Geneetika kordamisküsimused (0)

Q: Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis?

Vastus leiad õppematerjalist: Geneetika kordamisküsimused

Q: Mida näitab see kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 06?

Vastus leiad õppematerjalist: Geneetika kordamisküsimused

Q: Mis on geenide aheldatus?

Vastus leiad õppematerjalist: Geneetika kordamisküsimused

Q: Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil?

Vastus leiad õppematerjalist: Geneetika kordamisküsimused

Q: Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid?

Vastus leiad õppematerjalist: Geneetika kordamisküsimused

Q: Millal toimub ristsiire?

Vastus leiad õppematerjalist: Geneetika kordamisküsimused

Q: Mis on paigalhoidvad" balancer kromosoomid?

Vastus leiad õppematerjalist: Geneetika kordamisküsimused

Q: Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Geneetika kordamisküsimused

Q: Mis funktsioon on eukarüootsetes kromosoomides tsentromeeridel ja telomeeridel?

Vastus leiad õppematerjalist: Geneetika kordamisküsimused

Q: Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist?

Vastus leiad õppematerjalist: Geneetika kordamisküsimused

Tartu Ülikool - Bioloogia - Geneetika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis?
Mida näitab see kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 06?
Mis on geenide aheldatus?
Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil?
Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid?
Millal toimub ristsiire?
Mis on paigalhoidvad" balancer kromosoomid?
Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks?
Mis funktsioon on eukarüootsetes kromosoomides tsentromeeridel ja telomeeridel?
Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist?
Mis on supressor-tRNA?

Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis.
Isaduse, kurjategijate tuvastamine: VNTR- Variable Number of Tandem Repeats , Meditsiinis:
* geenmutatsioonid
* geeniteraapia
* molekulaarne diagnostika
* Vähialased uuringud
2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine . Spordi- ja tõuaretus, GMO. Transgeensed taimed: Suurenenud vastupanuvõime kahjuritele, Viljade säilivusaja pikenemine ( tomat ), “kuldne riis ” toodab β- karoteeni . Transgeensed mikroorganismid : Inimese kasvuhormooni ja insuliini tööstuslik tootmine
3. Geneetika väärkasutused.
Eugeenika . ebasoovitavate isikute steriliseerimine , migratsioonipoliitika, juutide hävitamine natsistliku Saksamaa poolt.

Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi.
Eukarüoodil on prokarüoodist mitukümmend korda suurem genoom , DNA on kaheaheline ja lineaarne, kromosoome on mitu ja need on valkude abil tihedalt kokku pakitud, paikneb membraaniga ümbritsetud tuumas. Bakteril kaheaheline ja enamasti rõngaks keerdunud kromosoom , paikneb nukleosoomina rakus.

Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel.
Mitoosi teel jagunenud tütarrakud on emarakuga geneetiliselt identsed. Nii emarakk kui ka tütarrakud on diploidsed (2n), mis tähendab seda, et iga kromosoomitüüp on esindatud kahes korduses, homoloogiliste kromosoomide paaridena . Rakkude meioosi teel jagunemisel moodustuvad sugurakud , mis on oma kromosoomselt koostiselt haploidsed (n), sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide paaridest ainult ühte kromosoomi.

Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid .
Meioosis toimub kaks rakujagunemist. Meioos I – redutseeriv jagunemine. Homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel ja lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. Meioos II – võrdväärne jagunemine. Tütarkromatiidid jaotuvad tütarrakkudesse nii nagu mitoosis. Meioos I profaasis toimub homoloogiliste kromos. ristsiire . Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse. Selle tulemusena võib seemne- või munarakku sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Downi sündroom, viljatus .

Mendeli poolt avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel.
Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus – erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid.
Mendeli II seadus e. lahknemise seadus – heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas F2 toimub geneetiline lahknemine , nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid.
Dihübriidne ristamine – Mendeli III seadus - Erinevad alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult.

Geenide alleelne varieeruvus ja mõju fenotüübile: semidominantsus, kodominantsus, mitmealleelsus .
Semidominantsus – F1 põlvkonnas avaldub vahepealne tunnus, dominantne alleel avaldub heterosügootides nõrgemini (lõvilõua sordid ).
Kodominantsus - alleelid avalduvad teineteisest sõltumatult (inimese vererakud võivad toota nii M kui N antigeene korraga).
Mitmealleelsus: homosügootses olekus on igal alleelil kindel toime (jänese karvavärv, ABO veresüst).

Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks.
Kromosoommutatsioonid – suuremad ümberkorraldused kromosoomides ja muutused nende arvus
Punktmutatsioonid – muutused polüpeptiide kodeerivates geenides ja neid reguleerivates alades.
Nähtavad mutatsioonid – muudavad fenotüüpi
Steriilsed mutatsioonid – ei võimalda mutatsiooni kandvatel isenditel järglasi saada
Letaalsed mutatsioonid – ei arene elujõulist organismi
Retsessiivne amorfne, funktsiooni kaotanud alleel – vajalikku valku ei sünteesita, tugev fenotüübiline efekt
Retsessiivne hüpomorfne alleel, kus polüpeptiidi funktsioon osaliselt säilib
Dominantne neomorfne, uue funktsiooniga alleel – uute omadustega polüpeptiid, mis põhjustab uue, mutantse fenotüübi.
Ristamisse võetav testertüvi on homosügootne teatava geeni retsessiivse alleeli suhtes.
Kaks mutatsiooni on sama geeni alleelid, kui hübriidide fenotüüp on mutantne
Metsiktüüpi fenotüübi puhul on mutatsioonid erinevates geenides

Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid. Mõisted penetrantsus ja ekspressiivsus.
Keskkonna mõju: Fenüülketonuuriat saab ravida dieediga, kus toidus on fenüülalaniini vähe
Temperatuuritundlikkus äädikakärbse shibire mutantidel.
Hõberebase karva pigmenti määrav alleel on temperatuuri-tundlik.
Kiilaspäisust põhjustav alleel avaldub meestel ka heterosügootses olekus, naistel vähesel määral ainult homosügootses olekus. Alleeli avaldumismäär sõltub testosterooni tasemest
Penetrantsus – sagedus protsentides, millega mingi genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis (sõltub nii geneetilisest taustast kui ka elukeskkonnast).
Ekspressiivsus kirjeldab geeni fenotüübilise avaldumise taset. Mutatsioon lobe mõjutab äädikakärbsel silmakuju ja suurust .

Mõisted epistaas ja pleiotroopsus. Tooge mõni näide.
Epistaas – ühe geeni tõkestav, varjutav toime teise geeni avaldumisele. – suvikõrvit on roheline, kui retsessiivsed alleelid c ja g on mõlemad homosügootsed.
Pleiotroopsus – üks geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid.

Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis?
Komplekssete tunnuste puhul ilmneb pidev fenotüübiline varieeruvus. Pidev fenotüübiline varieeruvus ilmneb näiteks inimeste nahavärvuses.

Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve.

Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,6?

Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile.

Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega.

Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast.

Suguliitelised geenid ja nende avaldumine inimesel. Tooge näide.

Soomääramine erinevatel organismidel.

Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel imetajatel ja äädikakärbsel?

Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid.

Inimese karüotüüp ja karüogramm.

Polüploidsus ja selle fenotüübilised efektid .

Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide.

Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused.

Aneuploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Tooge näide.

Muutused kromosoomide struktuuris: deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid ja nende ümberkorralduste fenotüübiline efekt.

Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide avaldumisele.

Mis on geenide aheldatus? Tooge näide.

Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel.

Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage.

Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil?

Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel.
Esneb suguta pungumine ja suguline paljunemine. Kui kaks sobivat haploidset rakku kohtuvad, toimub viljastumine ja moodustud diploidne sügoot. Meioosi teel moodustub neli haploidset spoori, mis jäävad askusesse ehk kotti .

Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid ? Et vahetult enne on toimunud homoloogiliste kromosoomide ristsiire.

Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. Meioos 1. Profaasi pahüteemas.

Geenide kaardistamine Neurospora crassa askuste analüüsil.

Mis on „paigalhoidvad“ (balancer) kromosoomid? Paigalhoidvate kromosoomide kasutamine geenide asukoha määramiseks kromosoomides.

Geenide kaardistamise meetodid, mis põhinevad somaatiliste rakkude hübridiseerimisel.

Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil.

Geenide kaardistamine deletsioone ja duplikatsioone sisaldavate kromosoomide abil.

Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks ?

Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni.

Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. DNA koosneb desoksüriboosist, nuklotiidist ja fosfaatjäägist, nukleotiidiseks on adeniin, guaniin , tsütosiin, tümidiin. RNA koosneb riboosist ja tümidiini asemel on uratsiil .

Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. DNA ahelas paarduvad alati A-T kahe h-sidemega ning G-C 3-h-sidemega. Seega kaks ahelat on omavahel koos nii, et üks on suunaga 5’-3’ ja teine 3’-5’.

Bakterikromosoomi struktuur. Bakteril on kaheahelaline rõngaskromosoom, mis võib olla superspitaliseerunud, et vähem ruumi võtta.

Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur. Kromosoomidel on mitu kokkupakkimise struktuuri. Esimene on ....

Mis funktsioon on eukarüootsetes kromosoomides tsentromeeridel ja telomeeridel? Tsentromeerid hoiavad tütarkromatiide pärast replikatsiooni koos ja sinna kinnituvad valgud , mis viivad tütarkromatiidid jaguneva raku vastaspooltele. Telomeerid kaitsevad kromosoome lagundamise eest, kokkukleepumise eest ja geneetilise materjali kadumise eest replikatsiooni käigus.

Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. Suund on

DNA replikatsiooni kolm mudelit – konservatiivne , dispersiivne ja semikonservatiivne. Milline neist mudelitest leidis eksperimentaalselt kinnitust?

DNA replikatsiooni initsiatsiooni mehhanism .

Erinevate DNA polümeraaside funktsioonid bakterites . Mis mehhanismidega on tagatud DNA replikatsiooni täpsus?

DNA replikatsioon juhtivalt ja mahajäävalt ahelalt.

Võrrelge bakteri ja eukarüoodi kromosoomide replikatsiooni. Bakteritel algab ühest kohast korrast ( oriC ) ja liigub mõlemas suunas. Eukarüoodil algab mitmest kohast korraga.

DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul seda on kirjeldatud?

Molekulaarbioloogia põhidogma – translatsioon ja replikatsioon, geneetiline informatsioon liigub DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule.

RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid.

Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist?

Võrrelge prokarüootset ja eukarüootset transkriptsiooni initsiatsiooni.

Transkriptsiooni elongatsioon ja terminatsioon.

Võrrelge eukarüootsete ja prokarüootsete geenide struktuuri. Eukarüootse RNA transkriptsioonijärgne modifikatsioon .

Intronite kõrvaldamine splaissingu teel.

mRNA molekulis asuva geneetilise informatsiooni muutmine – RNA editing.

Transkriptsiooni ja translatsiooni toimumise aeg ja koht bakterites ja eukarüootides. Bakterites samaaegselt ja ühes kohas, Eukarüoodil transkriptsioon tuumas, translatsioon hiljem tsütoplasmas.

Ribosoomide ehitus prokarüootses ja eukarüootses rakus.
Prokarüootides 3-5 subühikust ja üle 50 erinevast ribosoomivalgust.
Prokarüootides – suurest ja väiksest subühikust, kokku 70S. 30S(21 valku ja 16SrRNA)+50S (31 valku ja ...) erinevat valku) (sedimentatsiooni koefitsent )
Eukarüoodis - 80S = 60S (49 valku ja 3 rRNAd 5, 5,8 ja 28rRNA) + 40S (33 valku ja 18S RNA).

tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. Aminohape aktiveeritakse aminoatsüül-tRNA süntetaasiga, (20tk) kasutades ATPd. Järgmiseks seotakse aminohappe t-RNAle, eraldub AMP. Õige aminohappe lülitumine translatsioonil on tagatud tRNA spetsiifilisuse ja koodon -antikoodoni intraktsiooni poolt, mitte aminohappe poolt. Koodon- antikoodon paardumine . tRNA saab valgusünteesil seondada 3 kohta – A-, P ja E- sait asuvad suures subühikus. Esimesena seondutakse A-saiti, siis P-saiti, siis E-saiti.

Võrrelge translatsiooni initsiatsiooni bakterites ja eukarüootses rakus.
Bakterites – kontrollitakse valgusünteesi taset sellega. Osalevad ribosoomi 30S subühik, mRNA, spetsiaalne initsiaator -tRNA, kolm initsiatsioonifaktorit (IF1, IF2, IF3) ja GTP kolekul. Enne translatsiooni on ribosoomid jaotunud kaheks sübühikuks. Olulist rolli mängib mRNA 5’ ots, mis seondub ribosoomi väikses SUs 16S rRNAga. See ala, kus mRNA ja 16S rRNA seonduvad nim RBSiks –ribosime binding site. Kõige täpsemini sobituvad täiesti komplementaarsed järjestused. Mida sarnasem järjestus, seda kiiremini seondub ja täpsem on translatsiooni initsiatsioon. Teine oluline regulatsiooni mehhanism on – RBSi kättesaadavus ribosoomidele. Kui mRNA moodustunud sekundaarstruktuur, siis pole sait vaba. Siin on oluline roll teistel miRNAdel ja valkudel, mis võivad mRNAga seonduda ja selle konformatsiooni muuta. Initsiatsiooni koodoniks AUG, harva ka GUG.
Ribosoomi 30S subühik ja mRNA moodustavad kompleksi IF3 juuresolekul. Metionüül-tRNAfMet interakteerub initsiatsiooni-faktoriga IF-2. Täielik initsiatsioonikompleks moodustub metionüül-tRNAfMet/IF-2 ning mRNA/30S subühik/IF-3 komplekside kombineerumisel IF-1 ja GTP juuresolekul. Enne 50S subühiku lisandumist vabaneb IF-3. 50S subühiku liitumisel 30S subühikuga tarbitakse GTP energiat ning kompleksist vabanevad IF-1, IF-2 ja GDP. Seejärel liigub metionüül-tRNAfMet ribosoomi peptidüül-saiti (P-saiti), olles seondunud antikoodoniga initsiaatorkoodonile AUG mRNA molekulil
Kui metionüül-tRNAfMet on jõudnud P-saiti, on mRNA-s AUG kõrval asuv koodon ribosoomi A-saidis valmis vastu võtma aminoatsüül-tRNA molekuli, mis sisaldab sellele koodonile vastavat antikoodonit.
Eukarüootides on translatsiooni initsiatsioon võrreldes bakterites toimuvaga komplekssem ja seda eeskätt initsiatsioonifaktorite rohkuse tõttu. Kaks erinevust võrreldes bakteritega:
(1) Polüpeptiidahelasse esimesena lülitatava metioniini aminorühm ei ole blokeeritud formüülrühmaga;
(2) Initsiatsioonikompleks moodustub mRNA 5´-otsaga
Spetsiifiline valk CBP (cap-binding protein ) seondub mRNA 5´-otsas oleva 7-metüülguanosiiniga ning edasi skanneerib initsiatsioonikompleks mRNA-d kuni esimese AUG koodonini. Enamasti algab eukarüootides translatsioon esimeselt AUG koodonilt

Kirjeldage translatsiooni elongatsiooniprotsessi.
1) Aminoatsüül-tRNA seondub ribosoomi A-saiti, paardudes antikoodonjärjestuse kaudu parasjagu
A-saidis asuva koodonjärjestusega mRNA, olles assotsieerunud elongatsioonifaktoriga EF-Tu, mis on seotud GTP-ga
(2) Peptiidsideme moodustumine ribosoomi A-saidis asuva aminoatsüül-tRNA aminorühma ja
ribosoomi P-saidis asuva tRNA-ga seotud kasvava polüpeptiidahela viimase aminohappe karboksüülrühma vahel
Selle tulemusena vabaneb kasvav polüpeptiidahel tRNA-st P-saidis ja seotakse kovalentselt tRNA-ga, mis asub A-saidis.
Reaktsiooni katalüüsib peptidüültransferaas mille aktiivsus on tagatud ribosoomi 50S subühikus
asuva 23S rRNA molekuli poolt. Peptiidsideme moodustumiseks on vaja EF-Tu koostises oleva GTP hüdrolüüsi, vabaneb EF-Tu~GDP.
Tagasi aktiivsesse vormi viib EF-Tu~GDP elongatsioonifaktor EF-Ts: protsessi käigus hüdrolüüsitakse
jällegi üks GTP molekul ja tekib EF-Tu~GTP
(3) Ribosoomi A-saidis asuv aminoatsüül-tRNA liigub P-saiti ja enne seda P-saidis asunud tRNA, mis
ei ole enam aminohappega seotud, liigub E-saiti.
Ribosoom liigub EF-G toimel mRNA molekulil kolme nukleotiidi võrra edasi mRNA 3´-otsa suunas,
tarbides GTP energiat ning A-sait jääb vabaks, seondumaks järgmise aminoatsüül-tRNA molekuliga

Kirjeldage translatsiooni terminatsiooniprotsessi.
Translatsioon termineerub, kui terminatsioonifaktorid tunnevad A-saidis ära stop koodonid . Bakteris RF1 – UAA ja UAG koodonid, RF2 – UAA ja UGA. Eukarüootides on ainult eRF, mis tunneb ära kõiki 3 koodonit .
A-saiti sisenenud RF muudab peptidüültransferaasi aktiivsust ja peptidüültransferaas lisab polüpeptiidahela viimase aminohappe karboksüülrühmale vee molekuli
Vabaneb valmis polüpeptiidahel P-saidis asuvalt tRNA molekulilt ning vaba tRNA liigub ribosoomi E-saiti. Translatsiooni terminatsiooniprotsess lõpeb mRNA vabanemisega ribosoomilt ja ribosoomi jaotumisega kaheks alaosaks.

Geneetiline kood ja selle omadused.
Geneetiline kood põhineb nukleotiidide tripletitel, kolm nukleotiidi määravad ära ühe aminohappe polüpeptiidis. Geneetiline kood ei ole kattuv . Geneetiline kood on komavaba, kõik mRNA-s asuvad koodonid loetakse translatsioonil järjest, ühes lugemisraamis ( reading frame ). Geneetiline kood on degenereerunud e. kõdunud: peaaegu kõigile aminohapetele vastab enam kui üks koodon. Geneetiline kood on seaduspärane. Geneetilisse koodi kuuluvad spetsiifilised koodonid, mis on signaaliks translatsiooni initsiatsioonile ja terminatsioonile. Geneetiline kood on (v.a. mõned erinevused mitokondrites) universaalne kõigile elusorganismidele.

Koodon-antikoodon paardumine, selle täpsus. Mis on supressor-tRNA?
Koodan – mRNA kolme nukleotiidine triplet, antikoodon – tRNA kolmenukleotiidne järjestus, mis vastab mRNA tripletile komplementaarse paardumisele. Koodon – tRNA interaktsioonid. tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNA-s asuva koodonjärjestusega koodoni kahe esimese nukleotiidi osas väga täpselt, vastavuses lämmastikaluste komplementaarsuse põhimõttele. Koodoni kolmandas positsioonis asuva nukleotiidiga paardumine on ebatäpne, mistõttu seda saiti koodonis nimetatakse lõdvaks (ingl. k. wobble)

Mutatsioonisagedust mõjutavad tegurid.

Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Mutatsioonitekke juhuslikkust tõendavad katsed.

Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides.

Punktmutatsioonid: transitsioonid, transversioonid ja raaminihkemutatsioonid. Kuidas mõjutavad erinevat tüüpi punktmutatsioonid geeni poolt kodeeritud polüpeptiidi funktsiooni?

Ames ´i test kemikaalide mutageensuse uurimiseks.

Põhilised DNA reparatsioonimehhanismid rakkudes.

SOS vastus bakterites.

Ristsiirde toimumise mehhanism Holliday mudeli põhjal.

Komplementatsioonitesti rakendus , selle erinevus rekombinatsioonitestist. Komplementatsioonitesti piirangud.

Komplekssed seosed geenide ja polüpeptiidide vahel: alternatiivne splaissing, immuunvastuse kujunemise geneetiline taust.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaiako Õppematerjali autor

kromosoom koodon kromosoomid alleel translatsioon geenid sait initsiatsioon mutatsioonid molekul replikatsioon subühik antikoodon subühiku bakterites rrna

Sarnased õppematerjalid

doc

Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013

ja tuvastamine Meditsiin Geeniteraapia haigust tekitav geen on isoleeritud, teatakse selle geeni poolt kodeeritud valkude biokeemilisi funktsioone organismis. Geenidefekt kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige rakkudesse. Molekulaarne diagnostika võimalik tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene, siis toimub ravi või hooldus selle põhjal. Eriti oluline on sünnieelne diagnostika. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Sordiaretus põllumajanduses mais(viljakam), nisu (stressikindel), tomatid (suurus, värvus, kuju), koduloomade tõuaretus (rohkem piima või liha). Kunstlik seemendamine. Transgeensed organismid: · soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine taimedel ja loomadel nt Bacillus thuringiensis genoomis geen, mis kodeerib putukatele toksilist valku,

Geneetika

docx

Geneetika I kordamisküsimused 2016

1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Meditsiinis: haiguste diagnoosimine, haiguste ravimine geeniteraapiaga, vähiuuringud, ravimite tootmine GM-organismide abil Kohtumeditsiinis: isiku tuvastamine, isadustest 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses rakendadakse geneetika teadmisi taimesortide ja loomatõugude aretuses. Transgeensed taimed on suuremad, viljakamad, vastupidavamad, säilivad paremini jne. Transgeenseid loomi on loodud ravimite tootmiseks – nt. kasvuhormooni tootev piimalehm. Transgeensed bakterid toodavad insuliini. Kloonimiseks võetakse somaatiline rakk ja siirdatakse see munarakku, millest on tuum eemaldatud. Tekib doonoriga geneetiliselt identne isend. Kloonimist rakendatakse lemmikloomade paljundamiseks – see on suur äri

Geneetika

doc

Geneetika I kordamisküsimused

1. kasutatakse geneetikat isikute tuvastamisel (DNA sõrmejäljed) – mittekodeerivas DNA järjestuses on erinevused (kordusjärjestused), mis on igal inimesel erineva pikkusega. Lisaks leiab geneetika kasutust geenmutatsioonide uurimisel, mis põhjustavad haigusi – tsüstiline fibroos (kahjustab organite epideelrakkude ioonkanaleid ning tekib limakiht + põletik), Huntingtoni tõbi (neuronid hakavad surema liigutuste kehvenev koordineerimine), fragiilne X (tugev alaareng), Alzheimeri tõbi (ei ole alati seotud geenmutatsioonidega; ilmneb dementsus ja haige ei tunne enam inimesi ära), rinnavähk + südame veresoonkonna haigused (2 geeni –

Geneetika

doc

Geneetika I kordamisküsimused

inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene millist ravi, hooldust patsient vajab. Meie käitumine, isiksuse omadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. N: alkoholism, skisofreenia on geneetilise eelsoodumusega. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Põllumajanduses muundatud köögi- ja teravili, koduloomade tõuaretus, taimed kahjurite kindlaks. Kloonimine lammas Dolly `97, inimkloon. Paljudes riikides keelatud. 2. Geneetika väärkasutused. Eugeenika (kunstlik valik) heade tunnustega (kõrge intelligentsus, tugev tervis) vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega (madal intelligentsus, vaimsed haigused, alkoholism) vanematel aga takistada. 20-nda sajandi I poolel paljudes maades.N: USA-s steriliseeriti indiviidid, keda peeti idiootideks või kriminaalideks. Julmeim: juutide, mustlaste jt rahvaste massiline hävitamine natsistlikul Saksamaal

Geneetika

doc

Geneetika I kordamisküsimused

Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haigusttekitavaid mutantseid geene, mis aitab otsustada täpsemalt, millist ravi ja hooldust patsient vajab. Samuti aitab sünnieelne diagnostika (eriti kui perekonnas on mõnele geneetilisele haigusele eelsoodumusi) ära hoida (vanematele antakse otsustada) muidu tugevate surmaga lõppevate mutatsioonidega laste sündi. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses on geneetikal suur roll sordiaretuses. Geneetikal põhinev teadlik sordiaretus sai alguse küll alles 20- sajandil, kuid sordiaretuse kui sellisega on tegeletud juba ammu. Esimesed looduslikest erinenud nisusordid pärinevad juba 7000-10000 tagusest ajast. Ka karjaloomade tõuaretus on põllumajanduses väga levinud, nt et saada lihakamaid ja piima tootvamaid isendeid.

Geneetika

doc

Geneetika I kordamisküsimused

1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isikute tuvastamine: DNA fingerprinting. Nt kurjategijate, aga ka katastroofiohvrite tuvastamine. Isadustestid. Meditsiinis: geenmutatsioonid, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika (ka nt Downi sündroomiga lapsest loobumine), vähialased uuringud. Tänu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnostikale (+ ravi arenenud). DNA analüüsimise tulemusel mutantsete geenide ja seega võimalike haiguste tõenäosuse tuvastamine. Nt Huntingtoni tõbi, Alzheimer, naistel rinnavähki soodustava BRCA1 ja BRCA2 analüüsid rinnavähi ennetamiseks. + vähirakkude uurimine tõhusama vähiravi väljatöötamiseks. Lisaks ravieesmärgid: diabeetikutele bakterirakkude kaudu insuliini tootmine.

Psühholoogia

doc

Geneetika I eksami kordamisküsimused

sünnieelne diagnostika Ka vähk on sisuliselt geneetiline haigus. Seda põhjustavad mutatsioonid rakkude jagunemist ja diferentseerumist kontrollivates geenides. Kui need mutatsioonid som. rakkudes kuhjuvad, siis muutuvad normaalsed rakud vähirakkudeks. Mõndade vähktõbede korral on ka geneetiline eelsoodumusd (mut. päranduvad sugurakkude kaudu). 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. · Sordi- ja tõuaretusega on tegeletud läbi aegade, ehkki teadlik geneetikale toetuv aretustöö algas 20. sajandil. (Esimesed nisusordid pärinevad ajast 7000-10000 aastat tagasi. Sordiaretusega saadud hübriidne mais on 250% saagikam, kui algne. Loomade aretamisel kasutati heade omadustega isendite paljundamist nt kunstliku seemendamise puhul

Geneetika

docx

Geneetika I vastused

GENEETIKA I KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. MEDITSIIN Geneetilised uuringud on alati olnud suures ulatuses seotud meditsiiniga ja nende eesmärgiks on olnud meditsiiniprobleemide lahendamine. Need uuringud on võimaldanud leida viise võitluses nakkushaigustega ning kindlaks teha geene, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Geneetikute töö tulemuseks on ka efektiivselt töötavad vaktsiinid. 1

Geneetika

Rohkem sarnaseid