Operatsioonisüsteemid läbi aja (1)

Tallinna Reaalkool
Operatsioonisüsteemid läbi aja
Referaat
Rees-Roonius Juurmaa
Juhendaja Kailit Taliaru
Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
Viimase 40 aasta jooksul toimunud operatsioonisüsteemide areng on muutnud inimeste harjumusi ning kommunikatsiooni iseärasusi. Käesoleva sajandi tarbija on ühtäkki leidnud end keset valikute müriaadi. Teadmata ajalugu, mis on tänapäeva operatsioonisüsteemide suure valiku taga, ei tunnustata pahatihti ei mineviku ega tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda. 3
1. Linuxi kujunemine 4
1.1 Suunavad impulsid 4
Linuxi vundament valati USA-s antud operatsioonisüsteemi loomisele eelnenud 30 aasta jooksul aset leidnud aktiivse tarkvaraarenduse käigus. Just sel perioodil loodud operatsioonisüsteemide puudujäägid innustasid aastaid hiljem Linus Torvaldsit looma senisest tõhusamat operatsioonisüsteemi. 4
1.1.1 Unix 4
1.1.2 Unixi- laadsed 4
1.2 Linuxi sünd 5
2. Mac OSi kujunemine 6
2.1 Macintoshi projekt 6
Mac operatsioonisüsteemide kujunemist ei saa vaadata lahus sellega käsikäes käiva Apple ’i toodetava personaalarvuti Macintoshi ajaloost. 6
Macintoshi projektile pani 1979. aastal aluse Jef Raskin, kes tahtis luua tavainimesele lihtsasti kasutatavat ning madalast hinnaklassist arvutit (Walsh 2005). 6
2.1.1 "Classic" Mac OS 6
2.1.2 Mac OS X 7
3. Windowsi kujunemine 8
3.1 MS-DOS 8
3.2 Windowsi sünd 8
3.2.1 Murdepunkt 8
3.3 Windowsi pealetung 9
4. Küsitluse analüüs 10
4.1 Eesmärk 10
Tallinna Reaalkooli 10. A klassi õpilaste seas läbi viidud küsitluse (vt lisad) eesmärgiks oli teada saada, mida inimesed operatsioonisüsteemides hindavad , millised on nende senised kogemused operatsioonisüsteemidega ning kui suur on nende operatsioonisüsteemidesse puutuv silmaring . Nende kolme kategooria abil püüdsin omakorda sõnastada antud inimgrupi tarbimisharjumuse operatsioonisüsteemide koha pealt. 10
4.2 Tulemused 10
4.2.1 Mida hinnatakse 10
4.2.2 Mida kasutatakse 10
4.2.3 Silmaring 11
Kokkuvõte 12
Lisad 14

Sissejuhatus

Viimase 40 aasta jooksul toimunud operatsioonisüsteemide areng on muutnud inimeste harjumusi ning kommunikatsiooni iseärasusi. Käesoleva sajandi tarbija on ühtäkki leidnud end keset valikute müriaadi. Teadmata ajalugu, mis on tänapäeva operatsioonisüsteemide suure valiku taga, ei tunnustata pahatihti ei mineviku ega tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda.

Töö raamistiku püstitamise esimene nõue oli vaadeldava ajavahemiku piiritlemine. Kompromissina mahukuse ja põhjalikkuse vahel otsustasin luubi alla võtta kolm tänapäeva kõige populaarsemat personaalarvutite operatsioonisüsteemi: Linux , Mac OS ja Windows . Möödaminnes vaatlesin ka nimetatud kolme operatsioonisüsteemiga seonduvaid projekte, mis aitasid kaasa nende väljakujunemisele.
Töö ülesehituse tingib valdavas osas sündmuste kronoloogiline järjestus. Esimesed kolm peatükki kirjeldavad sündmusi varasemast hilisemani, neljas peatükk aga püüab läbivõetu ning küsitluse najal seoseid luua. Ehkki tegu on selgelt arvutiteemalise tööga, on läbivalt viidatud ka sellega külgnevatele distsipliinidele nagu ajalugu ja majandus. Allikmaterjalidena on kasutatud internetiallikatele lisaks erinevaid raamatuid ja artikleid.
Kui lugeja eesseisvatelt lehtedelt ka uusi seoseid ei avasta, aitab lühike ülevaade tänase olukorrani jõudmise teest kaasaja operatsioonisüsteeme kindlasti pisutki laiemalt mõista.

1. Linuxi kujunemine

1.1 Suunavad impulsid

Linuxi vundament valati USA-s antud operatsioonisüsteemi loomisele eelnenud 30 aasta jooksul aset leidnud aktiivse tarkvaraarenduse käigus. Just sel perioodil loodud operatsioonisüsteemide puudujäägid innustasid aastaid hiljem Linus Torvaldsit looma senisest tõhusamat operatsioonisüsteemi.

1.1.1 Unix

1960. aastatel tegeleti New Jersey ’s Belli laboratooriumis uue, senisest mugavama, teisaldatavama ning kättesaadavama operatsioonisüsteemi väljatöötamisega. 1969. aastal tuldi välja operatsioonisüsteemiga nimega Unix. Avatud lähtekoodiga uuele operatsiooni-süsteemile sai osaks soe vastuvõtt, mis väljendus selle laialdases kopeerimises ning modifitseerimises äri- ja akadeemiliste asutuste poolt. (Ritchie 1979)
Unixi modifitseerimine viis erinevate Unixi dialektide tekkeni, mis olid tuletatud algse Unixi koodist ning disainist . Peagi muutusid need süsteemid aga ärilistel kaalutlustel kinnise lähtekoodiga tasulisteks kommertssüsteemideks – asjaolu, mis tingis Unixi populaarsuse languse ning Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide pealetungi. (Kikkas 2004:8)

1.1.2 Unixi-laadsed

1983. aastal võttis Richard Stallman eesmärgiga luua avatud lähtekoodiga Unixi- laadne operatsioonisüsteem käsile GNU projekti (Stallman 1983). 1990. aastate alguseks oli olemas piisavalt tarkvara , et luua täielik operatsioonisüsteem. Paraku jäi GNU operatsioonisüsteemi ilmumine selle kerneli mittevalmimise taha (Kikkas 2004: 8).
1980. aastatel oli üks populaarsemaid operatsioonisüsteeme California Berkeley Ülikoolis loodud BSD, millest on arenenud mitmed Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid. Ent kuna BSD sisaldas Unixi koodi, millele olid tegelikult õigused Unixi projekti rahastanud kompaniil AT&T, kaebas viimane BSD kohtusse. See sündmus vähendas tugevalt BSD edasist arengut ja levikut. (McKusick 1999)
1987. aastal ilmus Hollandi Vaba Ülikooli arvutiteaduse professori Andrew S. Tanenbaumi akadeemiliseks tööks loodud Unixi-laadne operatsioonisüsteem MINIX. Tegelikult oli kogu projekt ajendatud asjaolust, et Unixi uus versioon oli keelanud süsteemi lähtekoodi avalikustamise, mistõttu ei saanud Tannebaum seda enam õppetöös kasutada. Kuigi MINIXi lähtekood oli avatud, ei olnud see mõeldud modifitseerimiseks. (Kikkas 2004:8)

1.2 Linuxi sünd

1991. aastal tellis Helsingi Ülikooli arvutiteaduse üliõpilane Linus Torvalds enda 386- arvutile MINIXi operatsioonisüsteemi, soovimata kasutada tol ajal levinud MS-DOSi. Lähtuvalt tol perioodil saadaval olnud Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide puudujääkidest tuli Torvaldsil mõte luua uus operatsioonisüsteem, mis oleks Unixi-laadne, erinedes MINIXist tehnilisest ning oleks ühtlasi ka vabalt levitatav. (Kikkas 2004:8)
Kui projekti algfaasis töötas Torvalds üksinda, siis ligipääs internetile tagas mitmete huviliste liitumise projektiga. 1991. aasta 25. septembrit, mil Torvalds postitas e-kirja, milles teatas uue operatsioonisüsteemi loomisest, loetakse tinglikult Linuxi-nimelise operatsioonisüsteemi sünnipäevaks. Ajavahemikul 1991-1996 tehti esimesed katsetused operatsioonisüsteemi graafilise keskkonnaga, loodi esimesed distributsioonid (SLS, MCC, Debian , Red Hat) ning arendati operatsioonisüsteemi tuuma. (Kikkas 2004:8)
Kuigi Linuxi loomine oli põhimõtteliselt ühe mehe algatus , ei saa mööda vaadata tööst, mida oli tarkvaraarenduses tehtud enne Torvaldsit: eelnevalt kirjeldatud GNU projekt, BSD ning MINIX. Õigupoolest on Linux algpäraselt lihtsalt operatsioonisüsteemi tuum, mis ühes GNU projekti abiprogrammide ja muu tarkvaraga moodustab operatsioonisüsteemi. Ka Torvalds ise on öelnud: “Kui GNU või 386BSD kernelid olnuks saadaval siis, kui ma Linuxit alustasin, poleks ilmselt Linuxit juhtunud.“ (Linksvayer 1993)

2. Mac OSi kujunemine

2.1 Macintoshi projekt

Mac operatsioonisüsteemide kujunemist ei saa vaadata lahus sellega käsikäes käiva Apple’i toodetava personaalarvuti Macintoshi ajaloost.

Macintoshi projektile pani 1979. aastal aluse Jef Raskin, kes tahtis luua tavainimesele lihtsasti kasutatavat ning madalast hinnaklassist arvutit (Walsh 2005).

1981. aastal, kui arvuti disain oli alles algfaasis, lahkus Raskin projekti eesotsast, andes teed Steve Jobsile, kellega tal olid isiklikud konfliktid. Jobsi algatusel tutvusid Apple’i insenerid Xerox PARC uurimiskeskuses arendatava GUI tehnoloogia ning Xerox Alto arvutiga. Apple’i kavandatava arvuti operatsioonisüsteem põhineski suurel määral Xerox Alto kontseptsioonil, kuid paljud graafilise kasutajaliidese elemendid olid ka Apple’i loodud. ( Horn 1996)

2.1.1 "Classic" Mac OS

1984. aastal tutvustas Apple avalikkusele uut Macintoshi arvutit ning sellega koos käivat operatsioonisüsteemi Mac System Software ehk System 1, millest sai esimene "Classic" Mac OSi perekonna liige.
Nii esimese kui ka järgnevate "Classic" Mac OS perekonna operatsioonisüsteemide eripäraks on käsurea täielik puudumine. Nimelt on kasutajatel kaks võimalust operatsioonisüsteemiga läbi käsuinterpretaatori suhtlemiseks:

• kasutades käsurealt ohjekeelt;
  
• kasutades graafilist kasutajaliidest. (Afinogenov 2007)
  

Seega on "Classic" Mac OS perekonna operatsioonisüsteemide näol tegemist täiesti graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteemidega. Oma aja kontekstis oli tegemist täiesti uudse ning senisest kasutajasõbralikuma operatsioonisüsteemiga, mis muuseas võimaldas ka multitegumtööd. Tavakasutajat püüti võluda seninägematute funktioonidega nagu graafikaprogramm MacPaint ja sõnaprotsessor MacWrite. (Poole 1984)
Edaspidised süsteemiuuendused kujutasid endast peaasjalikult eelmiste uuenduste käigus tehtud muutuste parandamist ning süsteemi kasutajasõbralikumaks muutmist . Mac OS sai aga uue hingamise aastal 1997, kui 1984. aastal kompaniisisese võimuvõitluse tagajärjel Apple’st lahkunud Jobs asus uuesti projekti etteotsa. (Wikipedia: Steve Jobs)

2.1.2 Mac OS X

Jobs võttis projekti üle olukorras, kus pea kümnendi vältel tegutsenud Mac OS oli saavutanud oma võimete piirid ning sellele kunagi iseloomulik innovatiivne lähenemine kasutajaliidese koha pealt hakkas samuti aeguma. Värskendamaks Mac OSi kontseptsiooni , ostis Apple Jobsi firma nimega NeXT. Tegemist oli firmaga , mille Jobs rajas OPENSTEP-nimelise operatsioonisüsteemi arendamiseks . (Wikipedia: Steve Jobs)
Apple võttis üsna pea pärast Jobsi naasmist uue suuna. Hakati looma täiesti uudset Unixi- laadset operatsioonisüsteemi, mis pidi põhinema NeXTis aastatel 1984-1997 välja töötatud tehnoloogial. Võtmesõnaks sai Mac OSi moderniseerimine – täiustati eelkõige operatsioonisüsteemi graafikat ning kõikvõimalikke visuaalseid efekte , säilitades enamjaolt Mac OSi traditsioonilise graafilise kasutajaliidese põhimõtte. Samas muudeti täielikult koodibaasi, failisüsteemi, disaini ja riistvara tuge. (Wikipedia: History of Mac OS)
1999. aastal anti välja Mac OS X Server 1.0 nimeline operatsioonisüsteem, milele järgnes aastal 2000 Mac OS X beetaversioon. Lõplik versioon, Mac OS X v10.0, anti välja 2001. aastal ning Apple’i üheks peamiseks äriartikliks saanud populaarse operatsioonisüsteemi viimane versioon on 2009. aastal ilmunud Mac OS X v10.6. (Wikipedia: History of Mac OS)

3. Windowsi kujunemine

3.1 MS-DOS

Microsoft Windowsi kujunemisloo puhul ei saa mööda minna tema eelkäijast MS-DOSist, millel põhinesidki mitmed järgmised Windowsi operatsioonisüsteemid. MS-DOS on Microsofti loodud DOS-laadne operatsioonisüsteem. DOS-laadse operatsioonisüsteemi eesmärk on juhtida nii arvuti kõva- kui ka pehmeketast. MS-DOSi näol oli tegemist 1980. aastate kõige populaarsema personaalarvutite DOS-operatsioonisüsteemiga. Ajapikku asendus MS-DOS Windowsiga ning 2000. aastaks, mil Microsoft lõpetas DOS-süsteemide arendamise, oli välja antud 8 MS-DOSi versiooni. (Wikipedia: MS-DOS)

3.2 Windowsi sünd

1983. kuulutas Microsofti korporatsioon uue põlvkonna operatsioonisüsteemi nimega Windows loomisest, mis pakub graafilist kasutajaliidest ja multitegumtöö võimalust IBM arvutitele (Lemmons 1983).
Sama aastanumbri sees tutvustas Bill Gates Windowsi esialgset beetaversiooni ning mõningate raskuste kiuste anti esimene versioon välja 1985. aastal. Windows 1.0 oli aeglane ning ebaefektiivne operatsioonisüsteem. See hingitses turul kuni 1987. aastani, mil Microsoft mõistis, et aeg on Windowsi edasi arendada. Samal aastal tuli välja täiustunud Windows 2.0, mis meenutas tuntavalt Mac OS’i tolleaegset versiooni. (Bellis)

3.2.1 Murdepunkt

Nähes Windows 2.0 versioonis pelgalt Mac OS System Software 2.0 veidi muudetud versiooni, kaebas Apple 1988. aastal Microsofti kaebusega plagieerimises kohtusse. Siinkohal päästis aga Microsofti Bill Gates’i suurepärane ärivaist. Nimelt, 1985. aastal pakkus Microsoft Bill Gates’i algatusel Apple’ile võimalust litsenseerida mõningaid Apple’i tunnuseid. Konks oli aga selles, et litsentsileping nägi ette Microsofti õigust kasutada Windowsi juures neid samu tunnuseid: drop-down menüüd, aknad ning hiiretugi. 1993. aastani kestnud kohtuprotsess lõppes Microsofti õigeksmõistmisega. ( Dvorak 1988)

3.3 Windowsi pealetung

1990. aastal anti välja Windows 3.0, mis sai väga sooja vastuvõtu osaliseks . Windows 3.0 hõlmas täiustatud programmi- ja failihaldurit ning suuremat värviskeemi. Uus versioon oli üleüldiselt kiirem ja usaldatavam. Programmeerijad hakkasid Windowsile massiliselt tarkvara looma ning Windows 3.0 müüs väljalaskeaastal kolm miljonit eksemplaari. (Bellis)
1992. aastal ilmunud Windows 3.1, mis võimaldas rohkem kirjastiile, multimeedia kasutamist ning objektide linkimise ja manustamise võimalust, saatis samuti suur müügiedu. Ometi ei saa seda võrrelda 1995. aastal ilmunud Windows 95 populaarsusega. Esmakordselt ilma MS-DOSi installimiseta töötav Windows 95 loetakse tolle aja kontekstis kõige kasutajasõbralikumaks operatsioonisüsteemiks. (Bellis)
1998. aastal ilmunud Windowsi järgmine versioon, Windows 98, oli viimane MS-DOSi kernelil põhinev Windowsi operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemiga oli kaasas Internet Explorer 4 brauser ning ühtlasi võimaldas Windows 98 USB sisendseadmeid . 2000. Aastal ilmunud Microsoft NT tehnoloogial põhinev Windows 2000 võimaldas esmakordselt internetikaudset automaatset tarkvara uuendust. (Bellis)
2001. aastal välja antud Windows XP, tänaseni kõige populaarsem operatsioonisüsteem, paistab silma oma kasutajasõbralikkuse ning paranenud multimeedia toega (Bellis). 2007. aastal ilmunud kõrgete süsteeminõuetega Windows Vista jääb seevastu ajalukku kui kõige halvema kriitika osaks saanud operatsioonisüsteem. Seda suurema heameele tõi aga esile 2009. aastal ilmunud Windows 7, mis paistab silma oma täiustunud riistvara toe, erakordselt mugava kasutajaliidese ning visuaalse kauniduse poolest. (Wikipedia: Windows 7)

4. Küsitluse analüüs

4.1 Eesmärk

Tallinna Reaalkooli 10. A klassi õpilaste seas läbi viidud küsitluse (vt lisad) eesmärgiks oli teada saada, mida inimesed operatsioonisüsteemides hindavad, millised on nende senised kogemused operatsioonisüsteemidega ning kui suur on nende operatsioonisüsteemidesse puutuv silmaring. Nende kolme kategooria abil püüdsin omakorda sõnastada antud inimgrupi tarbimisharjumuse operatsioonisüsteemide koha pealt.

4.2 Tulemused

4.2.1 Mida hinnatakse

Kõige enam (28,3%) hinnatakse operatsioonisüsteemide juures kasutajasõbralikkust. Veidi vähemtähtsamaks peetakse tarkvara ühilduvust (26,1%), välimust (23,9%) ning kontoritarkvara olemasolu (19,5%). Kõige tähtsusetumaks peetakse aga süsteemi kiirust (2,2%). (Joonis 1)
Operatsioonisüsteemiks, milles on tagatud kõik need omadused, pakuti enim Windows XP (30,4%). Sellele järgnesid Windows 7 (26,2%), Mac OS X v10.6 (17,4%), Windows Vista (8,7%), Ubuntu 9.04 (8,7%), Ubuntu 9.10 (4,3%) ning Fedora 12 (4,3%). (Joonis 2)

4.2.2 Mida kasutatakse

Küsitlusele vastanute seas on kõige enam kasutatud operatsioonisüsteemitüüp Windows (50%), millele järgnevad DOS-laadsed (21,4%), Unix-laadsed (21,4%) ning Unix (7,2%). (Joonis 3)

4.2.3 Silmaring

Eri faktiteadmisi eeldavatele silmaringiküsimustele vastati keskmiselt 44% täpsusega. Seejuures vastati Windowsi puudutavatele küsimustele keskmiselt 60,7% täpsusega ning altenatiivsete operatsioonisüsteemide kohta käivatele küsimustele 35,7% täpsusega.
4.3 Tõlgendus
Tulemustest koorus välja ühene järeldus: tekkinud on Windowsi- keskne nõiaring. Seda selgitavad järgmised seosed:

• Kaugelt kõige enam kasutatakse Windowsi operatsioonisüsteeme (4.2.2)
  
• Kokkupuuted alternatiivsete operatsioonisüsteemidega on väga väikesed (4.2.3)
  
• Kokkupuudete puudumine tingib suutmatuse pöörata tähelepanu omadustele, milles Windows jääb alternatiivsetele operatsioonisüsteemidele alla. (4.2.1)
  
• Võrdlusmomendi puudumine tingib Windowsi-kesksuse.
  

Loomulikult tuleb arvesse võtta, et mis tahes järelduste tegemine eeldab statistiliselt piisavalt suurt gruppi. Antud juhul ei saa 14 küsitluses osalenu vastuste põhjal teha paikapidavaid järeldusi. Võttes aga arvesse, et viimase viie aasta uuringud kinnitavad, et kõigist arvutikasutajatest on Windowsi kasutajaid 90%, on statistiliselt aktsepteeritava inimhulga olemasolul ilmselt seaduspära samasugune (w3schools: OS Platform Statistics).

Kokkuvõte

Tänapäeval toimuvad muutused kõikides elu valdkondades niivõrd kiiresti, et inimesed võtavad neile osaks langevaid hüvesid iseenesestmõistetavalt. Arvutikasutajad ootavad pidevalt operatsioonisüsteemide vallas suurt edasiminekut, teadvustamata endale, et tehnoloogia on teinud tänasesse staadiumisse jõudmiseks läbi tohutu arenguhüppe.
Oleme jõudnud ringiga tagasi sissejuhatuseni. Kuidas iseloomustada operatsioonisüsteemide arengut? Äsjase ülevaate põhjal tõdemusega: kõike muud kui sujuv . Seda enam tuleb tunnustada tööd, mida on tehtud eelnevatel lehekülgedel kirjeldatud nelja aastakümne jooksul.
Operatsioonisüsteemide maastik on muutumas. Mingi periood peab täitma tuleviku operatsioonisüsteemide jaoks pinnase ettevalmistamise vastutusrikast rolli. Kui inimesed pole valmis haarama initsiatiivi sel moel nagu Linus Torvalds aastal 1991, on vastavasisuline kriitika võrdlemisi kohatu.
Kasutatud materjalid
Afinogenov, G. (2007) GUI vs. CLI: A Qualitative Comparision.
Kättesaadav: http://tinyurl.com/yhn6n5g , 24.03.2010.
Bellis, Mary. The Unusual History of Microsoft Windows.
Kättesaadav: http://tinyurl.com/mznf6l , 24.03.2010.
Dvorak, John S. (1988) Sorting out fact from fiction in the Apple-Microsoft lawsuit. – PC Magazine, May 31, pp. 36.
Horn, B. (1996) On Xerox, Apple and Progress.
Kättesaadav: http://tinyurl.com/yrc2a , 24.03.2010.
Kikkas, K. (2004) Pingviiniaabits. Tallinn: Vali Press.
Lemmons, P. (1983) Microsoft Windows. – Byte, No 12, pp. 48-54.
Linksvayer, M. (1993) The Choice of a GNU Generation. An Interview With Linus Torvalds.
Kättesaadav: http://tinyurl.com/ldretb , 24.03.2010.
McKusick, Marshall K. (1999) Twenty Years of Berkeley Unix: From AT&T- Owned to Freely Redistributable.
Kättesaadav: http://tinyurl.com/5g7hr m, 24.03.2010.
Poole, L. (1984) A tour of the Mac desktop . – Macworld, No 1, pp. 16-27.
Ritchie, Dennis M. (1979) The Evolution of the Unix Time- sharing System.
Kättesaadav: http://tinyurl.com/tdrj , 24.03.2010.
Stallmann, R. (1983) New Unix Implementation.
Kättesaadav: http://tinyurl.com/5z8sdk , 24.03.2010.
Walsh, J. (2005) Jef Raskin, the Visionary behind the Mac.
Kättesaadav: http://tinyurl.com/9enp3u , 24.03.2010.
http://en.wikipedia.org/wiki/Steve_Jobs
http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Mac_OS
http://en.wikipedia.org/wiki/MS-DOS
http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_7
http://www.w3schools.com/browsers/browsers_os.asp

Lisad

Küsimustik
Allajoonitud on kõige populaarsem vastus.
1. Millest tuleneb operatsioonisüsteemi GNU nimi?

• Akronüümist "GNU's Not Unix"
  
• Aafrikas elava antiloobi nimetusest
  
• Asteroidi 9965 GNU nimest
  
• Laulu "The Gnu" pealkirjast
  

2. Millist tüüpi operatsioonisüsteeme oled kasutanud? 

• Microsoft
  
• DOS-laadne
  
• UNIX-laadne
  
• UNIX
  
• Muu
  

3. Mida hindad operatsioonisüsteemi juures? 

• Kasutajasõbralikkus
  
• Tarkvara ühilduvus
  
• Kontoritarkvara olemasolu
  
• Välimus
  
• Muu
  

4. Millistes viimase aja operatsioonisüsteemidest on Sinu arvates tagatud kõik eelmises
küsimuses loetletud omadused? 

• Windows XP
  
• Windows Vista
  
• Windows 7
  
• Ubuntu 8.10
  
• Ubuntu 9.04
  
• Ubuntu 9.10
  
• Fedora 12
  
• openSUSE 11.2
  
• Mac OS X v10.5
  
• Mac OS X v10.6
  
• Muu
  

5. Milline Windowsi operatsioonisüsteem on Sinu arvates hetkel kõige populaarsem? 

• Windows XP
  
• Windows 2003
  
• Windows Vista
  
• Windows 7
  

6. Kas Windows 2000 on Windows 98 vahetu järeltulija? 

• Jah
  
• Ei
  
• Ma ei tea
  

7. Millest tuleb kerneli Linux nimi? 

• UNIXI osalisest anagrammist
  
• Programmeerija Linus Torvaldsi nimest
  
• Keemiku Linus Paulingi nimest
  

8. Mis põhimõttel antakse Ubuntu operatsioonisüsteemidele nimesid? 

• Väljalaskeaasta järgi
  
• Kasutades sama tähega algavat loomanimetust ja omadussõna
  
• " Star Trekis" esinenud tegelaste nimede järgi
  

9. Millise failisüsteemi looja on vanglas süüdistusega teise astme mõrvas? 

• NTFS
  
• ext4
  
• btrfs
  
• ReiserFS
  
• ZFS
  

Joonis 1. Tallinna Reaalkooli 10. A klassi õpilastele tähtsad operatsioonisüsteemide omadused.
Joonis 2. Parimad operatsioonisüsteemid Tallinna Reaalkooli 10. A klassi õpilaste hinnangul.
Joonis 3. Tallinna Reaalkooli 10. A klassi kogemused operatsioonisüsteemidega.