Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal - sarnased materjalid

kapital, organisatsioon, vaesus, riskid, käsitlus, institutsioon, klassid, mobiilsus, identiteet, töötaja, habitus, kapitalism, ettevõtlus, riskiühiskond, keskklass, konkurents, ressursid, kõrgklass, solidaarsus, stratifikatsioon, hierarhia, bürokraatia, töötud, järelevalve, giddens, industriaalne, töölisklass, ettevõtluskeskkond, vaesuspiir
thumbnail
7
docx

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

 Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui  Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. kaup. väärtuse käsitlus? väärtuse käsitlus? Kauba väärtus: Kauba väärtus:  Kasutusväärtus: „naturaalvorm“, kvaliteet, konkreetne  Kasutusväärtus: „naturaalvorm“, kvaliteet, konkreetne

Sotsioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused

finantssüsteem, tehnoloogilised jms) o Riskiühiskond: Omane inimtekkeliste riskide domineerimine; innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele. o Riskide globaalsus: globaliseerumine; rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse; ebakindluse ja riski poliitmajandus. Riskid ei tunneta piire. 2) Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus o Globaliseerumine: maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess. o Muutused ühiskonnas: majanduslik, sotsiaalkultuuriline, poliitiline o Muutused igapäevaelus: uus-individualism; töökäitumise teisenemine; massikultuuri levik 3) „Globaaldebatid’“

Majandussotsioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused

sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi; individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; seotud samastumise ja eristumisega sotsiaalses interaktsioonis: individuaalsus, unikaalsus vs kuuluvus Vormid: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid- sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad Sotsiaalsed interaktsioonid: fokusseeritud ja mittefokusseeritud, esi-ja tagalava (Goffmann)- .... rutiniseeritud interaktsioonireeglid (Garfinkel)-

Majandussotsioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

rollisisesed. Identiteet- indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi; on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; on seotud samastumise ­ eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega. Primaarsed / esmased identiteedi vormid -omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid -sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim- võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis

Majandussotsioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Majandussotsioloogia kordamismaterjal

“avalikud hüved”, mida turg ei suuda (Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks teed, kanalid, sillad, dokid, Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus” 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus Baas vs superstruktuur – Baas Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur (nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) tuleneb tootmis-ja omandisuhetest (tööline, tootmisvahendid, omanik) - Ideed, väärtused ja institutsioonid -pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst, valitsev ideoloogia) • Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel,

Majandussotsioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Majandussotsioloogia eksamikonspekt

 Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutus  Sotsiaalne suhtlus vähem vahetu  Suurenev distantseerumine sotsiaalsetest suhetest, usaldus abstraktsete süsteemide vastu (finantssüsteem) Riskiühiskond Inimtekkeliste riskide domineerimine, innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele. Riskide globaalsus – Riskid ei tunne piire ning võivad mõjutada väga suurt ala, kuna liikumine on üsna vaba ning enamus riike on omavahel seotud (viiruste levik, finantssüsteemide sõltuvus üksteisest jne). Rahvusriigid ei suuda kontrollida kõiki protsesse. 2. Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus Ühiskonna muutused  Majanduslikud: Uus majandusareng – kaaluta majandus, transnatsionaalsed korporatsioonid,

Majandussotsioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused

Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Roll – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet ja selle erinevad vormid – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Need on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi, on individuaalsed ja personaalsed, kollektiivsed ja sotsiaalsed, alati üksteisega seotud. Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline ja rahvuslik identiteet.

Majandussotsioloogia
71 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. TRADITSIOONILISED ÜHISKONNAD orgaaniline solidaarsus - inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe

Töökeskkond ja ergonoomika
73 allalaadimist
thumbnail
16
docx

ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU

Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu (inimeste suhtlemine järjest enam läbi interneti) Vähenev usaldus, usalduse leidmine nt. Finantssüsteemid jne Riskiühiskond ("teine", refleksiivne modernsus) Risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ja neil ei ole riigipiire Eelindustriaalne- looduslikud ohud ehk tormid, maavärinad Industriaalne ühiskond ­ looduslikud ohud, toodetud, inimtekkelised riskid, kontrollitud Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes, nt muutuv töökäitumine, töö garanteerimatus, enesemäärtluse ebatraditsioonilisus, isiklike suhete demokratiseerumine Riskide globaalsus Rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse Ebakindluse ja riski poliitmajandus ( terrorism, terviseriskid, jms) Uue ühiskonna keskmes riskide vältimine Risk on sotsiaalselt konstureeritav, sest media saab midagi kajastada

Majandussotsioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Majandussotsioloogia eksam

iii. Masskultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. iv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus – töötada mitteellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. d. Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: i. Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus ii. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus iii. Tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine.  Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine a. Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. b

Majandussotsioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Sotsioloogia Eksam

individuaalsena; individuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhtlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest • Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju • Eelindustriaalne(looduslikud ohud); industriaalne(looduslikud; toodetud ohud, mida tajutakse kontrollitavana(tervishoid)) • riskide süstemaatiline tootmine, mis ei vasta ressurssidele;

Sotsioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Sotsioloogia Eksam

tajumine individuaalsena; indivisuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest • Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju • Eelindustriaalne(looduslikud ohud); industriaalne(looduslikud; toodetud ohud, mida tajutakse kontrollitavana(tervishoid)) • riskide süstemaatiline tootmine, mis ei vasta ressurssidele;

Sotsioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess............................................................................. 46 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks..........................................................................47 6.2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:................................................................................................50 7. Grupid ja interaktsioon................................................................................................ 50 7.1. Sotsiaalne struktuur.......................

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima. - Indiviidide sotsiaalne käitumine teiste inimestega suhtlemise mõttes. Milline osa inimese konkreetsetes käitumisaktides on mõjutatud indiviidi enda psüühikast ja arengust ja kui suur on käitumises ühiskonna mõju. Objektide uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Sotsioloogia uurimisobjektiks on: 1. sotsiaalne protsess e ühiskondlik protsess 2. Sotsiaalse keskkonna konkreetne valdkond (nt institutsioon (majandus, perekond)) 3. Sotsiaalsed või ühiskondlik protsess, mis peaks sisaldama vastuolu => sotsioloogia uurib probleeme, mis ju ongi nähtus, milles väljendub vastuolu. Sotsioloogia tegeleb ühiskonna mõjurite uurimisega erinevatele nähtustele. Õigusloome globaliseerumise tingimustes (kui natsionaalne õigus sõltub mingitest teguritest, mis ei ole alati selle konkreetse õigussüsteemi ametnike poolt kontrollitavad) ­ transnatsionaalne õigus

Õiguse sotsioloogia
329 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

iseseisva teadusena on olnud keerulise erialazargooni kasutamine. "Taolist sotsiaalmajanduslikku anomaaliat on mõjutanud mitmed subjektiivsed ja objektiivsed tegurid" jne. - Vahel on erialaterminite loomine vajalik, et adekvaatselt edasi anda teatud mõistet, millele teised keelelised vasted puuduvad. * nt. 1: ,,klassi" mõiste, mis on äärmiselt oluline sotsioloogias. Igapäevaelus on sellel mõistel kümneid tähendusi: sissetulekuklassid, võimul olevad rühmad, hariduslikud klassid jms. Selleks, et tema töö oleks täpne, peab sotsioloog kasutama või looma oma definitsiooni antud mõistest. (Berger 1994: 21) * teine näide: ,,kommunikatsioon". Abstraktse mõiste kasutamine võimaldab näha seoseid selle vahel, mis toimub väga erinevates kontekstides: poliitikas, majanduses, perekonnas, koolis, sõprade vahelistes suhetes jne. - Tavaliselt siiski on võimalik keerulisi väljendeid selgemalt esitada. Tegemist on nähtustega,

Sissejuhatus sotsioloogiasse
178 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Vaimuteaduslik lähenemine: inimesi uurivad teadused (vaimuteadused) on erilised. Inimest tuleb eelkõige mõista. Mikro-sotsioloogia vs makro-sotsioloogia. Millisel tasandil tuleb uurida sotsiaalset maailma? Mikro-sotsioloogia: tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist. Makrto-sotsioloogia ­ uurida tuleb suure-mastaabilisi nähtusi ­ gruppe, organisatsioon ja ühiskonda tervikuna. Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime

Sissejuhatus sotsioloogiasse
24 allalaadimist
thumbnail
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

Alam ja sõltuv. Kuni 50ndateni oli skuuter pealegi itaalia konnotatsiooniga - imelik mehelikkus, võõrapärane, oht inglise autotööstusele jne. Mis muutus aeglaselt, kuid kindlasti. 1955 oli autoshowdel mootorrattaid kordades skuutritest vähem. Hebdige: Ehkki ilmselge on teoreetiliselt, et inimesed omistavad asjadele tähendusi, siis metodoloogiliselt tuleb asju vaadata. Modide subkultuur aitas sellele kõvasti kaasa. Modernist sai käibesõnaks, tarbimise kasv ja tarbides saadav identiteet muutus igapäevaseks ja promotavaks. See, et tarbimiskultuur on seotud reklaamiga, pole mingi uudis, ilmselt. 4. Sotsiaalsetel eludel on asjad ehk asjad kannavad tähendust Võiks mõelda, mida tähendab üldse sõnapaar materiaalne kultuur. Mingis mõttes on tegemist vastanditega - materiaalne on justkui kultuurist väljas, selle vastand. Ära ole selline materialist - öeldakse kultuurivaenulikule inimesele. Samas kultuur viitab sellele, et

Tarbimissotsioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

· Friedrich Engels ­ kaastöötaja · Dialektiline · Karl Marxi põhiline idee on materialism. Elatusvahendite hankimise viis määra ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teacuse. Majandus (baas) määra ära teised ühiskonna osad (pealisehituse). Majandus on kõige olulisem osa ühiskonnast (materialistlik teooria kõige lihtsam seletus). · Ühiskonna osad: 1. Baas ­ 1) Tootmisvahendid ­ inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2) tootmissuhted ­ toojate vahelised suhted; Tööjaotus; kasumi jaotus. Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma 2. Pealisehitus ­ sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas

Sissejuhatus sotsioloogiasse
74 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

- loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema, kui tegelikku teadust iseloomustavad tunnused. Teaduse institutsionaalne definitsioon – teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ja mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reegleid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmeid teavad üldjoontes mis teadus on, teatud spetsiifilisele inimgrupile omistatakse aga “teadlase” roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid (milledest ühed olulisemad on ülalpool nimetatud teadusliku mõtlemise tunnused).

Sotsioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Sotsioloogia eksam

- Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005). Riskiühiskond (teemad: uus vaesus, meeste ja naiste suhetest perekonnas ja väljaspool). Tartu: TÜ kirjastus. B. Bourdieu, P (1993) The Field of Cultural Production. Essays on Art and Literature, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1994) In Other Words. Essays Towards a Reflexive Sociology, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1989/1979) Distinctions. A social analysis of the judgement of taste, Routledge, London. Bourdieu, P. (1998) Practical Reason. On the Theory of Action, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P

Sotsioloogia
412 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sotsioloogia üldkursus

Konfliktid esinevad väga erinevates vormides ja on iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, sotsiaalsetele rühmadele, huvigruppidele ­ kõige erinevamatele inimkooslustele. Konfliktsed sotsiaalsed situatsioonid tulenevad inimese enesesäilitamise vajadusest erinevate huvide kontekstis. 4 Sotsiaalne kihistumine, poliitiline organisatsioon, kultuurimudelid, füüsilised tingimused mõjutavad sotsiaalse konflikti intensiivsust ja suunda. Konflikte ei saa alati prognoosida. Potentsiaalne konflikt ei realiseeru hetkeliselt ja sõltub sellest, milliseks kujuneb erinevate huvitatud indiviidide või rühmade kogemus kogemus. Seega konfliktid on olemuslikult nii objektiivsed kui subjektiivsed. Konfliktse protsessi etapid: 1. struktuursed lähtealused, mis tekitavad konflikti 2

Sotsioloogia
539 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

selline väide esindab? 19. Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel? a) Interaktsionism a) Põlvkondade vahelist b) Funktsionalism b) Põlvkondade sisest c) konfliktiparadigma 20. Kas tabeli järgi toimub strukturaalne 17. Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige mobiilsus? paremini lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi? a) Jah ­ töökohti tekib juurde a) Mõned keeled on teineteisest väga erinevad b) ei b) Maailmas on mitu tuhat erinevat keelt 21. Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus? c) Sama mõtte tõlkimine ühest keelest teise on a) Ülenev ­ madalamast kõrgemasse tihti väga raske b) Alanev 18

Sissejuhatus sotsioloogiasse
277 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused

Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ­ ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Ameerika autor C. Wright Mills (1916 ­ 1962): sotsioloogiline kujutlus (1959). Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel.

Sotsioloogia
92 allalaadimist
thumbnail
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

klassikalisest liberalismist – inimene osaleb teadlikult arusaamise eesmärgil; põhineb Laswell’i teoorial – inimene osaleb poliitikas, kuna omab alaväärsuskompleksi, st mingil põhjusel tunneb ta end saamatuna teistes eluvaldkondades; osaleb kuna omab kõrgemat võimuiha kui keskmine inimene ning soovib seeläbi võimu saada. Riik. Rahvus. Riigi tüübid Riigi klassikaline definitsioon – riik on institutsioon, kellel on legitiimne jõu kasutamise monopol antud territooriumil oleva elanikkonna suhtes (Max Weber). Juriidiline definitsioon – riik on kindla territooriumiga sõltumatu ehk suveräänne üksus. Riik on organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis teeb ja viib ellu poliitilisi otsuseid. Riik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest

Politoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Psühholoogia eksami materjal

(see läheb kahe raamatu eest arvesse), "Nali ja selle seos teadvustamatusega" 4. PILET ISIKSUSE KÄSITLUS FREUDI JÄRGI 20ndatel aastatel hakkas Freud majanduslikult jälle kosuma. Tuntus ei olnud kuhugi kadunud. 1923. aastal kirjutas Freud ühe nii olulise artikli, mida võib võrrelda tema tähtsamate teostega. "Ego ja Id" on selle artikli nimi. Selles on kokku võetud lühidalt Freudi isiksuse käsitlus. Kuidas isiksus funktsioneerib? Millised osad sellel on? Ego ­ "mina". Id ­ vanemates tõlgetes tähenab see "tema" (see tõlge on suhteliselt ebatäpne), uuem tõlge pakub "miski" (see on täpsem). Freudi meelest isiksus koosneb kolmest komponendist. Kui inimene sünnib, siis on ainult üks komponent. Ülejäänud kujunevad välja elu jooksul. 1) Id ehk miski ­ See on kaasasündinud komponent. Inimese psüühilise energia allikas. See on meie tungide päriskodu

Psühholoogia
67 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Sotsioloogia eksami kordamisküsimused+vastused

solidaarsus. Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt 2) kaasaegsed ühiskonnad ­ inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia ­ kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted ­ proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat

Sotsioloogia
485 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Politoloogia konspekt

Kes aga eluvõitluses alla jäid, olid nõrgemad, kes pididki paratamatult kaotama. Klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil. 20. sajandil asendus see sotsiaalliberalismiga. Selle tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Sotsiaalliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid postitiivsena. Inimestel on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne- riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav. Selline arusaam on viinud heaolu teooria väljakujunemisele. See lähendab sotsiaaliberalismi

Politoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused

(kuritegeliku, huligaanse, asotsiaalse, puuetega) isiksuse väljakujunemist. Mõjukad grupid püüavad kehtestada ühiskonnas uusi norme, mis ei vasta teiste gruppide tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus. Hälbivus ei ole sageli inimese teo omadus, vaid teiste inimeste poolt rakendatud normide ja sanktsioonide tagajärg. RADIKAALNE KRIMINOLOOGIA (konfliktiteooria) - normid ja sanktsioonid (seadused ja õiguskaitseorganid) on vahendid, millega valitsevad klassid püüavad oma huve teostada ja allutatuid vaos hoida. Hälvikud (kurjategijad) on sageli mässajad olemasoleva ebaõiglase ühiskonnakorra vastu. Nende karistamise ja ümberkasvatamise asemel tuleks hoopis muuta ühiskonda. Hälbivuse sotsiaalne määratletus (erinevad grupid käsitlevad erinevalt, seotud normiloomega, sotsiaalselt konstrueeritud). 8. Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega SOTSIAALSED NORMID - ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni

Sotsioloogia
467 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

mõjutada toimivaid majanduslikke protsesse ühiskonnas. Majanduspoliitika defineerimisel, kujundamisel ja elluviimisel lähtutakse enamasti järgnevast.  Ühiskonnas on vaja otsustada kolm küsimusteringi. 1) Milliseid kaupu ja teenuseid tuleb toota ning millistes kogustes? (tootmisotsus; “püsside ja või vahekord”); 2) Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota? (tootmisfaktorite – tööjõud, maa, kapital jne – vahekord; “tehnika valik”); 3) Kes saab sellest toodangust kasu? (jaotusotsus).  Ühiskonnas on põhimõtteliselt olemas järgmised majanduslikud institutsioonid: 1) maja- pidamised; 2) valitsus; 3) ettevõtted; 4) töö(tajate) organisatsioonid (Labour organisations); 5) mitteriiklikud organisatsioonid; 6) turud.  Ühiskonnas kehtivad üldjuhul järgmised reeglid: 1) seadused; 2)

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Sotsioloogia eksamiküsimused

2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Peter Berger'i sõnul tähendab sotsioloogiline kujutlus tavaliste asjade nägemist erilisena. Näiteks uurides täiesti tavalisi igapäevaseid

Sotsioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Sotsiloogia kordamisküsimused

väljakujunemist. Mõjukad grupid püüavad kehtestada ühiskonnas uusi norme, mis ei vasta teiste gruppide tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus. Hälbivus ei ole sageli inimese teo omadus, vaid teiste inimeste poolt rakendatud normide ja sanktsioonide tagajärg. RADIKAALNE KRIMINOLOOGIA (konfliktiteooria) - normid ja sanktsioonid (seadused ja õiguskaitseorganid) on vahendid, millega valitsevad klassid püüavad oma huve teostada ja allutatuid vaos hoida. Hälvikud (kurjategijad) on sageli mässajad olemasoleva ebaõiglase ühiskonnakorra vastu. Nende karistamise ja ümberkasvatamise asemel tuleks hoopis muuta ühiskonda. Hälbivuse sotsiaalne määratletus (erinevad grupid käsitlevad erinevalt, seotud normiloomega, sotsiaalselt konstrueeritud). 5. x Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega

Sissejuhatus sotsioloogiasse
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun