Windows Vista (0)

VÕRUMAA
KUTSEHARIDUSKESKUS
Infotehnoloogia  õpetool
Kert  Mattus
Itsp – 14
Windows   Vista
Referaat
Juhendaja Irina Porohnja
2014
Väimela  2014
Sisukord
1.Sissejuhatus
lk 3
1
2.Windows Vista arendus
lk 4
3.Turvalisus
lk 5
4. Väljaanded
lk 6
5.Visuaalsed stiilid
lk 7
   5.1 Windows  Aero
   5.2 Windows Vista Standard
   5.3 Windows Vista  Basic
   5.4 Windows Standard
6. Riistvara  nõuded
lk 8
7.Füüsilise mälu pi rid
lk 9
    7.1 Füüsilise mälu piirid Windows Vista versioonidele
8. Kokkuvõtte
           lk 11
Sissejuhatus
Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem, mille tootjaks ja arendajaks on 
Microsoft . Sihtgrupiks on personaalarvutid, kodu- ja tööarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid ja 
meediakeskused. Enne väljastamist, 22. juulil 2005, oli Vista tuntud koodnime " Longhorn " 
järgi.Toote arendamine lõpetati 8. novembril 2006. Vista lasti ülemaailmselt müüki 30. 
jaanuaril 2007 ning osta ja alla laadida sai seda ka  Microsofti  lehelt.Windows Vista tuli 5 
aastat peale oma eelkäijat, Windows XP-d, mis on pikim  vahe kahe populaarse Microsoft 
2
Windowsi operatsioonisüsteemi vahel. Peale Vistat tuli Windows 7, mis muutus suurfirmadele
kättesaadavaks 22. juulil 2009 ja kolm kuud hiljem, 22. oktoobril 2009, ka tavakasutajatele. 
XP ja 7-ga võrreldes on Vista täielik läbikukkumine.
Windows Vista sisaldas palju muutusi ja uusi omadusi, mille hulgas on uuendatud graafiline 
kasutajaliides , uus visuaalne stiil "Aero" ning ümber kujundatud otsingusüsteem, 
multimeediatarvikud (sealhulgas Windows DVD  Maker ), võrgu, heli, printimise ja kuvari 
alamsüsteemid. Vista eesmärgiks oli parandada suhtlust koduvõrgus olevate arvutite vahel, 
kasutades selleks nn. peer -to-peer tehnoloogiat, et lihtsustada failide ja meedia jagamist 
arvutite ja muude seadmete vahel. Windows Vista sisaldab .Net Frameworki 3.0 versiooni.
Microsofti peamiseks ülesandeks Windows Vista puhul oli suurendada turvalisust Windows’i 
operatsioonisüsteemides. Peamisteks Windows XP ja selle eelkäijate kritiseerimise põhjusteks
olid nende suured puudujäägid turvalisuses ja avatus viirustele ja puhvrite üleuputamisele. 
Seda silmas pidades kuulutas Microsoft’i juht Bill  Gates  2002. aasta alguses välja ettevõtte-
sisese "Trustworthy Computing" ("Usaldusväärse Arvutikasutuse") algatuse, mille eesmärgiks
oli suurendada turvalisust tarkvaraarenduses. Microsoft teatas, et prioriteediks on Windows 
XP ja Windows  Server 2003 julgeoleku parandamine, mis tingis Windows Vista tootmise 
viibimise.
Windows Vista arendus
Microsoft alustas Windows Vista’ga, sel ajal koodnimega "Longhorn", tööd 2001. aasta mais, 
viis kuud enne Windows XP ilmumist. See pidi algselt välja tulema 2003. aasta lõpuks, 
Windows XP ja Blackcomb’i, mis oli kompanii järgmine plaanitud operatsioonisüsteem. 
Longhorn’i ilmumist lükati mitu korda edasi. Samuti suunati paljud Microsoft’i  arendajad  
uuele ülesandele, milleks oli tugevdada Windows XP ja Windows Server 2003 turvalisust. 
Seistes silmitsi jätkuvate viivituste ja muredega tuleviku ees, teatas Microsoft 27. augustil 
2004. aastal, et on oma  plaane  muutnud. Algupärane Longhorn, mis põhines Windows XP 
3
lähtekoodil, jäeti kõrvale ja Longhorn’i arendus algas uuesti, seekord Windows Server 2003 
Service  Pack 1 koodibaasil ning võttes kasutusele vaid need omadused, mis olid mõeldud 
reaalsele operatsioonisüsteemile. Mõned varem  väljakuulutatud funktsioonid, nagu WinFS, 
eemaldati või lükati edasi ja lisati uus tarkvaraarendusmetoodika " Security  Development 
Lifecycle" (" Turvalise  Arenduse Elutsükkel"), et püüda lahendada turvaprobleeme Windows’i
koodibaasiga, mis on programmeeritud C, C++ ja Assembly’ga.
Pärast seda, kui Longhorn 2005. aasta juulis Windows Vista’ks nimetati, algas  enneolematu  
beeta-testimise programm, mis kaasas sadu tuhandeid vabatahtlikke ja kompaniisid. 2005. 
aasta septembris hakkas Microsoft regulaarselt väljastama Community Technology 
Previews’id (CTP) beeta-testijatele. Esimene väljastati 2005. aasta Microsoft Professional 
Developers’i konverentsil, järgnevalt väljastati see ka beeta-testijatele ja Microsoft Developer 
Network tellijatele. Kõik järgnevad arendusjärgud sisaldasid enamikke lõpp-tootele mõeldud 
funktsioone, kui ka mitmeid muudatusi kasutajaliideses, mis põhines suuresti beeta-testijatelt 
saadud tagasisidel. Windows Vista’t peeti täielikult lõpetatuks, kui 26. veebruaril 2006. aastal 
ilmus " February  CTP" ("Veebruari CTP") ning aeg, mis jäi selle arendusjärgu ja lõpliku 
versiooni ilmumise vahele, pühendati toote stabiilsuse, töövõimekuse, rakenduste ja draiverite
ühilduvuse tagamiseks ning dokumentatsioonile. Mai lõpus avaldatud  Beta  2 oli esimeseks 
arendusjärguks, mis tehti Microsoft's Customer Preview programmi poolt üldsusele 
kättesaadavaks. Seda laeti alla üle viie miljoni inimese poolt. Järgmised "release  candidate "-id
avaldati septembris ja oktoobris ning mõlemad olid mõeldud  suurele  kasutajaskonnale. 
Kuigi Microsoft lootis Vista algselt tarbijatele laialdaselt kättesaadavaks muuta 2006. aasta 
jõuludeks, teatati 2006. aasta märtsis, et ilmumisaeg lükati edasi 2007. aasta jaanuarini. See 
oli vajalik, et anda  riist - ja tarkvarafirmadele, millest sõltusid Microsoft’i seadmedraiverid, 
aega valmistuda. Microsoft teatas 8. novembril 2006. aastal, et Windows Vista arendus on 
lõppenud. Windows Vista läks Microsoft’ile maksma ligi 6 miljardit dollarit.
Turvalisus
Windows Vista puhul oli peamiseks prioriteediks turvalisuse suurendamine, millele aitas 
kaasa Microsoft’i "Trustworthy Computing" ("Usaldusväärse Arvutikasutuse") algatus . Selle 
eesmärgiks oli tõsta avalikkuse usaldust oma toodetesse ja selle  mõjusid  on näha paljudes 
uutes turvalisus- ja ohutusuuendustes.
4
User   Account   Control  ehk UAC (kasutajakonto kontroll) on arvatavasti kõige olulisem ja 
märgatavam turvalisus- ja ohutusuuendus. UAC on turvalisustehnoloogia, mis teeb inimestele
võimalikuks kasutada oma arvutit väheste privileegidega, et vaikimisi peatada kahjulikku 
nuhkvara  tegemast omaniku teadmata arvutis muudatusi. See oli eelnevate Windows’i 
versioonide  puhul sageli raskendatud, sest eelnevad “piiratud” kasutajakontod osutusid liialt 
piiratuks ja ühildamatuks enamiku rakendusprogrammide tarkvaraga, samuti ei lubanud need 
isegi mõningaid põhilisi operatsioone, nagu näiteks kalendri vaatamist olekualal. Kui 
sooritada  Windows Vista’s mõni tegevus, mis nõuab administraatoriõigusi (näiteks tarkvara 
paigaldamine või eemaldamine või kogu süsteemi mõjutavate seadete muutmine), küsitakse 
kasutajalt  esiteks  administraatori  nime ja  parooli . Sel juhul, kui kasutaja juba omab 
andministraatoriõigusi, küsitakse siiski kinnitust antud tegevuse sooritamiseks.  Tavalised  
tegevused, nagu programmidega töötamine, printimine ning Interneti kasutamine, ei nõua 
UAC nõusolekut. UAC küsib nõusolekut "turvalise töölaua" režiimis, mis tähendab, et 
ülejäänud ekraan on tuhm ning aktiivne on vaid autoriseerimise aken. “Turvalise töölaua” 
eesmärgiks on vältida valele teele juhtivate programmide käivitamist ja juhtida kasutaja 
tähelepanu sellele, mida ta teeb.
Symantec Corporation’i poolt läbi  viidud test tõestas UAC tõhusust. Symantec kasutas üle 
2000 aktiivse  pahavara  (malware) mudeli, milles sisaldusid tagauksed (backdoors), 
keylogger’id (keylogers), rootkit’id (rootkits), mass meiler’id, trooja  hobused  (trojan  horse ), 
nuhkvarad (spyware), lisandvarad ( adware ) ja palju muud. Kõik  nendest  käivitati eraldiseisva 
Windows Vista installatsiooni käigus tavalise kasutaja poolt. UAC-l õnnestus edukalt 
blokeerida üle 50% igast võimalikust ohust, välja arvatud rootkit’id. Umbes 5% pahavarast 
õnnestus pääseda UAC poolt tehtud restart’ist.
Väljaanded
Windows Vista on saadaval kuues erinevas versioonis. Need väljaanded võib jagada kahe 
sihtturu – tavatarbija  ja äri – vahel. Tavatarbija jaoks on kolm väljalaset majanduslikult 
arenenud maadele. Windows Vista  Starter   Edition on mõeldud netbook'idele ning väikestele 
personaalarvutitele. Windows Vista Home Basic on mõeldud eelarvetundlikutele kasutajatele 
ning on saadaval vaid kasvavateö  turgudel . Windows Vista Home  Premium  katab suurema osa
5
tarbijaturust, ning sisaldab rakendusi  multimeedia  loomiseks ja kasutamiseks. Windows Vista 
Home Basic ja Home Premium ei saa ühineda Windowsi Serveri domeeniga. Ärilahendusteks 
on kolm väljalaset. Windows Vista Business on spetsiaalselt kavandatud väikeste ja keskmise 
suurusega äride jaoks, samas kui Windows Vista Enterprise on saadaval ainult klientidele, kes 
osalevad Microsoft-i Software Assurance  programmis . Windows Vista  Ultimate  sisaldab 
täielikku võimalustevalikut nii tarbija kui ka äri väljalasetest ning peale selle ka Windows 
Ultimate Extras, olles suunatud entusiastidele.
Kõik Windows Vista väljalasked peale Windows Vista Starter-i toetavad nii 32-bitiseid (x86) 
kui ka 64-bitiseid (x86-64) protsessori arhitektuure.
Euroopa Liidus on samuti saadaval ka Home Basic N ja Business N. Need väljalasked tulevad
ilma Windows Media Player-ta EL-i Microsoft-i vastaste sanktsioonide tõttu.
Visuaalsed stiilid
Windows Vistal on neli erinevat visuaalset stiili. 
 
5.1 Windows Aero
Vista peamine visuaalne stiil, Windows Aero, on ehitatud uuel töölaua koostamise 
mootoril  ( Desktop  Windows  Manager (DWM)) (töölauaakna haldur). Windows Aero 
tutvustab 3D graafikatoetust (Windows  Flip  3D), poolläbipaistvaid efekte (klaas, 
(glass)), reaalaja  pisipilte, aknaanimatsioone ja muid visuaalseid efekte, mis on 
mõeldud põhi- ja tippklassi videokaartidele. Selle võimaluse kasutamiseks on iga 
avatud akna sisu paigutatud videomällu, et lihtsustada takistusteta liikumist Windowsi 
aknas. Sellest tingituna on Windows Aero’l palju kõrgemad süsteeminõuded kui tema 
eelkäijatel. Minimaalseks nõudeks on 128 MB graafilist mälu, sõltuvalt sellest, millist 
resolutsiooni inimene kasutab. Windows Aero ning ka Windows Flip 3D ei ole kaasas 
Starter ja Home Basic' väljaandega.
6
5.2 Windows Vista Standard (Windows Vista  standardne )
Windows Vista Standard on Windows Aero variatsioon  "klaas"efektideta, 
aknaanimatsioonideta ja ilma teiste arenenud graafiliste efektideta, nagu Windows Flip
3D. Nagu Windows Aero, kasutab see Desktop Windows Manager-i ja on üldiselt 
samade  nõuetega kui Aero. See visuaalne stiil on kaasas Home Basic väljaandega kui 
"odav" asendus Windows Aerole.
            5.4 Windows Vista Basic (Windows Vista tavaline)
Windows Vista Basic sarnaneb Windows XP visuaalsele  stiilile  nimega  Luna , kuid 
sellele on lisatud animatsioonid, leitavad näiteks progressiribal. See ei kasuta 
töötamiseks Desktop Windows Manager’i, seega ei oma ka läbipaistvat või 
poolläbipaistvat stiili,  akende  animatsioone, Windows Flip 3D-d või mistahes teisi 
funktsioone, mida pakub DWM. Vista Basic režiim ei vaja kuvadraiverite töötamiseks 
uut Windowsi Ekraani draiverite mudelit (WDDM) ja on sarnaste videokaardi 
nõuetega nagu Windows XP. See on kõige sobilikum neile, kelle  videokaart  ei 
võimalda Windows Aero jooksutamist. 
Windows Standard (Windows’i standardne stiil)
Windowsi standardne ehk klassikaline stiil on sarnane Windows 2000-le ja Microsoft 
Windows Serveri operatsioonisüsteemidele. See ei kasuta töötamiseks Desktop 
Windows Manager’i ega nõua WDDM draivereid. Nagu varasemad Windows’i 
versioonid, on ka sellel  stiilil  värviskeemi tugi, mis on värvisätete kollektsioon. 
Windows Vista’l on kuus erinevat värviskeemi: neli kõrge kontrastiga  värviskeemid , 
7
teised on vaikimisi värviskeemid Windows 95-st/Windows 98-st ja Windows 2000-
st/Windows ME-st.
6. Riistvara nõuded
Arvuteid, mis on võimelised Windows Vista’t jooksutama, nimetatakse Vista Capable’ideks 
või Vista Premium Ready’ deks . Vista Capable  personaalarvuti  (PC) on võimeline töötama 
kõigi Windows Vista versioonidega, kuigi mõned erilised uuendused või tippklassi 
graafikavalikud võivad nõuda paremat või täiendatud riistvara. Vista Premium Ready 
personaalarvuti on võimeline jooksutama Vista tippklassi omadusi.
Windows Vista Basic ja Classic  liidesed  töötavad praktiliselt iga graafilise riistvaraga, mis 
toetab Windows XP-d või 2000-t, enamik arutelusid Vista graafikanõuete puhul keerlevad 
Windows Aero kasutajaliidese  ümber. Windows Vista Beta 2 puhul on kinnitatud NVIDIA 
GeForce 6 seeria ja uuemate, ATI Radeon 9500 ja uuemate, Intel'i GMA 950 ja uuemate 
integreeritud graafikate ning käputäie VIA kiibistike ja S3 Graafika  iseseisvate  kiibistike 
8
toimimine . Kuigi algselt toetatud, eemaldati GeForce FX 5 tugi uuematest NVIDIA 
draiveritest. Viimane NVIDIA  draiver , mis toetas GeForce FX  seeriat  Vistal, oli 96.85. 
Microsoft pakub vahendit nimega Windows Vista Upgrade Advisor, mis aitab  Window  XP ja 
Vista kasutajatel kindlaks teha, millist Windowsi versiooni on nende arvuti võimeline 
jooksutama.
7. Füüsilise mälu piirid
Maksimaalsed piirid  füüsilisele  mälule ( Physical  memory)/( muutmälu ), millega Windows 
Vista suudab toime tulla, olenevad Windows’i versioonist ja sellest, kas kasutatakse 32- või 
64-bitist versiooni. Järgnevas tabelis on vastavad suurused.
7.1 Füüsilise mälu piirid Windows Vista versioonidele
joonis 7.1
Pi rid 32-bit
Pi rid 64-pit
Versioon
Windowsile
Windowsile
   
Windows Vista
4 GB
128 GB
Ultimate
Windows Vista
4 GB
128 GB
Enterprise
Windows Vista
4 GB
128 GB
Business
Windows Vista Home
4 GB
16 GB
Premium
Windows Vista Home
4 GB
8 GB
Basic
9
Windows Vista Starter
1 GB
N/A
Kokkuvõte
Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem, mille tootjaks ja 
arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks on personaalarvutid, kodu- ja tööarvutid, 
sülearvutid, tahvelarvutid ja meediakeskused. Enne väljastamist, 22. juulil 2005, 
oli Vista tuntud koodnime "Longhorn" järgi.Toote arendamine lõpetati 8. 
novembril 2006. Vista lasti ülemaailmselt müüki 30. jaanuaril 2007 ning osta ja 
alla laadida sai seda ka Microsofti lehelt.  Windows Vista sisaldas palju muutusi ja 
uusi omadusi, mille hulgas on uuendatud graafiline kasutajaliides, uus visuaalne 
stiil "Aero" ning ümber kujundatud otsingusüsteem, multimeediatarvikud 
(sealhulgas Windows DVD Maker), võrgu, heli, printimise ja kuvari 
alamsüsteemid. Vista eesmärgiks oli parandada suhtlust koduvõrgus olevate 
arvutite vahel, kasutades selleks nn. peer-to-peer tehnoloogiat, et lihtsustada 
failide ja meedia jagamist arvutite ja muude seadmete vahel.  Microsofti 
peamiseks ülesandeks Windows Vista puhul oli suurendada turvalisust Windows’i 
operatsioonisüsteemides. Peamisteks Windows XP ja selle eelkäijate 
kritiseerimise põhjusteks olid nende suured puudujäägid turvalisuses ja avatus 
viirustele ja puhvrite üleuputamisele. Seda silmas pidades kuulutas Microsoft’i 
juht Bill Gates 2002. aasta alguses välja ettevõtte-sisese "Trustworthy 
Computing" ("Usaldusväärse Arvutikasutuse") algatuse, mille eesmärgiks oli 
suurendada turvalisust tarkvaraarenduses.  User Account Control ehk UAC 
(kasutajakonto kontroll) on arvatavasti kõige olulisem ja märgatavam turvalisus- 
ja ohutusuuendus.
10
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Windows_Vista
http://windows.microsoft.com/et-ee/windows7/help/upgrading-from-windows-vista-to -
windows-7#T1=tab01
http://windows.microsoft.com/et-ee/windows-vista/what-is-windows-aero
http://winsupersite.com/product-review/windows-vista-feature-focus-windows-vista -
standard-user- interface
11