MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
Segunemine toimub päikse ja tuule mõjul. Vee segunemist mõjutab päikesekiirguse neeldumisest tingitud pinnakihi temperatuuri muutus, sama toimub ka temperatuuri langemisel. Kihistumine e stratifikatsioon veekogu (nt järve) vertikaalsihis esinevad erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihid. (soojuslik või soolsusest tingitud) Epilimnion / pealisvesi kõige ülemine veekiht. Soojem kui alumine kiht, tugevasti mõjutatud tuulest, gaasivahetus atmosfääriga. Metalimnion / termokliin / hüppekiht kiht, milles temperatuur muutub järsult (1-3 kraadi 1m kohta) Hüplimnion / alusvesi kihistunud veekogu kõige alumine veekiht (üldjuhul kõige külmem suvel ja kõige soojem talvel) 11. Järvede veebilanss Järv on veega täitunud maismaanõgu, seega on esmane tingimus järve tekkeks maismaanõo olemasolu ja teine vee sattumine ning püsima jäämine sellesse nõkku, st positiivne veebilanss. Soode, rabade hüdroloogia 12. Soode teke ja areng
kokku puutuvad. Kasutavad elektroni doonoriks H2S, H2 või orgaanilisi aineid. Anoksügeenne fotosüntees (hapnikuta tsoonis), Pigmendid: bakteriklorofüll, karotinoidid Elutsoonid hapniku kontsentratsiooni alusel - Aeroobne tsoon (hapniku kontsentratsioon on kõrge): pinnakile ehk neustaal, aeroobne veemass, hüppekiht ehk termokliin. Mikroaerofiilne tsoon (hapniku kontsentratsioon on madal): hüppekiht või muda pinnakiht. Anaeroobne tsoon (hapnik puudub): hüppekihi alumine osa, metalimnion, muda Bakterite roll veekogude aineringes - Bakterid osalevad kõigis peamistes aineringetes. Lisaks süsiniku- ja lämmastikuringele veel väävli, raua, mangaani jt. ringetes. Paljud protsessid toimuvad praktiliselt ainult bakterite vahendusel: nitrifitseerimine, denitrifitseerimine, H2S süntees ja oksüdeerimine, raua ja mangaani oksüdeerimine ning redutseerimine, vesiniku ja metaani oksüdeerimine jne, bakterid viivad lisaks fütoplanktonile läbi ka foto-ja kemosünteesi
a)tektoonilised (maakooretekkelised) b)karstilised (põhjaveetekkelised) c)jäätekkelised järved(Eestis enamik) d)rabalaukad 1304 üle 1 ha suurust jõge Eestis, 20 000 rabalaugast. Peipsi pindala 3509 km2. Üle 1 km2 on 45 järve. Kaspia maailmas suurim, Euroopas Laadoga. Sügavaim Rõuge Suurjärv 38 m, maailmas sügavam Baikal. 13 järve on meil sügavamad kui 25 m, 80% on alla 4m. Kihistunud järve pelagiaal: a)Epilimnion e. segunev kiht (kihistunud veekogu kõige pealmine kiht) b)Metalimnion e. hüppekiht e. termokliin (hapniku puhul oksükliin) c)Hüpolimnion e. segunemata kiht Bentaali jaotus järvedes: litoraal (kuni 1m), sublitoraal, profundaal. 3 Sood- taimedega täituvad tekkivad või kaduvad veekogud, milles toimub turba moodustumine. Võrdluseks- järvedes toimub mudastumine. Madalsood- toituvad põhjavetest, siirdesood, rabad (toituvad sademetest, taimedest suurema osa moodustab turbasammal).
augustis enamasti 19 kuni 20°C, eriti kuumade ilmadega kuni 26 - 28 °C.Kui sellega kaasneb kestev tuulevaikus ja tugev järvede õitsemine, võib järves ka kesksuvel tekkida öösiti hapnikupuudus. Järved hakkavad jäätuma novembri lõpul,jääminek toimub u. aprilli lõpul. Vee kihistumine seguneb 2x a, kevadel ja sügisel. Suvel on kihistunud. Külm põhajs ja päikese soe peal. Talvel vastupidi. Külm jääall, soe põhjas. Termokliin- ehk metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temp järsult 1-3°C iga meetri kohta. Veeõitseng- Toitainerohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus (veeõitseng): kuumad ilmad, taimhõljum paljuneb väga kiiresti. Järvede gaasireziim- Meie väikejärved on suhteliselt kehvadem hapnikutingimustega. Ohtralt
Hoolimata veekogu tüübist ja suurusest on biogeokeemiliste tsüklite ja biootiliste koosluste funktsioneerimise aluseks alati komplekssed füüsikalised, keemilised ja bioloogilised protsessid ja nende vastatikused seosed. Need protsessid on suhteliselt sarnased. Enamusel järvedel ja kõikidel ookeanidel 3 selgesti eristatavat kihti. Ülemine, hästivalgustatud ja suhteliselt soe kiht õhuke, ookeanis segunenud kiht; järvedes epilimnion. Keskmine ookeanis termokliin, järvedes metalimnion. Alumine kiht, kuhu valgus ei tungi ja fotosünteesi sisuliselt ei esine hüpolimnion võib puududa kõrgmäestikes ja teistes kohtades Järvede lõikes võib soojuskihistust täpsemalt märgata. Memomiktilised ( vb meromiktilised)järved pidevalt stratifitseerinud, ei toimu kevadist ja sügisest segunemist. Holomiktilised järved segunemine toimub vähemalt korra aastas (kui aga kaks korda - kevadel ja sügisel
Talvel on kõige külmem veekiht otse jää all, kõige soojem veekogu põhjas. Talvel takistavad jää ja lumi hapniku liikumist õhust vette ning peavad kinni ka suure osa valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. vee kihistumine termokliin - e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. järvede gaasirežiim meie väikejärved on suhtelised kehvade hapnikutingimustega ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotus anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega
Järved erinevad suuruselt, sügavuselt, soola sisalduse poolest ja vanuse poolest. Biogeokeemiliste tsüklite ja biootiliste koosluste funktsioneerimise aluseks on kompleksed füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside vastastikkused seosed. Need protsessid omakorda sõltuvad süsteemis toimuvate protsesside tagasisidemetest ja asukohast. Eristatkse 3 kihti: Valgustatud, segunenud soe kiht – epilimnion Keskmine kiht – termokliin või metalimnion Arktilistes piirkondades stratifikatsioon puudub. 2-30 m järvedes; 100-1000m ookeanides. Miromiktilised järved – (ühendus merega põhjavee vms kaudu või sooli lahustub aluspinnast juurde) seal soolsuskihistus. Enamik järvi kihistunud. Madalad järved võivad stratifitseeruda mitu korda suvel – polümiktilised ka troopikas. Hüpolimnion – allpool metalimnioni = süvameri. Seal on liiga pime, et fotosüntees saaks toimuda
-veetemperatuur on kogu sügavuses ühtlane (tuule tekitatud lainetus aitab kaasa) Pruuniveelised järved -pind soojeneb suvel tugevamini (nt. Nohipalu, Mustjärv) Väikesed ja sügavad järved -vesi kihistub samuti temperatuuri järgi -kui augustipäike kütab neis pealmise veekihi 25-30 kraadini, siis põhjakihis on see sageli vaid 4 kraadi. Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub. Termokliin e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. Järvetüübid Oligotroofne – vähetoiteline -toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike -läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev -reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline
annaabi.ee 
