Konspekt Botaanika raamatust (2)

Sarnased õppematerjalid

13

doc

ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

produtsentidesse mikroobide vahendusel, kes seaovad õhust lämmastikku. Lämmastikuringe algab organismi surmaga. Ammonifitseerijad (bakterid, kes tarbivad aminohappeid) NH 3 NH4+; Nitrifitseerijad NH4+ nitrit nitraat; Denitrifitseerijad nitraat N2O; N2. Fosforiringe ­ taimed saavad kätte lahustunult mullast, kuhu see tuleb maapõues olevatest mineraalidest. Suurim fond on ookean. 54. Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud? *Loengus ei käsitleta, õppida raamatust "Botaanika III" (väljas pdf-failina ka ÕIS-is).

Ökoloogia

12

rtf

Ökoloogia kordamine

ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega ­ autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) ­ demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) ­ sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus ­ jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire ­ plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monit

Bioloogia

14

docx

Kordamisküsimused üldökoloogias

1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajastab selle teket j

Ökoloogia

11

docx

ÖKOLOOGIA

Ökoloogia Ecology ­ teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend ­ liik ­ populatsioon ­ kooslus ­ ökosüsteem populatsioon ­ sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus ­ kõik liigid!! ökosüsteem ­ kõik liigid+eluta kk sfäär ­ kiht, ring ümber millegi bio ­ elus v eluga seotus atmosfäär ­ õhk ümber maa litosfäär ­ vesi ümber maa pedosfäär ­ kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) ­ molekul(vesi) ­ makromolekul(glükoos) - organell ­ rakk(amööb/närvirakk) ­ kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) ­ organ(süda) ­ elundkond(hingamiselundkond) ­ organism(kere) ­ liik ­ populatsioon ­ kooslus(mets) ­ maastik ­ ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised ­ eluta biootilised ­ elus Abiootilis

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

13

doc

Ökoloogia ja looduskaitse konspekt

Loengusalvestuste põhjal ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE | YTG0050 Luges: Henn Kukk | Mihkel Heinmaa | TTÜ sügis 2010 7/09/10 SISSEJUHATUS 1305 ­ Cressentius uuris alusmetsa taimede omavahelisi suhteid. 1662 ­ Grunt uuris inimpopulatsiooni ­ sündivust, suremust, soolist kompositsiooni. 1685 ­ King uuris taimede suksessiooni, kui maa tõuseb merest. 1789 ­ Malthus rõhutas, et inimpopulatsioon kasvab geomeetriliselt, kuid toidu tootmine aritmeetriliselt. 1887 ­ Forbes uuris liikidevahelist tasakaalu. 1900 ­ Kokutsajev esitas mullatüüpide klassifikatsiooni. Eesti tuntumaid ökolooge: Victor Masing, Hans Trass, Martin Soober. Termini ökoloogia võttis kasutusele Heckel ­ teadus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. 1972 täiendas mõistet Krebs ­ ökoloog

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

29

doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

see oleks muidu. Bioloogiline tort ­ USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid.

Bioloogia

25

pdf

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

1. Autökoloogia Isend – autökoloogia uurimisobjekt, üksikisik, organism, indiviid (karu, jänes) Ökoloogilised tegurid ehk faktorid: - otsesed, - on mõne organismi otsene mõju teistele. mõjutavad otseselt ainevahetust, vormimisprotsesse, kasvu ja arengut (valgus) - kaudsed - on muutused abiootilistes tegurites, mis mõjutavad teisi organisme. avalduvad teiste faktorite toimel, nt laiuskraad, absoluutne kõrgus merepinnast. - abiootilised - Eluta looduse tegurid. Abiootiliste tegurite hulka kuuluvad nii keemilised kui ka füüsikalised tegurid. Kõik tegurid toimivad organismile üheaegselt. Iga elemendi olemasolu v puudumine ohustab mingi liigi organismi eksisteerimist ja elujõulisust. Nt Kliima, edaafilised tegurid (mullastik), hüdrokeemilised (vesi) jne. - biootilised - eluslooduse tegurid, jagunevad liigisisesed ja liikide vahelised. nt

Ökoloogia

7

docx

Ökoloogia mõisted seletusega

Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l. Bioloogiline tort ­ USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtüoloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Kommentaarid (2)