Konfutsianism Brigita Maria Raave ja Moreena Kaas Levik Konfutsiuse tuntuim tõlgendaja on Mengzi. Riigi ametlikuks õpetuseks sai konfutsianism u 2. sajand eKr. Konfutsianism on levinu peamiselt Filipiinidel, Põhja- Koreas, Lõuna-Koreas ja Hiina idaosas. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Levik ja seos eestiga Eestis pole järgijate ühendust. Inimesi huvitavad Hiinast pärit õpetused. Eelkõige nõelravi ja shiatsu massaž. Üsna populaarne on taiji harrastamine. Rajaja, millal rajati Konfutsianismi rajajaks oli hiina õpetlane Kong Fuzi ( 28. september 551 eKr – 479 eKr) Oma mõistuse, energia ja äraostmatu aususe tõttu kasvas Konfutsiuse populaarsus väga kiiresti, kuigi tema õpetus sai üle hiinaliselt tuntuks alles peale surma oli tal ka eluejal palju järgijaid Põhiõpetused Konfutsiuse õpetuse kohaselt asub jumalariik inimeses eneses. Iga arengut taotleva inimese jaoks on kõige tähtsam leida...
kromanjoonlane mandrite kerkimine, kliima inimese arenemine (2) Homo sapiens 65 0 UUSAEGKOND jahenemine, mandrite inimlaste eristumine inimahvidest (6) Homo erectus jäätumine (jääajad) Homo habilis Australopiteek paljasseemnetaimede ja roomajate väljasuremine (65)
omaduste kirjeldamine pole esmatähtis. On pigem fastsinatiivne. Positsioneerimine Brändide languse põhjused: • Brändireklaami taandumine promotsiooniprogrammide ees. • Informatiivse bändireklaami taandumine meelelahutsuliku ees. • Positsioneeriva kommunikatsiooni taandumine imidžikujundusliku kommunikatsiooni ees. Tänapäevases konkurentsisituatsioonis on võtmeküsimuseks eristumine. “Maailmas, kus igaüks võitleb oma klientide pärast, pead Sa oma kliendile andma põhjuse osta just sinult ja mitte konkurendilt.” Kui see põhjus on olemas, siis tuleb see ka tarbijale “ära õpetada” ehk jäädvustada see tema teadvusesse. Kaubad eristuvad, inimene eristab: • Kaup võib küll eristuda, kuid inimene ei pruugi veel eristada. • Eristamine on valiku langetamise eeldus.
Fifth level Maalist 1642, õlimaal, lõuend, 363 x 437 cm. Kuna tellijad ei oodanud mitte kunstiteost, vaid tõendit oma väärikuse kohta, ei oldud maaliga rahul. Põhjuseks võib tuua selle, et osa maalil kujutatutest olid jäetud tahaplaanile, paljud olid pooleldi peidus või langes nende näole vari. Samuti oli Rembrandt kujutanud soovitud 18 inimese asemel 31 tegelast. Selline eristumine tolleaegsetest grupiportreedest ei meeldinud kohe kuidagi maali saajatele, kes olid maksnud maali eest kokku 1600 kuldnat, mis oli tolle aja kohta väga suur summa. Maali " Öine vahtkond " täpsem nimetus oleks: "Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii".Maalitellimus esitati 1639. aasta lõpu poole ning maal valmis 1642. aastaks. Kuna tellijad ei oodanud mitte kunstiteost, vaid tõendit oma väärikuse kohta, ei oldud maaliga rahul. Põhjuseks võib tuua selle, et osa
com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=3874&Itemid=108) Näiteks on klient lojaalne mingile ettevõttele, kes pakub just temale sellist toodet, mis talle meeldib. See omakorda teeb ta loojalseks toote kategooriale, mida ta ostab. Seega on lojaalse kliendi tähtsus meile väga oluline, kuna tänapäeval on palju selliseid ettevõtteid, kes tegelevad ühe ja sama ettevõtlus valdkonnaga ning pakkuvad samu tooteid, mida nende konkurendiki. Nii, et ettevõttel on eristumine vajalik, et kasvatada kliendi lojaalsust ja pikaajalist kliendisuhet. (Kategoorija juhtimine kaubanduses 2012:10) Kui see eristumine puudub, siis on tarbijal valiku võimalus suurem. Ta saab valida erinevaid firmasi kuhu pöörduda kas just hinna poolest või parema sortimendi pärast. Sellises suures ärivõrgustikus on hea kui meile on tekkinud lojaalne klient. Seega ta on meile tähtis. Selleks, et ta meile edaspidigi lojaalseks jääks on vaja alati minna
valikuteguritele 3. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Kolme tüüpi protsessid: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 4. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilisest võimetest. Liigiline mitmekesistumine e. divergents. Darwini vindid- liik satub uude elupaika, mitmekesisemad ökoloogilised tingimused, konkurents eristumine iseseisvateks liikideks. 5. Adaptiivne radiatsioon- eristumine iseseisvateks liikideks 6. Ühtede organismide väljasuremine võib teha võimalikuks teiste organismide mitmekesistumise leviku. Fooniline väljasuremine liigi hääbumine kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutuste tõttu. Massiline väljasuremine- geoloogilises mastaabis lühikese ajavahemiku jooksul kadunud enamik senistest liikidest. 7
Näiteks: kolmas silmalaug (maod), kõrvalesta liigutavad lihased, tarkusehambad, karvkate kerel, ussripik. 5. Atavismid- tunnused, mis esinesid kaugetel eellastel, kuid neid määravad geenid on meis olemas, kuigi nende avaldumine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu. Näiteks: üleni karvane inimene, mitme piimanäärme paariga inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine. 6. Divergents- evolutsiooni protsessis toimuv eristumine. Ühtsest lähtetüübist erinevate vormide teke seoses kohastumusliku levikuga erinevatesse elukeskkondadesse. Näiteks: Galapagose vindid 7. Konvergents- evolutsiooniline sarnastumine e. eri süstemaatilistesse üksistesse kuuluvad isendid omandavad samas elukeskkonnas sarnased tunnused. Näiteks: sarnane silmade ja ninasõõrmete paigutus jõehobudel ja krokodillidel 8. Endeemsed liigid- liigid, kelle evolutsioon on toimunud pikka aega eralduses teistest
Kaitseb tolmu, mikroobide ja veekaotuse eest. Marrasknahk Kiire jagunemisvõimega kude, uuendab sarvkihti, paranevad vigastused Pärisnahk Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnas Närviretseptorid Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnal Toodab higi, higistamisega keha jahutamine. Higinääre Higi kaudu jääkainete eristumine ning kaitseb päikesepõletuse ja üle kuumenemise eest Toodab rasvarikast rasu, pehmendab nahka, Rasunääre muudab elastseks, rasvakiht kaitseb nahka tolmu, mikroobide, bakterite eest. Kasulikele bakteritele elukeskkonnaks Nahaaluskude Rasvarikaskude, mis kaitseb nahaaluseid elundeid külma ja põrutuste eest
informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning uute kasvukohtade hõivamist. Levimisviisid: 1. Autohooria ehk iselevi; 2. Barohooria ehk raskuslevi; 3. Anemohooria ehk tuullevi; 4. Hüdrohooria ehk veelevi ja 5. Zoohooria ehk loomlevi. Liigitekke moodused: 1. Järkjärguline järk-järguline, väga aeglane populatsiooni teisenemine samal alal, mille tagajärjel lähteliik asendub väga pika aja jooksul uue liigiga; 2. Aeglane sümpatriline populatsioonide eristumine kaheks või enamaks liigiks ning nende isoleerituse süvenemine, mis viib ökoloogiliste rasside kujunemiseni ning nende täieliku eraldumiseni; 3. Populatsioonide allopatriline eristumine ruumilise eristumise korral lähteliik jääb enam-vähem konstantseks, kuid uutele levialadele sattunud alampopulatsioonid muutuvad nii erinevaks, et tekkivad ristumisbarjäärid; 4. Liigi levila katkemine mitmeks erinevaks osaks eralduvad ka kogu senise liigi
Millal toodetakse? Pidev tsükkel, Suurem sesoonsus; aastaringselt suurem suhteline ilmastiku mõju Kus toodetakse? Kontrollitud Vabas õhus keskkonnas Kes on tarbija? Kauged ja kohalikud Kohalikud ja kauged turud turud MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Maapiirkondade eristumise põhisuunad o Enne II Maailmasõda olid maakohad üksteisega demograafiliselt (ja ilmselt ka majanduslikult) pigem sarnased; see ei sõltunud nii palju kui tänapäeval asendist (suuremate) linnade suhtes; o Märgatav eristumine algas Eesti NSV perioodil pärast II Maailmasõda (mitte 1990ndatel Eesti taasiseseisvudes);
Arenguteooriad: aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid; põhimõtteliselt kontrollitavad; üldistatavad PREFORMATSIOONI teooria (17-18saj) A. Leeuwenhoek spermatosoide sees juba kvalitatiivselt valmis inimene, emakas hakkab kasvama kvantitatiivne areng. MATERIALISTLIK-SENSUALISTLIK NAVISTLIK looduslähedus J.LOCKE tabula rasa teadvus on PUHAS LEHT J. ROUSSEAU- sündides on laps HEA(kristlik väärtus) - KK+kogemused= teadmiste allikad Lastel oma viis näha ja tunda. Keha ja vaim -sünnipärane uudishimu (Preyer) harmonilised. *füüsilise karistuse vastu Tunnetusteooria: teadvuses ei ole midagi, mida varem pole o loodus = ühiskond. Looduse ees kõik olnud meeltes. Taju: märgid, ideed,seosed võrdsed. Ühiskond rikub inimest see ühtlustab ASSOTSATSIOONID: t...
materiaalseks taastootmiseks. g. Kunsti, toidu, moe, muusika ja turismi tarbimine ja nendega seotud valdkonnad. h. Linnad vajavad sümbolilist majandust selleks, et nõuda ja kindlustada nende poliitilist ja majanduslikku jõudu. i. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu. j. Kompomiss kultuuri ja kapitali vahel. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine a. Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. b. Subkultuurid (noorsookultuur):blatnoid, emod, goodid. Spordi subkultuurid. c. Enese eristamine laiemast ühiskonnast i
rahuldada. See strateegia on mõeldud väikeettevõtetele, kuid samas on see riskantne kuna turule võib tulla uus ettevõte ja võtta kliendid üle. 12. Kui sarnased või erinevad on mõisted "konkurentsieelis" ja "eristumine"? Konkurentsieelis on reaalne asjaolu, mis soodustab üht konkurenti teise suhtes, näiteks kauba kõrgem kvaliteet, parem teenindus, kiirem suhtlemine, tellimuste täitmine jne. Eristumine on tegevus, mis teeb ettevõtte eriliseks ja sihtrühma poolt väärtuslikumaks. N: konkurent ei paku midagi säärast; kasu mida tarbija saab eristub selgelt konkurentide toodetest, erinevust on kerge tuvastada ja ta on nähtav tarbijatele jne. 13. Tooge näiteid ettevõtetest, toodetest, mille positsioneerimisel on kasutatud järgmisi konkurentsieeliseid: 1) kvaliteet EMT, Toyota, Rolex 2) teenindus Statoil, Stocman, Tallinna Kaubamaja
Sümboliline kapital ja sümboliline võim Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245 6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9 Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 2 Stratifikatsiooni mõiste
kukkuma, saavutades aastal 1981 madalaima taseme (alla 30%). MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011) Maarahvastik on ka pigem vähemharitum. Suurem % kui linnaelanikud: töötab kodus; töötab kodust kaugemal; madalama sissetulekuga; elab teenustest kaugemal; vähem varustatud olmemugavustega. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006) MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Maapiirkondade eristumise põhisuunad Enne II Maailmasõda olid maakohad üksteisega demograafiliselt (ja ilmselt ka majanduslikult) pigem sarnased; see ei sõltunud nii palju kui tänapäeval asendist (suuremate) linnade suhtes; Märgatav eristumine algas Eesti NSV perioodil pärast II Maailmasõda (mitte 1990ndatel Eesti taasiseseisvudes); Praeguseks on maakohad vägagi eristunud, sellel on kindel geograafiline
Kauba võimalused ERISTUMISEKS Materiaalne ja/või funktsionaalne iseärasus: • tajutav, ilmne, reaalne (perceptible) – pakend, värv, koostis, suurus, lõhn, heli, kasutusviis, ... • peidetud kuid arvestatav (hidden) – madal kalorsus, suhkruvabadus, koostis, väidetav vastupidavus, ... Tundmuslik iseärasus: • esile kutsutud, kunstlik (induced) – imagoloogiline eristaja, sotsiaalne eristaja, seos poliitikaga e. nt. ideoloogiline eristumine, seos religiooniga vastandumine,... Inimesel peab olema võimalik ERISTADA. Iga erinevus ei ole veel eristaja; erinevus peab olema võimalikult unikaalne st. see ei tohi kattuda konkurendi omaga ja see peab jõudma inimese teadvusesse eristava tunnusena. “Bittneri palsam on punase korgiga ...” Ja veel näiteid võimalustest ... Olla ajaliselt esimene (ja seda kommunikeerida) Unikaalse tarbimisväärtusega tooteomaduse ainuvaldamine
epiteelis) Algus Murdeeas Looteeas Viljastumisvõime Suguküpsus Suguküpsus Lõpp Elu lõpuni 40-50 Tsükli kestvus 80 päeva +/- 4 28 +/- 7 Tulem 4 sama staatusega rakku 1+3 eri staatusega rakku Toimumise eeldus Munandite algmete eristumine Munasarjade ja –rakkude looteeas eristumine looteeas Sugurakkude geneetiline eripära: 1)Viljastumisvõimeline on haploidne rakk 2)Muutunud on tuuma ja tsütoplasma suhe 3)Sugurakkudes on allasurutud ainevahetus 4)Sugurakud ei jagune 5)Sugurakud pole koelise kuuluvusega 6)Nad on organismile kehavõõrad teatud arenguetapis Spermatogenees – seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini
Algkude e. meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud
Lootekestad …on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. • Amnion ehk vesikest Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. • Allantois ehk kusekott Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. • Koorion ehk kõldkest ehk irdkest Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Rakkude diferentseerumine ehk (nende ehituse ja talitluse) eristumine Nt. Närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid jt. Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi, on kõik rakud genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud. Kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees – tekivad organid. Ernst Haeckeli BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Loode sarnaneb eellaste lootele, mitte täiskasvanud isendle.
Imetajad.Linnud.Hiidroomajad surid. Uus 65:Mandrite kerkimine.Merede taandumine.Jäätumised põhjapoolkeral.Õistaimed.Imetajad.Inimahvid.Inimese eellased. Proka:esmased heterotroofid,energia orgaan ja anorgaan(kemosünteesija) ühenditest. Euka:tuum tekkis lähterakku sissesopistumisel,mitokondrite ja plastiitide teke ensosümbioosi teel.Tekkisid organellid,suguline paljunemine. Foto:O2 moodustumine keskkonda>elu edasine areng maal. Hulk:kujunes välja rakukolooniast.Rakkude eristumine kudedeks ja organiteks.Stabiilne sisekeskkond.Regulats.süsteemid. Eri organismi rühmade vahek vahepealsed üleminekuvormid.Uute liikide tekkega sureb vanemaid välja.Uute elupaikade hõivamine aina raskem.
sümbolite tootmine. Kultuurilise tarbimise kasv ja vastav tööstus toidab linnade sümbolilist majandust, nende oskust toota sümboleid ja ruumi. Kultuur meelitab ligi äritegevusi, tugevdab linna kuvandit kui innovatsioonikeskust, suudab luua unikaalset kuvandit. Linnad vajavad, kuna see kindlustab nende poliitilist ja majanduslikku jõudu. Omab reaalset majanduslikku võimu. • Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast - Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). Elitism - tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). subkultuurisisene eristumine:
5. Naha ehituse osade ülesanded! 6. Naha üldised ülesanded: kaitseb sünteesib erinevaid ühendeid säilitab keha temperatuuri meeleelund erituselundkond 7. Temperatuuri reguleerimine: a) veresoonte abil- kui veresooned laiendavad, siis nad annavad liigse soojuse ära. Kui aga ahenevad, siis talletavad sooja. b) higistamise abil higi eristumine kehalt, jahutab organismi. Kui külm, siis ei higista c) karvade abil- Kui külm, siis karvad püsti. Soe siis naha ligi. 8. Luustiku ülesanded: toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid kaitsevad siseelundeid, närvisüsteemi põhilisi osi võimaldab inimestel liikuda annab kehale kuju luudes tekivad vererakud (punased) rasvainete varupaik (kollane luuüdi) mineraalide varjupaik 9
ja eksimine on inimlik ning just enda ja teiste vigadest õpitaksegi. Just nii on edaspidi võimalik olla kõige parem versioon endast. Kindlasti rõhutaksin mina oma õpilastele ka seda, et vahel tuleb olla isekas ning mitte võtta arvesse teiste arvamust või lähtuda ainult nii-öelda ettekirjutatud ühiskonnanormidest. Just erinevus on see, mis igat inimest rikastab ning muudab fenomenaalseks. Võib-olla on just see eristumine hallist mallist, mis paneb inimesel rattad all käima ja viib elus edasi. Mina tahan õpetajana andma oma õpilastele kõik võimalikud eeldused selleks, et nad oleksid võimelised oma edaspidises ise elus langetama otsuseid, tulema toime erinevate situatsioonidega, võtma seisukohti lähtuvalt enda vaatepunktist ning vajamineval määral võttes arvesse ennast ümbritsevat.
N:inimene,simpans) Ev.tõendid:homoloogilisus(inim.käsi,linnutiib-sarnane ehitus,erinev funktsioon)paleontoloog.leiud(varasemate organismide kivistised.mida pindmisem seda keerulisem.mida vanem seda lihtsam org.rudimendid(evol.käigus vajalikud,enam ei.Inim:silmahambad,karvkate,ussripik.Kunagi oli õhine eellane)embrüogenees(läbitakseliigi evol.arengu e.fülogeneesi etapid.pogen reegel)konvergents(N:voolujoonelisus delfiinil,hail) Hulkraksus:-rakkude eristumine kudedeks,organiteks.-kujunes org.sisene tööjaotus-püsiv sisekeskkond. Selgrogsete kohastumised:-hingamine kopsudega,kehasse õhuhapnik.-kehasisene viljastumine.-arenenud liikumisorganid. Kohastumiste suhtel.kasu:kasulikud vaid kujunemiskeskkonnas.N:-jänese talvinekarv lumeta ajal.-kõrbelooma liivavärvi karv mustal põllul.Liigi isendite ellujäämist,paljunemist soodustavad omadused. Biol.isolatsioon:erin.liikidesse kuuluvad isendid ei saa ristuda käitum.ja ehituslikel põhjustel
4. seminari tekst 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Näide 1. Mikromajanduse teoreetikud väidavad, et lastele omistatud väärtuste teisenemised on põhjustatud turuhindade muutumiste tõttu. Lapsed muutusid tarbekaubaks, kui nad lakkasid olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav eristumine, majandusliku toodangu ja kodu vahel, muutis perekonna kokkukuuluvust. Perekondlike sidemete nõrgemisega kaasnes kõikide pereliikmete – ka laste - emotsionaalse väärtuse langus. Näide 3. Demograafilised teooriad väidavad, et laste väärtuste muutumised on seotud sellega, et 20. sajandi alguses langesid sündimus ja suremus. Kui varem ei julgenud lapsevanemad oma vastsündinud lapsesse emotsiona...
rokkkontserditele, millega mu kõrvad siiani harjunud on. Kui sain hetke kontserdil inimesi jälgida, oli näha, et inimesed jäid rahule nähtuga. See ilmnes ka pärast kontserti, kui muljetati veel üsna pikalt edasi - ei kiirustatud koju magama minemisega või nooremate inimeste puhul peo otsimisega. Loodan, et trio püsib koos veel aastaid ja leiab aega ka, et tulla tagasi Pärnusse. Loodan, et nende esitused muutuvad veelgi omanäolisemaks, eristumine hallist massist on tänapäevamuusikas väga kõva sõna.
majandus. Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. Sümboliline majandus rajaneb peamiselt eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest atraktiivsed kohad finantsinvestoritele, noortele spetsialistidele, linnade reklaamijatele, teistele eliitgruppidele ja samuti turistidele. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast – Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). – Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). subkultuurisisene eristumine: – Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele
Praegu teame hästi, et lapselt ei saa oodata või nõuda sedasama mis täiskasvanult. Tänapäeval tunnustatakse ka lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei käsitata vai täiskasvanueluks ettevalmistava etapina. Huvi lapsepõlve ajaloo vastu on viimasel ajal muutunud nii elavaks, et selle ala teaduslikust kirjandusest on võimalik koostada bibliograafiaid. Lapsepõlv ja noorus ise on kultuuriilmingutena veel üsna noored (Antikainen 1986). Lapsepõlve kui omaette vanuseastme eristumine on paigutatud kord antiiki, kord keskaega. Aries (1960) arvab, et lapsepõlve erijooned on tulnud esile juba 13. sajandil, Bell (1977) aga leiab, et täiskasvanut ja las hakati teineteisest eristama alles keskajal (vrd Hurme 1985). Mainitud mõtteviisimuutustest on veel pikk tee selliste arusaamade tekkeni, mille järgi last hakati mõistma kui inimväärser, omaette indiviidi ning olendit, kellel on ka tundeelu (Varilo ja Linna 1984, 63)
van Ruytenburchi kompanii".Maalitellimus esitati 1639. aasta lõpu poole ning maal valmis 1642. aastaks. Kuna tellijad ei oodanud mitte kunstiteost, vaid tõendit oma väärikuse kohta, ei oldud maaliga rahul. Põhjuseks võib tuua selle, et osa maalil kujutatutest olid jäetud tahaplaanile, paljud olid pooleldi peidus või langes nende näole vari. Samuti oli Rembrandt kujutanud soovitud 18 inimese asemel 31 tegelast. Selline eristumine tolleaegsetest grupiportreedest ei meeldinud kohe kuidagi maali saajatele, kes olid maksnud maali eest kokku 1600 kuldnat, mis oli tolle aja kohta väga suur summa.See maal sai tehtud Amsterdami laskurite üksusele. Tõenäoliselt maalis Rembrandt ka iseenda, vaatamas seda kõike pealt. Tema nägu võib olla Ensign Visscheri vasaku õla taga. Teised tegelased on intrigeerinud paljusid kunstiajaloolasi. Kõik on aga ühel meelel selles, et
MAAILMAKIRJANDUSE PERIODISEERING Vool Aeg, koht Ajastule iseloomulik Olulised märksõnad Esindajad, teosed Antiik Vana-Kreeka, Kreeka-Rooma vanaaeg, *Ilukirjanduse põhiliikide eristumine: Homeros "Ilias", "Odüsseia" Vana-Rooma Euroopa kultuuri lähtealus. eepika (suurvormid: eepos, romaan; 8.saj eKr-5.saj Roomlased võtsid Kreeka väikevormid: jutustus, novell, muinasjutt) pKr kultuurist eeskuju, mitmed lüürika sõjakäigud. Tunti huvi inimese
•Peamised allüksused–missugused ametikohad on grupeeritud allüksusteks •Tugistruktuurid–tugipersonal, kes toetavad teisi ametikohti ja allüksusi •Juhtimistasandid–juhtimistasandite arv Organisatsiooni komplitseeritus •... näitab, millised alluvussuhtedtoimivad ülesande täitmisel, otsustamisel ja vastutuses. Näitab, kuidas organisatsiooni liikmed on üksteisest eristunud. •Eristumise võimalused•Horisontaalne eristumine (spetsialiseerumine, osakonnastumine) •Vertikaalne eristumine (erinevused organisatsiooni hierarhias; kõrge organisatsioon -palju tasandeid) •Ruumilineeristumine (füüsiline või geograafiline eristumine) Organisatsiooni tsentraliseeritus •... näitab, kuidas on jaotunud võim otsustamiseks organisatsiooni hierarhias. •Tsentraliseeritus iseloomustab, mil määral on valikute tegemine koondunud ametliku võimuga liikmete kätte.
parem. Edu tagab konkurentidest erinev positsioon, kaasates rohkem sihtkliendile olulisi tunnuseid antud ajahetkel. Et kõigile, kes brändiga tegelevad nii ettevõtte siseselt kui ka väliselt, oleks selge selle olemus, tuleb positsioon täpselt defineerida. Defineerimiseks peame vastama küsimusele, mida teeme paremini kliendi vajaduste rahuldamiseks. Positsioneerimise osad - peamiste põhjuste väljatoomine/ kaardistamine Kõige raskem osa on just konkurentidest eristumine ehk diferentseerumine, sest siin pole olulised mitte oskused ja tugevused laias mõttes, vaid sihtkliendile oluliste väärtuste väljatoomine ja selle kaudu lubaduse täitmine. Positsioneerimise osad - peamiste põhjuste väljatoomine/ kaardistamine Peamiste põhjuste kaardistamise 4 tegevust: Defineerimine ettevõte peab püüdma vastata küsimisele mida, kellele ja kuidas tehakse? Eristumine ettevõte peab püüdma vastata küsimisele kuidas eristutakse?
loomade isenditel esineb alamate isendite tunnusjooni. Geneetilised võrdlused maa ühtsed päritolu tõendavad universaalsed protsessid. Elu areng maal I Agueoon 1.) kujunes välja fotosüntees: atmosfääris vabanes vaba hapnik 2.) Päristuumsete teke e. eukarüoodid. Eelised: kuj välja rakusisene tööjaotus, DNA koondus kromosoomidesse, tekkis sug. palj. meioos, suurenes geneetiline muutlikkus, mis oli alus edaspidiseks evolutsiooniks 3.) hulkraksete teke. Eelised: rakkude eristumine kudedeks ja organiteks, kuj. org. sisene tööjaotus, püsiv sisekeskkond 4.) arenesid regulatsioonisüsteemid. II Vanaaegkond ,,Kambriumi plahvatus" *Kuj. välja kõik ehitustüübid ja põhilised hõimkonnad (nt. meduusid, ussid. Biogeograafiline tõend: mingi org. rühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid on omavahel sarnasemad, kui samadesse rühmadesse kuuluvate kaugete alade liigid. Sordi ja tõu aretus: Näitab evol. mitmekesisuse võimalusi. Evol. etapid 1
weebly.c om/ Meeskonnal on ühine eesmärk Meeskond VS Grupp Rühmas on igal ühel individuaalne eesmärk http://successimg.com/team-vs-group/ Rühma arengu etapid Etapid Rühma Osarühmade Konflikti-etapp Eristumine Ühtsuse-etapp moodustamise etapp etapp 3 4 5 tunnus 1 2 Õhkkond Ettevaatlik, tundeid ei Osarühmade Viha osarühmade Usaldus, avatus, Toetav, avatud, erisusi salliv näidata, vastuolusid vaheline kritiseeri- vahel sõbralikkus, erinevuste
Viljastumine Organismide individuaalset arenemist viljastumisest surmani nim. ontogeneesiks. Selles eristatakse 1) viljastumine 2)looteareng 3)lootejärgne areng Viljastumine- kui munarakk irdub munasarjast, siis liigub ta edasi munajuhasse, viljastumine toimub munajuhas. Kõige tõenäolisem aeg viljastumiseks on tsükli algusest 14-16 päeval. Munarakku ümbritsevast follikulist areneb kollakeha, see eritab hormoone, mis 1)soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist. 2) aitab eritada neid hormoone mis takistavad uute munarakkude valmimist. Munarakk on viljastumisvõimeline 36h. Spermid on võimelised kuni 48h. Viljastumisel ühinevad tuumad, tekib diploidsus ja määratakse sugu. Gameetide ühinemisest tekib sügoot. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehasisene esineb lülijalgesetel(putukatel) roomajatel,lindudel, imetajatel. Munarakkude arv väiksem, viljastumise tõenäosus suurem, looteareng on kaitstud. Partenogenees- kui organi...
kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus. Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. Sümboliline majandus rajaneb peamiselt eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest atraktiivsed kohad finantsinvestoritele, noortele spetsialistidele, linnade reklaamijatele, teistele eliitgruppidele ja samuti turistidele. 5) Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal). subkultuurisisene eristumine:
millest kujuneb nabaväät mis ühendab loodet ja platsentat. Ja viimaks veel irdkest, mis koos emaka limaskestaga moodustavad platsenta ( ainevahetuslik, platsentaarbarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone). 2. Karikloote moodustumine kujuneb kaks rakukihti- ektoderm, entoderm ja hiljem nende vahele mesoderm. Neid nim. Lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Järgnevalt toimub rakkude eristumine e. differentseerumine. Järgneb kudede teke. Tegivad organid. Mitoos Meioos 1 jabunemine 2 jagunemist jagunevad kromatiidid jagunevad kromosoomid kromosoomide arv jääb samaks kromosoomide arv väheneb 2 korda ei toimu geeni vahetust toimub geeni vahetus profaas kestab vähem I profaas kestab kauem
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e
Detsentraliseerituse plussid: *Paindlikkus, hea kohanemisvõime *Konkreetse üksuse eripäraga arvestamine *Võimalik paremini arvestada tarbijate vajaduste/huvidega *Töötajate osaluse parandamine otsusetegemise protsessis *Võimu hajutamine Juhtimisulatus – väljendab ühe juhi otseste alluvate arvu, lisaks alluvate arvule arvestatakse ka suhete arvu allüksuses. (Optimaalseks peetakse 7 alluvat ehk 21 suhet) Komplekssus – horisontaalne eristumine (spetsialiseeritus, osakondade grupeerimine) + vertikaalne eristumine (otsustusõigus ja juhtimisulatus) + ruumiline hajusus. Erinevate üksuste töö koordineerimine • Vastastikune kohandumine Peamiselt suuline infovahetus, paindlikud alluvussuhted, jagatud vastutus • Otsene juhtimine Keskastme juhid, kes tagavad koordineerimise, palju igapäevast juhtimist • Standardiseerimine, formaliseerimine
Samuti on Kelam öelnud: „Kulude ja tulude tasakaalustamine on valus, kuid see on ainus tee, mis viib majanduskasvule ja usalduse taastamisele." Samas levib aina rohkem tõsiasi, et Euroopa solidaarsus on kadunud nagu tina tuhka, sest kõik elavad selles järgi, et saaks ise maailmas hakkama. Liitu kuuludes on tähtis ka teistega arvestada, kuid me kipume seda unustama, mõeldes vaid endale. Eestis eksisteerib väga selge väärtustepõhine eristumine eestlaste ja Eesti venelaste vahel, mis on Euroopa võrdluses suurim rahvaste vähemuse ja enamusrahvuse väärtushinnangute lõhe. Ida-Virumaa maakond on eestlaste poolt halvustatud, sest seal elab suures enamuses venelasi. See aga ei ole nende suhtes salliv, sest ka nemad on inimesed nagu meie. Samas on aga eestlastel õigus, sest minnes Ida-Virumaale poodidesse, siis ilma vene keeleta hakkama ei saa. Eestlasel on kujunenud selline arusaam, et kui elad Eestis siis peab
EKTODERMI ARENG: KESKNÄRVISÜSTEEM JA EPIDERMIS 1 SARNANE NÄRVIKOE ERISTUMINE Putukate ja selgroogsete närvisüsteemidel paistab olevat väga vähe ühist, ometi molekulaarsed juhised närviketi areng suunamiseks ja kindlate osade spetsialiseerumiseks, näivad olevat sarnased. Sellist sarnasust on näha mitmetes närvisüsteemi arengu etappides. 1.1 Neuraalse ekstodermi eristumine: BMP/Dpp ja chordin/Sonik rajad Nii putukad kui selgroogsed formeerivad vastavad närviketid BMP signaale välimises lootelehes takistades. Rajad mida mööda need valgud liiguvad on samuti putukatel ja selgroogsetel sarnased. Drosophilia gastrulatsiooni käigus selgmised rakud, mesodermi eellasrakud sopistuvad bastotsööli, luues kõhtmisele embrüo osale neurogeense välimise lootelehe. 1.2 Achaete-Scute'i geenid
evolutsioneerumises. Tegurid mis mõjutasid makroevolutsiooni: Mutatsioonid, keemilised reaktsioonid, keemilised mutageenid(raskemetallid), geneetiline triiv, geenivool, looduslik valik. Makroevolutsiooni tunnused: Taimedel seemneümbrise ja vilja teke, loomadel seljakeeliku teke. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: 1)Organismide mitmekesistumine on makroevolutsiooni peamine protsess Divergents-liigiline mitmekesistumine. Adaptiivne radiatsioon-erinevateks liikideks eristumine, vastavalt ökonissides olevatele tingimustele. Liigitekke käigus võib uue liigi genofondis kinnistuda mutatsioonidm mis muudavad olulisel määral organismi ehitusplaani ja eluviisi ning avavad uut laadi kohastumisvõimalused. Divergentsi ulatus sõltub uue organismi tüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest. Organismitüüpide mitmekesistumine võib viia divergentsile näiliselt vastupidistele muutustele-konvergentsile.
soost, rassist, posits., saavutatud e omandatud staat. teatavate valikute, teenee või pingutuste tulemus (abikaasa, haridus jne). Tänapäeval omab inimene mitut staatust, kuna ta on üheaegselt kaasatud erinevatesse tegevustesse. Inimese sots. staat. tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstand. nim. sots. malliks. Inimgruppide eristumine üksteisest põhjused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, usulised. Võim ühiskonnas: võimu ressursid: omand ja aineline kapital, inimkapital (teadmised ja oskused), sots. kapital (suhted, usaldus). Võimu teost. meetodid: tradit. dünastiad on sajandeid valitsenud, autoriteetsus kuuletutakse veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, mõistuslik kaalutlus maksame
vahemikuks. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ning pikalainelisem infravalgus. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Ka loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlasel on vaid retseptorvalgud, mis eristavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel on aga spetsiaalsed nägemisorganid silmad. Sinna jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristumine sõltub eri organismide silma ja närvisüsteemi ehitusest. Seejuures on tähtis ka valguskiirguse iseloom lainepikkus ja intensiivsus. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on arenenud eriti suured silmad, seevastu maa all elavad mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud. Infravalguse ja ultravalguse toime: Valdav osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub mitmesugustes objektides ning muundub seejärel pikalainelisemaks infravalguseks, mida nim ka soojuskiirguseks
sealhulgas metallide töötlemine, samuti savinõude valmistamine. Elati peamiselt kindlustamata asulates (paljud neist olid hilisemate külade eelkäijad). Põhiline taluhoone oli esiaja lõpus kerisahjuga köetav rõhtpalkidest elamu tuba. Toitu valmistati ahju ees oleval leel. Asustus laienes ja tekkisid üksikperede majapidamised. Ühiskonnakorralduse aluseks said territoriaalsed kogukonnad. Kui ürgkogukondlik kord hakkas lagunema, algas varanduslik eristumine kogukonnast. Eraldusid jõukad pered ja suguvõsad, kes elasid väikestes linnustes (Iru, Peedu, Rõuge jt.). Käsitöö ja kaubitsemine oli koondumas kesksetesse, liiklusoludelt soodsatesse asulatesse ja sadamakohtadesse, kuhu rajati suuri hästi kindlustatud linnuseid (Tallinn, Tartu, Otepää, Varbola, Valjala jt.). 1030. a. kirjalikes allikates on esimest korda mainitud Tartut, 1154. esimest korda Tallinna. Skandinaavia allikates leidub korduvalt
järglasliikide hilisematele ontogeneesijärkudele. Progenees ehk pedogenees somaatilise arengu normaalse tempo kiirenemine, enneaegne suguline küpsemine. Orangutangi morfoloogiline areng läheb kaugele edasi sealt, kus inimese areng peatub. Inimese evolutsiooni neoteenilise olemuse teooria peamine esmaarendaja oli Amsterdami ülikooli anatoomiaprofessor Louis Bolk. Bolk kujundas kontseptsiooni, mille kohaselt inimese evolutsiooniline eristumine inimahvidest on täielikult tingitud neoteeniast. Mis on teiste primaatide ontogeneesis vahepealne staadium, on saanud lõppseisundiks inimesel. Inimene on primaadiloode, mis on saanud suguliselt küpseks. Bolk tõi teooria kinnituseks rohkesti andmeid: Lame nägu Keha karvkatte puudumine või nõrk areng Naha, silmade ja karvade nõrk pigmentatsioon Väliskõrva kuju Suhteliselt suur ajukolju võrreldes näokoljuga Käte ja jalgade ehitus
teise, mis võib olla: * Horisontaalne (ühest linnast teise) * Vertikaalne (keskklassist kõrgklassi) * Staatus tekib kuna erinevatel rollidel on erinev tähtsus grupi jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse. Sotsiaalsed erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihitus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Inimgruppide eristumine: * Varanduslikult * Rahvuslikud * Usulised * Soolised * Vanuselised jne.... Mitmekesisus mängib positiivset rolli, see rikastab ja pakub uudseid arenguteid. Samas on ühiskonna stabiilsuse huvides oluline, et mõni erinevus ei kasvaks nii suureks, et jagab inimesed vastandlikesse leeridesse. Niisugune olukord on kujunenud näiteks Iisraelis, kus usuline kuuluvus varjutab kõik teised sotsiaalsed tunnused, nagu päritolu, varanduslik ja perekondlik seisund, maailmavaatelised
Parve jt. 1950. aastate II pool ja 1960. aastad Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas „Pisilugusid Jalukselt“ (1956); Silvia Rannamaa „Kadri“ (1959), Villem Gross „Ühe poisi suvi“ (1956) ja „Tiivasirutus“ (1958) jt. Tütarlastekirjanduse (S.Truu, H.Mänd, E.Niit, A.Pervik) ja poistekirjanduse (E.Raud, J.Rannap, H.Pukk, H.Väli, R.Vaidlo) eristumine ja jätkumine. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: V.Beekman „Aatomik“ (1959), E.Raud „Sipsik“ (1962), Elle Niit „Pille-Riini lood“ (1963), B.Kabur „Rops“ (1964), R.Vaidlo „Lood Kukeleegua linnast“ (1965) jt. Lasteluule, eriti väikelasteluule uuenemine: E.Niit, H.Mänd jt. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-1980. aastail
2) kinnitab taime substraati 3) teostab sidet mulla mikroorgamismidega 4) varuainete ladestumiskoht 5) vegetatiivse paljunemise elund 6) sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 6. Kuidas erinevaid juuretüüpe päritolu järgi liigitatakse ja millest nad arenevad? 1) Peajuur - areneb ainult idujuurest 2) Lisajuur- saab alguse varrest, lehest või nende 3) Külgjuured - harunevad peajuurest ja lisajuurtest. 7. Millises juure vöötmes toimub kudede eristumine? Eristumis e. imavvöötmes 8. Mis vahe on ühe- ja kaheiduleheliste taimede idanemisel? Kaheidulehelistel toob võsu idulehed maapinnale, üheidulehelistel jääb ainus iduleht seemnesse. 9. Mis ülesannet täidavad juuremugulad, kuidas nad kujunevad ja millistel taimedel nad esinevad? a) Juuremugulad on säilitusjuured, mille ülesandeks on varuainete kogumine või ka vegetatiivne paljunemine b) Juuremugulad tekivad, kui varuained kogunevad külg- ja lisajuurtesse.
Atavismide avaldumine kõukumine (mitu nisapaari, saba) 4. Vestiigiumid ehk rudimendid elundid, mis eksisteerivad kaasaegsetel organismidel ja nende eellastel, kuid mis evolutsiooni käigus minetavad oma tähtsuse. Inimese vestiigiumid: karvkate, tarkusehambad, kolmas silmalaug, kõrvalesta liigutavad lihased, ussripik e. pimesool 5. Konvergents e. sarnastumine eri liiki loomadel samas elukeskkonnas sarnased kohastumused 6. Divergents e. eristumine ühe süstemaatilise üksuse piires toimub ehituslik ja elupaigaline eristumine (nt. imetajate klassi divergeerumine erinevateks seltsideks; tihase liikide divergents) 7. Analoogilised elundid erinev päritolu ja ehitusplaan, kuid nad täidavad sarnaseid ülesandeid (nt. linnu tiib ja putuka tiib; kala lõpused ja vähi lõpused) 8. Homoloogilised elundid ühtne päritolu ja ehitusplaan, kuid erinevad ülesanded (nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
