Erinevad operatsioonisüsteemid (0)

Kool
Mari Maias
ERINEVAD OPERATSIOONI SÜSTEEMID
Referaat
Juhendaja :Mari Maias
Pärnu 2015

Sisukord

Sissejuhatus 3
Mac OS X 4
Linux 5
Windows XP 7
Windows Vista 8
Windows 7 10
Kokkuvõte 12

Sissejuhatus

Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem on programmide kogum, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad operatsioonisüsteemiga vahetult suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohje keelt või graafilist kasutaja liidest.
Selles referaadis kirjutan ma 5 operatsioonisüsteemist mis olid ja on laialdaselt kasutatud. Kirjutatud on erinevate firmade ja inimeste poolt loodud operatsioonisüsteemidest. On nii tasulisi kui ka tasuta operatsioonisüsteeme, operatsioonisüsteeme mis on mugavamad kasutada kui teised ja operatsioonisüsteeme mis on paremad kui teised.

Mac OS X

Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. Loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb Next Computer Inc. Operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X-i peamise komponendid on XNU hübriidkerneliga UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Mac OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-l. Alates OS X versioonist 10.5 on The open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise . Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes "päris" UNIX-it, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle , SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIXI-i lahendusi. Mac OS X 10.5 on esimene täielikult 64- bitine laiatarbe operatsioonisüsteem, mis toetab samas 32-bitiseid rakendusi. Mac OS X-i nimetatakse ka suureks kassiks, sest tema varasemate versioonide nimed on enamjaolt tulnud kaslaste järgi nagu näiteks: leopard , tiger, puma ja nii edasi.
Mac OS X müügikarp koos logoga.

Linux

Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele disketile. MINIX-i lähtekood on avalik ning selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum.
Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni . Linux on UNIXi- laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune- ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux Täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale.
Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast – erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada
Linux operatsioonisüsteemiga arvutiga saab kasutaja suhelda kas käsurealt või graafilise kasutajaliidese vahendusel. Graafilised kasutajaliidesed töötavad valdavalt X-keskkonnas (X Window System). Levinumad graafilised kasutajaliidesed on GNOME , KDE, Xfce, LXDE, FVWM, Enlightenment, Window Maker . Käsurida on kasutatav ka graafilises kasutajaliideses terminaliaknas.
Laua- ja sülearvuteil on Linux operatsioonisüsteemis olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks . Vaba tarkvarana kättesaadava tarkvara hulk on väga suur ja mitmekesine . Mitmed tarkvarafirmad pakuvad ka kommertstooteid paralleelselt MD Windowsile Macile ja Unixile, kaasa arvatud Linux. Linuks on väga populaarne ka selliste väikeseadmete operatsioonisüsteemina nagu telefonid , pihuarvutid, videomagnetofonid, tulemüüriseadmed, ruuterid, muusikakeskused ja süntesaatorid. Seega võib öelda, et Linux on hästi skaleeritav. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian , Mandriva, Gentoo, ja Slackware.
Linuxi logo .

Windows XP

Windows XP on Windowsi 9. operatsioonisüsteem. See lasti välja 25. oktoobril 2001. Microsofti toetus Windows XP Service Pack 2-le lõppes 13. juulil 2010. Alates 8. aprillist 2014 ei ole tugi ega värskendused Windows XP-le enam saadaval. Windows XP-ga arvutite teenindamiseks arvutivõrgus on servertarkvaraks Windows 2003, kuigi Windows XP ühildub ilma probleemideta ka Windows NT serveriga ja Windows 2000 serveriga. Kui Windows XP välja tuli siis sai ta palju positiivseid kommentaare, kus kriitikud mainisid suurenenud tööjõudlust, kasutaja sõbralikumat keskkonda, uuendatud riistvara toetust ja laiendatud multimeedia võimalusi. Windows XP oli laialt kasutatud ja populaarne operatsioonisüsteem, Windows XP-d müüdi 400 millionit koopiat üle terve maailma oma esimese 5 aastaga ja vähemalt 1 billion koopiat oli müüdud aprilliks 2014. Windows XP püsis ka populaarsena pärast Windows Vista välja laskmist. Windows 7 aga võttis XP turuosa üle alles 2011 aasta lõpus.
Windows XP müügikarp koos logoga.

Windows Vista

Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem, mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks on personaalarvutid, kodu- ja tööarvutid, sülearvutid, tahvelarvutid ja meediakeskused. Enne väljastamist, 22. juulil 2005, oli Vista tuntud koodnime "Longhorn" järgi. Toote arendamine lõpetati 8. novembril 2006. Vista lasti ülemaailmselt müüki 30. jaanuaril 2007 ning osta ja alla laadida sai seda ka Microsofti lehelt. Windows Vista tuli 5 aastat peale oma eelkäijat, Windows XP-d, mis on pikim vahe kahe populaarse Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi vahel. Peale Vistat tuli Windows 7, mis muutus suurfirmadele kättesaadavaks 22. juulil 2009 ja kolm kuud hiljem, 22. oktoobril 2009, ka tavakasutajatele. XP ja 7-ga võrreldes on Vista täielik läbikukkumine. Windows Vista sisaldas palju muutusi ja uusi omadusi, mille hulgas on uuendatud graafiline kasutajaliides, uus visuaalne stiil " Aero " ning ümber kujundatud otsingusüsteem, multimeediatarvikud (sealhulgas Windows DVD Maker), võrgu, heli, printimise ja kuvari alamsüsteemid. Vista eesmärgiks oli parandada suhtlust koduvõrgus olevate arvutite vahel, kasutades selleks nn. peer -to-peer tehnoloogiat, et lihtsustada failide ja meedia jagamist arvutite ja muude seadmete vahel. Windows Vista sisaldab .Net Frameworki 3.0 versiooni. Microsofti peamiseks ülesandeks Windows Vista puhul oli suurendada turvalisust Windowsi operatsioonisüsteemides. Peamisteks Windows XP ja selle eelkäijate kritiseerimise põhjusteks olid nende suured puudujäägid turvalisuses ja avatus viirustele ja puhvrite üleuputamisele. Seda silmas pidades kuulutas Microsofti juht Bill Gates 2002. aasta alguses välja ettevõtte-sisese "Trustworthy Computing" ("Usaldusväärse Arvutikasutuse") algatuse, mille eesmärgiks oli suurendada turvalisust tarkvaraarenduses. Microsoft teatas, et prioriteediks on Windows XP ja Windows Server 2003 julgeoleku parandamine, mis tingis Windows Vista tootmise viibimise. Kuigi uued funktsioonid ja turvalisuse parandamine on saanud palju kiitvaid kommentaare, on Windows Vista ajakirjanduses pälvinud ka rohkesti kriitikat ja negatiivset tähelepanu. Selle põhjuseks on peamiselt operatsioonisüsteemi kõrged süsteeminõuded, kuid ka rangemad litsentsitingimused ning mitmete uute digitaalsete õiguste haldamise tehnoloogiate kasutuselevõtt, mille eesmärgiks on piirata digitaalse meedia kopeerimist ning samuti ühildumisvead Vista- eelse riist- ja tarkvaraga. Nende puuduste ja ka muude vigade tõttu sai Windows Vista leigema vastuvõtu osaliseks kui Windows XP. Siiski oli Windows Vista 2009. aasta jaanuariks, kui maailmas oli 330 miljonit internetikasutajat, ületanud Microsofti kahe aasta lootused saavutada 200 miljonit kasutajat.
Windows Vista müügikarp koos logoga.

Windows 7

Windows 7 on Microsoft Windowsi operatsioonisüsteem. See avalikustati koos oma teisikuga (Windows Server 2008 R2) 22. juulil 2009, vähem kui kolm aastat pärast eelkäijat Windows Vistat. Windows 7-ga ei keskendutud uute funktsioonide loomisele, vaid pandi rõhku Windows Vistal ilmnenud vigade parandamisele. Windows 7-ga tuli kaasa hulk uusi funktsioone ja edasiarendusi, näiteks puudutus-, kõne- ja käekirjatuvastus, virtuaalsete kõvaketaste tugi, jõudluse suurendamine mitmetuumalistel protsessoritel, alglaadimise kiirendamine, DirectAccess ja kerneli uuendus, uus Windows Media Centeri versioon. Ümber on kujundatud kalkulaator , millel on nüüd programmeerija - ja statistikarežiim koos ühikute teisendamise võimalusega. Juhtpaneeli on lisatud ekraani kalibreerimine, süsteemi taastamise võimalus, veaotsing, asukoha- ja muud sensorid , süsteemi ikoonid ja vidinad. Windows Security Center nimetati ümber Windows Action Centeriks ning sinna on kokku pandud nii arvuti turvalisus kui ka hooldamine. Windows 7 toetab ka RAW- vormingus pilte. Kõige suuremaid visuaalsed muudatusi on läbinud tegumiriba. Kiirkäivitusriba asemel on nüüd "Superriba", kuhu saab programmide kiirkäivitusikoone "kleepida". Uus tegumiriba lubab ka ikoonide ümbertõstmist. Rea paremal servas on Näita töölauda nupp , mis on osa uuest Aero Peekist Windows 7-l. Hoides kursorit selle nupu peal, muutuvad kõik lahtiolevad aknad läbipaistvaks ning nähtavale tuleb töölaud. Puutetundlikel ekraanidel on see nupp oluliselt suurem. Vajutades Näita töölauda nupule minimeeritakse kõik aknad ning teiskordsel vajutamisel tuuakse aknad jälle tagasi. Lisaks on kasutatav funktsioon nimega Aero Snap, mis suurendab akna automaatselt, kui see lohistada ekraani ülemisse serva. Akende vasakule või paremale serva lohistamine võimaldab erinevaid aknaid omavahel võrrelda. Kui kasutaja liigutab aknaid, mis olid Aero Snapiga ümberpositsioneeritud, siis süsteem taastab automaatselt akende algse kuju. Neid funktsioone saab kasutada ka klaviatuuri kiirklahvidega. Windows 7 toetab selliseid videorežiime nagu 16-bitine sRGB, 24-bitine sRGB, 30-bitine sRGB, 48-bit scRGB. Samuti on Microsoft paigaldanud parema SSD toe. Mängud nagu Internet Spades, Internet Backgammon ja Internet Checkers, mis Windows Vistast eemaldati, on Windows 7-s tagasi. Opsüsteemi on kaasatud Internet Explorer 8 ja Windows Media Player 12. Windows 7 Professional, Enterprise ja Ultimate versioonidel on olemas Windows Virtual PC , mis lubab ühes füüsilises arvutis jooksutada mitut virtuaalset arvutit/keskkonda nagu näiteks Windows XP Mode. Windows 7 lubab virtuaalseid kõvakettaid kasutada tavaliste andmekandjatena. Alglaadur suudab süsteemi laadida VHD pealt, kuid see on võimalik ainult Enterprise ja Ultimate versioonides. Uus Remote Desktop toetab DirectX 10.
Windows 7 müügikarbid logodega.

Kokkuvõte

Operatsioonisüsteeme on palju, mina tõin välja ainult 5 operatsioonisüsteemi kuna neid operatsioonisüsteeme ma nendest tean ja olen kasutanud, aga vähe. Osade kohta tahtsin niisama kirjutada ja see tundus huvitav ka, lihtsalt uurida nende operatsioonisüsteemide kohta ja siia referaati kirja panna. Ma kirjutasin referaadis 5 operatsioonisüsteemist milleks olid: Mac OS X, Linux, Windows XP, Windows Vista ja Windows 7. Need operatsioonisüsteemid on või olid ühed enam kasutatud operatsioonisüsteemid erinevatel aegadel. On olemas juba ka Windows 8, Windows 8.1 ja ka Windows 10 mis on uued operatsioonisüsteemid, aga ma arvasin et nendest pole eriti huvitav kirjutada, kuna ma ise olen kasutanud neid kõiki ja nendest tean ma rohkem kui referaadis kirjutatud 5 operatsioonisüsteemist. Ma olen toonud välja osade operatsioonisüsteemide head küljed ja mõnikord ka halvad küljed ning osade operatsioonisüsteemide ajaloost olen ka kirjutanud natukene. Selle tööga sain ise ka nende operatsioonisüsteemide kohta rohkem teada.