Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geneetiline kood ja valgu süntees (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
GENEETILINE KOOD, AMINOHAPETE AKTIVEERIMINE, VALGU SÜNTEES ( TRANSLATSIOON )
1. a. Koodon = koodsõna – mRNA ahela nukleotiidikolmikud ehk tripletid
b. AntikoodonDNA ja tRNA ahela komplementaarsed nukleotiidikolmikud.
c. Geneetilise koodi degeneratiivsusüks aminohape võib olla kodeeritud rohkem kui ühe koodoniga va. Trp ja Met.
d. Geneetilise koodi kattumatus – koodonisse kuuluvad nukleotiidid moodustavad komplekti, mida on translatsiooni staadiumis vaid üks kord.
e. RibosoomMolekulaarsed kompleksid , koosnevad mRNA-st ja valgust. Formeeruvad kahest subühikust: suurest ja väikesest. Leiduvad rakkude tsütoplasmas, mitokondrite maatriksis, kloroplastide stroomas . Toimivad rakusiseste valgu sünteesi tsentritena.
f. Aminoatsüül-tRNA – tRNA koos amonohappega.
2. Geneetiline kood- mRNA ahelas olevate nukleotiidikolmikute ja neile vastavate aminohapete loetelu .
a. Koodonite üldarv = 64, tripletne sellepärast, et tuleb kodeerida 20 amonohapet (42 = 16 ei oleks piisav, aga 43 = 64>20)
b. Aminohappetid kodeerivate koodonite arv = 61
c. Ülejäänud 3 on nonsenss või stoppkoodonid.
3. a. Geneetilise koodi pidevus – aluste järjestust loetakse fikseeritud lähtepunktist ning see on pidev (ei ole punkteeritud).
Kattumatus - koodonisse kuuluvad nukleotiidid moodustavad komplekti, mida on translatsiooni staadiumis vaid üks kord.
Degenereeritus - üks aminohape võib olla kodeeritud rohkem kui ühe koodoniga va. Trp ja Met.
b. Crick`i võnkehüpoteesi olemus ja roll – esimene alus antikoodonis, mis vastab koodoni kolmandale alusele on nn võnkuvas asendis, st üks antikoodon on võimeline ära tundma rohkem kui ühe koodoni
Koodoni kaks esimest alust moodustavad alati tugeva Watson -Crick`i aluspaari (A paardub U-ga ja G C-ga) tRNA antikoodoni teise ja kolmanda alusega ning omavad määravat rolli koodonspetsiifilisuse tagamisel . Antikoodoni esimene alus (nn võnkuv alus), mis paardub lõdvemalt koodoni kolmanda alusega, määrab ära koodonite arvu, mida see tRNA ära tunneb. Kui ühte amonihapet kodeerivates koodonites on erinevus esimese kahe aluse osas, siis on neil erinevad tRNA-d.
Võnkumise bioloogiline roll: tRNA dissotsiatsioon ja valgu süntees mRNA-lt on kiirem.
RNA ehituse geomeetriast tulenevalt on RNA A vormis kaksikheeliksis G-nukleotiidil võimalik paarduda lisaks C’le ka U’ga. Selline paardumine saab stabiilselt toimuda teatud konformatsioonilise vabaduse olemasolu korral. G-U paardumiseks vajalik struktuurne vabadus on olemas koodon-antikoodon paardumisel koodoni kolmandas positsioonis (vastab antikoodoni esimesele tähele). Koodoni kolmanda positsiooni suuremat vabadust paardumisel nimetatakse “wobble” reegliks (wobble - ingl. k. võnkuma, võbisema). Vastavalt “wobble” reeglile võib koodoni kolmandas positsioonis toimuda G-C ja G-U paardumine võrdse eduga st. nii kooodoni kolmandas positsioonis kui antikoodoni esimeses positsioonis olev G võib paarduda C või U’ga. Seega suudab tRNA, mille antikoodoni 1. positsioonis on G dekodeerida (ribosoomide abil transleerida e. lülitada koodonile vastav aminohape valguahelasse) koodoneid, mille kaks esimest tähte on samad ja kolmandaks on pürimidiin (C või U), teine tRNA, mille antikoodoni esimene täht on U suudab dekodeerida koodoneid, mille kolmandas positsioonis on puriin (G või A). Siit järeldub, et iga tRNA suudab dekodeerida kahte koodonit juhul kui tema antikoodoni esimeses positsioonis on G või U. Tõepoolest, enamusel tRNA’dest ongi esimeses positsioonis kas G või U. “Wobble” reegel võimaldab organismidel tRNA’sid kokku hoida - 61 aminohappeid kodeeriva koodoni transleerimiseks kasutab enamus organisme alla 40 erineva tRNA molekuli. Paraku on siin ka erandid - metioniinil (Met), nagu juba öeldud, on vaid üks koodon - AUG. Met-tRNA antikoodoni esimeses positsioonis on C nukleotiid , mis paardub ainult G’ga ja seega ei ole Met-tRNA võimeline transleerima AUG’le lähimat koodonit AUA, mis vastab isoleutsiinile. Teine erand on trüptofaani (Trp) tRNA, millel samuti antikoodoni esimeses positsioonis C. Siiski toimub trüptofaani lülitamine tema koodonile (UGG) lähedase, stop-koodoni (UGA) kohal suurema sagedusega kui teiste stop-koodonite kohale aminohappe lülitumine.
4. Tekib 2 vesiniksidet, vt joonis loeng 28 slaid 20.
5. Õige lugemisraami identifitseerimisel alustatakse lugemist AUG initsiaatorkoodonist.
1. lugemisraami puhul saab kodeerida aminohappeid:
ACC AUC UCG AGA vastavalt treoniin, isoleutsiin, seriin , arginiin .
2. lugemisraam (raami nihe ühe aluse võrra)
CCA UCU CGA GAG vastavalt proliin, seriin, arginiin, glutamaat.
3. lugemisraam (raami nihe kahe aluse võrra)
CAU CUC GAG AGU vastavalt histidiin , leutsiin , glutamaat, seriin.
6. tRNA nukleotiidid on nummerdatud ühtse nomenklatuuri alusel, esimene nukleotiid on 5’ otsas, antikoodoni moodustavad nukleotiidid 34, 35, 36 ja 3’ otsa konserveerunud järjestus CCA kannab numbreid 74-76 olenemata sellest mitu nukleotiidi konkreetses tRNA molekulis on, sinna seotakse estersidemega aminohape . Joonis vaata loeng 15, slaid 42.
Aminohapped seostuvad tRNA molekuli 3` OH otsa estersidemega, mis moodustub aminohappe karboksüülrühma ja tRNA terminaalse riboosi 3` OH vahel.
tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa (õlga) ja 4 üksikahelalist piirkonda (3 lingu e. aasa ja 4 paardumata nukleotiidi 3’ otsas), mis paiknevad vastavate õlgade otstes. tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa e. õlg kannab nime aktseptoorne õlg (acceptor arm). Viimase pikendus on üheahelaline osa 3’ otsas, millele liidetakse aminohape.  
Konkreetse tRNA funktsiooni määrab peamiselt antikoodon, aga ka teised silmused (lingud)
7. Aminoatsüül-tRNA süntetaaside ülesanded:
  • Aktiveerivad aminohappeid liitmiseks peptiidahelasse
  • Täidavad informatsioonilünga koodoni ja aminohappe vahel.
  • Vastutavad selle eest, et õige aminohape liidetakse vastavale tRNA-le.

Aminohappe liitmine tRNA molekulile toimub kaheastmelise reaktsioonina. Kõigepealt seonduvad süntetaasiga aminohape ja ATP molekul , mis ensüümi pinnal moodustavad aminoatsüül-adenülaadi (aminohappe karboksüülrühma hapnik reageerib ATP  -fosfaadiga. Aminoatsüül-adenülaadis on aminohape aktiveeritud karboksüülrühma kaudu. Teise etapina toimub estersideme süntees aminohappe karboksüülrühma ja tRNA 3’-terminaalse riboosi 2’ või 3’ süsiniku vahel ja vabaneb AMP. Seega jääb aminohape seotuks tRNA 3’ terminaalse riboosiga estersideme abil. Aminoatsüleerimise reaktsiooni mõlemad etapid on pöörduvad, süntetaas võib aminoatsüül-tRNA’st ja AMP’st pürofosfaadi manulusel sünteesida ATP’d, kusjuures vabanevad aminohape ja tRNA.
tRNA aminoatsüleerimisreaktsiooni võrrand:
1. E + aa + ATP  E.ATP.aa  E.AMP-aa + PP
2. E.AMP-aa + tRNA  E.AMP-aa.tRNA  E.aa-tRNA + AMP  E+ aa-tRNA,
kus E on aminoatsüül-tRNA süntetaas, aa on aminohape, AMP-aa on aminoatsüül-adenülaat, . tähistab mittekovalentset kompleksi ja “-“ tähistab kovalentset keemilist sidet.
8. Ribosoom
  • Keemiline koostis:
    Koosnevad rRNA-st ja valkudest, mis moodustavad suure ja väikese subühiku.
  • struktuur ja geomeetriline vorm:
    koosneb kahest subühikust – suurest, mida läbib tunnel ja väikesest, erisatakse A, P ja E saite.
    Ribosoomi subühikud on omavahel seotud kahest kohast ja subühikute vahele jääb põhiline aktiivtsenter, mis moodustab tRNA’de sidumiskohad. Ribosoomis on kolm tRNA sidumispiirkonda, mida nimetatakse tRNA sidumis-saitideks. Saidid on nimetatud vastavalt tRNA liigile, mis põhiliselt seondub vastava ribosoomi piirkonnaga kuigi nagu kohe näeme, võivad A- ja P-saidid siduda mitut erinevat tRNA liiki.
    A-saiti seondub aminoatsüül-tRNA (millest ka nimi). Samas kohas toimub ka aa-tRNA’de valik mRNA koodoni alusel. A-saidis olev aa-tRNA reageerib ribosoomis peptidüül-tRNA’ga, mille tulemusena moodustub peptiidside. Peale peptiidsideme sünteesi asub A saidis värskeltsünteesitud peptidüül-tRNA. A- sait paikneb nii väiksemal kui suuremal subühikul.
    P-saiti seondub peptidüül-tRNA. Saidi nimetus tulebki peptidüül-tRNA järgi. Peale peptiidsideme moodustumist, kui kasvav peptiidahel kantakse ribosoomis peptidüül-tRNA’lt A-saidis asuvale aa-tRNA’le jääb ribosoomi P-saiti alles deatsüleeritud tRNA (lihtsalt tRNA, mille 3’ otsas on vaba hüdroksüülrühm). P-sait paikneb samuti mõlemal ribosoomi subühikul.
    E-sait on deatsüleeritud tRNA spetsiifiline. Peale seda kui P-saidis tekkis deatsüül- tRNA liiguvad tRNA’d koos mRNA’ga ribosoomis ühe koodoni võrra edasi ja deatsüül-tRNA satub E-saiti. E-sait on saanud oma nime selle järgi, et selle koha kaudu väljub ribosoomist deatsüül-tRNA et minna “uuele ringile ”. E-sait ei ole võimeline siduma ei aa-tRNA’d ega peptidüül-tRNA’d. E-sait asub põhiliselt ribosoomi suuremal subühikul.
    Nii A- kui P-saidis toimub tRNA antikoodoni paardumine mRNA koodoniga. Kui tRNA liigub E-saiti siis jääb koodon-antikoodon seos ilmselt ajutiselt alles aga katkeb enne tRNA lahkumist ribosoomist. Seepärast tehakse mõnede autorite poolt vahet kahe erineva E-saidi oleku vahel. Kui ribosoomi saite vaadata tRNA liigi järgi, siis aa-tRNA seondub ainult A-saiti, peptidüül-tRNA võib asuda nii A- kui P-saidis ja deatsüül-tRNA võib asuda nii P- kui E-saidis.
  • roll valgu sünteesi protsessis.
    • Liiguvad pikki mRNA ahelat , dešifreerides nukleotiidide järjestust.
    • Toovad mRNA juurde vastavate aminohapetega „laetud” tRNA molekulid.
    • Katalüüsivad peptiidsidemete teket aminohapete vahel kasutades ATP või GTP keemilist energiat.

    9. Valkude sünteesi protsess hõlmab eukarüootsetel rakkudel järgmisi organelle ja kompartemente:

    10. Translatsiooni etapid:
    • Initsieerimine – sisaldab mRNA ja initsiaatori aminoatsüül-tRNA sidumist ribosoomi väikesele subühikule, millele järgneb seostumine suurele subühikule. Osalevad tsütoplsma valk-initsiaatorfaktorid.
    • Elongatsioon – kõikide peptiidsidemete süntees, korduv tsükkel, mille käigus aminoatsüül-tRNA-d lisanduvad ribosoom-mRNA kompleksile ning polüpeptiidahel kasvab ühe aminohappejäägi võrra. Kasutatakse ATP või GTP keemilist energiat. Osalevad tsütoplasma valgulised pikendamisfaktorid.
    • Terminatsioon – leiab aset kui jõutakse „stopp” koodonini, vabaneb polüpeptiidahel – valk. Osalevad tsütoplasma vabastusfaktorid.

    11. Eükarüootsetes organismides kodeerib üks mRNA ühe valgu sünteesi, prokarüootsetes aga mitut valku. Prokarüootides ei toimu mRNA modifitseerimist ja translatsioon ning transkriptsioon mõlemad toimuvad tsütoplasmas. Eükarüootidel toimub transkriptsioon tuumas, translatsioon ribossomis.
    12. Eükarüootidel toimub transkriptsioon tsütoplasmas, translatsioon ribossomis. Enne peab transkriptsioon tuumas lõppema ja mRNA tuleb toimetada ribosoomi, et saaks alata translatsioon.
    13. Valkude post-translatsiooniline modifitseerimine :
    • Valkude kokku pakkimine
    • Biokeemiline modifitseerimine
    • Translokatsioon erinevatesse raku organellidesse
    • Degradatsioon proeasoomides, lüsosoomides

    14. Aminohapete aktiveerimine ja aminoatsüül.tRNA kompleksi formeerumine – amonoatsüül-tRNA süntetaas.
    Peptiidsidemete moodustumine translatsioonil – peptidüültransferaas.
    Nekleotiidide ühendamine RNA transkriptsioonil – ribosüümid ( ligaasid ).
    15. Polüsoomid koosnevad ühest mRNA molekulist ja temaga seotud ribosoomidest.
    Kindel polüsoom sünteesib sama aminohappelise järjestusega valke.
  • Geneetiline kood ja valgu süntees #1 Geneetiline kood ja valgu süntees #2 Geneetiline kood ja valgu süntees #3 Geneetiline kood ja valgu süntees #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 208 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Janka Õppematerjali autor
    Vastused küsimustele, millest koosnevad biokeemia harjutustunnid, need samad küsimused tulevad ka eksamile.Teema: geneetiline kood, valgu süntees

    Sarnased õppematerjalid

    Molekulaarbioloogia konspekt
    38
    pdf

    Molekulaarbioloogia konspekt

    katalüüsib DNA sünteesi RNA matriitsilt ja seega sai selgeks, et DNA'd sünteesitakse nii DNA kui RNA alusel. Revertaas leiti esialgu imetajate RNA viirustest (retroviirustestest), aga hiljem selgus, et see ensüüm on looduses väga laialt levinud nii eu- kui prokarüootides. Geneetilise informatsiooni ülekande kolm põhilist protsessi on: 1. Replikatsioon - päriliku materjali (mis võib olla nii DNA kui RNA) kahekordistumine. Elusorganismide geneetiline informatsioon on säilitatud kaheahelalise DNA kujul. Erandi moodustavad mõned RNA viirused, mille geneetilise materjali kandjaks on RNA. RNA viiruste puhul on replikatsioon RNA kahekordistumine. Ülejäänud organismidel on replikatsioon DNA kahekordistumine. Replikatsioon on DNA süntees. DNA süntees toimub liskas replikatsioonile veel rekombinatsiooni ja reparatsiooni käigus. Teiselt poolt on replikatsioon laiem mõiste

    Molekulaarbioloogia
    Valgu biosüntees 2012-loengute põhipunktid
    64
    docx

    “Valgu biosüntees 2012” loengute põhipunktid

     Kvantitatiivne mass-spemktromeetria valgusünteesi uurimisel Füüsikaline meetod, mis võimaldab väga täpselt määrata mingisuguste osakeste massi ja laengust (selle suhet). Nt peptiidide hulka segus. Põhineb stabiilsete isotoopidega märkimisel. Kasutatakse kahte valkude segu (standart ja uuritav). Märgitakse nt metaboolselt. Raskete ja kergete ahelate suhe, leiame keskmise. Leiame valgu suhte nendes kahes proovis. Sarnast märkimist võib teha kasutades AH keemilisi omadusi (aminorühm, millel eriline reaktsioon mingi kindla ainega, mida teistel AH pole). Ensümaatiline märkimine (karboksüterminaalse AH märkimine mingi kemikaaliga).  SILAC märkimine, pSILAC valgusünteesi dünaamikma uurimisel. SILAC Valgud märgitakse stabiilsete isotoobidega. Rakukultuuris märgitakse valgud lisades söötmele raskeid aminohappeid

    Valgu biosüntees
    Molekulaarbioloogia
    194
    docx

    Molekulaarbioloogia

    funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x60 A Molekulaarbioloogia põhidogma DNA↔ RNA →valk DNA sünteesitakse nii DNA kui RNA alusel! RNA-sõltuv DNA polümeraas – pöördtranskriptaas – revertaas – katalüüsib DNA

    Bioloogia
    Geneetika kordamisküsimused
    7
    doc

    Geneetika kordamisküsimused

    replikatsiooni täpsus? 52. DNA replikatsioon juhtivalt ja mahajäävalt ahelalt. 53. Võrrelge bakteri ja eukarüoodi kromosoomide replikatsiooni. Bakteritel algab ühest kohast korrast (oriC) ja liigub mõlemas suunas. Eukarüoodil algab mitmest kohast korraga. 54. DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul seda on kirjeldatud? 55. Molekulaarbioloogia põhidogma ­ translatsioon ja replikatsioon, geneetiline informatsioon liigub DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. 57. Mille poolest erineb transkriptsioni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist? 58. Võrrelge prokarüootset ja eukarüootset transkriptsiooni initsiatsiooni. 59. Transkriptsiooni elongatsioon ja terminatsioon. 60. Võrrelge eukarüootsete ja prokarüootsete geenide struktuuri

    Geneetika
    Geeni ekspressioon-translatsioon ja geneetiline kood
    34
    ppt

    Geeni ekspressioon: translatsioon ja geneetiline kood

    5' (DNA) 3' (DNA) Valkudel on neli organisatoorset tasandit: 1. Primaarne = a/h järjestus, määratakse gen.koodi poolt mRNA. 2. Sekundaarne = kujuneb elektrostaatiliste jõududem ja vesiniksidemetega aminohapete vahel 3. Tertsiaarne = kolmemõõtmeline kuju, mis tagab funktsioon 4. Kvaternaarne ­ mitme ahela ühinemine koos prosteetilise rühmaga moodustamaks spetsiifilist funktsionalset valku Geneetiline kood: kuidas määratakse 20 eri a/h 1. 4 eri nukleotiidi (A, G, C, U/T) 2. Võimalik kood:: · 1 4 AAs <20 · 2 4 x 4 = 16 AAs <20 · 3 4 x 4 x 4 = 64 AAs >>20 3. Kolm nukleotiidi annavad 64 kombinatsiooni 20 a/h. Järelikult kood degenereeruv: rohkem kui üks koodon määrab ühte a/h. Tõestused, et kood on triplet: 1

    Geneetika
    Transport RNA-d-geneetiline kood
    2
    docx

    Transport RNA-d, geneetiline kood

    Olgugi, et paljudele aminohapetele vastab mitu erinevat tRNAd, vastab igale erinevale tRNAle vaid üks konkreetne aminoatsüül-tRNA ligaas. Aminoatsüül-tRNA ligaas tunneb tRNA ära vastavate tRNA identsuse elementide järgi, milleks on kindlad, erinevatele tRNA molekulidele ainuomased nukleotiidid antikoodoni lingus ja aktseptoorses õlas. Valgusünteesi käigus ribosoomis lahutatakse tRNA antikoodoni ja mRNA koodoni paardumisel aminohape tRNAst ja lisatakse valguahelasse. 30. Geneetiline kood Geneetiline kood- on vastavus, kus mRNA kolm järjestikust nukleotiidi (st. koodon) määravad ära ühe aminohappe paigutuse valgu molekulis. Geneetiline kood on unuversaalne ja oma kõikidele orgasmidele Maal.

    Geenitehnoloogia
    Geneetika I kordamisküsimused 2016
    24
    docx

    Geneetika I kordamisküsimused 2016

    Väärarengutest on tuntud näiteks Downi sündroom, kus 21. kromosoomi on üks üle. 7. Mendeli avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel. Monohübriidne ristamine: Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus: erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid. Mendeli II seadus e. lahknemise seadus: heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas F2 toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Fenotüüp 3:1 ja genotüübilt 1:2:1 Dihübriidne ristamine: Mendeli III seadus e. sõltumatu lahknemise seadus – homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad vabalt. F2 põlvkonnas on järglastel 9 eri genotüüpi ja 4 fenotüüpi, suhetes 9:3:3:1. 8

    Geneetika
    Geneetika I kordamisküsimused
    18
    doc

    Geneetika I kordamisküsimused

    Transgeensete taimede ja loomade konstrueerimisel on 3 põhilist eesmärki:: 1. Soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel. Tahked tomatid. 2. Huvipakkuva produkti tootmine taimes või loomas. Raviomadustega piim lammastel. 3. Transgeensete organismide konstrueerimine eesmärgiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise molekulaarseid mehhanisme. Kloonimine - somaatilise raku geneetiline materjal viiakse munarakku, millest on eelnevalt eemaldatud munarakus olev geneetiline materjal. Jagunema stimuleeritud munarakust arenevad isendid, kes on geneetiliselt identsed doonoriga. 1997 esimene kloonitud organism ­ lammas Dolly. Inimest kloonida ei või, küll aga tegeletakse embrüonaalsete tüvirakkudega, mida saab hiljem suunata diferentseeruma erineva funktsiooniga rakkudes ­ kasutatakse nt kunstlikul kudede kasvatamisel, et asendada kahjustatud/kärbunud kude. 3

    Geneetika




    Meedia

    Kommentaarid (4)

    Viikoja profiilipilt
    Ragnar Viikoja: hea materjal, oli kasu
    19:41 07-04-2010
    Misskohuke profiilipilt
    Misskohuke: polnud abiks
    14:23 24-10-2013
    katariina143 profiilipilt
    katariina143: oli kasu
    12:51 24-04-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun