ja saadud tulemuste avaldamise eest vastutab Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll. KONTROLL-LÜPSI LÄBIVIIMINE Piimajõudlust määratakse kontroll-lüpsi põhjal 1 kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Määratakse piimatoodang kg-des kümnendiku täpsusega ja piimaproov. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva. Üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. *Pärast poegimist tehakse esimene kontroll-lüps al. 7 laktatsioonipäevast. *Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta. *Kinnijäetud lehmadel mõõdetakse piimakogust juhul, kui neid lüpstakse veel regulaarselt 1 kord päevas. Kontroll-lüpsi läbiviimis meetodid: *Standrardkontroll-lüps: tehakse 24h jooksul kõikidelt lüpsikordadelt. Kahekordsel lüpsil alustatakse õhtusest ja kolmekordsel lüpsil lõunasest lüpsist. Kontrollpäevaks loetakse see kuupäeva, millal tehti esimene kontroll-lüps.
Kitsekasvatus Eestis kasvatatakse piimakitsi. Kõige enam levinud on eesti kohalik kits, keda tõuna Eestis ei ole tunnustatud, kuna tõuraamatut ei ole senini peetud. Eesti kohalik kits on enamasti....... Tõud : Saane kits, Thüringi kitsetõug, Rootsi maatõugu kits. Lihakits on Boeri tõug ja villakits angoora tõug.(eestis neid ei kasvatata)Angoora kitse tõug annab mohäär villa. Saane piimakitsed , Suurim kitsefarm on Konju mõisa talus( 400 kitse, neist 250 lüpstavad).Saane kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg.(Piimas rasva on keskmiselt ja 3,4% ja valku 2,9 %) Thüringi kitsetõug ...Pärineb ida saksamaalt, on ka ohustatud ja vähearvukas tõug, Värvus helepruunist tumepruunini, ja on tiheda aluskarvaga. Talledel on suurem ka...
Piimajõudlust arvestatakse kirjapildis:305-7000-4,2-280-3,0-210-490 s.t. 305 päevase laktatsiooni piimatoodang -7000 kg , rasva protsent 4,0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu protsent 3,0 , valgutoodang 210kg , rasva ja valgutoodangu summa 490 kg. 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Kontrolllüpsi tehakse üks kord kuus.Seda võib viia nelal meetodil: a)standardkontroll-lüps b)vahelduvkontroll-lüps c)lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil d)kontroll-lüps lüpsirobotiga. Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogud piima. 28. Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. 29. Veiste märgistamine ja nudistamine. Sündinud vasikas peaks märgistama 20päeva jooksul. Märgastamata loomi ei tohi karjat välja viia.Vasikad on soovitav nuudistada 3-6nädala vanuselt kui sarvealged on pähklisuurused. 30. Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus
määratakse kontroll-lüpside põhjal. K.-lüpsi tehakse üks kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Lehma piimatoodang arvutatakse k.-lüpside põhjal. K-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov. K-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva ning üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. K-lüpsi võib läbi viia kolmel meetodil: a) standardkontroll-lüps, b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Farmisiseselt erinevaid kontroll-lüpsi meetodeid kasutada ei ole lubatud. . Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene k.-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge "haige". K-lüpsil määratakse iga lehma piimakogus kg. kümnendiku
määratakse kontroll-lüpside põhjal. K.-lüpsi tehakse üks kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Lehma piimatoodang arvutatakse k.-lüpside põhjal. K-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov. K-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva ning üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. K- lüpsi võib läbi viia kolmel meetodil: a) standardkontroll-lüps, b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Farmisiseselt erinevaid kontroll-lüpsi meetodeid kasutada ei ole lubatud. . Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene k.-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge "haige". K-lüpsil määratakse iga lehma piimakogus kg
ja valgutoodangu alusel. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi(sööt), bakterite ja somaatiliste rakkude arv(põletikud). 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Lehmade piimajõudluse kindlakstegemiseks tuleb nende poolt lüpstav piimakogus mõõta. Piimajõudlus määratakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsi tehakse üks kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil. Kontroll-lüpsi võib läbi viia kolmel meetodil: a) standardkontroll-lüps, b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Lisaks piimakoguse mõõtmisele võetakse iga lehma piimakogusest igal lüpsikorral piimaproov sisaldusainete (rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu) määramiseks. Proov võetakse vahetult pärast lüpsi hoolikalt segatud piimast.
kinnijäämiseni. Kinnisperiood- ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood- ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. Tiineltlüpsiperiood- ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. 26)Piimajõudluse arvestus- võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: a) 1 laktatsiooni 100 päeva toodang, vajalik , et saada kiiresti infot pullide tütarde piimajõudluse kohta. b) 305 päevase või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus. 27)Kontroll-lüps- lehmade piimajõudluse kindlakstegemine. Tehakse üks kord kuus ja tehakse 24 tunni jooksul toimuvatel kõigil lüpsikordadel. Piimaproovide võtmine- toimub igal lüpsikorral, kus võetakse iga lehma piimakogusest 20ml piima, et määrata rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu. 28)Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. Lk 42 29)Veiste märgistamine- märgistatakse kõik karjas olevad loomad, vastsündinud vasikas
geneetilise väärtuse hindamise ja saadud tulemuste avaldamise eest vastutab Jõudluskontrolli Keskus. Kontroll-lüpsi läbiviimine Lehmade piimajõudluse kindlakstegemiseks tuleb nende poolt lüpstav piimakogus mõõta. Piimajõudlus määratakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsi tehakse üks kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Lehma piimatoodang arvutatakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov. Kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva ning üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. Kontroll-lüpsi võib läbi viia kolmel meetodil: a) standardkontroll-lüps, b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Farmisiseselt erinevaid kontroll-lüpsi meetodeid kasutada ei ole lubatud. Kontroll-lüpsid viib läbi jõudlusandmete koguja või sellekohase väljaõppe saanud isik. Kontroll-lüpsi
Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (ees...
Piimakari Koosneb veistes, kes on aretatud piima tootmiseks ehk piimaveised(piimatõud). Lihakari koosneb lihatootmiseks aretatud tõud(lihatõud). Veis-(liigi nimetus) liik, kes kuulub imetajate klassi, rohusööjate hulka(mäletseja), sõraline,veislaste perekonda.Veise esivanem on Tarvas Lehm- emane veis alates esimesest poegimisest. Ammlehm+sugupull -ainult imetab järglasi- põhikari Lüpsilehm moodustab lüpsikarja - põhikari Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes tarbib piimatooteid(piim, piimapulber) Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom Eesti piimatõugude jõudlus 2013 15.09.2014. Tõug Piima kg ...
tööjõudu nõudev, siis on üle mindud väljavõttelisele piimatoodangu arvestamisele. Et piima igapäevane kaalumine on tülikas ja tööjõudu nõudev, siis on üle mindud väljavõttelisele piimatoodangu arvestamisele. Piimatoodangu määramist teatud ajavahemiku järel nimetatakse kontroll-lüpsiks. See võib toimuda kas 4, 3, 2 või 1 kord kuus olenevalt sellest, kui täpselt soovitakse piimatoodangut määrata. Meie vabariigis on kehtestatud ühekordne kontroll-lüps kuus. Karja piimatootmise majanduslikuks näitajaks on aastalehma keskmine toodang. Selle leidmiseks on vaja arvutada keskmine aastalehmade arv ettevõttes: Keskmine aastalehmade arv = kogu karja söötmispäevade arv aastas / 365 (liigaastal 366), aastalehma keskmine piimatoodang = majandis toodetud piimatoodang aastas/ aastalehmade arv. LIHAJÕUDLUS Liha sisaldab peaaegu kõiki inimesele vajalikke toitaineid, mistõttu seda peetakse täisväärtuslikuks toiduaineks
põllumajandusloomade registrist. Piimaveiste jõudluskontroll Jõudluskontrolli tehakse lehmadele, keda peetakse piimatootmise eesmärgil. Kõik loomapidaja ühes asukohas olevad ning samal eesmärgil peetavad veised peavad olema jõudluskontrollis. Jõudlusandmete kogumine Lehma toodangud arvestatakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov. Kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil kõigil 24 tunni jooksul toimuvatel lüpsikordadel. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva ning üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene kontroll-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta
INTERBULL on ICARi alamkomitee, kes kehtestab piimaveiste geneetilise hindamise meetodite rahvusvahelised standardid ja korraldab rahvusvahelist hindamist. 36. veiste jõudluskontrolli läbiviimine Kontroll-lüpsid viib läbi jõudlusandmete koguja või sellekohase väljaõppe saanud isik. Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene kontroll-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge "haige". Kontroll-lüpsil määratakse iga lehma piimakogus kilogrammides kümnendiku täpsusega ehk üks koht peale koma (nt 12,1). Piimakoguse määramiseks kasutatakse ICARi poolt heaks kiidetud piimameetrit või elektroonilist piimamõõtmisvahendit, mis on JKKs või JKK poolt volitatud isiku kontrollitud üks
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatem...
1. Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane tood...
annaabi.ee 
