Üks mängija asub tsoonis 3, teine tsoonides 6 ja 2. Söödu liikumine 6 3 (selja taha) võrgu all (temal on pall), 26 paariline tema vastas. Võrgu alune mängija söödab palli erinevates suundades (ette, taha, paremale, vasakule). Eesmärk hoida palli mängus 9. Kolmik seisab ühel joonel. Palli ning sooritada vastuvõtt söötmine ja liikumine pallile korrektsel, et pall ei läheks üle järele, kui toimub sööt, teha võrgu. plaks. Harjutuse eesmärk on koostöö arendamine. 7. Komik seisab piki võrku ühel joonel. Äärmine söödab keskele, keskmine selja taha, sealt pikk sööt tagasi 10. Kolmik seisab ühel esimesele. Pärast söötu peab joonel
Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul Talvise laudaspidamise puhul võivad lambad pääseda laudast vabalt jalutusalale, kus toimub ka lammaste söötmine Talvine pidamine vaba väljapääsuga jalutusalale (väikefarm) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja
Söötmisreziim Söödanorm Söötmise meetodid Kokkuvõte Sissejuhatus Läbi aegade on kasutatud kalakasvatuses erinevaid söötasid Forellitiikides looduslik söödabaas praktiliselt puudub, mistõttu juurdekasv saadakse antava sööda arvelt Söödakulud võivad moodustada kasvatatud kala omahinnast kuni 60 %. Söödad on nii koostiselt kui ka suuruselt erinevad Söödatüübid (1) Toores kala Oht, et kalad saavad toorest söödakalast parasiite või haigusi. Toore räime söötmine võib põhjustada B1-vitamiini vaegust Eesti mageveekalades esineb inimest nakatava laiussi Diphyllobothrium latum plerotserkoide Söödatüübid (2) Pasta- ehk märgsööt Kogus Komponent % Valmistati läbi hakkliha-masina Värske püügikala 60 lastud vähe-väärtuslikust kalast, Segajõusööt 13
ja 2. emiste paaritamine 24.08.20092. ja 3. emiste paaritamine 25.08.20093. ja 4. emiste paaritamine 26.08.20094. ja 5. emiste paaritamine 27.08.20095. ja 6. emiste paaritamine 28.08.20096. ja 7. emiste paaritamine 29.08.20097. ja 8. emiste paaritamine 30.08.20098. ja 9. emiste paaritamine 15.08-23.08.2009 nuumsigade üle viimine 100 15 võõrdepõrsaste igapäevane söötmine ja hooldamine 100 15 25 05.09.2009 kesikute sööda varumine II periood kesikute igapäevane söötmine ja hooldamine 100 25 60 03.10.2009 nuumikute sööda varumine III periood nuumikute igapäevane söötmine ja hooldamine 100 60 100 02.11.2009 nuumikute sööda varumine IV periood
majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödaga. See eeldab, et emise küna asub söödakäigu ääres, ulatudes servaga söödakäiku. Poegimissulg • Nädal enne arvatavat poegimist tuleb poegimissulgu paigutatud emisele anda sobivat pesamaterjali. • Emisel peab olema võimalus takistusteta põrsaid imetada. • Põrsastel peab olema pidevalt vaba juurdepääs emise juurde. • Põrsastel peab olema võimalus vajadusel emise eest peitu minna.
Kitsede söötmisalased uuringud Sissejuhatus · Kits on väikemäletsejaline loom ja tema põhisöötadeks on rohusöödad. · Karjamaal eelistavad kitsed süüa karjamaarohu ülemist fronti, samas ei meeldi neil süüa rohu varsi · Kõik kitsetõud ,sõltumata soost ja vanusest vajavad samu toitaineid [http://www.goatworld.com/nutrition/index.shtml] Kitsede söötmine Ida- Aafrikas · Halva kvaliteediga karjamaad · Suurt rolli mängivad ilmastikuolud- kuiv periood · Banaani, puuvilla kook, maisi jäätmed http://www2.luresext.edu/international/NutrConstraints.htm Vesi · On üks kõige olulisem komponent söötmisel. · Vee kvaliteet peab olema hea, vesi ei tohi olla roiskunud · Paigutades joogivee ümbrusesse kive ja kruusa vähendab see haigusi, nt sõramädanik
Lambakasvatus Lammaste pidamine 1.Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2.Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse. Sel juhul rohusööda (silo või hein) söötmine jalutuslalal, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises 3. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil varjumise võimalus hoones või mujal (mets, kadastik, kergehitis). Poegimis periood Poegimisperioodil varjumise võimalus kohustuslik, et vastsündinud talled oleksid röövlindude ja – loomade eest kaitstud, Sügavallapanul ruum- poegimiseks ja individuaalsulgude paigutamiseks (utt + sündinud talled)
Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine. Tallede võõrutamine – talled eraldatakse uttedest ning nad ei saa enam oma utepiima. Tallede võõrutusvanus võib varieeruda 14 päevast kuni 6 kuuni. 2 Varane võõrutus – tallesid ei ole vaja kastreerida, uted saavad enne järgmist paaritust pikemalt taastuda parandades oma toitumust ning talled saavad kiiremini tapaküpseteks, sest varase võõrutuse puhul viiakse talled söötmine võõrutusjärgselt üle teraviljarikastele ratsioonidele. Hiline võõrutus – väiksem stress nii talledele kui uttedele ning väiksem mastiidi oht uttedele. Eestis tallede võõrutamine 3-4 kuu vanuses. Tallede kaalumine, et määrata nende 100 päeva kehamass (võõrutusmass). Võõrutusejärgselt peavad talled kohanema vaid rohusöötadel põhineva dieediga. Lihaks Karjatäienduseks Kasvatatakse 6-7 kuu vanuseks, Utt-talled paaritatakse:
piimhappeeks. Piimhappe tekkel tekib ATP (lihastöö allikas). Toitefaktorite konsendratsioonimäärad. Eergia pole eraldi välja toodud. Hobuse ratsioon ei võ oll liiga mahukas. Töö - ja suguhobuse jaoks - 1kg kuivaine kohta 9mj. Proteiin- tööhobusel kuivaines 7% , imetavatel ja tiinetel märadel 10-15%. Tööhobusete söötmine Vaja palju enegiat - süsivesikuterikas sööt. Juurviljad. Raske töö korral anda süüa iga 4tunni järel, kergel tööl 6tunni järel. Hobust söödetakse pikka aega ühe ratsiooniga. Sugutäkkude söötmine Üle sööta ei tohi. Hein 7-10kg, haljast piiratakse 10-15kg, peeti või porgandit 5 kg, kaera 3-4 kg. Märade söötmine
armastab) mõni kord (paar korda) Kokku : lapsepõlv (lapse iga) vennaarmastus (armastatakse venda) mõnikord (vahel, aeg- ajalt) ... sõltumine täiendsõna vormist lahku : kokku : 1 ..täi.sõna on lühene. võõrkeel võõras keel üldine plaan üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust hapupiima liiter piimaliiter linnarahva hulk rahvahulk keeduvorsti viil vorstiviil 2
Linnukasvatus Kodulindude liigig Kanad Liha ja liha-munakanad Võitluskanad Ilukanad Kalkunid Pärlkanad Vutid Haned Pardid,muskuspardid,munapardid Kanad Klassikalised munakanad on kõige tuntumad ja enamlevinud kodulinnud. Neid kasvatatkse peamiselt munade saamise eesmärgil aga oluline on ka nende nuumuvus pärast munemisperioodi ja "rahuldava" kvaliteediga lihakeha saamise võimalus - supikana. Üldtuntud tõde on see, et lihakana sobib eeskätt grillimiseks ja kanaprae valmistamiseks, munakana aga kanasupi ja puljongi keetmiseks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Iseloomustus Neljas tase Viies tase Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg, munevus on 250- 300 muna/aastas,...
..240 g jõusööta 1 kg piima kohta. · Pooljõusöödaline söötmistüüp on selline, kus 1 kg piima kohta tuleb 250...360 g jõusööta. · Jõusöödaline söötmistüüp. Sel puhul kaetakse jõusöötadega 50% ja üle selle päevasest energiatarbest. Ülejäänud 50% või vähem moodustavad rohusöödad. 1 kg piima kohta tuleb 400 g ja rohkem jõusööta. Peale nende tüüpide võib põhisöödalise söötmise korral eristada veel mitmeid alatüüpe: _ heinatüübiline söötmine levinud perefarmides, kus loomadele silo ei söödeta; _ silotüübiline rohusöötadest on ratsioonis ülekaalus silo; _ silo-heina tüübiline söötmine selline, kui rohusöötadest söödetakse nii heina kui silo. PIIMAKARJA SÖÖTMINE LAKTATSIOONITSÜKLI ERI PERIOODIDEL JA KINNISPERIOODIL Laktatsioonitsükkel algab lehmade poegimisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40...60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Perioodi poegimisest poegimiseni
varss harjub konsentraatide söömisega võimalikult vara soodustab iseseisvust toitainedefitsiidi vältimine väiksem metaboolne koormus märale(eriti tähtis, kui mära on uuesti tiine v kui teda planeeritakse uuesti tiinestada) abiks juhul, kui märal on väga palju piima ning varss saab seda liiga palju->madala energia-ent kõrge mineraalide sisaldusega täiendsööt-> kergem võõrutada vajadusel varakult. Sugumärade söötmine · Esimese 8 tiinuskuu jooksul ei kasva loode kuigi palju, viimasel 3 kuul ülikiire kasv. · viimasel kuul enne varssumist hakkavad mära piimanäärmed tootma ternespiima · varss joob palju. · sugumära toitumus peab olema keskmine v pisut üle · kõhnal märal on raskusi tiinestumisega · pole vajadust tavalisest suuremate valgukoguste järele, kuid valgusisaldus peab olema kaetud
Päritavuskoefitsient h2 nisade arvul on 0,1–0,2. Enamiku tõugude standardiga on nisade lubatud miinimumpiiriks kehtestatud 12, s.o. vähemalt 12 nisaga sigu valitakse sugusigadeks. Sea udarasse voolab veri kahe arteri kaudu. Udara näärmekoe esimest poolt toidab unearter ja tagumist osa kõhuaort. Nii udaraarterid kui veenid on omavahel anastomoseerunud (ühendatud), mistõttu emise lamades ei teki kunagi verepaisu. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrdepõrsaste pidamine Põrsaste üleskasvatamine võõrutusest kuni nuumale panekuni on oluline etapp sealiha tootmise tehnoloogilises protsessis. Emast ilmajäämine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja ümbergrupeerimine – need on stressorid, mis toimivad negatiivselt võõrdepõrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes. Tulemuseks on kasvuenergia tunduv alanemine kuni haigestumise ja suremiseni.
söövad isukalt, järelikult kõige aplamalt joovad vasikad on kõige suurema geneetilise potentsiaaliga. Kui aga vasikas joob väga aplalt, satub piim makku suurte klompidena. Ühtlase kohupiimamassi asemel tekivad suured kalgendikämbud, mis hakkavad seest roiskuma, põhjustades kõhulahtisuse. Sageli areneb selles sügavam seedehäire, mille tagajärjel väärtuslik vasikas langeb karjast välja või saab rikutud. VEISTE SÖÖTMINE Vasika jootmine ja söömaõpetamine, söötmine Esimesel nädalal antakse vasikale iga päev vähemalt 4 liitrit piima päevas, teisel 6 liitrit, kolmandal 8 liitrit. Piim peab olema lüpsisoe ja esimestel nädalatel joodetakse ainult oma ema piima. Neljandal nädalal alustatakse piima väljavahetamist lõssi vastu. Seda tehakse sujuvalt, lõpetatakse alles viienda nädala lõpus. Järsk üleminek põhjustab kõhulahtisuse ja seedeorganite arengu pidurdumise. Lõssi joodetakse vasikatele kuni 6-kuuseks saamiseni
Pooljõusöödaline söötmistüüp - selline, kus 1 kg piima kohta tuleb 250…360 g jõusööta. Jõusöödaline söötmistüüp - sel puhul 3 kaetakse jõusöötadega 50% ja üle selle päevasest energiatarbest. Ülejäänud 50% või vähem moodustavad rohusöödad. 1 kg piima kohta tuleb 400 g ja rohkem jõusööta. Heinatüübiline söötmine – levinud perefarmides, kus loomadele silo ei söödeta. Silotüübiline söötmine – rohusöötadest on ratsioonis ülekaalus silod. Silo-heina tüübiline söötmine – selline, kui rohusöötadest söödetakse nii heina kui silo. Laktatsioonitsükkel algab lehmade poegimisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Perioodi poegimisest poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks. Juba nädalapäevad enne loodetavat poegimist tuleb jälgida eriti suuretoodanguga lehmi
u 2 h enne kui on viljastumisvõimeline. Teistkordne seemendus peaks toimuma 12 h peale esmast seemendust. 8. Paarituste ja poegimiste plaanimine 9. Sigade kunstlik seemendamine 10. Emiste poegimiseks ettevalmistus ja poegimine 11. Emiste ahtrus ja abort 12. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid 13. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine 14. Põrsaste võõrutamine ja kastreerimine 16. Põrsaste võõrutusviisid 17. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrutusperioodil ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Oluliseks takistuseks põrsaste üleskasvatamisel on nende maonõre vähene happesus. Madala happesuse tõttu ei aktiveeru pepsinogeen, mistõttu ei toimu proteiini hüdrolüüsi maos ning mao- sooletraktis hakkavad paljunema patogeensed mikroorganismid. Võõrdepõrsaste söötmisel tuleb arvestada, et paljud söödad on suure puhverdusvõimega, mis aitab kaasa aluselise reaktsiooni tekkele maos
Kui jäär on täiskasvanud (3 või enam aasta vanune), siis paaritusgrupp on ligikaudu 50 utte. Kui jäär on 1-2 aasta vanune, siis paaritusgrupp oleks 30-40 utte. Kui kasutatakse 10-12 kuu vanust jäärtalle, siis paaritusrühm oleks 20-25 utte. Selline paaritumisviis on haarempaaritus. Emaslooma sugulise kasutuse algus 1. Alustatakse uttede paaritamist, kui utt on u 10 kuu vanune sobib intensiivsematesse farmidesse. Seal peab olema söötmine väga tasakaalustatud. Kasutatakse teraviljasöötasid, sest selles vanuses utt veel kasvab. 2. Alustatakse uttede paaritamist, kui utt on 1,5 aasta vanune mahefarmid, ekstensiivsema pidamisega farmid. Kui paarituseks ettevalmistus on olnud normaalne, siis enamus uttesid poegib ühe kuu jooksul, kuigi paaritusperiood on pikem. Kunstlikku seemendust kasutatakse uttede puhul väga vähe, sest jäära spermat ei osata
Kõrgemal asetsev osa seinast võib olla ehitatud avatuna. Hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Pidamisviis - lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein). Teraviljasöötade (teravili, koogid, jõusöödad) ja mineraalsöötade andmine korraldatakse enamasti laudas. Koresöötade väljas söötmine suurendab lauda kasutamise efektiivsust, sest ühes hoones on võimalik rohkem lambaid pidada. Tänapäeval, ka Eesti tingimustes, leiab järjest rohkem kasutust lammaste aastaringne väljaspidamine ja kergehitised. Jootmiseks kasutatakse külmakindlaid jootureid. Külmlautade kasutamise ja lammaste aastaringse väljaspidamise eelduseks on uttede kevadine poegimine, mis kindlustab tallede sündimised soojemal aastaajal (märts, aprill, mai), et vältida tallede sünnijärgset alajahtumist ning
Poeginud utt koos talledega eraldatakse sulgu 1-2 päevaks, nii tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, lakutakse ema poolt kuivaks. Ternespiim – 200 ml sünnimassi 1 kg kohta 18 tunni jooksul; sündinud tall 4kg 200 = 800g ternespiima. Tallede surevuse peamised põhjused: Abordid ja surnultsünnid (40%) – infektsioonihaigused, ainevahetushaigused, uttede mehaanilised vigastused, loote mürgistused. Tallede külmumine ja nälgimine (30%) – halb söötmine ja pidamine; farmeri oskamatus hooldada nõrku tallesid; probleemiks eelkõige väikese (alla 3kg) sünnimassiga jõuetud talled. Nakkushaigused (20%) – pastörelloos, klostridioos, tallede düsenteeria ja teetanus. Muud põhjused (10%). Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. Tallede alajahtumine e hüpotermia – alla 37˚C. Talle ülessoojendamine – glükoosi süstimine; ternespiima joomine. Ühel jootmiskorral 50mg sünnimassi 1 kg kohta. 4 kg 50 = 200 ml
Pidamisviiside mõju liha kvaliteedile Sigu tuleb pidada tingimustes, mis tagaksid nende normaalse söötmise, keskkonna parameetrid ning vastaksid antud loomagrupi vajadustele. Viimase kümnendi kestel on tarbijad muutunud palju teadlikumaks sellise faktori suhtes, nagu eetiline loomakasvatus, loomade heaolu, looduslähedane tootmine ja liha sensoorsed tunnused. Seega, ekstensiivne tootmine, nagu vabapidamine või teised keskkonnasäästlikud tootmisvormid, ning sigade söötmine looduslike söötadega on saanud Euroopa ja Põhja- Ameerika sealiha tootmise uueks suunaks. Loomade transport ja tapaeelne pidamine mõju liha kvaliteedile Tapasigade transpordi ja tapaeelse pidamise ajal tuleb lähtuda loomakaitse põhiseadusest: sigu ei tohi asjatult piinata. Head tingimused transpordi ja tapaeelse pidamise ajal tagavad vähemalt kuus positiivset tagajärge: 1) väheneb verevalumite kogus, lihakeha korrastamisel väljalõigatavate lihatükkide kogus ja
Pidamisviiside mõju liha kvaliteedile Sigu tuleb pidada tingimustes, mis tagaksid nende normaalse söötmise, keskkonna parameetrid ning vastaksid antud loomagrupi vajadustele. Viimase kümnendi kestel on tarbijad muutunud palju teadlikumaks sellise faktori suhtes, nagu eetiline loomakasvatus, loomade heaolu, looduslähedane tootmine ja liha sensoorsed tunnused. Seega, ekstensiivne tootmine, nagu vabapidamine või teised keskkonnasäästlikud tootmisvormid, ning sigade söötmine looduslike söötadega on saanud Euroopa ja Põhja-Ameerika sealiha tootmise uueks suunaks. Loomade transport ja tapaeelne pidamine mõju liha kvaliteedile Tapasigade transpordi ja tapaeelse pidamise ajal tuleb lähtuda loomakaitse põhiseadusest: sigu ei tohi asjatult piinata. Head tingimused transpordi ja tapaeelse pidamise ajal tagavad vähemalt kuus positiivset tagajärge: 1) väheneb verevalumite kogus, lihakeha korrastamisel väljalõigatavate lihatükkide
lisaks tuleb söödasegu rikastada energia-rikaste komponentide, vitamiinide ja mineraalidega. Puurides peetavad karusloomad peavad söödaga kätte saama eluks ja väärtusliku karusnaha kasvatamiseks vajalikud toitained. Kvaliteetse söötmise ja õige pidamise korral esineb hõberebastel väga vähe haigusi. Hõberebaseid peab kindlasti vaktsineerima lihasööjate katku vastu. Kogu kasvatamise ja paaritusperioodi kestel ei ole nende söötmine ja hooldamine töömahukas, sellega on võimalik toime tulla ühe perega. Kõige töömahukamaks perioodiks on nahastusaeg, mil on otstarbekas kasutada lisatööjõudu. Nahad kuivata-takse ja saadetakse peale esmast töötlemist müüki Oksjonikeskustesse. Optimaalseks loomade arvuks alustamisel on 50 põhikarja emaslooma. Finantsinformatsioonis sisal-duvad arvestused on tehtud lähtuvalt 50-st põhikarja loomast.
desinfitseerida iga kord pärast tühjendamist ning enne uute loomade sissetoomist. (5) Sigade pidamise ruumis või ehitises tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 85 dBA. Samuti ei tohi tekitada äkilist müra. (6) Sigade pidamise ruumis või ehitises peab sigadel olema pidev juurdepääs tervisele ohutule tuhnimismaterjalile, mida on piisavas koguses ja mis sobib sigade uudishimu ja tuhnimisvajaduse rahuldamiseks. 12. Sigade söötmine. (1) Kõikide sigade jaoks peab olema saadaval nende eale ja kehakaalule kohane ning sigade füüsilisi tarbeid rahuldav sööt. (2) Sigu tuleb sööta vähemalt üks kord päevas. (3) Kui sigu ei söödeta vabalt või automaatsel söötmismeetodil, siis peavad kõik sead pääsema sööma samaaegselt. (4) Üle kahe nädala vanused sead peavad saama puhast joogivett vastavalt vajadusele. (5) Kõrge temperatuuriga keskkonnas oleva või haige sea jaoks peab puhas joogivesi olema
1. Ülas kasvatamine põrandatel sügav alla panu.= kunst ema perioodil on tibud ttibulates ja see järel viiakse noor lindude pidamis ruumi või aklimatisaatorisse. 2. Kombineeritud pidamis viis kuni 30 päeva on puurides see järel 30 päeva tibulates põrandatel pidmisel ning aklimatisaatorisse. 3. Puurid kus peetakse 60 päevva vanuseni ja see järel aklimatisaator. Eelistada variante kus on vähem ümber paigutusi. Kuiv sööda segud ja söötmine vanuse järkude järgi. Kõige otstarbekam söötmis viis vanuse järke jaotatakse 4. 1. 0-4 päeva. Sööma õpetamis aeg = 0 ratsioon. Sööda segus kergesti seeduvad söödad plus vitamiinid. 2. 5-30 päeva vanused. Sööda segus samad söödad vähendada energia sisaldust kuni munemis alguseni. 3. 30- 90 päeva 4. 90-150 päeva. Kalkunite söötmine pidamine. 1. suht lühike munemis periood hakkavad munema kevad talvest suve lõppu sügise alguseni
· Tallede düsenteeria 4. Muud pohjused- 10% 7. Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine Tallede võõrutamine ja võõrdetallede pidamine · Traditsiooniline 3-4 kuu vanuses · Varajane võõrutamine 1-1,5 kuu vanuses edasi jõusöödasegudega, kus toorproteiin 17 %. Võõrdetallede pidamine 1. Lühike nuum ca 2 kuud, seega 3 + 2 kuud, realiseerimine 5 voi 6,5 kuu vanuses 2. Lühike nuum nuumaplatsil või laudas 3. Pikk nuum väljaspidamisel 8. Tiinete ja imetavate uttede söötmine Tiine ute söötmine · tall kasvab viimasel 6 tiinusnädalal 2/3 sünnimassist · jõusööda hulka on vaja suurendada ratsioonis, sest a) energia ja proteiini vajadus kasvab b) loode kasvab ja ruumi kõhuõõnes jääb vähemaks. Kontsentraatide vaene ja rohusöödarikas ratsioon võib põhjustada tupe väljalangemist · jõusööda kogus ute kohta sõltub heina või silo kvaliteedist. Näiteks kui heinal kvaliteet kõrge, siis 250-350 g ute kohta
segasöödas suurendas kuivaine söömust ning selle põhjuseks võib olla asjaolu, et glütserool aitab vältida ratsioonikomponentide eraldumist täisratsioonilisest segasöödast. Toorglütserool piima ja EKM-piima toodangut ei mõjutanud, kuid suurendas piima valgusisaldust. Valgusisalduse suurenemine võib olla tingitud asjaolust, et vatsa miksroorganismid kasutavad glütserooli energiaallikana mikrobiaalse proteiini sünteesil. Glütserooli söötmine ei mõjuta oluliselt vatsa pH-d, kuid odrajahu asendamine toorglütserooliga mõjutas täisratsioonilises segasöödas lenduvate rasvhapete vahekorda vatsavedelikus. Glütserooli suurendamine ratsioonis tõstis vatsavedeliku propioon- ja võihappe osakaalu äädikhappe arvelt. Antud uurimistöö katsest võid järeldada, et odrajahu osaline asendamine täisratsioonilises segasöödas toorglütserooliga suurendab ratsiooni kuivaine söömust. Odrajahu asendamine
............................................................... 9 4.4.Allapanuhoidla......................................................................................... 10 4.5. Farmi ööpäevane sõnnikukogus.............................................................10 4.6. Sõnnikuhoidla......................................................................................... 10 5. TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED...............................................................11 5.1. Söötmine................................................................................................ 11 5.2. Sõnnikukoristus...................................................................................... 13 5.3. Allapanulaotus........................................................................................ 14 5.4. Lüpsmine................................................................................................ 15 Farmis on kasutusel kojaslüpsseade
Peale veiste tegeleb veisekasvatus kodustatud pühvlite, jakkide, seebude ja seebulaadsete veiste bantengide, gajaalide jt kasvatamisega.Ajaloolises tagasivaates peeti veiseid alguses tööloomade ja sõnnikutootjatena, et tõsta põlluviljakust, kuna suhteliselt hästi oli arenenud teraviljakasvatus. Piima- ja lihaloomana hakati neid pidama alles XIX saj. II poolel s.o 1860ndate aastate paiku, kuid veel möödunud sajandi algul ei andnud keskmine talulehm aastas tonnigi piima. Veiste söötmine oli puudulik, pidamine kehv. Sellel sajandil toimunud tormiline teaduse ja tehnika areng on muutnud ka veiste söötmist- pidamist, tõuaretust. Suured avastused bioloogiateaduses (DNA avastamine pärilikkuse materiaalse kandjana, geenitehnoloogia areng jne) on tublisti muutnud veiste aretuse iseloomu. Antibiootikumide, aminohapete ja bioaktiivsete ainete sünteesimine on võimaldanud toota tööstuslikult täiesti uusi söötasid, muutunud on söötmistehnika.
Tavasigu peetakse kogu nende elu jooksul sisetingimustes. Mahetootmises olevatel loomad peab aasta läbi olema võimalus kasutada välialasid. Nende rajamine ja sigalate ümberehitus nõuab enamasti suuri investeeringuid. Samuti pole mahepõllumajanduslik loomakasvatus mõeldav ilma mahetaimekasvatuseta. Tavaseakasvatuses kasutatakse palju mitmesuguseid söödalisendeid, siis mahepõllumajanduses see lubatud ei ole. Söötmine peab valdavalt põhinema oma talu söödal. Sageli aga talus kasvatatud söödast ei jätku ning seda tuleb osta. Maheloomakasvatusse soovitatakse eelkõige kohalikke tõuge, mis on kohanenud klimaatiliste tingimustega ning on vastupidavad haigustele. Samuti on väga vastupidavad eritõugude ristandid. Paljud maheseakasvatajad on ristanud kodusiga metsaseaga. Järglased on omadustelt ja jõudluselt lähtetõugude vahepealsed.
Milleks tagasi hoida oma ,,metsik mina", kui maailmal on nii palju pakkuda. Otsida, avastada see on kõige suurem kink elult. Patt oleks seda käest lasta. Kogu selle teekonna peal me otsime ennast. Võib olla meie elu eesmärk ongi ennast leida. Leida see inimene kes me tegelikult oleme. Peame minema hästi kaugele, et teada saada oma piirid, millest me hiljem üle ei lähe. Enda piiride teadmine tagab rahulolu iseendaga. Võib väita et otsimine on nagu hinge söötmine. Tuleks elada joovastuste jaoks. Väikesed, mõõdukad annused, poolvarjud jätavad külmaks. Ei tohiks hoolida hoiatustest, tuleks riskida ning ise läbi tule ja vee minema. Reeglitest tuleb läbi murda, et endale omad kehtestada. Riskimine on nagu adrenaliin, see toidab su meeli ning vaimu. Elu tuleks võtta hulljulge seiklusena. Sest elamise võimalus on antud ainult üks kord. Kurbadel hetkel vajame kedagi, otsime sõpra, kes oleks kui kalju, kindlalt meie kõrval
Tõu- ja sordiaretus Tõuaretus: põllumajandusloomade ja lindude tõugude parandamine ja täiustamine ning uute tõugude kujundamine. Põhilised zootehnilised võtted on: a.) suguloomade sihipärane valik b.) paaridevalik c.) noorloomade suunav kasvatamine d.) produktiivloomade hindamine (jõudluskontroll, kontrollnuum), söötmine ja pidamine e.) tõuloomade paljundamine tõufarmides oma karja uuendamiseks ja teistele tõumajanditele või tarbeloomamajanditele andmiseks Nende võtete pidev rakendamine talu karja või kogu tõu piires paljude põlvkondade jooksul võimaldab parandada loomade tõulisust ja jõudlust ning täiustada genotüüpi. Tänapäeval kasutatakse tõuaretusviisidest kõige rohkem puhasaretust, eriti liin- ja perekonnaaretust
Hapnikuvajadus- 2-3 mg/l talutatav; 3-4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus- talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Tabelil karpkalakasvatuseks sobiva vee kvaliteedinäitajad. Kasvatamise tehnoloogia. Karpkalu võib kasvatada ekstensiivselt, poolintensiivselt või intensiivselt. Viimane on Eesti oludes mõeldav vaid industriaalse sooja vee kasutamise korral, sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. Looduslikes tingimustes on karpkala intensiivkasvatus Eesti oludes raske- napib soojust ja jõusööda hind on tiigis kasutamiseks liiga kõrge. Tiikides on sööda kadu suur, osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud. Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil, poolintensiivkasvatusel kasvab kala nii loodusliku toidu kui lisasöötmise arvel. Suvise kasvuperioodi vältel on eesmärgiks võimalikult täielikult ära
Lüpsmise mõju Terve udara erinevatest veeranditest lüpstud piim on ühesuguse koostisega, kuid tagumistest veerandidest saadakse 20-30 % rohkem piima Õhtune lüps on 10% väiksem hommikusest, õhtuse lüpsi rasvasus on 0,5 % rasvasem kui hommikul Lehmade söötmine: Lüpsikarja täisväärtuslik ja mitmekülgne söötmine suurendab piimatoodangut, parandab piima koostist ja sellest valmistatud piima toodete kvaliteeti. Kõrgetoodanguliste lehmade söödaratsioon peab sisaldama kuivaines eritoite komponente Pastöriseeritakse alates aastasts 1882 Louis Pastour
Paljunemiseks sobiv üle 20 C°, 17-18 C° juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus- 2-3 mg/l talutatav; 3-4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus- talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Kasvatusviisid: Karpkalu kasvatatakse ekstensiivselt, poolintensiivselt või intensiivselt. Viimane on Eesti oludes mõeldav vaid industriaalse sooja vee kasutamise korral, sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. Looduslikes tingimustes on karpkala intensiivkasvatus Eesti oludes raske, sest napib soojust ning ka jõusööda hind on tiigis kasutamiseks liiga kõrge. Tiikides on sööda kadu üsna suur, sest osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud. Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil, poolintensiivkasvatusel toitub kala nii looduslikust toidust kui ka lisasöödast
(ratsiooni tasakaalustamiseks), vitamiine ja mineraalaineid. Päevas antakse 60 t, talvel 12-15 t. Sööta valmistavad ise. 80% kogu söödast läheb minkidele. Söödetakse põhimõtte järgi mis minkidele on hea, see rebastele on ülihea. Vaadatakse, et oleks 40% proteiini energia osakaalust. Jälgitakse soolakogust kuna võib esineda soolamürgitust. Sööt peab olema alati värske. Sööda kontrollitakse laboris. Kahekordne söötmine algab peale poegimist kuni nahastumiseni (alustavad mai alguses, lõpetavad novembri alguses). Nahaloomadele enne nahastumist antakse 26-28 prot, 58 rasva. Jootmine on automaatiseeritud. Naaritsafarmis korraga töötab 5 söödatraktorit, rebasefarmis aga 6. Kahekordsel söötmisel 3-6 km päevas 7 tundi. Suvel tehakse kahes vahetuses. Üldse töölisi kokku on 70 inimest. Selle suve üleelamiseks tuli loomi pritsida veega (oli palav).
arusaamatute faktidega. Sel juhul parem põgeneme. Autor on toonud oma kirjutises näite metafüüsikast. Hegel ütleb: "Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata." Nii arutleb Hegel kuidas oleks siis parem inimesi lepitada nende mõistetega, mille eest nad põgeneda tahavad. Oleks võimalus teha seda natuke sajala. Ilma, et mõistega kohe publikut hirmutaks ning selle asemel neid vaikselt selleks hoopis ette valmistades. Vastasel juhul mõiste kohene ette söötmine hirmutaks neid liialt. Kuid samasugust kavalust ei kavatse Hegel rakendada oma kirjutises "Kes mõtleb abstraktselt". See oleks ka võimatu, sest juba pealkirjas on lahendussõnad välja öeldud. Hegelt üritab teada saada kes on need inimesed kes mõtlevad abstraktselt. Ta teab, et osad tema lugejaskonnast teavad täpselt mis on abstraktne mõtlemine ja et osad seda varjata püüavad, et mõtlevad abstraktselt. Kuidas läheneda oma lugejaskonnale?
Pigmendina kasutatakse punast pigmenti astaksantiini. 9. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. Söödakoefitsent näitab mitu kg sööta kulub 1 kh kala juurdekasvu saamiseks toorkaalus, peaks olema 1,1 või alla selle. Muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest. Jääb vahemikku 0,6-1,1. Söötmise meetodid: käsitsi söötmine, programmeeritud söötmine ja isu järgi söötmine. 10. Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia Sorteerimise vajadus tuleneb selles, et osa kalu kasvab kiiremini. Kui sorteerida kalad suuruse järgi gruppidesse, siis kasvus maha jäänud kalad võtava kasvus järele. Kui kalad on ühtlase suurusega, saab neid sööta kindlat suurust söödaga. Lihtsaim viis on sorteerida käsitsi, kasutatakse sorteerimiskaste. Sorteerimisautomaadid töötavad kalapumba abil ja jagavad kalad 3 suuruskasti. 11
· Jälgi, kas lehm hakkab vasikat lakkuma. · Aita lehmal vasikat puhastada, kasutades karedat rätikut, põhku või vana vaipa. · Vasika kuivatamine on oluline, sest muidu võib ta külmas laudas ära külmuda ning sellepärast on vaja ta vereringe kiirelt tööle saada. · Jälgi kas vasikas saab ise idarast joomisega hakkama. · Kui vasikas ei saa ise imemisega hakkama , siis anna ternespiima esimese elutunni jooksul. · Jälgi et vasikas ei külmetaks, kata ta allapanuga. 3.Vasika söötmine ja pidamine · Vasikate tervist ja heaolu kontrolli kaks korda päevas. · Kuni kolme kuu vanuseni jooda vasikat piimaga. · Kuue kuu vanuseni jooda lõssiga. · Piimsööta võib vasikas saada 8-10 nädalat, maximaalselt 12. · Ära pea vasikat lõastatult, see on rangelt keelatud!! · Üksiksulus võib olla vasikas 8 nädala vanuseni. · Kuni 2 nädalase vasika sulg on 1,2m x 0,8 m ja 3-8 nädalasele vasikale 1,6m x 0,9m.
Et üldse olla ratsatreener, peab olema ka tall, kus anda ratsatunde. Olulised on ka hobused, kes oleksid rahulikud ja treenitud. Selleks, et hobused ei oleks pöörased ja ei teeks ratsanikuga vigureid, peab hobuse eest hoolt kandma ja temaga tegelema. Paljud inimesed käivadki selle asemel pigem ratsatreeningutel, kui hakata seda suurt vaeva nägema enda isikliku hobuse pidamisega. Hobuse pidamisega kaasnevad suured kulud. Kõigepealt pidamiskulud, söötmine, varustus ja ka enda aeg. Grupihobust tavaliselt väga ei usaldata, sest tema käib ju käest kätte. Paljud sõidavad temaga ja keegi ei tea, mis ta teha võib uue ratsanikuga. Kui sul on aga oma hobune ja keegi teine ei sõida temaga, siis tekib omaniku ja hobuse vahel suur usaldus. Inimene võib siis hobust usaldada ka veidi ohtlikumates olukordades ja ka vastupidi. Kui mul oleks kunagi võimalus olla ratsatreener ja mul oleksid hobuste pidamiseks väga head
Et üldse olla ratsatreener, peab olema ka tall, kus anda ratsatunde. Olulised on ka hobused, kes oleksid rahulikud ja treenitud. Selleks, et hobused ei oleks pöörased ja ei teeks ratsanikuga vigureid, peab hobuse eest hoolt kandma ja temaga tegelema. Paljud inimesed käivadki selle asemel pigem ratsatreeningutel, kui hakata seda suurt vaeva nägema enda isikliku hobuse pidamisega. Hobuse pidamisega kaasnevad suured kulud. Kõigepealt pidamiskulud, söötmine, varustus ja ka enda aeg. Grupihobust tavaliselt väga ei usaldata, sest tema käib ju käest kätte. Paljud sõidavad temaga ja keegi ei tea, mis ta teha võib uue ratsanikuga. Kui sul on aga oma hobune ja keegi teine ei sõida temaga, siis tekib omaniku ja hobuse vahel suur usaldus. Inimene võib siis hobust usaldada ka veidi ohtlikumates olukordades ja ka vastupidi. Kui mul oleks kunagi võimalus olla ratsatreener ja mul oleksid hobuste pidamiseks väga head
PSE-ja DFD- liha esinemissagedus on tingitud peamiselt pärilikkest teguritest ( tõug). Tapaeelsest pidamisest, tapmise tehnoloogiast, liha tapajärgsest säilitamisest jt.teguritest. Põrsas sünnib siis ta kastreeritakse, hambad tõmmatakse välja, süstitakse raua preparaati ja vitamiine (emise piimas pole rauda piisavalt) PSE-liha tähendab, et pärast tapmist pH langeb kiirelt. 15. Kontrollnuuma metoodika. 16. Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul. Tiinete ja imetavate emiste söötmisnormid. EMISTE SÖÖTMINE REPRODUKTSIOONITSÜKLI JOOKSUL 6 1. Emise reproduktsioonitsükli perioodid: Tiinusperiood keskmiselt 115 (111-117) päeva. Imetamisperiood 28-56 päeva. Vaba periood keskmiselt 5 (2-14) päeva. 2. Tiinete emiste söötmisnormid (Tartu, 1995)
ülesannetega, mis tavaliselt kuuluvad vanemkohtunike kohustuste hulka. Mängitakse kaks 15 - minutilist poolaega, millede vahele jääb 5 - minutiline vaheaeg. Võitjaks kuulutatakse meeskond, kes on mänguaja jooksul visanud rohkem korve. Viigilise tulemuse korral, kui kaptenid sellega nõustuvad, jätkub mäng lisaajal esimese korvini. Mänguväljaku suurus oli 10,5x15 ja mängijate arv vahemikus 3 - 40. Optimaalseks arvuks peeti 9. [4] 3. TEHNIKA I. Söötmine Söötmine on korvpallimängu üks põhilistest tehnikavõtetest, mille abil saab mängija palli suunata kaaslasele rünnaku jätkamiseks. Kõikde söötude puhul on oluline käte ja jalgade töö kooskõlastatud tegevus - sööduliigutus lõpeb samaaegselt jalgade sirutamisega. Sööduviisid jaotatakse kahte suurde rühma: - kahe käe söödud - rinnalt, ülalt (pea ja õla kohalt), alt ja hüpitamine - ühe käe söödud alt, ülalt (õlalt), küljelt, hüpitamine ja haaksööt.
taluvuse piirid 0-35 C° Kasvu jaoks optimaalne üle 20 C° alla 15 C° toitumise aktiivsus madal Paljunemiseks sobiv üle 20 C° Hapnikusisaldus: 3-4 mg/l on vajalik kasvu jaoks talub ka 2mg/l Kasvatusviisid Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil Poolintensiivkasvatusel toitub kala nii looduslikust toidust kui ka lisasöödast Intensiivkasvatus on Eestis võimatu sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine Karpkala kasvatus Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid Tiikides on sööda kadu üsna suur, sest osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud Suvine kasvuperiood- maksimaalne juurdekasv; minimaalsed kulutused Talv- võimalikult vähene arvuline ja kaaluline kadu Karpkala Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Marina Lozovski Lom-17 KASSI TERVISLIK SÖÖTMINE HAIGUSTE VÄLTIMISEKS Kassi tervislik toitumine sõltub kassi päritolust. Looduses kass on kiskja ja erinevalt koertest peetakse neid lihasööjaks. Tema loomulik toit koosneb väikestest imetajatest (peamiselt närilised) osaliselt lindudest ja isegi putukatest. Süües väiksed imetajad, kassid ei saa ainult liha, vaid ka sisemised luud, mis on sama ajal on ka mineraalid kaltsium ja fosfor. Lisaks süsivesikuid (imetajate maos sisalduv teravilja- ja taimeosad), verd ja koos temaga mineraalid, kiudained-taimeosi vormis ja jämedad elemendid selliseid nagu karv ja suled. Järelikult tervislik kassitoit peab vastama sama koostisele. Kass, kellel on võimalus, püüab ja sööb ööpäevas 9 hiirt või lindu. Seega ka tubasel kassil on kombeks üheksa...
päeva puhul (kevad, varane suvi) · Lihalambatõugudel innasesoon ca 6 kuu pikkune (juuli keskpaigast kuni detsembri lõpuni), mille jooksul on ca 10-11 innatsüklit · Inna kestvus varieerub 18- 72 tunnini olles keskmiselt 36 tundi. Ovulatsioon toimub spontaalselt inna lõpus. · Ovulatsioonitase (ovuleerunud munarakkude arv, mis on tavaliselt 30 % kõrgem pesakonna suurusest) sõltub ute toitumusest, vanusest, tõust, sesoonist, söötmisest nn.flushing ehk jõusööda söötmine 2 nädalat enne paaritusperioodi ja paarituse ajal (200- 300 g ute ja 400-500 g jäära kohta päevas) tõstab viljakust 10-15 %), · Paaritusperiood peaks olema vähemalt 40 päeva pikkune Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist , siis paaritatakse lambaid juuli teisel poolel- augustis. Kui soovitakse kevadist poegimist (näit. aprillis), siis alustatakse uttede paaritamist novembri algusest.Paaritusviisid: 1. Haarempaaritus. Moodustatakse uttedest nn
kasvada. Suurte tõugude Ca ja P tasakaal peab olema paigas, et luud areneksid normaalselt. Enne toidu vahetamist tuleb arvestada koera vajadustega – väljas/õues, palju liigub, kuidas liigub, mis tõugu, kas kehakaal on OK, kas silm särab ja karv läigib? Anna seda, mis sobib! 8 9 4. VAJALIKUD SEADUSED NB! 9. dets. arvestus! Tiinused, jooksuajad, hormoonid, söötmine! Redaktsioonide võrdlemine RT-s. Vaata seaduste loengu slaide. 4.1. Loomakaitseseadus Kõik punktid ei pruugi olla reaalselt täidetavad või ka kvantitatiivselt kontrollitavad, kuid vajadusel saab neid kasutada probleemide lahendamiseks – kohad, mille kallal saab tähti närida. Kaitseb mitte looma eest, vaid inimese tegevuse eest – mitte karistada koera ründamise eest, vaid inimest koera lahti laskmise eest. Loom vs lemmikloom – lemmiklooma
.....................................................5 4.JAHU LAADIMINE.............................................................................................. 7 5.TÖÖTAJA ROLL................................................................................................. 7 6. TEHNOLOOGILISED KIRJELDUSED JA ARVUTUSED...........................................8 6.1 Pidamisviisid ja sulu pinna arvutamine.....................................................8 6.2 Söötmine ja söödakasutus.........................................................................9 6.3 Sõnnikueemalduse teholoogiad...............................................................11 6.4Ammoniaagi arvutamine..........................................................................12 KOKKUVÕTE...................................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................
Kõik kultpõrsad, keda sigimiseks ei valita. VABADE JA TIINETE EMISTE NING KULTIDE PIDAMINE Peale võõrustust on emised rahutud. Vabadele emistele meeldib lamada üksteise lähedal. Peale tiinestamist muutuvad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Individuaalsel söötmisel emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on 0,55-0,65m lai. Emis sööb ära 2kg jõusööta 8-26 min. Individuaalne söötmine on hea, kuna siis ei söö teised sead toidu eest ära. Emised eelistavad 80% magamisajast olla lamamisalal!! Rühmasulus olles peaks olema 4-10 emist sulu kohta. Peale põrsaste võõrustamist hakkavad emised indlema 4-7 päeva pärast. Sugukuldid peavad regulaarselt jalutama, et mitte rasvuda ja et sperma kvall ei halveneks. Kuldisulud peavad asuma emiste sulgude kõrval, kuna see mõjutab emise inna avaldumist. IMETAVATE EMISTE PIDAMINE
energiavaru kogumiseks. Sööda rasvasisaldus peaks olema 2–5%. Süsivesikud moodustavad põhilise osa söödas leiduvatest lämmastikuta ekstraktiivainetest. Karpkala on võimeline omastama 50–70% söödas leiduvatest süsivesikutest. Mineraalaineid saab kala söödast ja tiigiveest. Vitamiine kala organism ei sünteesi, neid saab ta söödavatest organismidest ja söödaga. Seepärast lisatakse söödasse 131 vitamiinidesegu – premikseid. Söötmine Teravili antakse tiiki leotamata ja tavaliselt tervena. Vaid väiksemate kalade jaoks vili purustatakse. Söötmisel tuleb arvestada kalade ööpäevaste toitumisrütmidega. Karpkala toitub kõige intensiivsemalt õhtupoolikul kella 16 ja 21 vahel, kasutades siis üle 50% päevasest söödast. Teine intensiivne toitumisperiood on hommikupoolikul kella 8 ja 12 vahel. Peale vee temperatuuri mõjutavad kalade toitumist ka järsud ilmastiku muutused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
