SOOLADE HÜDROLÜÜS Soolad tekivad happe ja aluse vahelisel neutralisatsioonireaktsioonil. HCl + NaOH = NaCl (söögisool) + H2O Kõigi soolade lahused ei ole neutraalsed Soola hüdrolüüs Soola hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon. Sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse. Soola lahuse pH Soola lahuses tekkiva keskkonna määrab tugevam elektrolüüt. Tugev alus + nõrk hape aluseline kk Nõrk alus + tugev hape happeline kk Tugev alus + tugev hape neutraalne kk (Hüdrolüüsi ei toimu!) Mida nõrgem on hape, seda tugevamalt toimub tema soola hüdrolüüs. Mida nõrgema aluse sool, seda
omadus-tahked, kristalsed ,lahustuvad orgaanilistel lahustes, vähepolaarsed,hüdrofoobsed,lenduvad,lõhnavad ning vedelad on 1-4 süsinikuga. Kasutamine-toiduessentsid-pagaritööstus, tekstiilitööstus-polümeeride valmist. Saamine- karb.happe ja alkoholi reageerimine ehk esterdamine Taimedest(destil teel) ja õli saamine pressimine abil(oliivid,raps) Keemil omad- esterdamine karbhape+alkohol >ester + vesi, happeline hüdrolüüs: ester + vesi >karbhape + alkohol- (metüülpropanaat)CH3CH2COOHCH3+H2O>CH3CH2COOH+CH3OH, ümberesterdamine ester+alkohol>ester'+alkohol' - aluseline hüdrolüüs-ester+leelis>karb.happe sool + alkohol AMIIDID-karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm. Füüsik omadused-vähepolaarne,hüdrofoobne(ainult 1 C lahustub),lahustub orgaanilistes lahustes, alates 2. C tahked, mürgised ja lõhnatud Saamine
Kirjuta klassikaline ja lihtsustatud struktuurvalem: 1) metüülbutanaat CH3CH2CH2COOCH3 2) butüületanaat CH3COOCH2CH2CH2CH3 3) dimetüülpropaandiaat CH3OOCCH2COOCH3 Estrite keemilised omadused: vee toimel lagunemine Hüdrolüüs e ........................................................................................................................................... karboksüülhapped ja alkohol Happeline hüdrolüüs – tekivad .............................................................................................................. Nt: ........................................................................................................................................................... leelismetalli karboksüülhappe sool ja alkohol Leeliseline hüdrolüüs – tekivad....................................................................................................
Estrid: -C=O - OR C3H8COOC5H11 - pentüülbutanaat Amiidid: C=O -O- NH2 C2H5CONH2- propaanamiid H-CON(C2H5)2- N,Ndietüülmetaanamiid H-CON(CH3)(C2H5)- N etüül, N metüülmetaanamiid Estrite saamine: Karboksüülhape + alkohol ester + vesi Metaanhape + pentanool pentüülmetanaat + vesi HCOOH+ C5H11OH C5H11OOCH + H2O Butaanhape + metanool metüülbutanaat + vesi C3H7COOH + CH3OH CH3OOC3H7 + H2O Estrite keemilised omadused: 1) happeline hüdrolüüs ester + vesi karboksüülhape + alkohol C2H5COOC6H13 + H2O C2H5COOH + C6H13OH 2) aluseline hüdrolüüs ester + alus sool + alkohol C2H5OOCC4H9 + NaOH NaOOCC4H9 + C2H5OH Amiidide saamine: Ester + amiin amiid + alkohol CH3CH2COOCH3 + NH3 CH3CH2CONH2 + CH3OH CH3CH2COOCH3 + (CH3)2NH (dimetüülamiin) CH3CH2CON(CH3)2 (N,Ndimetüülpropaanamiid) + CH3OH Omadused: Hüdrolüüsid 1) happeline hüdrolüüs: (+H2O + HCl) hape + amooniumsool
- tugevate elektrolüütide korral on dissotsiatsioonimäär 1 · reaktsioonid elektrolüütide lahustes: - ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. - NaCl + KNO3 KCl + NaNO3 (ei toimu. Kõik lahustuvad omavahel) - NaCl + AgNO3 AgCl+ NaNO3 (toimub, AgCl on mittelahustuv ja tekib sade) · Soola hüdrolüüs - on soola reaktsioon veega, mille tulemusena tekib happeline või aluseline keskkond - Tugev alus + nõrk hape aluseline (ph>7) + OH- - Nõrk alus + tugev hape happeline (ph<7) + H+ - Tugev alus + tugev hape neutraalne (ph=7) hüdrolüüsi ei toimu - soola hüdrolüüs kulgeb enamasti vähesel määral. Vabade hapete ja aluste tekkeni reaktsioon ei kulge.
· veega, moodustades vastava happe · aluselise oksiidiga, moodustades soola. c) Amfoteersed oksiidid - on oksiidid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. d) Protoonne hape - e) Aprotoonne hape - tühjaorbitaaliga, elektronpaari aktseptor 2. Mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised keemilised protsessid: neutralisatsioonireaktsioon ja soolade hüdrolüüs? Neutralisatsioonireaktsioon: · Toimub aluse lisamisel happelisele lahusele või happe lisamisel aluselisele lahusele · Tugeva aluse ja tugeva happe vaheline neutralisatsioonireaktsioon kulgeb lõpuni. Soolade hüdrolüüs: · Üks tüüpilisemaid hüdrolüüsireaktsioone on nõrga happe või nõrga aluse soola lahustamine vees · Tugevate hapete ja aluste soolad ei hüdrolüüsu Sarnasus:
Disahhariidid · Sahharoos (roo- või peedisuhkur) C H O 12 22 11 glükoos + fruktoos · Maltoos (linnasesuhkur) C H O 12 22 11 glükoos + glükoos · Laktoos (piimasuhkur) C H O 12 22 11 galaktoos + glükoos Disahhariidi teke C H O + C H O => C H O + H O 6 12 6 6 12 6 12 22 11 2 Disahhariidi hüdrolüüs C H O + H O => C H O + C H O 12 22 11 2 6 12 6 6 12 6 Polüsahhariidid a-glükoos b-glükoos Tärklis · Struktuur - a-glükoosi jäägid Amüloos - n kuni 6000, spiraalne, hargnemata ahel (1-4 sidemed) Amülopektiin - n kuni 1 milj., hargnenud ahel (1-4 sidemed, hargnemiskohtades 1-6 sidemed)
Estrid-orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide omavahelise reageerimise tulemusena. Lihtestrid- R-id on ühesugused. Segaestrid- R-id on erinevad.Mineraalhap.estrid-mineraalhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus.Vahad-pika süsinikuahelaga alkoholide ja rasvhapete estrid.Asendamatud rasvhap.- küllastumata rasvhapped, mida organism ei ole võimeline ise sünteesima ja seepärast peab ta neid saama toiduga. Esterdamine-estrite tekkereakts. Estrite seebistamine-hüdrolüüs aluselises keskkonnas. Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape. Rasvade seebistamine-rasvad seebistuvad glütserooliks ja rasvhapete sooladeks. Seebid-rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad. Rasvade räästumine-rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. Rasvõlide hüdrogeenim.-vedelad rasvõlid on hüdrogeenitavad, tek. tahked taimerasvad. Rasvade ümberesterd.- segatakse tahke j...
19.Karboksüülhape- orgaanilised happed, mille funktsionaalrühm on –COOH 20.Dihape- karboksüülhape, mille ahela mõlemas otsas asetseb karboksüülhappe rühm –COOH 21.Ester- karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus üldvalemiga –COOR 22.Amiid-karboksüülhappe funksionaalderivaat, kus –OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm; üldvalemiga –CONH2 23.Hüdrolüüs- aine keemiline reaktsioon veega 24.Leeliseline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mis toimub leelise (aluse) osavõtul 25.Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape (reaktsiooni kiiremini kulgemiseks kasutatakse hapet) 26.Liitumispolümerisatsioon- seisneb monomeeride järjestikuses liitumises 27.Polükondensatsioon- eraldub H2O, polümeer tekib happest ja alkoholist. (Kõrgmolekulaarse ühendi moodustamine, mis kulgeb mitmefunksionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega) 28
Tugevad happed lahustuvad täielikult ioonideks. Tugevad happed aktiivsed ja ohtlikud. Elektrol. dis. on happe ja vee molekuli vaheline keem. reakts., milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Tugevate hapete elektrol. dis. lahuses on täielik. Nõrkadel pöörduv. Mitmeprooton. ainete dis. on astmeline. Nõrgad alused lahustuvad vähe. Tugev alus ja hape, reakts kulgeb lõpuni. Neutr. reakts.- happe ja aluse vaheline reakts., tekib sool ja vesi. Soola hüdrolüüs on neutr. reakts. pöördreakts. Sool reageerib veega, tekib nõrk hape või alus. Mida nõrgem on hape, seda tugevam on soola hüdrolüüs. Mida nõrgema aluse sool, seda tugevam on soola hüdrolüüs.
Ioonvõrrandites kirjutatakse ainult vees hästilahustuvad tugevad elektrolüüdid ioonsel kujul. Neutralisatsioon on happe ja aluse vaheline reakt, mille tulemusel tekivad sool ja vesi. Ioonidevahelised realt-d lahuses toimuvad tingimusel, kui realt-s eraldub gaas, tekib sade v moodustub nõrk elektrolüüt. Mida happelisem on lahus, seda madalam on lahuse pH. Mida aluselisem on lahus, seda kõrgem on lahuse pH. Neutr. Lahuse pH=7 Hap. Lahuse pH <7 Alus. Lahuse pH>7 Soola hüdrolüüs on neutralisatsioonireakt-i pöördreakt, milles sool reag veega, moodustades nõrga happe v nõrga aluse. Tugeva aluse ja nõrga happe soola lahustes tekib hüdrolüüsi tõttu aluseline keskkond. (mida nõrgem hape, seda tugemavalt toimub tema soola hüdrolüüs ja seda aluselisem keskkond lahuses tekib) Tugeva happe ja nõrga aluse soola lahustes tekib hüdrolüüsi tõttu happeline keskkond. (mida nõrgem aluse sool, seda tugevam on soola hüdrolüüs lahuses)
· Asendamatud rasvhapped ehk küllastumata rasvhapped · Karboksülaatioonid on karboksüülhappest tekkinud anioonid. · Estrid on karboksüülhapete funktionaalderivaadid, milles happevesinik on asendatud alküülrühmaga. Nt. heksüülpentanaat C4H9COOC6H13 · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. 3. Rasva valem + nimetus Tristearaat. 4. Estrite hüdrolüüs 1) happeline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O C3H5(OH)3 + 3HOOCC17H35 rasv + vesi glütserool + rasvhape 2) leeliseline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + NaOH C3H5(OH)3 + 3NaOOCC17H35 rasv + seebikivi glütserool + seep 5. Estrite ja amiidide keemilised omadused Hüdrolüüs aine ära reageerimine veega. 1) Estri happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape ja alkohol. Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid (H2SO4). 2) Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist happe sool ning alkohol
Estrid RCOOR´ alküülrühma nimi + happeaniooni nimi CH3CH2COOCH2CH3 ehk CH3CH2OOCCH2CH3 etüülpropanaat karboksüülhape + alkohol = ester + vesi Estrite keemilised omadused Estri teke (happekatalüütiline) CH3COOH+CH3OHCH3COOCH3+H2O Estri leeliseline hüdrolüüs (seebistamine) CH3COOCH3+NaOHàCH3COONa+CH3OH Estri happeline hüdrolüüs CH3COOCH3+H2OàCH3COOH+CH3OH (H OH) Estrite füüsikalised omadused · Vedelad või tahked · Meeldiva lõhnaga · Narkootilise toimega · Kasutatakse toiduainete tööstuses essentsidena Estrite kasutamine Vahad Lahustid Polümeerid Maitseained Lõhnaained Amiidid RCONH2 vastava karboksüülhappe nimetuses asendada liide hape liitega amiid CH3CH2CONH2 propaanamiid CH3CH(CH3)CONH2 2-metüülpropaanamiid
Estrid: Amiidid: o Ohutud o Mürgised o Meeldiva lõhnaga o Tahked, värvitud ained o Vedelad või tahked o Tekitavad maksakahjustusi ained 4. Nukleofiilsed ja elektrofiilsed tsentrid estrites Nukl.ts O ; elektr.ts C 5. Reaktsioonid estrite ja amiididega Estrid: o Reageerimine alusega ehk leeliseline hüdrolüüs ehk seebistamine Ester + alus karb.happe sool + alkohol R COO R' + NaOH R COO Na + R'OH o Happeline hüdrolüüs Vesi + ester karb.hape + alkohol R COO R' + H2O R COOH + R' OH o Estri saamine Karb.hape + alkohol ester + vesi R COO R' + H2O R COOH + R' OH o Ümberesterdamine Ester + alkohol ester + alkohol R COO R' + R* - OH R COO R* + R' OH
Estrid: Amiidid: o Ohutud o Mürgised o Meeldiva lõhnaga o Tahked, värvitud ained o Vedelad või tahked o Tekitavad maksakahjustusi ained 4. Nukleofiilsed ja elektrofiilsed tsentrid estrites Nukl.ts – O ; elektr.ts – C 5. Reaktsioonid estrite ja amiididega Estrid: o Reageerimine alusega ehk leeliseline hüdrolüüs ehk seebistamine Ester + alus → karb.happe sool + alkohol R – COO – R’ + NaOH → R – COO – Na + R’OH o Happeline hüdrolüüs Vesi + ester ↔ karb.hape + alkohol R – COO – R’ + H2O ↔ R – COOH + R’ – OH o Estri saamine Karb.hape + alkohol ↔ ester + vesi R – COO – R’ + H2O ↔ R – COOH + R’ – OH o Ümberesterdamine Ester + alkohol ↔ ester + alkohol
CnH2·+1OH . Metanool(puupiiritus)- CH3OH üks lahustite koostisosi keemiatööstuses, etanoolist välimuselt eristamatu. Etanool (piiritus)C 2H5OH tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine, valm eteeni katalüütilisel hüdraatimisel või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga ...
Kordamisküsimused /Amiidid, rasvad, valgud, seep, rasvad, polümeerid 1) Osata kirjutada amiidide ja aminohapete tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. 2) Osata nimetada amiide, aminohappeid 3) Amiidide ja aminohapete keemilised omadused 4) Näide: a) etaanamiidi hüdrolüüs happelises keskkonnas b) propaanamiidi hüdrolüüs aluselises keskkonnas c) 3-aminopropaanhape + kaaliumhüdroksiid d) 2- aminoetaanhape + HCl 5) Mis on rasvad? 6) Osata kirjutada rasva tekkimise võrrandeid (rasvhappe valem on ette antud) 7) Rasvade leidumine. 8) Rasvade füüsikalised omadused 9) Mis on rääsumine? Kuidas seda vältida? 10) Rasvade keemilised omadused (hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas) 11) Mis inimene rasvub? 12) Rasvade kasutamine 13) Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad? 14) Mis on seep
Katalüsaatorina kasutatakse happeid. Happe lisamisel tõuseb lahuses vesinikioonide kontsentratsioon ning osa estri molekule seob endaga prootoni. Kui prooton liitub estriga, tekitab ta tugevalt elektorfiilse osakese. Vesi liitub nüüd selle tugeva elektrofiiliga. Alkoksiidioon on väga tugev nukleofiil, aga kui ta haarab kaasa prootoni, lahkub ta alkoholina, mis on nõrk nukleofiil. Vee molekul võtab endale etise prootoni ning reaktsioon on lõpuni kulgenud. Estri happeline hüdrolüüs kulgeb happe ja alkoholi moodustumisega. Sarnaselt estritega kulgevad ka amiidi hüdrolüüsireaktsioonid. Estrite saamine Estrid moodustuvad happest ja alkoholist. Estri moodustumine ja estri hüdrolüüs on teineteise suhtes hapekatalüütilised pöördreaktsioonid. Estrite esindajaid Etüülatsetaati (etüületanaat) ja butüülatsetaati (butüületanaat) kasutatakse suurtes kogustes polümeersete
Samuti puidust. suhkur. toodetakse kartulist. Kasutatakse toidu- Tekstiilesemete tärge- Paberitööstuses, ainena. Samuti kon- ldamine. Toiduainete- keemilised kiudained, diitritööstuses. Tarvi- tööstuses. Tärkise- lakkide-, plastmasside-, tatakse ka toiduainete siirup. Meditsiinis, liimainete-, tsellofaani konserveerimisel. ravimite valmistamine. tootmisel. hüdrolüüs: hüdrolüüs: hüdrolüüs: C12H22O11 + H2O--> (C6H10O5)n + nH2O-> (C6H10O5)n + nH2O-> C6H12O6 + C6H12O6 CH O n 6 12 6 CH O n 6 12 6 lubjapiima lisamine: reag. hapetega: C12H22O11 +3Ca(OH)-> [C6H7O2(OH)3]n +
kiirus/kineetika: temp. kons. rõhk.... katalüsaator + praktiline töö keemiline tasakaal: le chaterieri printsiip + praks 2) Elektrolüütide lahused lahustumisprotsess: lahustumise soojusefekt tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid; elektrolüütide dissotsatsioon keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes(sade, gaas, nõrk elektrolüüt) + ioonvõrrandid soolade hüdrolüüs Keemilise reaktsiooni soojusefekt eksotermiline reaktsioon - energiat eraldub endotermiline reaktsioon - energiat neeldub energia mis eraldub on keemiline energia mis eraldub soojuse, valguse või elektrina Keemiline energia soojus/ valgus/ elekter energia nivoo tähis on H aktiveerimis energia barjäär - energia mis on vajalik, et alustada reaktsiooni. Et alustada reaktsiooni peab kõigepealt ületama energia
valmistamisel ning toiduainetööstuses. ning toidus tärklisesiirup. Keemilised Hõbepeegli reaktsioon Hõbepeegli reaktsioon Hüdrolüüs: Hüdrolüüs: Hüdrolüüs: omadused CH2OH(CHOH)4CHO+Ag2OCH2OH(CH CH2OH(CHOH)4CHO+Ag2OCH2 C12H22O11+H20C6H12O6 (C6H10O5)n+nH2OnC6 (C6H10O5)n+nH20nC6H12 OH)4COOH+2Ag OH(CHOH)4COOH+2Ag H12O6 H12O6 O6
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: Soolade hüdrolüüs töö nr. 8 Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655 Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 24.10.10 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö VIII Soolade hüdrolüüs Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul.
Glükoosi veres 90 - 100 mg/100 ml (norm ~ 0,1%) GLÜKOOS TOIDUST 1/3 1/3 1/3 Skeleti- ja südame- Aju energia- Maksa glükogeeni lihaste energia- varustuseks sünteesiks varustuseks, lihaste glükogeeni sünteesiks AMÜLOLÜÜS tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs AMÜLAASID - tärklise ja glükogeeni hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid AMÜLAASIDE ISELOOMUSTUS AMÜLAAS LEIDUMINE PRODUKTID Dekstriinid + amülaas Sülg; pankrease ja oligosahhariidid+
HOH OH OH O // R C NH3 R C + NH3 R C OH + NH4 OH OH (Kikkas, H.) Amiidid happeline hüdrolüüs ei ole pöörduv reaksioon, sest happelises keskkonnas moodustub ammooniumkatioon, mis ei ole nukleofiil. Seepärast ei saa amiide valmistada happest ja amiinist (või ammoniaagist), nii nagu estreid happest ja alkoholist. (Kikkas, H.) Kasutusalad Amiide kasutatakse lahustina. nt. orgaanilises sünteesis N,N-dimetüülmetaanamiid ning N,N- dimetüületaanamiid. Paljud polümeerid sisaldavad amiidrühmi. (Saar, M.) Tuntumaid amiide on valuvaigisti Tylenol ja nailon (Atkinson, P.).
actinomycetemcomitans), happevastane keemiline kaitse, CaF sadenemise takistus Laktoferiin Päritolu: PMN leukotsüüdid, näärmed, piim Roll: loomulik immuunsus Fe-iooni transpordi teel (fagotsütoosis sekreteerib NOS) Pro-rikkad proteiinid (PRP) Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnäärmed Roll: CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Sülje kitinaas Päritolu: sülg ja seerum Roll: epiteelirakkude pärmidevastane kaitse, kitiini hüdrolüüs 4) Sülje ensüümid · Alfa-amülaas (Ca-vahendatud) Päritolu: kõrvasüljenäärmed ja alalõua-aluse näärme serossed rakud Roll: polüsahhariidide lõhustumine disahhariidideks (tärklise (1-4) sidemete hüdrolüüs), antibakteriaalne toime (Neisseeria gonorrhoeae ja Legionella pneumophilia inhibeerimine), Cl aktiveerimine ja Ca stabiliseerimine · Lingvaalne lipaas (hüdrofoobne) Päritolu: keele von Ebneri näärmed Roll: lipiidide 1
Reageerimine leelistega Lisame estrile lahust. Hüdroksiidioon kui tugev nukleofiil ründab elektrofiilsustsentrit: Toimub nukleofiilne asendus: hüdroksiidioon on ründav osake ja alkoksiidioon moodustub lahkuvast rühmast. Kuna hüdroksiidioon ja alkoksiidioon on lähedase tugevusega nukleofiilid, peaksime kirjutama tasakaaluvõrrandi Kuna aga karboksüülhape reageerib alkoholaadiga, tekitades nõrgema happe, siis kulgeb reaktsioon lõpuni Happeline hüdrolüüs Vesi on väga nõrk nukleofiil ja neutraalses vesilahuses kulgeb reaktsioon veega üliaeglaselt. Vesi reageerib estriga väga aeglaselt seepärast, et mõlemad ained on vähese reageerimisvõimega vesi on nõrk nukleofiil ja ester nõrk elektrofiil. Kui muuta katalüsaatori abil vähemalt üks neist, näiteks ester, aktiivsemaks, kulgeb reaktsioon palju kiiremini. Amiidi hüdrolüüsi reaktsioonid Sarnaselt estritega kulgevad ka amiidi hüdrolüüsireaktsioonid
Estrid on vedelad või tahked ained. Enamasti meeldiva puuvilja lõhnaga. Need on läbipaistvad ning vees halvasti lahustuvad. Estrid ise ei ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes (nt: sidrunikoores). Veel on nendeks looduslikud rasvad (nt: vaalarasv) ja vahad (nt: õhukese kihina viljadel, okastel). Keemilised omadused: Hüdrolüüsimine o Happeline hüdrolüüs (+H2O H+) o Aluseline hüdrolüüs (+Leelis nt: KOH) Kasutusalad: o Lille- ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena kasutamine ( karastusjookides, kondiitritoodetes, seebi- ja parfüümitööstuses) o Lahustiteks värvidele ja lakkidele o Ravimite valmistamisel kasutamine o Suurtes kogustes ka plastide ja kiudainete tootmiseks Pika süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ning on lõhnatud. Selliseid estreid nimetatakse vahadeks.
Nukleiinhapped 1. Nukleotiidid, nukleosiidid ja lämmastikalused 2. DNA ja RNA primaarstruktuur 3. DNA kõrgemat järku struktuur 4. RNA kõrgemat järku struktuur 5. DNA ja RNA hüdrolüüs 6. Nukleoproteiidsed kompleksid Nukleiinhapped Nukleiinhapped on molekulid,mille struktuuri kasutatakse geneetilise informatsiooni säilitamiseks DNA Informatsiooni "Master copy" rakkudes RNA Otseselt DNA informatsiooni vahendavad molekulid (mRNA), samuti selles protsessis abifunktsioone omavad rRNA, tRNA jt. Keemiliselt on DNA ja RNA sarnased heteropolümeerid põhiahel koosneb suhrujääkidest ja fosfaatidest
Lipiidide eraldamine, hüdrolüüs ja GC analüüs Uuritavaks objektiks oli seamaks 1,87 g. Töö eesmärgiks oli määrata määrata uuritavas preparaadis sisalduvad rasvhapped. Töö koosnes 3 põhiosast: 1. Lipiidide eraldamine looduslikust ainest 2. Lipiidide leeliseline hüdrolüüs 3. Rasvhapete gaaskromatograafiline analüüs Töö käik Lipiidide hüdrolüüs Algmaterjalile lisatud 30 ml kloroform:metanool segu (2:1 v/v) ja homogeniseeritud. Saadud segu filtreeritud läbi paberfiltri keeduklaasi, lisatud 0,2 mahtu 0,9% NaCl vesilahust ja loksutatud. Kihistunud lahusest eemaldatud pipetiga veekiht. Kloroformi kihile lisatud 0,25 mahtu vesi:metanool segu (1:1 v/v) ja segatud. Lahus tsentrifuugitud kihtide eraldamiseks ning taas veekiht eemaldatud. Kloroformi lahus kuivatatud Na2SO4-ga. Lahus valatud läbi
* kui radikaalis esineb kaksiksidemeid, on rasv vedel * küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv tahke * Vedelad rasvad e rasvõlid nt: taimerasvad, hülge ning vaal rasvad * vees ei lahustu * lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol, atseton, bensiin) *kõrge toiteväärtus. *energiarikkad toitained * Rasvad räästuvad seismisel õhu käes, räästumise vältimiseks lisatakse antiosüdeerijaid (nt C vitamiin) * Tähtsaim omadus on hüdrolüüs! vee toimel kõrgel temperatuuril ja rõhul moodustuvad stearhapped ja klütserool hüdrolüüs aluselises keskkonnas moodustuvad rasvhappe sool ja glütserool
1.Suhteliselt kõrge keemistemperatuur 2. Kõrge keemiatemperatuuri kõrval on rasvadel võrdlemisi madal sulamistemperatuur 3. Kõrge toiteväärtus Rasvad räästuvad pikaajalisel seismisel õhu käes. Õhuhapniku toimel kulgevad toiduainetes keerukad osküdatsioonireaktsioonid, mille tagajärjel muutuvad toiduainete värv, lõhn ja maitseomadused. 6 KEEMILISED OMADUSED RASVADE HÜDROLÜÜS Hüdrolüüs on rasvade tähtsaimaks omaduseks. Rasvade kui rasvhapete ja propaantriooli estrite hüdrolüüs vee toimel kulgeb väga aeglaselt. Tööstuslikult viiakse hüdrolüüs läbi veega kõrgel temperatuuril(200*C) ja rõhul(20at) Või keetmisel naatriumhüdroksiidi vesilahusega. Viimasel juhul tekib rasvhappest vastav naatriumsool seep. HÜDROGEENIMINE Vedelaid rasvu (rasvõlisid), mille rasvhappe radikaalis esineb kaksiksidemeid, muudetakse tahketeks hüdrogeenimisel
Molekuli ehitus Amüloosi ja amülopektiini Moodustab H-sidemete abil molekulid on fikseeritud H- mitmekihilisi struktuure, sidemetega. moodustades kiude. Lahustuvus vees Pundub soojas vees Ei lahustus Bioloogiline roll Toitainete varu taimedes Ehituslik (taimedes) a) Tärklise hüdrolüüs amülaas b) Tselluloosi hüdrolüüs tsellulaas c) Glükogeeni lõhustamine koos fosforüleerimisega glükogeeni fosforülaas d) Laktoosi hüdrolüüs laktaas e) Maltoosi hüdrolüüs maltaas . Kuna tselluloos ja muud kiudained muudavad soolte sisu (lõhustatud süsivesikud) pooltahkeks. . glükogeen Energiavaru rakkudes (loomad, bakterid)
LIPIIDIDE METABOLISM Rasvad · moodustavad 10-20 % imetajate kehamassist · moodustavad ~80 % loomse organismi energiavarust · paiknevad adipotsüütide (rasvarakkude) vakuoolides · katavad ca 1/2 südame, neerude, maksa ja skeletilihaste energiatarbest · sisalduvad taimede seemnetes kui esmane energiaallikas LIPIIDID KUI EFEKTIIVNE "KÜTUS" 70 kg kaaluva inimese keskmine"kütusevaru" Ainegrupp Üldine Energiasisaldus Üldine kcal Energiavaru sisaldus kcal/g % RASVAD 15,6 9 140 000 78 VALGUD 9,5 4 38 000 21 SÜSIVESI KUD 0,5 4 2 000 1 LIPIIDID - kontsentreerituim "kütus" rakkudele, kuna rasvhapetes on C aatomid enamsati vesinikuga maksimaalselt külla...
Di- ja polüsahhariidide moodustamine: Karboksüülhapped Karboksüülhapete pKa ja seda mõjutavad faktorid: Karboksüülhapete keemilised omadused, esterdamine (mehhanism), taandamine: Karboksüülhapete derivaadid Derivaatide liigid, nomenklatuur: Nukleofiilne atsüülasendusreaktsioon, derivaatide reaktiivsus, nende vastastikused muundamised: Halogeenanhüdriidid, anhüdriidid, estrid, amiidid: saamine ja omadused: Estrite ja amiidide aluseline ja happeline hüdrolüüs (mehhanism): Nitriilid: omadused, aluseline ja happeline hüdrolüüs (mehhanism): Amiinid Amiinide aluselisus, seda määravad faktorid: Amiinide happelisus: Saamine ja omadused (alküleerimine, atsüleerimine): Aromaatsed amiinid, diasoteerimine, asokondensatsioon. Aminohapped Struktuur. pI (isoelektriline punkt): Aminohapete saamine, Streckeri süntees: Peptiidide struktuur: Peptiidsüntees: Karboksüül- ja aminorühma kaitsvad rühmad, nende pealepanek ja eemaldamine:
Amiidid on kristalsed tahked ained (va.HCONH2, mis on vedelik). Puhtad amiidid on lõhnata ühendid. Madalamad amiidid lahustuvad vees (H- sidemed, lühike ahel), stº ja ktº suhteliselt kõrged tänu vesiniksideme-tele. Saab: ester+ammoniaak= amiid+alkohol CH3COOC2H5+NH3 CH3CONH2+C2H5OH Ester+amiin= amiid+alkohol CH3COOC2H5+CH3NH2 CH3CONHCH3 Amide saadakse karboksüülhapete derivaatidest ja kõik need reaktsioonid on nukleofiilse asenduse tüüpi. · Happeline hüdrolüüs: H+ CH3CONH2+H2O CH3COOH+NH4+ · Aluseline hüdrolüüs CH3CONH2+NaOH CH3COONa+NH3 CH3CONHCH3+NaOH CH3COONa+CH3NH2 Aineklass, Funkt- Näited füüsika- Leidumine, Keemilised omadused üldvalem, mõiste sionaalne lised saamine, rühm omadused kasutamine Estrid - COOR` - aat HCOOCH2CH3 Vedelad või tahked Saamine: 1. Happeline hüdrolüüs
Laboratoorne töö 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid: koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH- meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid: 0,05-0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ~0,01M NH3H2O lahus, 2M HCl, CH3COOH ja NH3H2O lahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts HCl või H2SO4, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Zn-graanulid
TÄNAPÄEVA ELUS Laurene Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 Sisukord 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid 2. Elektrolüütide tugevus 3. Dissotsiatsioonivõrrandid 4. Dissotsiatsioonimäär 5. Vesinikeksponent 6. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes 7. Soolade hüdrolüüs ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid), mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Elektrolüütili ne dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees)
Estrid (RCOOR) on karb.hapete ja alk. reeageerimissaadused. Füüs. ja looduses: *Estreid leidub looduses paljudes taimedes. N. juurtes- palderjan, lehtedes- piparmünt, seemnetes, viljades- köömned, kroonlehtedes- roosid-roosiõli. *Loomsest materj kuuluvad estrite huka kõik rasvad. *Kergemate hapete ja alk estrid on meeldiva lille või puuvilja lõhnaga vedelikud ja neid nim puuviljaessentsideks. *Looduslikud lõhna- ja maitseained on väga kallid. Kondiitiritööst. kasut palju odavamaid sünt lõhna- ja maitsea., ses lisaks hinnale on need ka intensiivsema lõhna ja maitsega. *Raskemates hapete ja alk estrid on värvuseta, lõhnata, TAHKED ained ja neid nim vahadeks, mis vees ei lahustu ega märgu. Taimevahad tekkivad õhukese kihina lehtedele, okstele ja viljadele. Estrite nim tuletatakse seda moodustanud karb.happe c-aatomi arvu järgi, lõpu "-aat" lisamise teel. Ja saadud "-aat" lõpulise nim. ette märgitakse alk pärit nimetus Keemilised...
.................. • 2) Rasvade rääsumine õhuhapniku oksüdeerumine ....................................... toimel lõhnavad mürgised tekivad halvasti ................................ ja ................................... ühendid Nimi: 3) Hüdrolüüs happelises keskkonnas (nt võrrand lk 148 all) • Toimub seedeelundkonnas, tekivad .................................... ja .............................., mis oksüdeeruvad edasi .............................-ks ja .............................ks. Organism saab sellest ........................................ • Rasvad, mida ära ei kasutata, .................................. organismi. 4) Hüdrolüüs aluselises keskkonnas – rasvade ...................................
väärtusega. Teades lahustuvuskorrutise väärtust, võib arvutada elektrolüüdi lahustuvuse (S). IV. SOOLADE HÜDROLÜÜS Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud aine ja vee (lahusti) vahelist reaktsiooni, milles tekivad vähedissotsieeruvad või raskesti lahustuvad ühendid. Anorgaanilistest ühenditest alluvad hüdrolüüsile põhiliselt mitmesugused soolad (nt. FeCl3, Na2CO3) ja happelised halogeniidid (nt. PCl3, SiCl4). Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mis toimub soola ioonide ja nende hüdraatkattesse kuuluvate vee molekulide vahel. Mida suurem on iooni laeng ja mida väiksemad tema mõõtmed, seda tugevam on iooni polariseeriv toime vee molekulidele ja järelikult seda tugevamini sool hüdrolüüsub. Tugeva aluse ja tugeva happe vaheline neutralisatsioonireaktsioon ei ole pöörduv, vaid kulgeb lõpuni ja tekkinud sool ei allu hüdrolüüsile (nt. NaCl, K2SO4). Kui hape või alus on
6. alus + sool sool + alus 7. sool + metall sool + metall 8. sool + sool uus sool + uus sool 9. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 10. metall + mittemetall sool Soolade liigitamine: lihtsoolad, liitsoolad, vesiniksoolad, hüdroksiidsoolad Dissotsiatsioonivõrrandid (näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses Näited: K2CO3 2K+ + CO3 2- Vesiniksoolad dissotseeruvad kationiks ja vesinikku sisaldavakd happeaniooniks. NaHSO4 Na+ + HSO4- Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, mille tasakaal on siiski nihutatud neutralisatsioonireaktsiooni suunas. 2Na+ + CO32- + H2O 2Na+ + HCO3- OH- Et otsustada hüdrolüüsi toimumise üle, tuleb teada, millisest alusest (t.a või n.a) ja millisest happes (t.h või n.h) on sool moodustunud. (tugevam määrab keskkonna)
N-asendatud amiid O O R'R''NH RC NR'R'' + - + RCO R'R'' NH2 N,N-diasendatud amiid Kõrvalproduktid Karboksüülhappe anhüdriididega toimub ka hüdrolüüs. Estrid Estrite süntees Karboksüülhapete reageerimisel alkoholidega moodustuvad kondensatsiooni reaktsioonil estrid s.o esterifikatsioon. Reaktsiooni üldskeem: O O HA C + R' OH C + H2O R OH R OR' Esterifikatsioonireaktsioonid on happe-katalüütilised. Happe puudumisel kulgevad need väga aeglaselt
reageerimise tulemusena. Estrite üldvalem on RCOOR. Madalad estrid on vedelikud ning kõrgemad on tahked ained.. Estrid kuuluvad karboksüülhapete funktsionaalderivaatide hulka. Estrite füüsikalised omadused: kergesti lenduvad (kuna molekulid ei moodusta vesiniksidemeid), vees mittelahustuvad, alkoholid lahustuvad, reeglina meeldiva lõhnaga, kergelt narkootilise toimega. Estrite keemilised omadused: estrite tähtsaim omadus on hüdrolüüs ehk klassikalises mõistes reaktsioon veega katalüsaatori juuresolekul ehk antud juhul neutraalne ja happeline hüdrolüüs. Estrite happeline () ja neutraalne () hüdrolüüs: Estrite aluseline hüdrolüüs: Estri happeline hürolüüs kulgeb happe ja alkoholi moodustumisega. Tavaliselt kasutatakse katalüsaatoriteks tugevaid happeid, nt väävelhapet. Estrite saamine Estri moodustumine ja estri hüdrlüüs on teineteise suhtes hapekatalüütilised pöördreaktsioonid
19.Karboksüülhape- orgaanilised happed, mille funktsionaalrühm on COOH 20.Dihape- karboksüülhape, mille ahela mõlemas otsas asetseb karboksüülhappe rühm COOH 21.Ester- karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus üldvalemiga COOR 22.Amiid-karboksüülhappe funksionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm; üldvalemiga CONH2 23.Hüdrolüüs- aine keemiline reaktsioon veega 24.Leeliseline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mis toimub leelise (aluse) osavõtul 25.Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape (reaktsiooni kiiremini kulgemiseks kasutatakse hapet) 26.Liitumispolümerisatsioon- seisneb monomeeride järjestikuses liitumises 27.Polükondensatsioon- eraldub H2O, polümeer tekib happest ja alkoholist. (Kõrgmolekulaarse ühendi moodustamine, mis kulgeb mitmefunksionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega) 28
Etaandiool väga pikk, siis ei ole 4) Reageerimine leelismetallidega C3H5(OH)3 mürgised, sest ei lahustu Tekivad alkoholaadid Kasut. lahustina, meditsiinis, Propaan- triool vees. 2CH2CH2OH + 2Na → 2CH3CH2OH + NaOH kosmeetikas, konserveerimisel, C1-C11vedelikud 5) Hüdrolüüs värvi-ja lakitööstuses, kütusena, C12-C20 tardunud Nukleofiilne asendus alkohoolsete jookide koostises. rasva sarnased CH3CH2ONa + H2O → CH3CH2OH + NaOH C21-… tahked alkoholaat Alkoholi sool Hüdrofiilsed tahked ained 1.) reag
H + ioonid on võimelised mittelahustuvat ainet ioonideks lõhkuma. FeCl3 + 3LiOH Fe(OH)3 + 3LiCl molekulaarne võrrand - - - Fe3+ + 3Cl + 3Li+ + 3OH Fe(OH)3 + 3Li+ + 3OH pikk e tõielik võrrand (mittereageerivad ioonid tõmbad maha) - Fe3+ + 3Cl Fe(OH)3 lühike võrrand Soolade hüdrolüüs. Indikaatorid Soola hüdrolüüs on soola ioonide reageerimine veega, mille tulemusel tekib aluseline või happeline keskkond. Kuidas määratleda keskkonda : Tugeva aluse katioon Nõrga happe anioon ALUSELINE Nõrga aluse katioon Tugeva happe anioon HAPPELINE Tugeva aluse katioon Tugeva happe anioon NEUTRAALNE Indikaator ALUSELINE NEUTRAALNE HAPPELINE
Mikroobide arv suhteliselt väike suhteliselt suur suhteliselt väike PH-väärtus kõrge (6,5) madal (5,7) väga madal (5,1) Lõhustuvus aeglane kiire väga kiire Rasvhappeid tekib ka aminohapetest. Lenduvad rasvhapped osalevad organismi energiavaheSoolkanal on seedetrakti kõige pikem osa, siin jõuab lõpule kõikide põhiliste sööda toitainete hüdrolüüs, siin toimub ka lahustunud toitainete imendumine. Selles seedekulgla osas muudetakse sööda seedunud toitained täielikult vees lahustuvaks nõnda, et nad võivad pääseda verre ning vere kaudu kudedesse ja rakkudesse. Soolkanalis allub soolesisu tugevale keemilis-ensümaatilisele toimele ja mõningal määral ka bioloogilisele töötlemisele. Peensooles mõjutavad soolesisu 3 seedemahla: soolenõre; pankrease e kõhunäärmenõre; sapivedelik.
Keemia aluste praktikum I Hüdrolüüs Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: 1. Soolalahuste pH Määran universaalindikaatorpaberiga erinevate soolalahuste pH Ammooniumkloriidi pH≈6,5 NH4Cl NH4+ + Cl- NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ Alumiiniumsulfaadi pH≈1,0 Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Al3+ + H2O Al(OH)2+ + H+ Naatriumkarbonaadi pH≈11 Na2CO3 2Na+ + CO32- CO32- + H2O HCO3- + OH-
anioonidega – tekib nõrk hape. lahus jääb neutraalseks. NH4+ + CH3COO− + H2O -> NH3·H2O + CH3COOH tugevast happest ja tugevast alusest tekkinud soolad (NaCl, Na2SO4) EI HÜDROLÜÜSU! nõrgast happest ja tugevast alusest tekkinud soolad (Na2CO3, FeCl3) ja tugevast happest ja nõrgast alusest tekkinud soolad (NH4Cl) hüdrolüüsuvad osaliselt tavaliselt ei toimu hüdrolüüs lõpuni, vaid peatub esimeses-teises astmes. täielikult hüdrolüüsuvad näiteks järgmised lahustuvustabelis kriipsuga märgitud soolad: Al2S3, Fe2S3, Al2(SO3)3, Al2(CO3)3, Fe2(CO3)3, (CH3COO)3Fe hüdrolüüsikonstant K a) nõrga happe sool b) nõrga aluse sool c) nõrga happe ja nõrga aluse sool hüdrolüüsimäär β cs – soola üldkontsentratsioon, chüdr – hüdrolüüsunud soola kontsentratsioon tugeva happe ja tugeva aluse soolal β=0
palderjani juurtest. Estrite üldvalem on RCOOR', kus R ja R' on süsivesiniku radikaalid, kusjuures R ja R' võivad olla ühesugused radikaalid. Estrid leiduvad taimede juurtes, viljandes ja juurtes. Füüsikalised omadused: meeldiva lõhnaga kergesti lenduvad vedelikud. Läbipaistvad ja vees hästi lahustuvad. Kasutamine: parfümeerias, toiduessentsidena, lahustina jne. Estrite keemilised omadused: estritele iseloomulik keemiline omadus on hüdrolüüs ehk vee toimel lagunemine. Hüdrolüüs võib toimuda erinevates keskkondades: happeline hüdrolüüs ja aluseline hüdrolüüs.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
