Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kapital, sociology, vaesus, organisatsioon, giddens, indiviidid, käsitlus, kapitalism, turg, tööjaotus, institutsioon, economic, solidaarsus, märgabitus, kapitalist, ettevõtlus, klassid, kõrgklass, mobiilsus, eristumine, identiteet, religioon, konkurents, võõrandumine, anoomia, kapitalistlik, riskiühiskond, üro, riskid, ebakindlus, töökohadMajandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika K
kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab
II Loeng – Ühiskonna areng ja majandussotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda:
Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvulik identiteet. Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda.
Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. TRADITSIOONILISED ÜHISKONNAD orgaaniline solidaarsus - inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe
Sotsioloogia kordamine 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor –
nende funktsioon majanduselus- Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; Institutsioon organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni ,,plaan", üldmudel. stabiilsus ja muutumine- Formaalsed ja informaalsed reeglid/praktikad muutuvad erineva kiirusega Muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus-ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon Praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi;
ametialaste rollidega Võim- võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Ühiskond, majandussüsteem Üksikisik Pere / leibkond: Tööjaotus ja soorollid Pere-eelarve kujunemine Majanduslikud suhted lähisuhtes Organisatsioon Ettevõte, selle erinevad vormid Ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Institutsiooni mõiste- teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide,
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) =
Max Weber- internatsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus) • Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest, kuid bürokraatia • Materiaalsetele ressurssidele(kapital, tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad, kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kapitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts) • Poliitiline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste
Max Weber-interaktsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus) • Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest,kuid bürokraatia • Materiaalsetele ressurssidele(kapital, tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad,kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kaitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts) • Poliitline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kaitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste
ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub rutiinsemaks Töömaht kasvab, seega toodangu maht kasvab ja hinnad langevad, uutele turgudele laienemine II arengu eeldus vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor Vabanemine riigi poolt seatud piirangutest majandusele Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon ehk nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Nähtamatu käe kontseptsioon: iga inimene üritab panustada nii palju, et toodang oleks maksimaalne (eesmärk ei ole ühiskonna arengut edendada), üritab ennast arendada ja edendada, ühiskonna areng on teisejärguline, see tuleb sellega kaasa. III arengu eeldus riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi ehk
iii. Masskultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. iv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus – töötada mitteellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. d. Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: i. Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus ii. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus iii. Tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine a. Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. b
· Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005). Riskiühiskond (teemad: uus vaesus, meeste ja naiste suhetest perekonnas ja väljaspool). Tartu: TÜ kirjastus. B. Bourdieu, P (1993) The Field of Cultural Production. Essays on Art and Literature, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P
Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside (maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel) · Põhjused: kommunikatsioonitehnoloogiate areng, uut tüüpi informatsioon (teadlikkus globaalsetest teemadest), mobiilsus, globaalne tööjaotus Mõjutegurid: - Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood (aja ja ruumi kokkutõmbumine; suhete seotus vahetu ruumiga väheneb; liikumisvood; globaalsed meediakuvandid, ,,tuttavad võõrad"; poliitilise kontrolli vähenemine; suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest; identiteediloome võimaluste laienemine) - Poliitilised muutused (sotsiaalsete süsteemide kollapsid; rahvusvahelised ja
Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega ‘ KULTUURI KOMPONENDID väärtuseline - väärtussüsteemid normatiivne (normid) - ettekirjutused käitumise kohta, tulenevad tavadest, kommetest, õigusnormidest, seadustest; käitumis- ja tegevussüsteemid
indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) sotsiaal-majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid Sotsiaalne struktuur vs tegutseja I -> Strukturalistlik lähenemine, ehk – struktuur määrab! Nt Durkheim (1858-1917) – sotsiaalsed faktid Durkheim’i käsitlus suitsiidist “Le Suicide” (1897): põhjused sotsiaalsed, mitte individuaalsed: Egoistlik suitsiid – madal integratsioon (äralõigatus ühiskonnast, nt vanurid)
tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: 1. Missugune on konkreetse ühiskonna sotsiaalne struktuur? 2. Missugune on antud ühiskonna koht inimajaloo kontekstis? 3. Missugused on erinevate sotsiaalsete rühmade käitumismustrid ajaloo erinevatel etappidel? Peter Berger (Invitation to Sociology,1966) Sotsioloogilise teadvuse dimensioonid (motiivid): SKEPTILISUS, LUGUPIDAMATUS, SUHTELISUS, KOSMOPOLIITILISUS 1 ALAIN TOURAINE (1988) 1. Kõik sotsioloogilised uurimused, sõltumata sellest, missugusest teoreetilisest perspektiivist nad lähtuvad rõhutavad teadusliku teadmise spetsiifilist kvaliteeti võrreldes argiteadmistega. 2
Keel ja sümbolid on olulisemad elemendid. Subjektiivsed tähendused ja reageerimine loovad ümbritseva maailma. Ühised arusaamad, reaalsuse tajumine on mitmekesine ja muutuv. Sümbolid ja märgid omavad mingit tähendust, verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, mina-pilt ja eneseteadvus(indiviid nii subjekt kui ka objekt). Ennast objekti vaadates näed ennast sellisena, kuidas teised sind näevad. Sotsiaalne konstruktivism- Strukturatsiooniteooria- Giddens, konstruktivism- Bourdieu Sots. keskkond kujundab indiviidi ja indiviid oma tegevusega taastoodab ja loob keskkonna. Habitus- realistlikud, kognitiivsed orientatsioonid ja tegutsemisstrateegiad, mis on iseenesest mõistetavad, tähistavad valmisolekut tegutsemiseks, tulenevad indiviidi kogemusest. Väli- sotsiaalses ruumis on tegemist erinevate väljadega, väli moodustub niipea, kui positsioonid, suhted ja tegevused on diferentseeritud ja järgivad kindlat loogikat.
Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest). Haritlased peavad neid aitama, töölistele selgeks tegema, et nende ajalooline missioon on kapitalism kukutada. Imperialism viimane kapitalismi arengufaas; selle käigus muutub riigisisene ekspluateerimine riikidevaheliseks, st. lääne kapitalistid ei ekspluateeri enam niivõrd mitte oma riigi töölisi kui arengumaade töölisklassi. Eristas sotsialismi ja kommunismi. Sotsialism ühiskonnakorraldus kus igaühelt võetakse tema võimete kohaselt ja igaühele antakse tema töö alusel. Kommunism
ütlema kuidas asjad peavad olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia Mikrosotsioloogia – sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja seda kuidas nad maailma näevad. Makrosotsioloogia – peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism – sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism – makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur 3
See vastab leisure'ile, kuid eesti keeles on negatiivse konnotatsiooniga. Vabaolu leisure. Olemine, mis on vaba. See on see, mida leisure'I all tegelikult mõeldakse. Vaba välisest survest ja vaba end arendama. Osutab seisundile. Seda väljendit soovitab Joe kasutada. Vabaolu on täidetud sisukalt, see täidetakse eneseaerndamise või kasulik olemsisega ühiskonnale. Kolm põhikäsitlust: Vaba aeg kui aeg aega on alati olemas Vaba aeg kui tegevus rekreatsiooni kõige lihtsam käsitlus. Rekreatiivsed tegevused Vaba aeg kui olemise seisund Esimesed kaks on kvantitatiivsed kategooriad. Viimane on kvalitatiivsesse kategooriasse kuuluv. Vaba aeg kui AEG. Võtta ajaühik ja leida see aeg. Nt 24 h. lahutada ajaperioodid, mis kuluvad... Eksistentsile asjad, mida on vaja teha elus püsimiseks) Kuigi mõnda asja saab ühildada. (8 h nt) Subsistentsile (asjad, mida on vaja teha elatusvahendite hankimiseks). Palgatöö nt 8h päevas
Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) orjanduslik feodalism kapitalism kommunism Emile Durkheim sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist Tööjaotus mehaaniline (primitiivne ühiskond) inimesed on sarnased, üksikindiviidi tähtsus väike, õigusnormid repressiivsed; orgaaniline (modernne ühiskond) inimesed on erinevad üksikindiviidi tähtsus suur Religioon religioossete ideede allikaks ühiskond, suurem jõud (jumal)
(mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: a
(mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest 11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav
põhimõttel). Kulutati palju raha, et töötajatele (kõrgemal astmel) lõbustusi pakkuda. Kõrge lojaalsus. High Commitment Work Practices tänapäevane firmade korraldamise põhimõte HCWP. Inimese tööülesanded on kirjeldatud üsna laialt, teda kaasatakse firma arendamisse. Vrd Kurt Lewin. Muutub vastutus, kui on erinevad tingimused, kui töö on meeskondades, siis ka meeskonnavastutus. Organisatsioon on suhteliselt lame (Jaapani süsteemis pikk hierarhia) ekspertiis jõuab kergemini juhini; eesmärgid on sarnased, kuna ülesanded on üsna sarnased (tugev solidaarsus). Kui üks vajadus (n-ö. alamal tasandil asetsev) on rahuldatud, muutuvad indiviidi jaoks tähtsaks järgmise tasandi vajadused # tööl näiteks töökollektiiv; võim ja vastutus; kogemus oma tööpanuse väärtusest; töö nõutud professionaalsed oskused ja võimalused edasi areneda
Vanemad soovivad, et nende lastel ei läheks neist halvemini. Erineval sotsiaalsel positsioonil tähendab see aga erinevaid asju. Seega on kõrgema hariduse omandamine jõukamatest peredest pärit lastele olulisem kui vähem edukate vanemate lastele. Kõrgharidusega vanemad kujutavad endast parimat garantiid, et ka laps omandaks kõrghariduse. Mobiilsust mõjutavad faktorid: Sotsiaalne päritolu, rikkus, võim--- finants ja poliitiline kapital, Andekus, motivatsioon Sugu, rass, elukoht (elukeskkond) Haridus -----inimkapital Sotsiaalsed sidemed, võrgustik------ sotsiaalne kapital Kultuuriline taust----- kultuuriline kapital Põlvkondadevahelise mobiilsuse juures tuleb arvestada ühiskonnas toimuvaid struktuurseid muutusi, ehk struktuurset mobiilsust . Ühiskond vajab vähem või ei vaja enam üldse mingeid lihtsat füüsilist tegevust nõudvaid ameteid, mistõttu poeg ei saa juba objektiivselt käia isa jälgedes
püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Vaimuteaduslik lähenemine: inimesi uurivad teadused (vaimuteadused) on erilised. Inimest tuleb eelkõige mõista. Mikro-sotsioloogia vs makro-sotsioloogia. Millisel tasandil tuleb uurida sotsiaalset maailma? Mikro-sotsioloogia: tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist. Makrto-sotsioloogia uurida tuleb suure-mastaabilisi nähtusi gruppe, organisatsioon ja ühiskonda tervikuna. Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime
Feministlik sotsioloogia.................................................................................34 4. Kaasaegsed sotsioloogid..............................................................................................35 4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35 4.1.2. Michel Foucault (1926 1984) .................................................................... 36 4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) .................................................. 36 4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998)....................................................................... 37 5. Kultuur ja väärtused.....................................................................................................38 5.1. Kultuur..................................................................................................................38 5.1.1. Kultuuri 3 komponenti:......
Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. 13. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad (normide puudumine). Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna (suitsidaalne meeleolu, apaatia, pettumus jne). 14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse?
omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses
) TÖÖSTUSLIKUS ÜHISKONNAS - omandas sotsiaalne kontroll üha enam institutsionaalse iseloomu (kohtusüsteem, haiglatesüsteem jne.), eristamiselt ja karistamiselt mindi üle HOOLDUSELE. Eesmärgiks muutus hälvikute normaliseerimine, nende normaalse toimimise taastamine. Sellega seoses määratleti üha täpsemalt ka norme (seadusandlus, haiguste sümptomaatika). Tehnokraatlik lähenemine lõi suured kombinaat-haiglad ja vanglad, mida iseloomustas personali kitsas spetsialiseerumine ja tööjaotus. Organiseerus ka kuritegelik maailm - maffia, uimastikaubandus. TÖÖSTUSJÄRGSES ÜHISKONNAS sotsiaalne kontroll - muutub ENNETAVAKS e. preventiivseks, pööratakse tähelepanu keskkonna seisundile ja riskirühmadele. Samas jälgib nüüd sotsiaalne kontroll mitte ainult hälbinuid, vaid kõiki inimesi. INDIVIDUALISEERUB. Kõiki ei mõõdeta enam sama normiga, arvestatakse indiv. erinevusi ja vajadusi. Ravimisel, ümberkasvatamisel lähtutakse hälbinu subjektiivsetest kogemustest.
Teadmusühiskonna ohud: 1. Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga(tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine) 2. Küberrünnakud 3. GMO 4. Eetilised probleemid(inimese kloonimine) Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast: · A. Smith väärtuse loob inimtöö, pooldas konkurentsi tagab kvaliteedi ja madalad hinnad; turumajandus tasakaalustab kõigi huve. · K. Marx mõistuspärasus, kapitalism tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi; teise kuuluvad töölised, kes olid vabad õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Toota kasumit ja püsida konkurentsis. · M. Weber protestanlikud väärtused soosivad turumajanduse iseloomujoonte tekkimist tööarmastus, kokkuhoidlikkus. Juhtmõttes rikkuse kogumine, enesedistsipliin, ratsionaalsus · E. Durkheim sotsiaalse solidaarsuse hoidmine; tööstusühiskond soodustas individualismi
annaabi.ee 
