Sotsiaalne konstruktisoon? Meelelahutus- ja liikmeksolemise peegledus? Identiteet ei ole olemuslik vaid protsessuaalne. Identiteetid on võimalik luau vaid sotsiaalselt, teiste indiviidide abil. Ainult kontekstis. Heideger sünnime kellekski ja kusagile, maailm on juba loodud, hakatakse meid sinna sobitama, sotsialiseerumise kaudu. Ainult teistega koosolles saame end reflekteerida. Eluviis sotsioloogilistes teooriates. Pierre Bourdieu (1984 Distinction): habitus, dispositsioonid ja kapitalid. Eluviis määratleb ja uuendab sotsiaalset positsiooni. Habitus. eelsoodumuste kogum teatud viisil tegutseda, mõelda, hinnata, tunda; indiviidi inkorporeeritud ajalugu, kehastunud sotsiaalne mälu. Üks vorm on kehastunud kapital. Midagi mida ei saa teistele anda või võtta. Nt viisakus, maitseeelistused jne. Selle põhjal saan kujundada järgnevat põlvkonda. Kodu ja kasvatuse käigus kujundatud. Esimese seitsme eluaastal saadud. Bourdieu
Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid: Positiivne Negatiivne Võimalused grupi liikmetele Piirangud teistele Innovatiivsus Konformsus Individuaalne vabadus Kohustused Habituse- tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe Habitus: kapitalid ja hoiakud: Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes egevusväljal suutlikkuse tegutseda oma huvidele vastavalt. Individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/ praktikas (sotsiaalne trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatav kapitalide maht, struktuur ja olemus aktualiseerub konkreetsete suhete tasandil, konstrueerib hoiakuid ja informeerib käitumist ajas ja ruumis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi:
kolleegid, tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (nt alaliik: poliitiline kapital) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, sotsiaalses/professionaalses/subkultuuri grupis, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) Kapitalide koostoime ja konverteerimine ‘Konverteeritavus tees’ – Kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, erinevate kultuurikontekstide, erinevate sotsiaalsete süsteemide vaheliselt. Koostoime: omandatud ja pidevalt omandatavad kapitalid (maht, struktuur ja olemus), mis kujundavad hoiakuid tegutsemiseks ja, mis aktualiseeruvad konkreetsete suhete tasandil tegutsemisväljal käitumisstrateegiatena Sotsiaalne ruum
iseloomustab lähedasi suhteid (pere, immigrant-grupid). • Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital – nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted. • Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: • Habituse mõiste – tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. • Habitus: kapitalid ja hoiakud • Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (’vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline
keskkonna duaalse (vastasmõju) suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Habituse (operatsionaliseeritult: suutlikkuse) kujundavad: individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/praktikas (sotsiaalne trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatavad kapitalid (maht, struktuur ja olemus), mis kujundavad hoiakuid tegutsemiseks ja, mis aktualiseeruvad konkreetsete suhete tasandil tegutsemisväljal käitumisstrateegiatena. põhikapitalid – Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/ asjad/ kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö,
Habitus – intellektuaalne ja moraalne olemuslikkus (Aristoteles), kunst, teadus, mõistmine, filosoofiline tarkus (Aqui Thomas), hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis Habituse ja välja suhe Tegevusväli kujutab habitust – tingiv konstruktsioon Habitus osaleb tegevusvälja kujundamises – kognitiivne konstruktsioon Bourdieu kapitalid Majanduslik: Erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (vaba raha) Kultuuriline: Erinevatel tegevusväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (alaliigid: infokapital, loomingulisus) Sotsiaalne: kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond; sageli vahendab teisi kapitali liike Sümboline – formerubantud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis tunnetatud ja tunnustatud põhikapitalil
KUIDAS TAGADA SAAVUTUSLIKKUS (EESMÄRK/TULU/KASU) - INDIVIDUAALNE SUUTLIKKUS + STRUKTUURSED TINGIMUSED (VÕIMALUSED JA PIIRANGUD) INDIVIDUAALNE SUUTLIKKUS – Loomingulisus; Riskijulgus; Teadmised/Oskused; Kujutlusvõime; Oskus formeerida meeskonda; Auahnus; Tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas + STRUKTUURSED TINGIMUSED: VÕIMALUSED, PIIRANGUD, VÄÄRTUSED Kapitalide kompleksne käsitlus (Pierre Bourdieu ‘Teooria praktikast’) Võtmemõisted – Habitus; Kapitalid; Väli Sotsiaalne ruum Sümboliline kapital - Sümboliline võim ‘Duaalsuse tees’; ‘Improvisatsiooni tees’; ‘Konverteeritavuse tees’; ‘Kultuurikesksuse tees’ Habitus Aristoteles (4. saj eKr.) hexis (kr. k.) – intellektuaalne ja moraalne olemuslikkus [loomuomane, harjumuslik, mõistuspärane] Aquino Thomas (13.saj) – habitus (ld. k.) – kunst, teadus, mõistmine, filosoofiline tarkus
ressurss) - kultuurne (erinevatel tegutsemisväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused) - sotsiaalne (kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik) - sümboliline kapital (formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis tunnetatud ja väärtustatud põhikapitalil) · kapitalide konverteeritavuse tees - kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, erinevate kultuurikontekstide, erinevate sotsiaalsete süsteemide vaheliselt · sümboliline võim - tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks, identiteedi konstrueerimiseks; kesksel kohal visuaalselt jälgitavad materialiseerunud sümbolite ja identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe
keelekasutus, riietus jne). Saatussümbolid, nende mõtestamine. Arusaam turuobjektist, millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. KAPITALIDE KÄSITLUSED Kapital ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital kapital, mis ei ole selle "kandjast" eraldatav (haridus, oskused, tervis, motiveeritus, väärtused, mõtestatav ja kasutatav indiviidi kui grupi tasandil ja omandatakse teatud aja jooksul) Kapitale saab omavahel vahetada, erinevad kapitalid on omavahel konverteeritavad. Sotsiaalne kapital suhted, sotsialiseerumine (tutvusringkond, pere jne), sageli on vahendavaks kapitaliks teiste kapitalide vahel 1 suund võime tagada "kasu saamine", "tulu" tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes (näiteks kuulumine organisatsioonidesse vms) Saadav kasu oleneb varasematest investeeringutest selle kapitali loomisesse ja säilitamisesse.
aegajal väga kuiv ja põuane. 4.1.6 Põllumajandusega tegelemise võimalused Etioopias on peaaegu igalpool võimalik tegeleda põllumajandusega. Mägedes on selliseid piirkondi, kus tõesti on väga kivine ja üldse vastavaid tingimusi ei ole,kus saaks tegeleda põllumajanudsega, kuid selliseid alasid ei ole väga palju. 4.2 Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks 4.2.1 Kapital Sealse põllumajanduse peamiseks kapitaliks on istanduste alla jäävad suured maa-alad. Kapitalid ei ole eriti suured. Loomakasvatuses tegeletakse peamiselt rändkarjakasvausega ning ka seal on kapital väike. 4.2.2 Tööjõud Etioopia majandus tugineb põllumajandusele, mis annab tööd umbes ¾ sealsest elanikkonnast. 4.2.3 Valitsuse majanduspoliitika Valitsus on majanduspoliitikas suhteliselt kõrvalehoidev. 4.2.4 Põllumajandusliku tootmise vormid Etioopias on üheks peamiseks põllumajanduslikuks tootmise vormiks istandus. Teiste tootmis
Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005)
loomingulisus jm). Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital. Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel). Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas! Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. Sotsiaalne ruum - positsioonide hierarhia
, õppejõu-üliõpilase võimusuhted jne). Loomulikult on ka materiaalsete väärtuste turg väli/turg ka siin suhted struktureeritud. Väljana võib käsitleda ka igasugust kultuuri selle mõiste laias tähenduses ja ka kultuuridevahelise kommunikatsiooni puhul kahe või enama kultuuri kooslust. Selline väli keskendub kultuurilise kapitali ümber, kuid et kultuuri puhul selle laias tähenduses on tegemist väga mitmetahulise nähtusega, võib ka öelda, et kaasatud on kõik kapitalid, mis lõppkokkuvõttes väljenduvad sümboolses kapitalis. Igas väljas toimub võitlus positsioonide pärast, tekivad konfliktid, kui indiviidid ja grupid (nt ka kultuurid nii laiemas kui rahvuskultuuride tähenduses Bourdieu ei ütle seda otsesõnu, kuid see tuleneb tema teooriast) püüavad määrata, mis moodustab selles väljas/ruumis/sellel turul legitiimse/legitimeeritud kapitali. Bourdieu: keel pole üksnes suhtlemisvahend, vaid ka võimumehhanism.
Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital. Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel). 9) Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas! Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. 10) Sotsiaalne ruum Sotsiaalne ruum - positsioonide hierarhia
Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid); sageli teisi kapitali liike vahendab kapital (poliitiline kapital) Sümboliline kapital formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) *Habituse ja välja suhe pinged, konfliktid, konkurents, *Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt ning kindlasti ajas. Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. *Sotsiaalne ruum positsioonide hierarhia. Tähistab sotsiaalse praktika
Esindusdemokraatia – inimesed valivad endale esindaja kes annab edasi nende nõudmisi Otsedemokraatia - võimu teostavad inimesed ise rahvahääletuse,algatuse,koosolekute kaudu 28. Iseloomusta poliitilise teadmise liike. Poliitilise teadmise tüübid on kirjeldus – tõsiasjade esitus; seletus – miks nähtus esineb, ettekirjutus – mida peaks tegema. 29. Nimeta ja iseloomusta kapitali põhiliike. Too näiteid, kuidas kapitalid vastastikuselt muutuvad. Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese. Kapitali põhilised liigid on sotsiaalne, majandus, inim, kultuuri ja sümbolkapital. 30. Mis on sotsiaalne kapital, kuidas see tekib? Sotsiaalne kapital on suutlikkus kindlustada hüved liikmelisuse kaudu võrgustikes või teistes sotsiaalsetes struktuurides. Sotsiaalse kapitali tunnused on seotus suhetega, pingutuse ja töö tulemus,
tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) 4. Kapitalide koostoime ja konverteerimine 10. Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas! vaheliselt! ning kindlasti ajas!
muutmine ehk kultuuristamine) omadus. Bourdieu :Prantsuse sotsioloog. Sotsiaalne ebavõrdsus tuleb eelkõige kultuurist. 1) majanduslik kapital, 2) sotsiaalne kapital (see, keda tunned), 3) sümboolne kapital (teod, kuidas kuskil olla), 4) kultuuriline kapital (haridus). Uurib sotsioloogiliselt inimeste harjumusi ja sissetulekuid. Majanduslikus võrdsuses on oluline roll kõikidel kapitalidel – oluline pole muretseda, kellele kuulub labidas, vaid kõik kapitalid peavad võrdselt jaotuma. Nii jaotades luuakse uued rikkused. Räägib kultuuri- (kaotaja võidab) ja majandusväljast (võitja võidab). Need on erinevad. See, kes on võimalikult omamoodi, tuleb esile. Tugeb kultuuriväli teeb maailma sidusamaks. 16. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor.
palgaks maksab (korter, söök, raha jne.), lugeda omaniku kapitaliks 12 Need on siis asjad, mis kuuluvad kapitali hulka. Peab veel eristama kahte liiki kapitali jaotust ja tegema selgeks , milline on nende vahe. Kapital pakub tarbeasjade valmistamisele ainult sel teel oma abi, kui ta saab ära kulutatud, ehk ära kasutatud. 18.Põhikapital ja käibekapital. Kas aga kõik kapitalid saavad ühtmoodi ära kasutatud? Kui näiteks viskame sepikojas ääsile süsi, need põlevad lühikese ajaga ära. Valmistame saelauast mingi asja, mida ei ole võimalik millekski muuks vöimalik tarvitada. Valmistatud ader töötab näiteks viis aastat ehk tema kasutusiga on 5 aastat enne täielikku kulumist ehk amortiseerimist. Adraga on vöimalik töötada 5 aastat ja siis tunnistatakse ta kasutuskölbmatuks.
nii et see koht ei ole siiski täiesti juhuslik vaid kajastab praktilisi vajadusi. Mis puudutab linnades elavaid eestlasi, siis siin mingit erinevust eestlaste ja sakslaste vahel näha ei ole. Linnaühiskond oli sotsiaalselt sidusam, linnaühiskonnas oma kohta leida tuli kuuluda gildidesse ja tsunfitidesse. 15. saj lõpus on nii Tallinnas kui Riias rajatud eraldi mittesaksa jutlustajate kohad - annetustest suurkaupmeestest soovil on rajatud kapitalid, mille eest on üleval peetud mittesaksa jutlustajad - selles spetsiifilises linnakontekstis mittesakslased kasutati maal elavate eestlaste kohta - nende mittesaksa jutlustajate eesmärgiks oli maalt linna tulnud, linna külastavate eestlaste evangeliseerimine. Tervikuna võib öelda, et tegelikult kirikute kui institutsioonide võrk Liivimaal oli pigem tagasihoidlik kui võrrelda Kesk või Lääne-Euroopaga - rolli mängis maa piiratud kandevõime.
annaabi.ee 
