiski veel hobikorras. Mõned Unixi variandid nagu Hewlett-Packardi HP-UX ja IBM'i AIX on disainitud töötama ainult nende tootjate riistvaraga. Teised, nagu näiteks Solaris, suudavad töötada kõigil x86 ühilduvatel arvutitel. Apple Mac OS X on mikrokernel BSD variant, mis tuletati NeXTSTEP, Mach ja FreeBSD operatsioonisüsteemidest, asendas Apple varasema mitte Unixi-sarnase Mac OS operatsioonisüsteemi. Viimastel aastatel on vabavaralised süsteemid asendanud
tema definitsioonile. ,,Unixi-sarnane" ütlust kasutatakse, et kirjeldada suurt hulka operatsioonisüsteeme, mis sarnanevad originaalsele Unixile. Unixi süsteemid töötavad väga erineva arhitektuuriga arvutitel. Neid kasutatakse sageli serveri süsteemidena, samuti tööjaamadena hariduses ja inseneerinduses. Tasuta tarkvara (Linux, BSD) kasvatab jõudsalt oma populaarsust. Neid kasutatakse ka personaalarvutites, näiteks Ubuntu, aga siiski veel hobikorras. Mõned Unixi variandid nagu Hewlett-Packardi HP-UX ja IBM'i AIX on disainitud töötama ainult nende tootjate riistvaraga. Teised, nagu näiteks Solaris, suudavad töötada kõigil x86 ühilduvatel arvutitel. Apple Mac OS X on mikrokernel BSD variant, mis tuletati NeXTSTEP, Mach ja FreeBSD operatsioonisüsteemidest, asendas Apple varasema mitte Unixi-sarnase Mac OS operatsioonisüsteemi. Viimastel aastatel on vabavaralised süsteemid asendanud
/dev/VolumeGroup00/LogicalVolume01 /var/www/virtual ext4 defaults 0 0 Kontrolli, et kõik töötab, ja näita, milline on töö tulemus korralduste mdadm , pvdisplay , vgdisplay , lvdisplay , mount ja df . Kasuta sobivaid võtmeid ja parameetreid, et tulemused oleks piisavalt detailsed ja kuvatakse tehtud töö seisukohast oluline info. student@server:~$ sudo mount student@server:~$ sudo df Kasutatud materjalid How To Create RAID Arrays with mdadm on Ubuntu 16.04 Growing - Linux Raid Wiki man lehed iseseisva töö juhendis üles tähendatud veebilehed praktikumitööde juhendid
tulemüüri kontseptsioni. Toode nimega "Visas" oli esimene süsteem, millesse oli integreeritud visuaalne liides koos värvide ja ikoonidega ning mida oli kerge implementeerida ja ligipääseda arvuti operatsioonisüsteemist, nagu Microsoft'i Windows või Apple'i MacOS. Aastal 1994 Iisraeli kompanii Check Point Software Technologies ehitas selle vabalt kättesaadavaks tarvaraks, mida teatakse FireWall-1 nime all. Illustratsioon tulemüüri seadistamisest Ubuntu keskkonnas Areng toimub ka selles suunas, et integreerida kasutaja idntiteet tulemüüri reeglitesse. Paljud tulemüürid omavad endas omadust, et kasutaja seotakse mingi konkreetse IP või MAC aadressiga, mis on väga üldine ja millest on kerge mööda saada. NuFW tulemüür pakub tõelist identifitseerimisel põhinevat tulemüüri, mis mis nõuab igal ühenduse jaoks kasutajalt signatuuri. authpf BSD süsteemidel laeb tulemüüri seaded automaatselt iga kasutaja jaoks pärast
began selling the first USB flash drives commercially; Kazaa and FastTrack P2P systems were originally created and developed by Estonian programmers from BlueMoon Interactive (Ahti Heinla, Priit Kasesalu ning Jaan Tallinn); Wikipedia; iPod; microsoftil valmib XBOX 2003 Apple avab iTunes poe; Skype muutub kõigile kättesaadavaks 2004 sotsialiseerumise aasta: MySpace, Orkut, Mark Zuckerberg Thefacebook, mis hilem muutus Facebook; piltide jagamise koht Flickr, Gmail, Ubuntu, Firefox 2005 Google maps, youtube, eBay ostab Skype, Microsoftilt XBOX360 Ecki xComputer Käsusüsteem sarnaneb väga esimeste päris- mikroprotsesoritega. Lihtsama arusaadavuse tõttu kasutab kahebaidiseid mälupesi (16 bitti), mitte ühebaidiseid, nagu harilik arvuti. Mälu on 1024 pesa (1 K), seega 2 Kbaiti. Aadressi jaoks kasutusel 10 bitti. Esimestel koduarvutitel oli ka 4-16 Kbaiti (umbes sama hulk mälu) Olulist:
NB: Kui opsüsteemi ei oleks, peaks iga programm kõiki neid asju ise teha oskama Linux – opsüsteem, vabavaraline ja tasuta versioon UNIXist - Mobiilid (Android) - Serverid (70% servereid) - Pisiseadmed (domineeriv) - Tava-arvutid (2%) Distro – Linux distribution ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil; N: Ubuntu Taust: Kuna Linux koosneb suurest hulgast tarkvarakomponentidest, on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Mac OS X – Apple’i opsüsteem, mis põhineb Darwinil. Android – opsüsteem, tasuta versioon/laiendus Linuxist, mida arendab Google ja Open Handset Alliance
The Mozilla Foundation is officially formed. The Internet VoIP service Skype goes public. Valve introduces Steam. 2004: the year of social networking MySpace is launched: first successful social network platform. Orkut social network platform is launched by Google. Mark Zuckerberg launches Thefacebook, later becomes Facebook. The photo sharing site Flickr is launched. Google announces Gmail. Ubuntu linux distro is released. Firefox is released: followup to Mozilla, which was a followup to Netscape 2005: Internet elections start in Estonia 2005 Google maps released YouTube is founded and comes online Lenovo acquires IBM PC business Apple announces it plans on switching its computer to the Intel processors eBay acquired Skype for approximately $2.6billion Microsoft releases the Xbox 360
erinevaid vaateid. Leidub MAC poliitikat kasutada suutvaid andmebaasisüsteeme, igaüks natuke erinev. · MAC kasutavaid operatsioonisüsteeme kutsutakse usaldatavateks (trusted) -- Trusted IRIX, Trusted Solaris, ... SELinux (Security Enhanced Linux) - nt Fedora, CentOS - näide sellest, kuidas Linuxile on ehitatud lisaks mandatoorsed pääsupoliitikad - "tahan sellist muudatust teha, kas pääsupoliitika lubab?", vajalike turvamärgistega mängimine on keeruline, tuleb ära õppida. Ubuntu kasutab AppArmorit. Sisseehitatud programmide usaldustase on kõrgem kui isekirjutatud või alla laetud programmidel, mistõttu salastatud sisuga faili avamine õnnestub ainult sisseehitatud programmiga, aga mitte teistega. MAC head ja vead · Trooja hobuste probleem on likvideeritud · Kasutajate kokkumängust tingitud salakanalid nende vahel on alles · Konfidentsiaalsuse tagamine on olemas, "pime kirjutamine" võib terviklusele probleemiks
multiple concurrent processes, and providing access to files. ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 Operatsioonisüsteemi roll RIISTVARAVIRTUAALNELIIDESFÜÜSILINE LIIDESOS TUUMPROGRAMMIDTEENUSED ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 9 OS kihid ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 10 Protsesside käivitamine ja peatamine ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 12 PC OS •MS Windows (2000, XP, Vista) •Linux (Ubuntu, Fedora, Suse) •BSD (FreeBSD, NetBSD, OpenBSD) •Apple Macintosh OS X ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 13 Server OS •Linux (RedHat, Suse) •MS Windows •BSD •Solaris •IBM AIX •HP-UX ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 14 Mobile/PDA OS •Symbian •Windows Mobile •Blackberry ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 15 Embedded devices OS •Linux •BSD •Windows CE •RISCOS ITK 2007, Kalev Pihl
annaabi.ee 
