Kontroll-lüpsid tehakse 1 kord kuus. Kontroll-lüpsi meetodid:standardkontroll-lüps,vahelduv kontrolll.,lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil, lüpsirobotiga. Veiste märgistamine ja nudistamine. Vasikas märgistatakse 20.päeva jooksul. Vajalik:registr jõudlusandmeid,eristada looma tesistest,tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus, veterinaartõendi õigsus,venduda, kas müüdavad piima ja lihasaaduse pärinevad tervelt loomalt. Karjakontroll algdokumentidesse: sünni-või karjatoomise kuupäev, märgistamine,põlvnemine,seemendamise ajad,poegimise ajad vasika sugu ja sünnimass,piimatoodang,piimarasva-ja valgusisaldus ja toodang laktatsioonide järgi ja eluaja kohta. Jõudluskontrolli arvestus, iga aasta tehakse aastaraamat ja andmed kantakse jkk-sse. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustamine. Lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14kuu jooksul. Rasvkoed paiknevad:nahaalune rasv,lihastevaheline rasv,lihastesisene
c)lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil d)kontroll-lüps lüpsirobotiga. Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogud piima. 28. Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. 29. Veiste märgistamine ja nudistamine. Sündinud vasikas peaks märgistama 20päeva jooksul. Märgastamata loomi ei tohi karjat välja viia.Vasikad on soovitav nuudistada 3-6nädala vanuselt kui sarvealged on pähklisuurused. 30. Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus Kõik karja andmed esitatakse JKK , andmete alusel teostatakse veiste jõudluskontrolli, mis on reguleeritud Tõuaretuse Seadusega, mis jõustus 25,06,1995. 31. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustamine Noorvesite lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel.Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses.Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. 32. Veiste realiseerimine lihaks ja lihajõudluse hindamine
Lk 42 29)Veiste märgistamine- märgistatakse kõik karjas olevad loomad, vastsündinud vasikas tuleb märgistada 20 päeva jooksul. Kõik loomad on märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s Nudistamine- veistel sarvede eemaldamine, hädavajalik vabapidamisel. Selleks kasutatakse spets nudistamisaparaate. Soovitavalt teha seda 3-6nädala vanuselt. Valulik- kasutada kohalikku tuimestust. 30)Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus- loomade andmete kogumine, et saaks teostada aretustööd, neis andmetes on kirjas piimajõudluse tulemus, millal poegis, millal seemendati jne. 31)Lihaste kasvamine toimub noorveistel kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel. Rasvkoe moodustamine toimub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. 1) nahaalune rasv 2) lihastevaheline rasv. 3) lihastesisene rasv. 4) sisemine rasv
Märgistamise. Veisepassil on toodud looma ja loomapidaja andmed. Pass peab alati loomaga kaasas käima. Vasikate nudistamine on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 30. Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus. Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta. Seepärast tuleb kõik vajalikud andmed registreerida vastavates algarvestusdokumentides. Karjakontrollialased dokumente säilitatakse, olenevalt neis sisalduvast informatsioonist, 5.a., 10.a. või alaliselt. Karjakontrolli andmete ja kontroll-lüpsi tulemuste alusel teostatakse veiste jõudluskontrolli, mis on reguleeritud Tõuaretuse Seadusega
kõrvadesse tehti sälgud või augud, mis omasid kindlat numbrilist tähendust. Sälkude ja aukude kombinatsioonina saadigi vastav number. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 24. KARJAKONTROLL JA JÕUDLUSKONTROLLI ARVESTUS Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta. kontroll-lüpsi alusel lehmade piimajõudlust arvutada, tuleb täpselt teada, millal lehm poegis, seemendati, kinni jäeti jne. Seepärast tuleb kõik vajalikud andmed registreerida vastavates algarvestusdokumentides. Täpsed kuupäevad fikseerib loomaomanik.Loomaomanik teatab kontrollperioodi jooksul toimunud sündmustest
kõrvadesse tehti sälgud või augud, mis omasid kindlat numbrilist tähendust. Sälkude ja aukude kombinatsioonina saadigi vastav number. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 24. KARJAKONTROLL JA JÕUDLUSKONTROLLI ARVESTUS Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta. kontroll-lüpsi alusel lehmade piimajõudlust arvutada, tuleb täpselt teada, millal lehm poegis, seemendati, kinni jäeti jne. Seepärast tuleb kõik vajalikud andmed registreerida vastavates algarvestusdokumentides. Täpsed kuupäevad fikseerib loomaomanik.Loomaomanik teatab kontrollperioodi jooksul toimunud
....................................... 36 3.9.4. KONTROLL-LÜPSID JA PIIMAPROOVIDE VÕTMINE ........................................................................................ 36 3.9.5. PIIMAJÕUDLUSNÄITAJATE ARVUTAMINE ....................................................................................................... 39 3.9.6. VEISTE MÄRGISTAMINE JA NUDISTAMINE .................................................................................................... 42 3.9.7. KARJAKONTROLL JA JÕUDLUSKONTROLLI ARVESTUS ............................................................................... 46 3.10. PIIMA KVALITEET JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID....................................................................................... 48 3.10.1. PIIMA ORGANOLEPTILISED NÄITAJAD............................................................................................................ 48 3.10.2 PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED...........................................
maailmasõja eel üle 1,2 miljoni kellest Eestis elas 5/6. Põllmajanduses jätkus talumaade väljaostmine mõisatelt. 1917 oli valdavalt kogu talumaa välja ostetud. Enamus rüütlimõisatest oli baltisakslaste käes, kuid 50 neist olid omandatud ka eestlastest omanikud. Eestlaste osakaal kasvas kiiresti tööstuses ja kaubanduses ja nad saavutasid ülekaalu väikeettevõtjate ja linnade kinnisvaraomanike hulgas. See oli ka majandusliku ühistegevuse õitseaeg Eestis. Asutati piima-, masina-, karjakontroll-, ostu-, müügi-, panga-, kindlustus-, jt. ühistuid.Kogu maa kattus tiheda ühistute võrguga, nende üldarv 1917 ulatus üle 1000. Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse asutamisega pandi 1901.a. alus Eesti rahvuslikule pangandusele. Eesti pangad aitasid taludel vabaned sakslaste krediidiasutuste sõltuvusest. 1914. Oli Eesti ühispankasid u. 100. Kordamisküsimused ajaloos: Eesti rahvuslik ärkamisaeg, venestus ja 1905.a. revolutsioon
annaabi.ee 
