Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks (0)

Majandussotsioloogia kordamisküsimused
Majandus ühiskonnas

• Kultuur ja majanduskultuur- ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele); on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis.
  
• Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad .
  
• Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus.
  
• Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga
  
• Rollikonflikt - kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed.
  
• Identiteet - indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid ; on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi; on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati
  

üksteisega seotud; on seotud samastumise – eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega.
Primaarsed / esmased identiteedi vormid -omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline
identiteet, rahvuslik identiteet
Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid -sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud
identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega

• Võim- võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda
  
• Sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis
  
• Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel:
  

Ühiskond, majandussüsteem
Üksikisik
Pere / leibkond:
Tööjaotus ja soorollid
Pere-eelarve kujunemine
Majanduslikud suhted lähisuhtes
Organisatsioon
Ettevõte, selle erinevad vormid
Ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel
Tööstusharu, turg
Interaktsiooni suunavad normid ja ootused;
Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad –nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne);

• Institutsiooni mõiste- teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum
  

Funktsioon majanduselus:
Määratlevad tegevuste legitiimsust
Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid;
Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist;
Stabiliseerivad tegevuskeskkonda.
Stabiilsus ja muutumine:
Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem
Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt
Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel
Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu

• Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi
  

Tööviljakuse kasv
Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld )
Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad => tööviljakuse kasv (nõelavabriku näide). Aga ka
rutiin , ühekülgsus
Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents , tööjaotuse
süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine,
madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut)
Vaba turukonkurents
Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor
Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele
Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng
Kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt
Riik sekkub olukordades , kus isereguleerumise printsiip ei toimi: Infrastruktuuri rajamine kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid)
Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni
toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus” (et massid
ei langeks demagoogide ohvriks)

• K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust:
  

Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus ,
feodaalühiskond, kapitalism;
Ideed, väärtused ja institutsioonid - pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve
Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt
tootmissuhete iseloomust (feodaal- talupoeg , kapitalist-tööline jne);
See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui
konfliktiteooria
Tööjõu võõrandumine:
Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb
töö tulemuste omastamisel;
Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup.
Kriitika:
Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu
Alahindab mitte-majanduslike huvide rolli
Ei suuda prognoosida ühiskonna arengut (klassistruktuurid jäigemaks, konflikt,
revolutsioon, kommunism )
Nn “Suur” teooria, empiiriliselt võimatu testida

• Durkheim :
  

Mehhaaniline solidaarsus - kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus.
Orgaaniline solidaarsus- sotsiaalne diferentseerumine , vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu
Anoomia - sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng.

• Weber :
  

Sotsiaalse muutuse olemus- Moderniseerumine: sekulariseerumine , ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „ raudne puur“ .
Kapitalismi põhitüübid:
Ratsionaalne- Vaba turg, kapitalistlik tootmine; kapitalistlik spekuleerimine ja finantseerimine.
Poliitiline- Röövellikud poliitilised kasumid; Turukasum jõu ja võimu kaudu; Kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega.
Traditsiooniline kaubanduslik- Traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud.
Domineerimistüübid: legaalne , karismaatiline, patrimonaalne.
Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos:
Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem;
Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel ( protestantism , puritaanlus, kalvinism );
Vara kogumine ja (re) investeerimine koos askeetliku eluviisiga ;
Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks.
Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus

• Globaliseerumine- maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess
  

Sellega kaasnevad muutused majanduses ja poliitikas:
Uus majandusareng
Elektroonilise konteksti areng
Kommunistliku süsteemi lagunemine
Rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemisviisid
Valitsustevaheline koostöö
Riskid - Keskkondlik risk; terviserisk; sotsiaalne risk; kultuuririsk; suutmatus aimata riske: riski ruumiline, ajaline, sotsiaalne piiramatus
Globaaldebattide koolkonnad :
“Skeptikud”:
Majanduse regionaliseerumine
Rahvusriikide valitsuste rolli tähtsus
“Hüperglobalistid”
Globaliseerumine viib “piirideta maailma” tekkimisele
Lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu
„Transformatsionalistid“
Piiri mõiste ümberdefineerimine
Kohanemine uute elamiskontekstidega
Vastasmõju ja kahesuunalises muutuses
Jätkusuutlikkus- Tarbimine ning keskkonnakahju. Keskkonnaprobleemide globaliseerumine alates II maailmasõja järgse massiivse majanduskasvu aastatest . Hüpertarbimine/
ületarbimine. Kasvu piirid. Ökotarbimine. Poliitike mõju tarbimisele. Keskkonnaprobleemid on pöördumatud.
Jätkusuutlik ühiskond- Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut.

• Giddens ja Beck:
  

Kaasaegse ühiskonna põhijooned:
Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil.
Individualiseerumine- Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid . Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena. Individuaalne vastutus oma valikute ees.
Aja ja ruumi lahutatus- Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms)
Riskiühiskonna mõiste Beck’i järgi- Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine . „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja
individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“
Töö muutumine, ettevõtlus ja firmad

• Traditsiooniline töö käsitlus Postmodernistlik töö käsitlus
  

omaette eesmärk vabaduse allikas
kutsumus eneseteostamise ja
moraalne kohustus enesearendamise vahend
eneseväärikuse allikas tunnustus ja saavutus
pikaajaline töö ühe tööandja individualiseeritud
juures subjektiviseeritud

• Töö paindlikkus - majanduslik kasv, konkurentsivõime, majanduslik aktiivsus
  
• Mis iseloomustab tööjõu liikumist tänapäeval? Globaalne tööjõu liikumine puudutab nii tootmis- kui ka teenindussektorit, seotud investeeringutega.
  

Mittestandardsed hõivetingimused (tööandjad on huvitatud maksimaalsest kasumist). Muutused kvalifikatsioonis (tööjõu haridustaseme kasv, elukestev õpe).
Töö korraldus (meeskonnatöö, tarbija rahuldamine).
Töö (individualiseeritud, eesmärgiks majanduslik kasv)

• Firma ja organisatsiooni erinevused- Firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma
  

eesmärgi tõttu – on orienteeritud kasumi saamisele. Kui firma ei saavuta seda eesmärki, ta kaob majandusväljalt.

• Foucault organisatsioonikäsitlus:
  

Organisatsiooni füüsiline keskkond (arhitektuur) viitab organisatsiooni struktuurile – hierarhiale javõimudistantsile (vanglad, haiglad ).
Gruppide moodustumise võimalus sõltub inimeste paiknemisest organisatsioonis.
Kontroll, järelevalve. Järelevalve subjektiks on kõik (ka kõrge positsiooniga töötajad)
organisatsiooni liikmed. Vahetu kontroll, järelevalve (rutiine töö ja suured ruumid);
instrumentaalne - töötajate isiklikud “toimikud” atesteerimine jms.; enesekontroll . Töögraafikud, tunniplaanid – “kehade efektiivne paigutamine” ajas ja ruumis.

• Weberi organisatsiooni käsitlus:
  

Tegevuskeskkonda iseloomustab keerukus ja muutlikkus.
Muutlikkus – keskkonnategurite üldine muutumine ajas ja muutumise kiiru
Keerukus – keskkonnategurid, mis võivad oluliselt mõjutada organisatsiooni toimimist.
Kapitalide käsitlused

• Inimkapital- mis ei ole selle ‘kandjast’ eraldatav. Haridus ja oskused, Tervis; Motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum
  
• Sotsiaalne kapital - Võime tagada ‘kasu saamine’, ‘tulu’ tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalses struktuuris. Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus .
  
• Tihedad / tugevad sidemed (siduv kapital ):
  

Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990);
Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel (civic virtue ) (Putnam 2000);
Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll;
Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant -grupid);
Kasutatud nii mikro , meso- kui makrotasandi mõistena (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna „omadusena“).

• Avatud/ nõrgad sidemed (sildkapital):
  

Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks.
Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu;
Heterogeensemad ressursid;
Põgusamad, instrumentaalsemad suhted;
Konkurentsieelise loomine turuvahetuses.

• Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid:
  

Positiivne Negatiivne
Võimalused grupi liikmetele Piirangud teistele
Innovatiivsus Konformsus
Individuaalne vabadus Kohustused

• Habituse- tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe
  
• Habitus : kapitalid ja hoiakud:
  

Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes egevusväljal – suutlikkuse tegutseda oma huvidele vastavalt.
Individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/ praktikas (sotsiaalne trajektoor ) omandatud ja pidevalt omandatav kapitalide maht, struktuur ja olemus aktualiseerub konkreetsete suhete tasandil, konstrueerib hoiakuid ja informeerib käitumist ajas ja ruumis.

• Kapitalide liigid P. Bourdieu järgi:
  

Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad)
Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitsed , eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) ( informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm)
Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid; alaliik : poliitiline kapital); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital (poliitiline kapital)
Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)

• Habituse ja välja suhe:
  

Tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon
Habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon

• Kapitalide koostoime ja konverteerimine - Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas!
  
• Sotsiaalne ruum- sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale.
  
• Sümboliline kapital ja sümboliline võim:
  

Kapitalide püsivus, realiseeritavus, maksimeerimine
Kapitalide mahu, struktuuri ja olemuse muutus ajas, individuaalses ja ühiskonna (sh ka globaalses) struktuurses praktikas.
Sotsiaalne stratifikatsioon

• Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega- hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel)
  
• Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus- ühiskonna suletus vs avatus
  
• Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus)- indiviidid – positsioonid - hüved => ebavõrdsus
  
• Meritokraatia - Meritokraatia ( merit – väärima, teene ) – hüved jaotunudvastavalt “teenitusele” (võimekus + ettevalmistus)
  

Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised

• J. Goldthorp’i klassimudel
  

TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad „ valgekraed “)
I Tippprofessionaalid, tippjuhid , kõrgemad ametnikud.
II Professionaalid, keskastmejuhid.
VAHEKLASS ( keskklass )
III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne
kantseleitöö, müük ja teenindus
IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed
V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed “)
TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages )
VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd)
VII Lihttöölised

• J. Goldthorpi klassimudeli kriitika:
  

Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks –ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed
Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil –uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad
Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsioon (eraldatust) tööturul
Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestadud -ametipositsioon vs varaline jõukus vs eluvõimalused
Muutused tootmises ja tarbimises

• Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused:
  

Tarbija identiteet, elustiil ja staatus.
Materiaalsus ja tähistamine
Organisatsioon ja tarbimine
Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon
Ühiskonnakriitika

• Elustiili mõiste- elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate.
  
• Elustiili kujunemine- kujuneb elustiilivalikute käigus.
  
• Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?
  

Globaalmajandus on ümberkujunemasmateriaalsete asjade tootmisest „väärtuse“ tootmisele; sageli kasutataksegisellise muutusekirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus.

• Sümboliline majandus- ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine.
  

Avaldub- kunsti, toidu, moe, muusika ja turismi tarbimine ja nendega seotud valdkonnad.

• Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast:
  

Spordisubkultuuride elitism , mis rajaneb materiaalse edukusenäitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid).
Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal ).

• Subkultuurisisene eristumine:
  

Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisiseselekommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele.
Alastiilide järgijad
Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi).

• Ökoloogilised hoiakud ja ühiskonna jätkusuutlikkus:
  

Tarbimine ning keskkonnakahju
Hüpertarbimine/ületarbimine
Kasvu piirid ja jätkusuutlik areng
Jätkusuutlik ühiskond

• Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames?
  

Tehnokraatiline. Täiendavad ja radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust, sealhulgas sotsiaaltehnoloogia, et stimuleerida selliseid uuendusi (ja nende levitamist)
Sotsiokraatiline / Sotsiokultuuriline . Nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine