Merisaarmasmerisiilikvetikad (lehtadrud) Kui saarmas hävitati 80%, siis siilikute arvukus tõusis, levisid nakkused, lehtadrud söödi ära ja asendusid 1aastaste vetikatega. Kui saarmaid asemele toodi, muutus kõik jälle OK-ks. [meritaähed ja röövtoidulised teod – hävitasid lepistoidulised teod ära] Alt üles kontroll oli see planktoni õitsengu asi Süvaveepiirkondade ökoloogia Profundaal – sügav. Järvede sügavaimad osad, mis on termokliinist suurima sügavuseni= hüpolimnion Abüssaal – põhjatu. Ookeani ja merepõhja sügavusvöönd alates 2km sügavamale. 1 Maailmamere sügavaim osa on 6000-11022m – hadaal, mis moodustab maailmamere pindalast vaid 1 %. 50% maailmamere pindalast moodustab abüssaal. Abüssaali/profundaali kooslused sisaldavad eri suurusega organisme – bakterid ja seened. Mikrofauna (10 – 50 mikromeetrit) –zooflagellaadid, amööbid
Reynoldsi arv: () vetikate interts; () rakkude arv koloonias; (x) suurus mis iseloomustab süsteemis toimivate inertsete ja viskoossete jõudude suhet; () rakupooldumiste arv päevas; () kromosoomide arv vetikate zoospoorides Eufootiline kiht: () rakuseina välimine kiht; () ränisoomustega kaetud kiht koldvetikate raku pinnal; (x) pindmine valgustatud veekiht kus toimub neto fotosüntees; () veekogude anaeroobne põhjakiht; () ookeanide kaldäärne tsoon, mis allub tõusu-mõõona toimele Hüpolimnion; () sarnaste: keskkonnatingimustega; (ja ka elustikuga) järvede kogum; () järvede pindmine kiht, mis talvel jäätub; () limnoloogia haru mis tegeleb hüpoanalüüsidega; () järvede kinnikasvanud arengustaadium; (x) järvede sügavam veekiht mis asetseb allpool termokliini 9 Stokes'i valem: () kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () viburi töö ja raku
Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Väikese veeringe- Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri., kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn väikese veeringe. Vertikaalne jaotumine: epilimnion, termokliin, hüpolimnion. Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magama teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale. Õhumassid- Parasvöötme ja troopilised õhumassid parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul,
funktsioneerimise aluseks alati komplekssed füüsikalised, keemilised ja bioloogilised protsessid ja nende vastatikused seosed. Need protsessid on suhteliselt sarnased. Enamusel järvedel ja kõikidel ookeanidel 3 selgesti eristatavat kihti. Ülemine, hästivalgustatud ja suhteliselt soe kiht õhuke, ookeanis segunenud kiht; järvedes epilimnion. Keskmine ookeanis termokliin, järvedes metalimnion. Alumine kiht, kuhu valgus ei tungi ja fotosünteesi sisuliselt ei esine hüpolimnion võib puududa kõrgmäestikes ja teistes kohtades Järvede lõikes võib soojuskihistust täpsemalt märgata. Memomiktilised ( vb meromiktilised)järved pidevalt stratifitseerinud, ei toimu kevadist ja sügisest segunemist. Holomiktilised järved segunemine toimub vähemalt korra aastas (kui aga kaks korda - kevadel ja sügisel siis kutsutakse dimiktiliseks, mida on pea kõik parasvöötme järved) Ookeanikihid eksamis, meetrilise täpsusega Vee segunemise viisid:
tasakaal: lahustuvus). Orgaanika Looduslik, põllumajandus, tööstus, olme. Aeroobne ja anaeroobne lagunemine, gaaside teke. BHT, lahustunud hapniku sisaldus. Eutrofeerumine järvedes: nitraadid, fosfaadid. Vetikate vohamine (hea valgustusega tsoonis pinna lähedal [epilimnion]) - vetikate hukk (temperatuur, teised taimed) - surnud vetikad põhja - (kui termaalne kihistumine) veevahetust vertikaalses suunas pole, põhjakihtides [hüpolimnion] anoksia (fotosünteesi ja respiratsiooni vahekord). Põhjas kontsentreeruvad fosfaadid, Al, Mn, Fe. Vetikad toodavad toksiine. Meetodid: nitraatide, fosfaatide kontroll; kemikaalid vetikate tõrjeks; hapniku sissepumpamine (ettevaatust põhjamudaga). Lubatud sissekanne (g/m2a) järve sügavuse järgi: 5m (N 1, P 0.07), 200m (N 9, P 0.6). Ohtlik vastavalt (N 2, P 0.13) ja (N 18, P 1.2). Kontrolliv faktor: P (taimed võimelised N omistama atmosfäärist). Järved: oligotroofsed,
raba arenedes vähenenud(sügavad järved). Selle tulemusena on praegune järv jäänud raba keskele või surutud selle servas vastu mineraalmaad. Sekundaarsed rabajärved on tekkinud raba arengu hilisemas faasis, kas laugaste liitumise teel või lasundiliste vooluteede väljumisel raba pinnale(madalad järved). Orgaanilise aine sisaldus tunduvalt väiksem ning vesi ka heledam. Vesi on samuti pehme ja happelise reaktsiooniga. Üldjuhul on nad madalad ja hüpolimnion puudub. Hapnikutingimused on aastaringselt head isegi süvakihtides. Düstroofsed järved on äärmiselt elustikuvaesed. Eutroofsed ja miksotroofsed järved on omakorda jaotatud kahte gruppi mineraalainete sisalduse põhjal. -1 Pehmeveeliste järvede üldaluselisus on 80 mg·l ja kalgiveelistel vastavalt 80. Vastav väärtus on tingitud asjaolust, et selles piirist alates muutub oluliselt suurtaimede ja ränivetikate liigiline koosseis
c)jäätekkelised järved(Eestis enamik) d)rabalaukad 1304 üle 1 ha suurust jõge Eestis, 20 000 rabalaugast. Peipsi pindala 3509 km2. Üle 1 km2 on 45 järve. Kaspia maailmas suurim, Euroopas Laadoga. Sügavaim Rõuge Suurjärv 38 m, maailmas sügavam Baikal. 13 järve on meil sügavamad kui 25 m, 80% on alla 4m. Kihistunud järve pelagiaal: a)Epilimnion e. segunev kiht (kihistunud veekogu kõige pealmine kiht) b)Metalimnion e. hüppekiht e. termokliin (hapniku puhul oksükliin) c)Hüpolimnion e. segunemata kiht Bentaali jaotus järvedes: litoraal (kuni 1m), sublitoraal, profundaal. 3 Sood- taimedega täituvad tekkivad või kaduvad veekogud, milles toimub turba moodustumine. Võrdluseks- järvedes toimub mudastumine. Madalsood- toituvad põhjavetest, siirdesood, rabad (toituvad sademetest, taimedest suurema osa moodustab turbasammal). Veehoidlad EI OLE JÄRVED, vaid rikutud jõeosad. Jõgede paisutamisel tekkinud,
jaotuselt ebaühtlane ning keskmiselt ei küüni parasvöötme tasemeni. Mageveekeskkond: kihistumine, toitained. 99% valgusest neeldub 50 m sügavusel. Punane lainepikkus neeldub kergemini. 4°C vesi kõige raskem. Parasvöötme järved segunevad 2 x aastas. Parasvöötme järved produktiivsed. · Epilimnion pindmine veekiht, milles vesi suveperioodil tugevasti ja enam- vähem ühtlaselt soojeneb ning talvel jahtub 3-0 kraadini. · Hüpolimnion süvakiht, milles vesi on suvel külmem ja talvel soojem kui epilimnionis. · Matalimnion kahte eelmist eraldav õhuke veekiht, mille piires suvel järsult muutuvad vee temp, gaaside ja biogeenide sisaldus ja omadused. Ookeani soolsuse ja temperatuuri varieerumine. Soolsus ookeanides jaguneb ebavõrdselt. Kõige soolasem 1 km sügavusel on Vahemeres ja Kanaaride piirkonnas. Keskmine soolsus on ekvaatori piirkonnas.
annaabi.ee 
