polümeraaside liikumist, seega kõikide RNA tüüpide süntees on inhibeeritud. Alfa-amanitiin: valgekärbseseene alkaloid, inhibeerib rakus RNA polümeraas II, mRNA süntees muutub võimatuks. ! 14. Aminohapete aktiveerimine ja adapteerimine. (Б137) 84 ! ! Vaja on aminohappeid (20 põhitüüpi), tRNAd (32 eri tüüpi), energiat (ATP, GTP) ja erinevaid valke (initsiatsioonifaktorid IF1, IF2, IF3 ja ensüümvalgud AAS-id e aminoatsüül-tRNA-süntetaasid , kodaasid e aminoatsüül-tRNA-ligaasid jne) Aktiveerimine: AH + ATP + AAS -> AH-AMP-AAS (aktiveeritud aminohape) + 2P Ensüüm liidab aminohappe külge adenosiinmonofosfaadi (AMPi). Adapteerimine (aminohappe kinnitumine tRNA külge) AH + AMP + AAS + tRNA -> AH-tRNA (aminoatsüül-tRNA) + AMP + AAS Adapteerimise tulemusena saadaksegi tRNA ja aminohappe ühismoodustis, ensüüm ja AMP vabanevad.
koodonit). Geneetiline kood on universaalne (koodonkasutus on üldjoontes sama kõigis organismides). Kui koodoni 2. alus on pürimidiin, siis harilikult vastab sellele mittepolaarne aminohape. Kui koodoni 2. alus on puriin, siis kodeerib ta polaarset või laetud aminohapet. 2. Aminohapete aktiveerimine valgu sünteesiks. mRNA koodoni ja tRNA antikoodoni aluste paardumine toob vajaliku aminohappe ribosoomi juurde. Aminoatsüül-tRNA süntetaasid täidavad kahte ülesannet nad aktiveerivad aminohapped liitmiseks peptiidahelasse ning täidavad informatsioonilünga koodoni ja aminohappe vahel. Aminoatsüül-tRNA süntetaasid vastutavad selle eest, et õige aminohape liidetakse vastavale tRNAle. 3. Kolmanda aluse degeneratiivsus ja võnkehüpotees. Kuidas seletada koodoni degeneratiivsust? (1) kas on 61 erinevat
vabaneb täpselt samasugusel kujul nagu ta algselt oli. Ensüümide tootjad: taimed (papaiin papaiast), loomad (vasikate libemagu laapensüüm), mikroobid tänapäeval põhiliselt (nt hallitusseen), geenitehnoloogia. Ka pärme kasutatakse ensüümide tootmisena. Klassifikatsioon (toime järgi): oksiidoreduktaasid , transferaasid, hüdrolaasid (kõige rohkem puutume kokku), lüaasid, isomeraasid, ligaasid (süntetaasid). Ensüüme toodetakse väga palju, suur osa läheb pesupulbrite tootmiseks. Kõige laialdasemat kasutust leiavad amülaasid. 19. Toiduainete töötlemisel kasutatavad ensüümid. Seedeensüümd. *Amüloglükosidaasi kasutatakse käärimistööstuses. Etanooli saadakse tärkliserikkast materjalist. Pagaritööstuses, siirupitööstuses, glükoosi tootmisel, tärklise kõrvaldamine mahladest. *Sahharoos-glükoosplussfruktoos. Investaas. Investsiirupi/investsuhkru tootime, kunstmee
Kõik tuntud ensüümid kuuluvad ühte kuuest ensüümide klassist: oksüdoreduktaasid - elektronide ülekanne hüdriidiooni (H3+O) või vesiniku aatomi vormis; transferaasid - funktsionaalsete rühmade ülekanne ühelt molekulilt teisele; hüdrolaasid keemiliste sidemete katkestamine hüdrolüüsi teel; lüaasid kaksiksidemete teke rühmade kõrvaldamisel või nende liitumine kaksiksideme külge; isomeraasid rühmade ülekanne molekuli piires, isomeersete vormide teke; ligaasid = süntetaasid uute kovalentsete sidemete (C-C, C-S, C-O, C-N) moodustamine kondensatsiooni teel. 17. Nimetage toksilisust mõjutavaid tegureid. Mürgid põhjustavad kahjulikke mõjusid juba väikestes kogustes, tavaliselt 3 g või vähem. Toksikoloogid nimetavad seda ainehulka doosiks. Ekspositsiooni aeg Aine vereringesüsteemi absorbeerumise kiirus ja ulatus Aine füüsikaline ja keemiline loomus Organismi vanus ja tervislik seisund 18
· aldolaasid · aldehüüdi teke 5. Isomeraasid Isomerisatsioonireaktsioonid (funktsionaalsete Metüülamalonüül- · ratsemaasid, epimeraasid rühmade molekulisisene ülekanne isomeeride CoA mutaas · isomeraasid tekkega) · osa mutaase 6. Ligaasid Sünteesreaktsioonid ATP jt otsesel osalusel Püruvaadi · süntetaasid karboksüülimine sünteesi käigus kaboksülaas · karboksülaasid Omadused omavad nii valkude kui ka katalüsaatiride omadusi Ensüümide om-d: · ensüümvalgud on kõrgmolekulaarsed, hüdrofiilsed amfoteersed polüelektrolüüdid, denatureeruvad ja kristalliseeruvad · kõrgspetsiifilised tuleneb valgulisest loomusest ja see läbi ensüümi aktiivtsentri ja substraadi komplementaarsusest
kindla massnihkega peptiide.pSILAC. Pulss märkimisega SILAC. Rakkudele lisatakse erineva märkega aminohappeid (söötmevahetus). Jälgitakse kahe või enama märkega peptiidide suhet LQC/MS abil. Võimaldab analüüsida paljude valkude sünteesi kineetikat samades rakkudes. Näide: hiire fibroplastide kultuur – globaalne geeniekspressiooni regulatsioon. mRNA ja valkude eluead ning koopiaarvud. Aminoatsüül-tRNA süntetaasid Aminoatsüül-tRNA süntetaaside jaotus kahte klassi. aaRS-id jagatakse kahte klassi (I ja II) ja kummassegi klassi kuulub 10 liiget. Klassidesse jagamise aluseks on konseveerunud ah järjestused ja iseloomulikud struktuursed motiivid. Erinevused järjestustes annavad tulemuseks aktiivsaidi erineva 3D struktuuri ja erineva tRNA ja aaRS-i molekulide stereomeetrilise seondamise. Klassid jaotakse omakorda kolme alamklassi nende homoloogia ja domäänide struktuuri alusel
tRNA molekulid samadesse piirkondadesse aga samuti peavad kõik aa-tRNA molekulid seonduma elongatsioonifaktor T'ga, mis transpordib neid ribosoomidesse, nagu näeme edaspidi. Teisest küljest peavad kõik tRNA molekulid olema erinevad, et tagada nende identiteeti st. igal tRNA liigil peavad olema mingid struktuursed determinandid, mille järgi teda ära tuntakse ja mis määravad aminohappe spetsiifika. Põhilised ensüümid, mis peavad tRNA molekuli identifitseerima on aminoatsüül-tRNA süntetaasid e. ligaasid (tähistatakse lühenditega ARL või ARS aga samuti kolmetäheline aminohappe lühend-RS, näiteks Ala-RS, Phe-RS). Edaspidi kasutan lühiduse huvides nimetust süntetaasid. Viimased on geneetilise koodi realiseerimise seisukohalt sama tähtsad kui tRNA. Just süntetaasid seavad vastavusse tRNA molekuli ja vastava aminohappe. Seejuures peab süntetaas üheselt ära tundma nii tRNA kui aminohappe ja seejärel nad omavahel estersidemega liitma.
Protamiinid on tugevalt aluselised valgud, mis on ehituselt histoonidest lihtsamad ning ei sisalda türosiini. Protamiinid asendavad histoone spermides, võimaldades DNA väga tugeva kokkupakkimise. Histoone määravad geenid asuvad eükarüootide genoomis tandeemsete kordustena. Mittehistoonsete kromosoomivalkude hulka kuuluvad DNA topoisomeraasid, HMG valgud, teatud DNA-ga järjestsspetsiifiliselt seonduvaid valke, RNA polümeraasid, DNA süntetaasid ja proteiinkinaasid. Ensüüm topoisomeraas I ülesandeks on keerata lahti DNA keerd, tehes enne lõike ühte ahelasse. Topoisomeraas II lõhub kaheahelalise DNA, võimaldades DNA lahtikeerrumise parandab lõikekoha ehk siis katalüüsib DNA heeliksi pöörduvaid katkemisi. Eukarüootide kromosoomides on DNA umbes 1200-kordselt kokku pakitud. Kromatiini pakkimise ühikuks on nukleosoom. Nukleosoom koosneb umbes 200 bp pikast DNA lõigust ja histoonsest oktameerist
ning see elimineerub kiiresti. 31. Mille poolest erineb ddATP dATP st? Struktuurivalem? Üks on didesoksüribonukleotiid ja teine on desoksünukleotiid. Didesoksün. on terminaatoriks replikatsioonil, desoksü.n. ühiku liitmine pikendab ahelat. dATP-l esineb 3’OH, ddATP-l on 3’ positsioonis vesinik. 32. Geneetilise info transleerimise põhimõttelised etapid kuni metaboliitideni Translatsiooniks on vajalikud tRNAd, aminoatsüül-tRNA-süntetaasid, ribosoomid, erinevad translatsioonifaktorid. mRNA molekuli nukleotiidne järjestus transleeritakse polüpeptiidi aminohappeliseks järjestuseks vastavalt geneetilisele koodile, mille alusel vastab igale aminohappele kas üks või mitu koodonit. Igal tRNA-l on oma aminohape ning antikoodon, mis paardub mRNA-l koodoniga. Peptidüültransferaas katalüüsib aminohapete vahel peptiidsideme. Kui valgu süntees termineerub, järgneb modifikatsioon, näiteks
Isomeraasid katalüüsivad muutusi ühe molekuli piirides ehk isomerisatsiooni. Isomeraaside reaktsioonides on üks substraat ja üks produkt. Isomeraasid jagunevad: ratsemaasideks, epimeraasideks, mutaasideks ning cis-trans-isomeraasideks. Isomeraaside süstemaatilised nimetused: Aluseks on substraadi nimetus ja reaktsioonitüüp. Näiteks: Laktaadi ratsemaas, see ensüüm katalüseerib reaktsiooni (S)-laktaat (R)-laktaat. EC 6. Ligaasid ehk süntetaasid ja nende süstemaatilised nimetused: Katalüüsivad ühinemisreaktsioone (ligation ing.k kokkuliitmine). Reaktsioonid toimumiseks on tarvis täiendavat energiat, see saadakse ATP või mõne muu ühendi makroergiliste sideme(te) lagundamisest. Ligaasid katalüüsivad C-C, C-O, C-N, C-S ja C- halogeen sidemete moodustumist ilma hüdrolüüsi või oksüdatsioonita. Ligaaside süstemaatilised nimetused: Näiteks: L-aspartaat : ammoniaak ligaas (EC 6.3.1
Uridiin-Guaniin; Adenosiin-Inosiin; Tsütidiin-Inosiin; Uridiin-Inosiin Vajalik selleks, et erinevaid koodoneid on 64 (aminohapetele 61) ja siis pole nii palju erinevaid tRNA-sid vaja. Põhilised ensüümid, mis peavad tRNA molekuli identifitseerima on aminoatsüül-tRNA süntetaasid e. ligaasid (ARL või ARS või ka Ala- RS, Phe-RS).tRNA identsuse elemendid- tRNA struktuuri elemendid, mis määravad ära millise aminohappega tRNA aminoatsüleeritakse. Igat aminohapet kodeerib 1-6 koodonit- mitu erinevat tRNA molekuli (isoaktseptoorset tRNA-d)- sünonüümsed koodonid. Geneetiline kood on
poolt. Tuumake on osa rakutuumast, mis on spetsialiseerunud rRNA sünteesiks ja rRNA assambleerimiseks ribosoomidesse. 65)tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis:tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. tRNA aktiveerimiseks e. aminohappega laadimiseks nimetatakse protsessi kus Aminohape seotakse tRNA molekuli 3´-hüdroksüülrühma külge aminohappe karboksüülrühma kaudu. See toimub kahe- etapiliselt. Esmalt aktiveerivad aminoatsüül-tRNA süntetaasid (kõigile 20-le erinevale aminohappele on rakus vähemalt üks spetsiifiline aminoatsüül-tRNA süntetaas) aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMP-ga seondunud aminohape ja eraldub pürofosfaat. Seejärel seotakse aminohape tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA (näit. alaniiniga aktiveeritud tRNA on alanüül-tRNAAla) ja eraldub AMP. Iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA-süntetaas tunneb ära teatud aminohappele vastavaid tRNA molekule.
sünteesitakse rRNA tuumakeses RNA polümeraasi I poolt. Tuumake on osa rakutuumast, mis on spetsialiseerunud rRNA sünteesiks ja rRNA assambleerimiseks ribosoomidesse. 64. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. Aminohape seotakse tRNA molekuli 3' hüdroksüülrühma külge aminohappe karboksüülrühma kaudu tRNA aktiveerimine e aminohappega laadimine. 2-etapiline protsess: Aminoatsüül-tRNA süntetaasid (igale aminohappele erinev) aktiveerivad aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMPga seondunud aminohape ja eraldub pürofosfaat. Aminohape seotakse tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA ja eraldub AMP. Iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA- süntetaas tunneb ära teatud aminohappele vastavaid tRNA molekule. 65. Võrrelge translatsiooni initsiatsiooni bakterites ja eukarüootses rakus.
poolt. Tuumake on osa rakutuumast, mis on spetsialiseerunud rRNA sünteesiks ja rRNA assambleemrimiseks ribosoomidesse. 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. tRNA aktiveerimiseks ehk aminohappega laadimiseks nimetatakse protsessi, kus aminohape seotakse tRNA molekuli 3’-OH külge aminohappe karboksüülrühma kaudu. See toimub kaheetapiliselt: 1) aminoatsüül- tRNA süntetaasid aktiveerivad aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMPga seondunud aminohape ja eraldub pürofosfaat. 2) aminohape seotakse tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA ja eraldub AMP. Iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA süntetaas tunneb öra teatdu aminohappele vastavaid tRNA molekule. tRNA saab ribosoomis seonduda kolme saiti: A-sait ehk aminoatsüül-sait (aminoatsüül-tRNA seondub esmalt sinna), P-sait ehk peptidüül-sait (seal toimub
· IRES- internal ribosome entry sites Eukarüootne initsiatsioon algab reeglina mRNA 5' otsa juures, osadel juhtudel aga ka sisemistel saitidel Elongatsioon aminoatsüül-tRNA liigub läbi kolme ribosomaalse saidi (A, P ja E) Terminatsioon valgusüntees termineeritakse mRNA stoppkoodonini jõudmisel ribosoomi vastavate faktorite poolt AMINOATSÜÜL-TRNA SÜNTEES Põhilised ensüümid, mis peavad tRNA molekuli identifitseerima on aminoatsüül-tRNA süntetaasid e. ligaasid. Aminoatsüül-tRNA süntetaas aktiveerib aminohapped ja liidab need tRNAle.Iga aminohappe jaoks on oma, spetsiifiline aminoatsüül-tRNA süntetaas. Need jagatakse kahte klassi. Aminohappe liitmine on kaheastmeline: 1. Liituvad süntetaasiga AH ja ATP- moodustub aminoatsüül adenülaat 2. Estersideme süntees COOH ja riboosi 2' või 3' C vahel. Aminoatsüleerimise suur täpsus tagatakse editeerimisaktiivsusega - hüdrolüütilist aktiivsust, mille
Tuumake on osa rakutuumast, mis on spetsialiseerunud rRNA sünteesiks ja rRNA assambleerimiseks ribosoomidesse. 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. tRNA aktiveerimiseks e. aminohappega laadimiseks nimetatakse protsessi kus aminohape seotakse tRNA molekuli 3´-hüdroksüülrühma külge aminohappe karboksüülrühma kaudu. See toimub kahe-etapiliselt. Esmalt aktiveerivad aminoatsüül-tRNA süntetaasid (kõigile 20-le erinevale aminohappele on rakus vähemalt üks spetsiifiline aminoatsüültRNA süntetaas) aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMP-ga seondunud aminohape ja eraldub pürofosfaat. Seejärel seotakse aminohape tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA (näit. alaniiniga aktiveeritud tRNA on alanüül-tRNAAla) ja eraldub AMP. Iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA-süntetaas tunneb ära teatud aminohappele vastavaid tRNA molekule.
Aminoatsüül-tRNA (aa-tRNA) süntees - kõik tRNA molekulid seonduvad ribosoomides samasse piirkonda. Kõik aa-tRNA molekulid peavad seonduma elongatsioonifaktor T-ga, mis transpordib ribosoomidesse. - Igal tRNA liigil peavad olema mingid struktuursed determinandid, mille järgi neid ära tuntakse ja nii määravad AH spetsiifika. - Põhilised ensüümid, mis peavad tRNA molekuli tuvastama on aminoatsüül- tRNA süntetaasid e. ligaasid – ARL või ARS või lihtsalt RS (neid on 20) - 1 aa-tRNA süntetaas tunneb ära ühe AH, aga mitu erinevat tRNA-d - ARS e. süntetaasid seavad vastavusse tRNA molekuli ja vastava aminohappe. Süntetaas tunneb ära nii AH kui tRNA molekuli ja liidab nad estersidemega. - ARS on ATP seoselised ensüümid - tRNA identsuselemendid – tRNA struktuuri elemendid, mis määravad ära millise AH-ga tRNA aminoatsüleeritakse. Need on tRNA nukleotiidid kindlates
Eukarüootide tsütoplasmas asuvad ribosoomid on suurusega 80S. väikesest subühik (40S): 18S RNA + 33 erinevat polüpeptiidi suurest subühik (60S): 3 rRNA + 49 polüpeptiidi. 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. tRNA laadimine aminohappega = tRNA aktiveerimine. Aminohape seotakse tRNA molekuli 3´- OH rühma külge aminohappe COOH rühma kaudu. See toimub kahe-etapiliselt. Esmalt aktiveerivad aminoatsüül-tRNA süntetaasid aminohapped, kasutades selleks ATP energiat. Seejärel seotakse aminohape tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA. Iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA-süntetaas tunneb ära teatud aminohappele vastavaid tRNA molekule. tRNA seondumise saidid ribosoomis. tRNA saab ribosoomis seonduda kolme saiti: Esmalt seondub aminoatsüül-tRNA aminoatsüül-saiti e. A-saiti. Peptidüül-saidis e. P-saidis toimub aminohappe lisamine kasvavale polüpeptiidahelale.
Mittekodeeriv kontrollpiirkond moodustab lingu, mis funktsioneerib kui replikatsiooni piirkond. Mitokondriad kui organellid paljunevad, mitte ei moodustu de novo. mtDNA genoom: mtDNA geenid on tRNA, rRNA ja tsütokroom oksüdaasid, NADH-dehüdrogenaas, & ATPaasid . Mitokondriaalne geneetiline info ka tuumas: DNA polümeraas, replikatsiooni faktorid; RNA polümeraasid, transkriptsiooni faktorid; Ribosomaalsed valgud, translatsiooni faktorid, ah- tRNA süntetaasid; Samuti mõned tsütokroomid, NADH, ATPaasid. mtDNA geenid transkribeeritaks mõlemalt ahelalt. Mitokondriaalse DNA transkriptsioon: mRNA sünteesitakse ja ka transleeritakse mitokondris. Geeni produktid, mis moodustuvad tuumageenide poolt, moodustuvad tsütoplasmas ja transporditakse sealt mitokondritesse. Imetajatel ja selgroogsetel loomadel mtDNA transkribeeritakse ühe molekulina (polütsistroonne RNA) ja seejärel moodustatakse alles sellest mRNA, rRNA ja kõik tRNAd.
termineerides transkriptsiooni. Sarnane regulatsioon toimub ka teiste aminohapete biosünteesi operonide transkriptsioonil. Juhul, kui operon kodeerib rohkem kui ühe aminohappe biosünteesi, sisaldavad vastavate operonide liiderpeptiidi kodeerivad järjestused kõigi nende aminohapete koodoneid. Näiteks ilvGDMEA kodeerib isoleutsiini, valiini ja leutsiini biosünteesi ning sel juhul on liiderpeptiidi kodeerivas järjestuses kontrollkoodoniteks Ile, Val ja Leu. Aminoatsüül tRNA süntetaasid Aminohapete nälja korral tõuseb rakkudes aminoatsüül tRNA süntetaaside hulk. See võimaldab efektiivsemalt kasutada veel olemasolevaid aminohapete ressursse enne, kui vastavad biosünteesirajad on uuesti tööle lülitatud. Süntetaaside geenidel on konserveerunud sekundaarstruktuuridega liiderjärjestus, mis sisaldab ka potentsiaalset transkriptsiooni terminaatorjärjestust. Terminaatorjärjestuse destabiliseerib vastava tRNA
toimiv sekundaarstruktuur. Kõrge UTP kontsentratsiooni korral RNA polümeraas U-järjestuse kohal ei peatu, mistõttu translatsiooni ja transkriptsiooni koosmõjul ilmnevat RNA sekundaarstruktuuri lõhkumist ei toimu. Esitatud mudeli tõepärasust kinnitavad katsed ribosoomi mutantidega, kus translatsiooni elongatsioon toimub aeglasemalt ning sel juhul väheneb proportsionaalselt ka operoni transkriptsioonitase. Aminoatsüül tRNA süntetaasid Aminohapete nälja korral tõuseb rakkudes aminoatsüül tRNA süntetaaside hulk. See võimaldab efektiivsemalt kasutada veel olemasolevaid aminohapete ressursse enne, kui vastavad biosünteesirajad on uuesti tööle lülitatud. Süntetaaside geenidel on konserveerunud sekundaarstruktuuridega liiderjärjestus, mis sisaldab ka potentsiaalset transkriptsiooni terminaatorjärjestust. Terminaatorjärjestuse destabiliseerib
HO OH O H2N Glütsiin + tRNAGly + ATP GlytRNAGly + AMP + PPi Am.happed aktiveeritakse nii, et ühendatakse karboksüülrühma kaudu tRNA 3´OH külge. Happe ja alkoholi vahel tekib esterside. Aminoatsüül-tRNA süntetaasid on üldine nimi, väga kõrge spetsiifikaga ensüümid. Tekkinud pürofosfaat rakus hiljem hüdrolüüsitakse pürofosfataasi poolt. Ligaasid tunneb ära, sest ATP on hõivatud, aga midagi üle ei kanta (polümeraas kannab nukleotiide üle, ei ole ligaas seega). O O Valk O + +
Samas on 5S rRNA geenid jaotunud ühtlaselt erinevatesse kromosoomidesse. Ka bakterite rRNA geene on mitu koopiat. E. coli rakkudes on neid 7 koopiat. tRNA molekulid Aminohape seotakse tRNA molekuli 3´-hüdroksüülrühma külge aminohappe karboksüülrühma kaudu. Vastavat protsessi nimetatakse tRNA aktiveerimiseks e. aminohappega laadimiseks ning see toimub kahe-etapiliselt. Esmalt aktiveerivad aminoatsüül-tRNA süntetaasid (kõigile 20-le erinevale aminohappele on rakus vähemalt üks spetsiifiline aminoatsüül-tRNA süntetaas) aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMP-ga seondunud aminohape ja eraldub pürofosfaat. Seejärel seotakse aminohape tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA (näit. alaniiniga aktiveeritud tRNA on alanüül-tRNA Ala) ja eraldub AMP. Iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA-süntetaas tunneb ära teatud aminohappele vastavaid tRNA molekule.
Samas on 5S rRNA geenid jaotunud ühtlaselt erinevatesse kromosoomidesse. Ka bakterite rRNA geene on mitu koopiat. E. coli rakkudes on neid 7 koopiat. tRNA molekulid Aminohape seotakse tRNA molekuli 3´-hüdroksüülrühma külge aminohappe karboksüülrühma kaudu. Vastavat protsessi nimetatakse tRNA aktiveerimiseks e. aminohappega laadimiseks ning see toimub kahe-etapiliselt. Esmalt aktiveerivad aminoatsüül-tRNA süntetaasid (kõigile 20-le erinevale aminohappele on rakus vähemalt üks spetsiifiline aminoatsüül-tRNA süntetaas) aminohapped, kasutades selleks ATP energiat: saadakse AMP-ga seondunud aminohape ja eraldub pürofosfaat. Seejärel seotakse aminohape tRNA molekuliga, moodustub aminoatsüül-tRNA (näit. alaniiniga aktiveeritud tRNA on alanüül-tRNA Ala) ja eraldub AMP. Iga spetsiifiline aminoatsüül-tRNA-süntetaas tunneb ära teatud aminohappele vastavaid tRNA molekule.
annaabi.ee 
