1. Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3-0.5ha 3. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma 4. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit 5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks VASIKAD 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha 2. Rajada lauda lähedale 3. Koplisuurus 0,4-0,5ha 4. rühmas kuni 30-50 vasikat
SOTSIALISTLIK MAAILMASÜSTEEM 1. Näide „tootmisrekordite“ saavutamisest. Lihamüük riigile Venemaa Rjazani oblastis: 1958 - 50 000 t 1959 – 150 000 t 1960 – 180 000 t 1961 - 30 000 t Rekordite nimel saadeti tapamajadesse kogu noorkari, osa piimakarjast ja kolhoosnike isiklikud loomad.Rjazani oblastikomitee I sekretär A. Larionov kuulutati 1959 sotsialistliku töö kangelaseks. A. Adamson, Lähiajalugu, Argo: 2003, lk 177. 1.1. Missugused on nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? 2p Rekordite tagaajamine, ebamajanduslikkus, kampaanialikkus, eraomandi puudumine,
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
Üldiselt võib öelda, et toorpiima farmisisese ümbertöötlemise oskused juustuks, jogurtiks või mõneks muuks piimatooteks on Eesti kitsekasvatajatel tagasihoidlikud. Kuid aasta-aastalt on need oskused kasvanud ja leidub kitsekasvatajaid, kes ka kitsepiimatooteid müüvad. Praegusel hetkel on Eestis 4-5 suuremat kitsefarmi. Eesti suuremas - perekond Kooremite Tubri mahekitsefarmis Läänemaal peetakse ligikaudu 130 lüpsvat kitse, kelledele lisandub noorkari. Vähesel määral on viimasel kümnel aastal Eestisse toodud ka uut aretusmaterjali. 1996.a saadi Norrast 100 doosi norra kohaliku kitsetõu eliitsikkude spermat, millega 1996. ja 1997.a seemendati 10 talus 36 kitse. 1998.a ostis Harjumaa kitsekasvataja Tarmo Lohv Lätist 12 saane tõugu noorkitse. Samal ajal ostis Eesti Lambakasvatuse Selts (ELaS) Lätist Riikliku Tõuinspektsiooni vahendite arvelt ühe puhtatõulise saane siku, mis oli esimene riiklikult
· Iga täiendav kilo piima laktatsiooni tipp-perioodil annab kogu laktatsiooni jooksul 400...500 kg enamtoodangut. · Kui lehm ei saavuta nii kõrget toodangut kui eeldad lisa proteiini. Kui lehm küll saavutab loodetava toodangu , kuid toodang hakkab kiiresti langema lisa energiat. · Peale tipptoodangu saavutamist võib piimatoodang langeda mullikal mitte enam kui 0,2% päevas. Noorkarja söötmine ja pidamine · Eesmärk on kasvatada noorkari , kes annab võimalikult suure elueatoodangu. · Ainukene võimalus noorkarja üleskasvatamise kulutuste vähendamiseks on vähendada esmaspoegimise vanust. · Noorkarja üleskasvatamisel on tarvis järgida/ kontrollida kaht olulist asja: söötmisskeem üleskasvatamisel ja seemendusiga. · Ternespiim sisaldab suhteliselt palju albumiine ja globuliine. · Emaslooma vereseerumis esineva gammaglobuliini fraktsiooniga seotus antikehad
Need andmed on võetud Jõudluskontrolli Keskuse aastakokkuvõtetest 31. detsembri seisuga. Jooniselt loeb välja, et 1999. ja 2001.aastal on loomade arv vähenenud, see on tingitud loomade prakeerimisest aasta lõpul kuna järgneval aastal riikliku toetuse väljamaksmiseni lehmade karjast väljaviimine oli keelatud. Alates 2003. aastast on toetuste väljamaksmise korda muudetud ning praaklehmi saab asendada poegivate mullikatega. Piimakarja suurendamisega suureneb ka proportsionaalselt noorkari. Käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus loomade käive ei vasta enam loomakohtade arvule, seoses sellega on vajalik ehitada uus laut, kus peaksid olema sisse viidud uued tehnoloogilised muudatused, selleks on taotletud ka täiendavalt piimatootmise kvooti. 7 2.2 Tootmise suund ja mahud Kaska-Luiga talu põhitoodanguks on piim, liha ja teravili. Müügiks kasvatatakse ka rukist, nisu ja rapsi
1. Lehm sööb päevas 30-100 kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilised 0,5-0,6 ha, kõrgekasvulised 0,3-0,5 ha. 3. Karjagruppi suurus 200-250 lehma. A. Sobivaimaks 150-200 lehma, 4. Koplite arv a. Kahepäevased 15-18 koplit. B. Ühepäevased 28-32 koplit. 5. Karjatamise vaheaeg keskmiselt. A. 30 päeva (15-45päeva) 6. Loomad söövad 10h, mäletsevad 6h. 7. Heal karjamaal saab 15,,16 kg piima rohu arvelt. 8. Lehmad joovad 60-80 liitrit vett päevas Noorkari 1. Alates 6..8 elukuust, kuni 6. Elukuuni vasikas. 2. Söövad päevas 25-40 kg päevas rohtu 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1..2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4 ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikaid karjas 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas- eitooda piima, ei tohiks anda jõusööta, et kujuneks välja vastav floora ja fauna seedeorganis, võimelised kasutama suurtes kogustes rohusööta. Vasikad 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1 ha 2
....... 46 SOTSIALISTLIK MAAILMASÜSTEEM I TÖÖ ALLIKAGA 1. Vastake küsimustele allika ja oma teadmiste põhjal. (4p) Näide „tootmisrekordite“ saavutamisest. Lihamüük riigile Venemaa Rjazani oblastis : 1958 - 50 000 t 1959 – 150 000 t 1960 – 180 000 t 1961 - 30 000 t Rekordite nimel saadeti tapamajadesse kogu noorkari, osa piimakarjast ja kolhoosnike isiklikud loomad. Rjazani oblastikomitee I sekretär A. Larionov kuulutati 1959 sotsialistliku töö kangelaseks. (A. Adamson, Lähiajalugu, Argo: 2003, lk 177) 1.1. Missugused on nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? (2p) a ………………………… a ………………………………… 1.2. Millised olid nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eestile? Esitage kummagi valdkonna kohta näide: (2p)
enam) Sobivaiks 150-200 lehma - Koplite arv Kahepäevased 15-18 koplit Ühepäevases 28-32 koplit - Karjatamise vaheaeg keskmisena 30 päeva(15-45 päeva) Ööpäevasel karjatamisel söövad lehmad 6-10 h, mäletsevad lamades 5h, mäletsevad seistes 50min. Heal karjamaal saab 15-16 kg piima rohu arvelt. Lehmad joovad 60-80 l vett päevas. Kui loomad on harjunud jooma karjamaal, siis nad peavad alati jooma karjamaal. Noorkari (6-8 elukuud) - Söövad päevas 25-40 kg rohtu - Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit - Karjamaa vajadus 0,3-0,4 ha - Koplite arv 8-10 - Pullmullikaid karjas 30-50 looma - Rohukamar väheviljakas Vasikad - Karjamaa vajadus 0,08 ha - Rajada lauda lähedale - Kopli suurus 0,4-0,5 ha - Rühmas 30-50 vasikat - Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohke
Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3- 0.5ha. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit. Karjatamise vaheaeg - 30päeva. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas. Söövad päevas 25-40kg heina. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha. Koplite arv 8-10. Pullvasikad 30-50 looma. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks Vasikad Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha. Rajada lauda lähedale. Koplisuurus 0,4-0,5ha. Rühmas kuni 30-50 vasikat. Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena. Karjatada 6-8 korda suve jooksul. 3-5 päeva ühes koplis
kalkuleeritavate loomaliikide või gruppide kaupa, loomade arvu ja toodangu hulka. Põhitoodangu omahinna arvutamisel leitakse toodanguühiku omahind antud loomaliigile või grupile tehtud kulutuste summa jagamisel toodangu hulgaga, kusjuures kulude kogusummast arvatakse maha antud loomaliigi või -grupi kõrval- ja kaasneva toodangu väärtus. Näiteks veisekasvatuses arvestatakse tootmiskulusid ja toodangu omahinda kolmes grupis: · piimakari (piim ja vasikad); · noorkari vanuserühmadena ja täiskasvanud loomad nuumal (kaaluiive ja eluskaal); · lihaveised vanuserühmadena (kaaluiive ja eluskaal). Loomade aasta keskmine arv ja põhitoodangu hulk tehakse kindlaks karjakäibe alusel, kusjuures kõigi vanuserühmade, noorloomade ja nuumal olevate täiskasvanud loomade arv leitakse summeerides mullikate, eelmisel aastal sündinud vasikate, täiskasvanud loomade ja majandusaastal sündivate vasikate keskmine arv.
annaabi.ee 
