Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim: – Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem; – Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); – Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; – Materiaalne ja kutsetöö - alane edu koos kasinusega - märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus Globaliseerumine – (üleilmastumine), maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess. Poliitilised muutused: •NL-stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine •rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemisviisid (nt ÜRO, EL) •valitsustevaheline koostöö (nt International Telecommunication Union) ja rahvusvaheline valitsusteväline koostöö (nt Greenpeace)
väärtuste süsteem). Vara kogumine ja re(investeerimine) koos askeetliku eluviisiga. Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märg jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Kirjandus: Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 1 ja 3 4. Loeng – Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus • Põhimõisted: globaliseerumine (sh sellega kaasnevad muutused majanduses ja poliitikas) – maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastatikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. Majanduses – transnatsionaalsed korporatsioonid, teadmiste majandus, informatsiooniajastu. Poliitikas – NL stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine, rahvusvaheliste ja regionaalsed
Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: Iga protsess kahandab traditsioonilisi sotsiaalpoliitilisi arusaamu, millele tööstuslik ühiskond tugineb, et toimuks paljunemine. Iga protsessi tagajärjel suureneb ka indiviidi ja terve ühiskonna risk. a) globaliseerumine Selle ilmnemine tekitab probleeme riikide territoriaalsuses ja suveräänsuses; vähendab riigi ja kodanike võimu ühepoolselt või iseseisvalt tegutseda; seab ohtu majandusliku autonoomia.
väljaränne: ulatus, põhjused ja mõjud Eesti arengule Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 3 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 – vt. ka lisamaterjali ’U. Beck – Riskiühiskond’ 4
- Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005). Riskiühiskond (teemad: uus vaesus, meeste ja naiste suhetest perekonnas ja väljaspool). Tartu: TÜ kirjastus. B. Bourdieu, P (1993) The Field of Cultural Production. Essays on Art and Literature, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1994) In Other Words. Essays Towards a Reflexive Sociology, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1989/1979) Distinctions. A social analysis of the judgement of taste, Routledge, London. Bourdieu, P. (1998) Practical Reason. On the Theory of Action, Polity Press, Cambridge.
tasandil: Infoühiskonna areng; suurendab nii avatust kui ebakindlust; Individualiseerumine :• Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): – Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine – „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“ Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes: muutuv töökäitumine, • töö garanteerimatus • enesemääratluse ebatraditsioonilisus • isiklike
aktiivne kaubavahetus; Mcdonaldiseerumine- väljendab majandusliku ja kultuurilise üleilmastumise negatiivseid tahke. Iseloomustab niisugust tootmist või tegevust, mis ei arvesta kultuurilist eripära, vaid panustab kiirusele, odavusele ja võimalikult paljude klientide teenindamisele. Digitaliseerumine-info-ja suhtlusvõrkude levik; riigid kus internet, telefon, arvutid on luksusasjad; jäävad sots. Arengus järjest rohkem maha. Riskiühiskond-nüüdisaegne globaliseeruv maailm. Tänapäeva ühiskonnad peavad valmis olema jagama riske ja probleeme. Bumerangiefekt. Globaliseerumise mõõdud: 1) majanduslik üleilmastumine- tekivad riigiülesed ehk korporatsioonid (põhja-ameerik suurkorporatsioonide rajatud tehased vähemarenenud maadesse) 2) kultuuriline üleil.-kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja -väärtused 3) poliitiline üleil
riskiühiskond on Lääne tööstusriikide tänapäeva ja tuleviku ühiskond, kes satub üha suurenevasse sõltuvusse teaduslikest ja tehnilistest teadmistest, need teadmised ja tehnika toodavad riske ja ohte, mis võivad ajas väga kaugele ulatuda ja mille tagajärgi on seetõttu raske, kui mitte võimatu hinnata (nt tuumaenergia). OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon loodi 1960. aastal Bagdadis. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik, tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. neoklonialism- kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriididliselt iseseisvate vähearenenud maade majandulikku või tehnoloogilist sõltuvust arenenud riikidest, tunnuseks on arengumaade tohutu välis...
professionaal – majanduslik majanduslik funktsioon. staatust jaotav funktsioon Kasutatud allikad: • ESTONICA Esseistlik teabekogu Eestist http://www.estonica.org/ • Beck, U. 2005. Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole. Tartu Ülikooli Kirjastus • Annus, E. Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika. - Keel ja Kirjandus 2000/11). • Andresen, L. 2007. eesti Rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. IV Iseseisvusaeg 1918 – 1940. Avita • Habermas, J. Modernsus — lõpetamata projekt. Akadeemia 1996, nr. 1. • Judt, T. 2007 Pärast sõda. Euroopa ajalugu 1945. aastast. Kirjastus Varrak, Tallinn • Juske, A. Postmodernism, Vikerkaar, nr 8-9/1993
o Individualiseerumine: - Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid - Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena - Individuaalne vastutus oma valikute ees o Aja ja ruumi lahutatus: - Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu - Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) o Riskiühiskond: Omane inimtekkeliste riskide domineerimine; innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele. o Riskide globaalsus: globaliseerumine; rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse; ebakindluse ja riski poliitmajandus. Riskid ei tunneta piire. 2) Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus
erinevustest tööturul. Kavandatava uurimuse eesmärk on läheneda teemale naiste seisukohast, kelle mees töötab välismaal ning anda ülevaade sellest, mil viisil mõjutab see naise eneseteostussoovi ja -võimalusi. Lühiülevaade kasutatavatest põhilistest kirjandusallikatest Aimre, I. (2006). Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Asen, E. K. (1999). Pereraamat. Kuidas õnnelikult koos elada. Tallinn: Tänapäev. Beck, U. (2005). Riskiühiskond: Teel uue modernsuse poole. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Collins, D., Jordan, C., Coleman, H. (2007). An Introduction To Family Social Work. Belmont California USA: Thomson Brooks/Cole. Eagly, A. H., Beall, A. E., Sternberg, R. J. (Toim). (2008). Soopsühholoogia. Tallinn: Külim. Elenurm, T., Rootamm-Valter, J., Servinski, M. (2008). Tööturg. Tänapäev ja tulevik. Tallinn: Vastus. Hess, B. B. (2000). Sotsioloogia. Tallinn: Külim. Mackevičiŭtė, I. (Toim)
Oluline ei ole, mis riigis toodetakse ja mis riigist on pärit kapital, vaid rikkus ja õitseng jääb neile, kes suudavad asju välja mõelda ja turustada Infoühiskonnas ei ole esiplaanil arvutid, sidevõrgud, tehnoloogia – vaid inimene. 13. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiaalkultuuriline muutus: muutusi sotsiaalkultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks muutunud riskiühiskond, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi. Majanduslik muutus: postfordism – areneb. Sotsiaaltehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 14. Mis on teadmusühiskond? Pidevalt arenev, põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel, et tõsta inimeste heaolu. Teadmusühiskond on mõnes mõttes katse arendada edasi infoühiskonna ideed ning
normatiivne vajadus(ühiskond kehtestab, ellujäämiseks vajalik). Inimväärikas elu: kannatus nt vaesus ja tõrjutus Universaalsed vajadused: Maslowi püramiid ( alt üles: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus/armastus, ausus, eneseteostus) Kuidas neid vajadusi rahuldada? Vajaduste lõpmatus Suhtelised vajadused: keskkonnast sõltuvad 3. Kuidas me saame käsitleda riski Bessant järgi? · Bessant et al (2003) · RISK I Beck (1992) · riskiühiskond: moderniseerimise kõrvalmõjud Giddens (1999) · riskiühiskond: leevendada riske · RISK II riske on võimalik reguleerida nt heaoluriigiga Riski kindlaks määramise teholoogia(d) - vähendada ebakindlust Kes? · looduslikud + sotsiaalsed riskid · töötus, haigus, puue, vanadus... · toimetulek ja sissetulek (toimetulek: võime ennast elatada; sotsiaalne risk on seotud
neile, kes suudavad asju välja mõelda ja turustada. Infoühiskonnas ei ole esiplaanil arvutid, sidevõrgud, tehnoloogia - vaid inimene. 13. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiaalkultuuriline muutus: muutusi sotsiaalkultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiaaltehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiate revolutsioon. 14. Mis on teadmusühiskond? Teadmuspõhine majandus Inimkapital ja sotsiaalne struktuur Kultuur, haridus Teadus- ja arendustegevus Strateegiline juhtimine. 15. D. Bell ja postindustriaalse (pärast raksetööstus) ühiskonna tulek.
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda?
- Majanduslikud muutused (kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine; globaalne majanduse integreeritus, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine; majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus; tehnoloogilised muutused) Glokaliseerumine - globaalsed protsessid on mõjutatud kohaliku tasandi, st lokaalsete sotsio- kultuuriliste ja majanduslike kontekstide poolt Globaalne riskiühiskond (U.Beck) rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse, ebakindluse ja riski olemasolu (kuidas tehnoloogia ja teadus, koosmõjus poliitilise ja sotsiaalsete institsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi, selle mõju ettearvamatud tagajärjed) - Riskide süstemaatiline sotsiaalne tootmine: ületades olemasolevate institutsionaalsete struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust - Riskide definitsioonikonfliktid: Millised riskid? Kuidas ennustada
Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond? On pidevalt arenev, ühiskonna jätkusuutlikkus põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel ühiskonna tõhusa toimimise ja innovatiivse majanduse sihis, et tõsta inimeste heaolu. 20. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek.
digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 19. Mis on teadmusühiskond? Uus ühiskond on defineeritud eelkõige nende meetodite kaudu, millega toimub teadmuse omandamine, töötlemine ja levitamine/jagamine. Haritud ja kogemustega inimene on oluline ressurss nii riikide kui organisatsioonide jaoks
Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem; Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus Globaliseerumine- maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess Sellega kaasnevad muutused majanduses ja poliitikas: Uus majandusareng Elektroonilise konteksti areng Kommunistliku süsteemi lagunemine Rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemisviisid Valitsustevaheline koostöö Riskid- Keskkondlik risk; terviserisk; sotsiaalne risk; kultuuririsk; suutmatus aimata riske:
banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; kunstnik provotseerib publikut. Võidud mulle, riskid sulle Ulrich Beck "Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole" Ulrich Becki nimi on saanud enam-vähem sünonüümseks riskiühiskonna teooriaga. Ühiskonnateadustes on tavaline, et edu tagab mõni lööv ja lihtne idee: infoühiskond, postindustriaalne ühiskond, võrgustiku ühiskond jne. (Kui midagi uut välja mõtelda ei õnnestu, siis tuleb mõni vana asi lõppenuks kuulutada: ajaloo lõpp, töö lõpp, teaduse lõpp.) Becki raamat on siiski midagi enamat kui ühe lihtsa teesi raamatupikkuseks
3) maailmast, milles innovatsioon on tähtsam kui massitoodang; 4) maailmast, milles investeeritakse mitte uutesse masinatesse vaid uutesse kontseptsioonidesse või nende loomise meetoditesse; 5) maailmast, milles kiired muutused on konstantsed; 6) maailmast, mis on sellele eelnenust sama erinev nagu industriaalne periood erines agraarsest; 7) maailmast, mis on nii erinev, et selle muutumist saab nimetada vaid revolutsiooniks. Mõisted: 1) Riskiühiskond globaalses majanduses on majanduslik kasv seotud riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja agressiivsema konkurentsiga 2) Tehnoloogilise innovatsiooni olemus baseerub infotehnoloogiale 3) Globaalne kaubandus suurendab konkurentsi ja tekitab vajaduse tööstuse ümberstruktureerimise järele. 4) Deregulatsioon - sisenemis- ja väljumistakistuste kaotamine 5) Ettevõtete restruktureerimine a) ümberprojekteerimine ja b) tootmise välismaale viimine
• Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest • Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju • Eelindustriaalne(looduslikud ohud); industriaalne(looduslikud; toodetud ohud, mida tajutakse kontrollitavana(tervishoid)) • riskide süstemaatiline tootmine, mis ei vasta ressurssidele; definitsioonikonflikid: prognoosimine, hindamine; globaliseerumine: riskid ei tunne piire; uued kihistumisvormid 2
• Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhtlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest • Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju • Eelindustriaalne(looduslikud ohud); industriaalne(looduslikud; toodetud ohud, mida tajutakse kontrollitavana(tervishoid)) • riskide süstemaatiline tootmine, mis ei vasta ressurssidele; definitsioonikonflikid: prognoosimine, hindamine; globaliseerumine: riskid ei tunne piire; uued kihistumisvormid 2
globaalse ja lokaalse segunemine globaalse ja lokaalse segunemine erinev globaliseerituse „aste“ erinev globaliseerituse „aste“ Riskiühiskond (U.Beck, Risk Society, 1992) – risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on Riskiühiskond (U.Beck, Risk Society, 1992) – risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ebakindel Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond:
Infoühiskonna areng, suurendab avatust kui ebakindlust Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutus Sotsiaalne suhtlus vähem vahetu Suurenev distantseerumine sotsiaalsetest suhetest, usaldus abstraktsete süsteemide vastu (finantssüsteem) Riskiühiskond Inimtekkeliste riskide domineerimine, innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele. Riskide globaalsus – Riskid ei tunne piire ning võivad mõjutada väga suurt ala, kuna liikumine on üsna vaba ning enamus riike on omavahel seotud (viiruste levik, finantssüsteemide sõltuvus üksteisest jne). Rahvusriigid ei suuda kontrollida kõiki protsesse. 2
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
elulugusid pole; valikute paljusus. *Fragmentaarsus: katkendlik tööelu, haridustee, perekonnaelu) *Paidlikkus: kohanemise vajadus *Identiteet: identiteetide paljusus; ebavajalikust loobutakse Riskid- Toodetud riskid, inimtegevus (tehnoloogia, teadmised); keskkonnariskid (kliima soojenemine, kõrbestumine, ressursside kahanemine); looduslikud riskid (vanadus, haigused, lapsepõlv, ülerahvastumine) Globaalne riskiühiskond Beck- risk algab seal, kus algab ebakindlus. Riske pole võimalik ette näha ning need ohutavad meid kõiki. TÖÖ JA FIRMAD GLOBALISEERUVAS MAAILMAS TÖÖ on materiaalsete ja vaimsete väärtuste loomine, mis teenivad inimeste vajadusi. Töö mõiste muutub ajas ja ruumis. PALGATÖÖ on eesmärgistatud ja otstarbekas tegevus, mille teostamise eest saadakse palka. TÖÖ KÄSITLEMISE SOTSIOLOOGILISED TEOORIAD: Neoklassiline-
· uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest · teemadest · globaalne tööjaotus · globaalse ja lokaalse segunemine · erinev globaliseerituse ,,aste" Riskiühiskonna mõiste: · Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud · Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) · Riskiühiskond (,,teine", refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" 3. loeng Majandus ühiskonnas 1) Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur.
Vastavalt leitakse, et töö organiseerumise vorm muutub. Post-fordism (mõjutajaks 70ndate õlikriis): 1. massiline tööstuslik tootmine läheb allhangetena odavamatesse maadesse 2. teenuste ja kaupade tootmisel kodumaal on primaarseks paindlikkus ja kvaliteet => sihtgruppide eristumine, kiire ümberorienteerumine uutele toodetele 3. teadmiste tähtsuse tõus tootmisel, planeerimisel, turundamisel ,,Paindlikkus" nõuab ka tööjõu paindlikkust (Ulrich Beck ,,Riskiühiskond"): # ebakindlam töösuhe # valmidus tööaegu muuta, ka osalise tööajaga töötada # valmidus ümberõppeks (=> vajadus suht kõrge üldise haridustaseme järele) # valmidus elukohta muuta Mõju kogu ühiskonnale on ilmselt sügav: kogukondade, solidaarsuste, perede lagunemine? identiteetide hägustumine? individualismi lisandumine? Üks sotsioloogia praeguse hetke moemuredest. Need tendentsid kindlasti olemas, aga kui sügavad? Ja millised on vastutendentsid
erinevaid (optilised kaablid riike) jms) TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Infoühiskonna definitsioonid Infoühiskonna mõtestamist võib valdkondade kaupa jaotada kolme rühma: Sotsiokultuuriline muutus: muutusi sotsiokultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism, millest tuleb pikemalt juttu majanduse peatükis. Sotsiotehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. Kuna muutusi on toimunud erinevates sektorites ja erinevate teemadega seoses, tekib alati ka küsimus, kas infoühiskond on fenomen, mis hõlmab peamiselt lihtsalt mõnda majandussektorit või väikest hulka sotsiaalseid tegevusi, või on see midagi
pagulased) kui individuaalsel tasandil (peame pidevalt jälgima ja kohanema uute tingimustega, elu muutub) Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu (inimeste suhtlemine järjest enam läbi interneti) Vähenev usaldus, usalduse leidmine nt. Finantssüsteemid jne Riskiühiskond ("teine", refleksiivne modernsus) Risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ja neil ei ole riigipiire Eelindustriaalne- looduslikud ohud ehk tormid, maavärinad Industriaalne ühiskond looduslikud ohud, toodetud, inimtekkelised riskid, kontrollitud Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes, nt muutuv töökäitumine, töö garanteerimatus, enesemäärtluse
Naiste ja meeste haridus- ja töövõimalused on võrdsustumas 3. Massikultuuri levik Kultuuride samastumine, eristumine ja killustatus - "hübriidkultuurid". Globaliseerumise riskid "Välistest riskiteguritest" "toodetud riskile" (riskidele, mis on loodud meie endi teadmiste baasil). Keskkondlikud riskid Terviseriskid 27 Globaalne risk "globaalne riskiühiskond" suutmatus aimata/ennustada uusi riske. U. Beck: riski toodavad muutused meie sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes: muutuv töökäitumine tööga kindlustamisel pole garantiisid traditsioonide ja kommete kadumine meie enesemääratluses traditsiooniliste perekondliku käitumise kadumine 28
Ennast on vaja suhete, töö, karjääride jm jaoks. Identiteediturg on ilmselt kõige suurem turg üldse. Inimese identiteet on vaja endale osta, hankida. Oluline teema: ,,Ärevus". Kõik valikud justkui ütlevad midagi mitte ainult sinu valikute kohta, vaid sinu identiteedi kohta: söömisest turismini. Kõik väljendab isiksust ja seega on väga oluline valida ,,õige" asi. Ulrich Beck (1992): riskiühiskond - iga valik on risk muuta oma identiteeti. Pealegi kõik ju muutub: mood. Elustiil reaktsioon modernismi pingetele (Chaney 1996), anonüümsusele, püsitusele. Elustiil on oluline vahend, mis võimaldab indentiteeti. Elustiil: kasutades tarbitavaid objekte loovad inimesed endale mingi teekonna. Iga valik kinnitab, et on loodud teatav staiiblus (vrd Simmeli ajalised ankrud). Elustiili vahend - tarbekaubad
microcredit, received the Nobel Peace Prize in 2006. Globaalne perspektiiv Global corporate citizenship means engagement at the macro level on issues of importance to the world: it contributes to enhancing the sustainability of the global marketplace. • Miks sotsiaalne vastutus? Teadlikkus, prosotsiaalsus, altruism või kaine ärikaalutlus? Kasvav ärivõimu kriitika maailmas. Lisaks antiglobalistidele ka skeptilised arvamusliidrid Näit: U.Beck ja riskiühiskond. Individualiseerumine + võimas tehnoloogia + varjatud ohud. Korporatsioonide huvides tegutsevate ekspertide diktatuur Näit: tarbijasurve - eetilise tarbimise liikumine Avatud maailmas saanud avalik arvamus karmiks jõuks! • Tarbijasurve CSR-le Eetiline tarbimine. Ethical consumerism is buying products and services that are made ethically. This may mean with minimal harm to or exploitation of humans, animals and/or the natural environment
Ladina-Ameerikas 13 ja araabia maades 11% Globaliseerumine kui protsess Vaata globaalprobleemide paberit (terrorism, tuumarelvade kasutamine, vaesus jne) Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine Globaliseerumine ehk üleilmastumine tähistab maailma kultuurilist ühtlustumist ehk ka üheülbastumist. Koos sellega suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus ja haavatavus. Ulrich Beck tänapäeva globaliseerunud maailm on riskiühiskond, kõik riigid peavad paratamatult jagama globaliseerumisega kaasnevaid riske Globaliseerumise kolm mõõdet: 1 Majanduslik riigiülesed korporatsioonid 1 Kultuuriline massikultuur, popiidolid kõikjal samad 1 Poliitiline rahvusvahelised organisatsioonid, mis toimivad riigiüleselt Internatsionaliseerumine ehk rahvusvahelistumine tähistab riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise kasvu kaubavahetus, väliskapital, õppimine teistes riikides jmt.
Sahara Aafrika ja Lõuna-Aasia riikides vaid alla 1 %. Oluline vahe on ka hinnas kui USAs maksis internetiühendus 1 % kuu keskmisest palgast, siis Nepaalis kolme kuu töötasu! o Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine Globaliseerumine ehk üleilmastumine tähistab maailma kultuurilist ühtlustumist ehk ka üheülbastumist. Koos sellega suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus ja haavatavus. Ulrich Beck tänapäeva globaliseerunud maailm on riskiühiskond, kõik riigid peavad paratamatult jagama globaliseerumisega kaasnevaid riske Globaliseerumise kolm mõõdet: 1 Majanduslik riigiülesed korporatsioonid 1 Kultuuriline massikultuur, popiidolid kõikjal samad 1 Poliitiline rahvusvahelised organisatsioonid, mis toimivad riigiüleselt Internatsionaliseerumine ehk rahvusvahelistumine tähistab riikide ja rahvaste
abistamisel teeninud ära rahvusvahelise lugupidamise. Miks ei võiks ka Eesti sellesse klubisse kuuluda? 4. Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine - globaliseerumine ehk üleilmastumine tähistab maailma kultuurilist ühtlustumist ehk ka üheülbastumist. Koos sellega suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus ja haavatavus. Ulrich Beck tänapäeva globaliseerunud maailm on riskiühiskond, kõik riigid peavad paratamatult jagama globaliseerumisega kaasnevaid riske Globaliseerumise kolm mõõdet: 1 Majanduslik riigiülesed korporatsioonid 2 Kultuuriline massikultuur, popiidolid kõikjal samad 3 Poliitiline rahvusvahelised organisatsioonid, mis toimivad riigiüleselt - internatsionaliseerumine ehk rahvusvahelistumine tähistab riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise
positsioon nõuk. ajal? Leidub erinevusi: mõnes riigis üleminek isikutasandil sujuvam, mõnes järsum - On aga märgitud, et saab kaasaegses ühiskonnas üha raskemaks öelda, kes otsustab,kelle käes on võim. * J.K. Galbraith (1967): ,,Tehnostruktuur": otsustusprotsess on praegu nii keeruline, et ei saagi öelda, kes otsustas. Spetsialistid, administraatorid, ökonomistid, insenerid jne.valmistavad otsused ette ja poliitiline otsus on formaalne * Ulrich Beck (1986) esitas mõiste ,,riskiühiskond": tekkinud on sellise ulatusega riskid inimtegevusest (keskkonnakatastroofid), et keegi ei suuda nende eest vastutada . otsustamine ja vastutus hajub - pidev riskide hindamine; 1997. a. raamatus Was ist Globalisierung? märgib ta mh. seda, et otsustamine enam ei toimu ühe rahvusriigi piires }=> üldiselt võib öelda, et selle analüüsimine, kus ja kelle käes võim on, on üha keerulisemaks saanud
Iga sotsiaalne tegevus on kõikmingis suhtes individuaalse valikuga ning seega oma ,,ise" jaoks. Ennast on vaja suhete, töö, karjääride jm jaoks. Identiteediturg on ilmselt kõige suurem turg üldse. Inimese identiteet on vaja endale osta, hankida. Oluline teema: ,,Ärevus". Kõik valikud justkui ütlevad midagi mitte ainult sinu valikute kohta, vaid sinu identiteedi kohta: söömisest turismini. Kõik väljendab isiksust ja seega on väga oluline valida ,,õige" asi. Ulrich Beck (1992): riskiühiskond - iga valik on risk muuta oma identiteeti. Pealegi kõik ju muutub: mood. Elustiil Æ reaktsioon modernismi pingetele (Chaney 1996), anonüümsusele, püsitusele. Elustiil on oluline vahend, mis võimaldab indentiteeti. Elustiil: kasutades tarbitavaid objekte loovad inimesed endale mingi teekonna. Iga valik kinnitab, et on loodud teatav staiiblus (vrd Simmeli ajalised ankrud). Elustiili vahend - tarbekaubad. Tarbimine on okei ja kui osaletakse elustiilis, siis tarbitakse teatavat moodi.
annaabi.ee 
