VEISEKASVATUS (1)

Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela- Aasia . Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb.
Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur), Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid.
Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat , kellest 200 piimav ja lihav 40,5
Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal . (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus)
Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud.
Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud): Piimaveis: Eesti holsteini tõug (EHV)ehk eesti mustakirju tõug, Punasekirju holstein, Eesti punane veisetõug , Šviitsi tõug. Lihaveis : Hereford ( aretatud inglismaal, enamasti on punased ja kaelaalune on valge), Šarolee, Limusiin ja šoti mägiveis, Galloway , Hele akviteen, Belgia sinine.
Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Seega on areng organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseeruminse all tuleb mõista organismi morfoloogiliste,füsioloogiliste ja biokeemiliste erinevuste teket arenguprotsessis. Arengu käigus rakud, koed ja organid diferentseeruvad ning neil tekivad uude funkt-id. Arengu intensiivsus on ontogeneesi erinevatel perioodidel väga erinev. Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises. Selle aluskes on rakkude pidev pooldumine ja rakkudevahelise massi suurenemine. Kasvu määratakse organismi massi ja mahu mõõtmete järgi. Kasvukiirus: absoluutne juurdek(on looma kehamassi mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus) ja suhteline juurdek(näitab mingi teatud ajaperioodi absoluutse massi-iibe suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse).
Kasvu ja arengu etapid. Looteline e embrüonaalne periood (idulaseperiood, eellooteperiood, looteperiood ),lootejärgne e postembrüonaalne periood (vastsündinup,piimap,puberteedi e sugulise küpsemise p,täiskp,vananemisp)
Kasvu ja arengu seaduspärasused.Kasv ja areng ei ole ontogeneesi jooksul ühtlane.Luud kasvavad lootelisel ja lootejärgsel perioodil erinevalt. Kasvukoefitsent k= täisk ute luude mass/ sünnij talle luude mass. 1. Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremin lootejärgsel perioodil ja vastupidi. 2. Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim.
Lehmade mõõtmed ja mõõtmine. Mõõtekepp- koosn liikuvast sise- ja välisosast nong kahest liigendiga horisont metallvardast. Peal on skaala, uuematel lisaks vesilood. Sirkel - koosn kahest liigendiga varustatud poolkumerast metallvardast, mille ühenduskohas on skaala. Mõõtelint- rulett on spet loomade mõõtmiseks valm lint , millel on lisaks cm-tele ja skaala loomade kehamassi määramiseks kg-des.rinnaumbermõõdu alusel.
Kehamõõtmed
Eesti holsteni tõug
Eesti punane tõug
Ristluu kõrgus
141,8
135
Turja kõrgus
134,4
127
Kere põikpikkus kepiga
155
149
Rinna üm
194,5
182
Laudja laius 1
50,2
46,9
2
47,6
43,7
3
30,2
29,1
Laudja pikkus
49,1
46
Kehamass
592,6
485
Konstitutsiooni mõiste. Konstitutsioonitüübid Kulešovi ja Duersti järgi. Konstitutsioon on organismi kui terviku tähtsamate morfol ja füsiol omaduste kompleks , mis on tingitud pärilikkus ja keskting-st. K: tihke ehk tugev k, õrn k, kohev k, toores k. D: hingamistüüp ehk leptosoomne t, seedetüüp ehk eurüsoomne t, vahepealne e mesosoomne t.
Konditsioon ehk toitumus . Töök, suguk, näituse k, nuumak, patoloogiline k: liigne rasvumine või kurtumus.
Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Sangviiniline tüüp- tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. Flegmaatiline tüüp- tugev,tasakaalukas, väheliikuv, rahulik. Koleeriline tüüp-tugev, tasakaalutu, erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Melanhoolne tüüp-nõrk, ülekaalus pidurdusprotsessid.
Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemini, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Suguküpsus saabub veistel heades tingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Esmakordse seemendamise vanus. Eesti veisetõugusel on 15-18 kuud. Kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täisk lehma kehamassist.
Ind on seot munarakkude valmimisega munasarjas. Eritub verre innahormoon östrogeen, mis põhj muutusi käitumises. Tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga: regul paaritus ja vabapaaritus( pull karjas). Kunstlik seemendus võimaldab ähendada emsaloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu (saab valida parimaid aretusväärtusega pulle). Embrüosiirdamine – loomulikul teel saadakse ühelt lehtmalt 1 kuni 2 järglast. Lehmale süstitakse hormoonpreparaate , millega kutsutakse esile superovuluts s. o mitme munar üheaegne vabanemine . Seejärel seemend lehm kürge aretusväärtuse pulli spermaga. 6-7 päeva pärast loputatakase embrüod emakast välja, kontr nende seisundit ja seejärel siirdatakse retsipendile.
Sünnitus- lehm muutub rahutuks ja häbemest eritub lima. Pannakse alla puhas põhk ja vlm ette sünnitusabi vahendid, tavaliselt kulgeb sünnitus ilma abistamiseta. Vastsündinu hooldamine – vastsündinu ninast ja suust tuleb eemaldada lima ja pannakse kohe ema ette, ta limpsib vasika puhtaks, see stim vasika vereringer ja hingamist. See järel tuleb vasikas panna nisa otsa imema,sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisald rohkesti golbuliine, millega vasikas saab immuunsuse.
Abort -tiinuse katkest kuni 210.tiinuspäevani. Enneaegne sünnitus- 211-266 päeva. Ahtrus nim looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikad, kes ei ole 21 kuu vanuselt tiinestunud. Lehmad loet ahtraks kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale poegimist tiinestunud.
Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni.Optim majand kasutus periood võiks lehmadel olla 8-10 a ja eluiga 10-12 a
Karja struktuur: lehmad, tiined ja seemendusealised mullikad, lehm- ja pullmullikas, lehm- ja pullvasikad. Käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja asmuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Taastootmine ehk veisekarja uuendaminse all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega.
Veiste aretusväärtusi hinnatakse eellaste,järglaste,külgsuhulaste või looma enda tunnuste alusel. Praktilist valikut teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga: 1. Valik toimub vasikaeas, otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt,teine ots hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas,noorlehmade hulgas pärast laktsiooni lõppemist. Seemenduspullide esmane valik 3-kuuselt, teine valik 12 kuu vanuselt ja lõplik hinnang 6 a vanuselt.
Jõudluseks nim loomade võimet toota teatud tungimustes ja teatud ajavahemikus vajalik kogus mingit toodangut.
Udar on nahamoodustis, kuid talituselt suguorgan. Udara anat ühikuks on imeti, mis koosn imetikehast ja nisast. koosneb:1)näärmekude, mis on seot piima produktsiooniga 2)sidekoeline toestik ehk kandeaparaat. piima tekkimine ehk laktatsioon algab sünnitusega, toodab piimanääre,kust 1liitri piima sünt peab udarast läbi voolama 400-500l verd. Väljutamine e ejektsioon- vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhj alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodust suuremaid piimajuhasid.
Lehmapiima keemiline koostis: vesi(87,2-88,5%),kuivaine(11,5-12,8%), rasv (3,8-40%), valk(3,0-3,5%), laktoos (4-4,5%),mineraalained(0,7-0,8).
Piimajõudlust mõjutavad tegurid: poegimisvahemik : laktatsiooniperiood ja kinnisperiood . Laktatsioonikõver nim laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut. Poegimisvahemik 320-365päeva, laktatsiooniperiood 260-305 p, uuslüpsi p 40-82p,tiineltlüpsip, kinnisp 50-60p,tiinusperiood 283 p.
Piimajõudluse arvestus: hinnatakse piimatoodangu,piima rasva- ja vaalgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel.
Kontroll-lüpsid tehakse 1 kord kuus. Kontroll-lüpsi meetodid:standardkontroll-lüps,vahelduv kontrolll.,lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil, lüpsirobotiga.
Veiste märgistamine ja nudistamine. Vasikas märgistatakse 20.päeva jooksul. Vajalik:registr jõudlusandmeid,eristada looma tesistest,tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus, veterinaartõendi õigsus,venduda, kas müüdavad piima ja lihasaaduse pärinevad tervelt loomalt.
Karjakontroll algdokumentidesse: sünni-või karjatoomise kuupäev, märgistamine,põlvnemine,seemendamise ajad, poegimise ajad vasika sugu ja sünnimass,piimatoodang,piimarasva-ja valgusisaldus ja toodang laktatsioonide järgi ja eluaja kohta. Jõudluskontrolli arvestus, iga aasta tehakse aastaraamat ja andmed kantakse jkk-sse.
Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustamine. Lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14kuu jooksul. Rasvkoed paiknevad: nahaalune rasv,lihastevaheline rasv,lihastesisene rasv,sisemine rasv.
Veiste realiseerimine lihaks: üle 3a vanused,kuni 3 a vanused esmapoeginud,3kuu kuni 3 a mullikad,14 päeva kuni 3kuu vanused vasikad. Lihajõudluse hindamine (E-ekstraU-väga heaR -heaO-keskmineP-lahja hindamise olemus- lihakusklassid) kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Tapasaagis =tapamass/tapaeelne kehamass *100
Liha kvaliteedi organoleptiline määramine: õrnus,mahlakus,lõhn,maitse,värvus, puljong .
Piima füüsik-keemilised omadused (tihedus-sõltub koostiskomponentide tiheduse summast1,026-1,034 g/cm2,külmumistäpp-näitab piima naturaalsust kuni-0,520C, happesus 17-18 Th).
Piima mikrobioloogilised näitajad (puhtuseproov-isel puhtuse ting laudas (tolm,liiiv,karvad, allapanu ), antibiootikumid-ei tohi piimas esineda ja pidurdusained- desif ained, bakterite arv näitab mikroobide arvu piimas, mis tekivad teatud ajaperioodil, piim tuleb kiiresti maha jahutada ,et bakterid paljuneda ei saaks.
Somaatiliste rakkude arv piimas-piimanäärme epiteelrakud ,leukotsüüdid ja surnud keharakud).
Piima sordilisus- toorpiim jaot sortidesse, mille alusel toimub maksmine .(külmtäpp,somrakkude arv jne)
Lüpsiseadmete klassifikatsioon: kasutusalade järgi:a)asemetel lõpsmiseks b)lüpsikojas c)väljas , piimakogumisviisi järgi: a)kannulüps b)torusselüps
Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus: töötavad vaakumi toimel, mille mõõtühik on paskal ,töötavad alarõhul 40-50 kPA. Elektrimootor käivitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja vaakumballoonist, vaakumtorustikust ning pooma ja vaakumvoolikute kaudu lõpsiämbrist,pulsaatorist,kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks.
Lüpsimasina ehitus ja talitlus: neli nisakannu , kollektor , pkk piimavooli ja pikk vaakumvoolik ning pulsaator. Talitus: imemistakt, massaaštakt,puhketakt.
Kannulüpsi masin: kahekambriline:nisaalune kamber ja vahekamber.
Lüpsiplatsid: kalasaba ,koridorplats,polügoon,kolmnurk,lalasaba-karussell, radiaalkarussell ,
Lehmade lüpsmine: kindel kellaaeg , kord ja puhtus laudas, tõusööta anda enne lüpsi, teravalõhnalisi sööta ei tohi anda,vältida võõraste isikute ja koerte viibimist laudas, ette valmistada lüpsiinventaar, lüpsitehnika töökorras.Pesta udar, kuivatada ja teha eellüps.Järellüps.
Lüpsiinventari pesemine: eemald piimajäägid 30-40C veega, see järel pesta pesemislahusega,loputatakse, desinfitseeritaks 90C veega. Vähemalt kord nädalas tuleb voolikud ja kollektor lahti võtta ja kogu aparaat põhjalikult läbi pesta ning desinfitseerida. 2korda nädalas pestakse happelise pesemislahusega, et vältida piimakivi tekt torustiku siseseinale.
Piima esmane jahutamine ja säilitamine: jahutatakse vahetult peale lüpsi, säilitatakse piimatankides 3C temp.
Veiselauda mikrokliima ja tervishoid: loomade kontrollitud pidamine, ühe vanuserühma loomad tuleb hoida ühes laudas,loomade viimisel ühest laudast teise tuleb kasutada põhimõtet ühest laudast korraga välja ja korraga sisse,laudas tuleb hoida puhtust, loomade sissetoomisel tesiest ettevõtest tuleb loomaarstilt eelnevalt kontrollida tervist. Õhk peab olema puhas ja laudas peab toimima ventilatsioon .
Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine. Lehmi tuleb puhastada ja harjat ning karvkate korras hoida. Kapju tuleb iga 3-4 kuu tagand sõratangidega lõigata.
Lõaspidamine – iga lehm on laudas kindlal kohal. Liikumis vabadus laudaperioodil piiratud.
Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine- metalltorudega kolmest küljest piiratud,tagumisest küljest lehm fiks nööriga,lehmad ei asu kindlatel asemetel.
Vabapidamine ehk lõastamata pidamine-võimaldab loomadel rohkem liikuda.
Lehmade karjatamine ja suvine pidamine- kultuur või looduslikulkarjamaal.Kui üks koppel paljaks süüdud, aetakse lehmad teise kopplisse, koppel ei tohi laudast väga kaugel asuda (max 2km)