Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

“Valgu biosüntees 2012” loengute põhipunktid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kasutada IRES-t ?
Vasakule Paremale
Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #1 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #2 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #3 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #4 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #5 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #6 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #7 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #8 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #9 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #10 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #11 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #12 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #13 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #14 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #15 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #16 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #17 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #18 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #19 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #20 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #21 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #22 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #23 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #24 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #25 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #26 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #27 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #28 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #29 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #30 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #31 Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid #32
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor damnina Õppematerjali autor
Valgusünteesi uurimise meetodid

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Geneetika kordamisküsimused

1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isaduse, kurjategijate tuvastamine: VNTR- Variable Number of Tandem Repeats, Meditsiinis: * geenmutatsioonid * geeniteraapia * molekulaarne diagnostika * Vähialased uuringud 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Spordi- ja tõuaretus, GMO. Transgeensed taimed: Suurenenud vastupanuvõime kahjuritele, Viljade säilivusaja pikenemine (tomat), "kuldne riis" toodab -karoteeni. Transgeensed mikroorganismid: Inimese kasvuhormooni ja insuliini tööstuslik tootmine 3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika. ebasoovitavate isikute steriliseerimine, migratsioonipoliitika, juutide hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eukarüoodil on prokarüoodist mitukümmend korda suurem genoom, DNA on kaheaheline ja lineaarne, kromosoome on mitu ja need on valkude abil tihedalt kokku pakitud, paikneb membraaniga

Geneetika
thumbnail
38
pdf

Molekulaarbioloogia konspekt

RNA sünteesil on substraatideks (ribo-) nukleosiid 5'-trifosfaatidest. Sünteesitud RNA ahel vastab üks-üheselt temaga antiparalleelsele DNA matriitsahelale komplementaarsusprintsiibi alusel. RNA järjestusega identset DNA ahelat nimetatakse kodeerivaks ahelaks. RNA sünteesi käigus toimub DNA ahelate lahtiharutamine. Algne DNA struktuur taastub peale transkriptsiooni lõppu. Transkriptsiooniga on seotud RNA protsessing ja modifitseerimine. 3. Translatsioon - valgu biosüntees. Translatsioon tähendab tõlkimist. Molekulaarbioloogias tähendab translatsioon RNA (seega ka DNA) nukleotiidse järjestuse tõlkimist valkude aminohappeliseks järjestuseks. Valkude sünteesiks vajalikku geneetilist informatsiooni kannab mRNA (matriits- ehk informatsiooniline- RNA). Valgu biosünteesi viib läbi ribosoom - RNA'st ja valkudest koosnev organoid. 3

Molekulaarbioloogia
thumbnail
194
docx

Molekulaarbioloogia

funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x60 A Molekulaarbioloogia põhidogma DNA↔ RNA →valk DNA sünteesitakse nii DNA kui RNA alusel! RNA-sõltuv DNA polümeraas – pöördtranskriptaas – revertaas – katalüüsib DNA

Bioloogia
thumbnail
22
doc

Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013

põhineb sellel, kas geen avaldub või mitte. Kui rakk jääb ellu, siis järelikult on ta seal teatud piirkonnas kas koguaeg olnud või translokeerunud teisest kromosoomist. 40. Geenide kaardistamine deletsioone ja duplikatsioone sisaldavate kromosoomide abil. Deletsioone sisaldavad ­ proovitakse erinevatest kohtades välja lõigata ja vaadata, milline deletsioon muutust põhjustab. Duplikatsioone sisaldavad ­ duplikatsiooni puhul on geeni poolt kodeeritud valgu hulk rakus kõrgem, see võib väljenduda kõrgenenud ensüümiaktiivsuses. Duplikatsioonide analüüsiks kasutatakse sageli translokatsioonidega kromosoome. Proovitakse erinevaid versioone ning mõõdetakse ensüümaktiivsuse järgi, kus geen asub. 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? Päriliku informatsiooni kandjaks võib olla kaheahelaline DNA, rõngas DNA, üheahelaline DNA, ssRNA, dsRNA. 42

Geneetika
thumbnail
4
doc

Geneetiline kood ja valgu süntees

GENEETILINE KOOD, AMINOHAPETE AKTIVEERIMINE, VALGU SÜNTEES (TRANSLATSIOON) 1. a. Koodon = koodsõna ­ mRNA ahela nukleotiidikolmikud ehk tripletid b. Antikoodon ­ DNA ja tRNA ahela komplementaarsed nukleotiidikolmikud. c. Geneetilise koodi degeneratiivsus ­ üks aminohape võib olla kodeeritud rohkem kui ühe koodoniga va. Trp ja Met. d. Geneetilise koodi kattumatus ­ koodonisse kuuluvad nukleotiidid moodustavad komplekti, mida on translatsiooni staadiumis vaid üks kord. e

Biokeemia
thumbnail
24
docx

Geneetika I kordamisküsimused 2016

juba enne translokatsiooni. 40. Geenide kaardistamine deletsioone ja duplikatsioone sisaldavate kromosoomide abil. Mõnikord läheb fragment kromosoomist lihtsalt kaotsi, deleteerub. Kui sel juhul ilmnevad indiviidil muutused fenotüübis, näiteks põeb ta mingit haigust, võimaldab deletsioon lokaliseerida geene, mille defektsus seda haigust põhjustab. Duplikatsioone sisaldavad kromosoomid põhjustavad rakus kodeeritava valgu suuremat sisaldust ja see omakorda kõrgenenud ensüümiaktiivsust. Analüüsiks kasutatakse translokatsioonidega kromosoome. 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? Ühe- või kaheahelaline DNA või RNA 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. Tehti katse DNA transformeerumisega katseklaasis. Katses surnud virulentsete DNA kandus

Geneetika
thumbnail
2
docx

Translatsioon ja selle regulatsioon

Translatsioon Translatsioon- valgu süntees toimub tsütoplasmas, ribosoomides Translatsioon- protsess, mille käigus sünteesitakse liigiomaseid valke kõikide talitluste läbiviimiseks organismis. Valgud on liigiomased, st sünteesitud päriliku info alusel. Selle protsessi aluseks on mRNA molekulid. Translatsiooni protsess toimub ribosoomides. mRNA molekulis on geneetiline kood, mis määrab valgu molekuli aminohapete järjekorra. Geneetiline kood seisneb kolmes järjestikulises nukleotiidis ehk ühes koodonis, millele vastab kindel aminohape. Geneetiline kood on looduses universaalne, st kehtib kõikide elusorganismid e valkude ülesehituses. Koodonite ja aminohapete seoseid kujutatakse koodipäikese abil. Ühele aminohappele võib vastata kuni 6 erinevat koodonit, kuid üks koodon vastab alati ühele kindlale aminohappele. Üks ja sama

Geneetika
thumbnail
54
docx

Viroloogia

Viiruse retseptor- peremeesraku pinnamolekul, millele virion seondub. Viiruse retseptoriks võivad olla valgud, glükoproteiinid, lipopolüsahhariidid, fosfolipiidid. Infektsiooni algus, raku nakatamine. Raku sisenemiseks vajavad ssRNA genoomsed faagid bakteri niitjaid struktuure- pilid, mis on viirusele retseptoriks:  E.coli F (-sex) pili;  Pseudomonas, caulobakter nn. Polaarne pili Faagid seonduvad pili külgedele A- valgu (antiretseptori) kaudu, kattevalk pole seondumiseks oluline. Faagi peremeesteringi määrab ära sobiva pili olemasolu raku pinnal. Seondumine pili struktuurile kutsub esile A-valgu lõikamise kaheks fragmendiks (15kDa ja 24kDa). RNA väljub kapsiidist (5’ ots ees) ja liigub piki pili raku suunas. Nagu kõikide positiivse polaarsusega RNA genoomsete viiruste puhul on leviviiruste esimeseks biosünteesiks nakatatud rakkude translatsioon, see toimub rakku sisenenud genoomselt RNA-lt.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun