mingi ühe teguri suhtes. Igal liigil on keskkonnatingimuste suhtes tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi isendid elada. · 71. Nimeta abiootilisi faktoreid, millised piiravad (limiteerivad) organismide kasvu ja paljunemist · 71. Kliima, geoloogia, vesi või selle puudumine, atmosfäär ja selle koostis, päikesevalguse hulk IX Inimpopulatsioon e. rahvastik · 72. [1 p.] Mille poolest erineb inimpopulatsiooni arvukuse kasv loomapopulatsioonide arvukuse kasvust? · 72. Inimpopulatsiooni kasv on tugevalt mõjutatud kunstlikest teguritest, populatsioon ise on võimeline oma kasvu reguleerima; loomapopulatsioon on peamiselt mõjutatud keskkonna poolt pakutavatest mõjuritest ega ole ise võimeline oma kasvu reguleerima. · Pealegi asuvad inimesed kõrgemal troofilisel tasemel. · 73. [1 p.] Inimkonna ajaloost on teada vähemalt kolm perioodi, kus rahvastiku juurdekasv on olnud väga kiire. Millega seda seletada? · 73
Kogu vesi ja mineraalained tulevad peremeestaime kudedest. Täisparasiidid saavad nii orgaanilise kui ka anorgaanilise ainelise toidu peremehelt. Parasiidi elu oleneb peremehe olemasolust, noor taim peab ruttu leidma kontakti peremehega. Selleks on vaja kohastumusi. Suhted tarbijatega. Taimede pikaajaline kooselu loomadega kui taimse aine tarbijatega on tinginud rohkeid vastastikuseid kohastumusi, mis on stabiliseerinud taime- ja loomapopulatsioonide suhteid, võimaldavad mõlemal poolel säilida. Ühe liigi piiramatu paljunemine lõhub kohalikku konneksi, kooslus vaesub ja osa põhiliike võib seejuures hävida. Peamised kaitsevahendid loomade vastu on torkivad moodustised. Võsude kärpimine soodustab uute teket kasulik. Taimede kasutamine loomade poolt ja loomade mõju taimedele on kui vastastikku reguleeruv protsess, välja on kujunenud keerukad suhted. Suhted tolmendajatega. Kõige keerukama vastastikuse kohastumusega
D. Pikaajaline seksuaalsuhe monogaamia korral. Lõivsuhe on seotud ressursside ümberjagamisega erinevate võimekuste vahel, seega A on õige. 37. Kas tundra laguahelas on: A. Mikrofauna suhteline osatähtsus suurem kui vihmametsas? B. Selgroogseid kõigusoojasi loomi rohkem kui vihmametsas? C. Meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus suurem kui vihmametsas? Tundras on tänu madalale produktsioonile ja lühikesele vegetatsiooniperioodile loomapopulatsioonide kandevõimed väikesed ja laguahelas langeb suurem roll paindlikele mikroobidele. A on õige. 38. Milliste isikutega seostuvad sünökoloogia teoorias individualistlik ja organitsistlik paradigma? A. Hutchinson ja Gause; B. Karis ja Beckham; C. Wallace ja Tansley; D. Gleason ja Clements. Õige on mõistagi D sest nii on õige. 39. Kas soovikumetsade tüübirühm levib: A. Kliimakskooslustes? B. Niisketel keskmise toitelisusega muldadel? C
Taastuvate loodusvarade teooria on olnud ennekõike kalanduse ökonoomika (economics of fisheries). Väga palju on tehtud tööd ka metsi puudutavate probleemidega. Taastuvate loodusvarade kasvufunktsioonid Taastuvate loodusvarade juurdekasvu kirjeldatakse tavaliselt nn logistiliste kasvukõveratega. Neid arendas Belgia matemaatik Pierre Francois Verhulst 19. sajandil rahvastiku kasvu kirjeldamiseks. Alfred Lotka (1924) rakendas logistilisi mudeleid loomapopulatsioonide uurimisel, nimetades kasvukõverat populatsiooni kasvu seaduseks. Joonis 6.1. Logistilise juurdekasvufunktsiooni graafiline kujutis. 62 Kui tähistada populatsiooni suurust N ja aega t, saab mudelit formuleerida diferentsiaalvõrrandina, kus G tähistab populatsiooni juurdekasvu ajaühikus: N G rN 1 K
Populatsiooni kasv, kolmel graafikul x-telg aeg, y- telg arvukus: stabiilne, kasvav, kahanev. Logistiline kasvukõver (vt bakterid ja nende populatsioonid); 2. Vanuseline struktuur (erinevasse vanusklassi kuuluvate isendite arv ja suguküpsete ja mitte suguküpsete isendite vahekord); 3. Sugude suhe (lahksugulistel liikidel), emaste ja isaste arvukus (tõsine probleem hiinas, sugude suhe on paigast ära); 4. Asustustihedus (isendeid/pindala v ruumala); 5. Sotsiaalne hierarhia (loomapopulatsioonide hierarhia- "nokahoobi järjestus", avastati kanadel). Isendite vahelised suhted pupulatsiooni liikmete vahel. Konkurents- mõlemile kahjulik sest kasutatakse sama ressurssi. Taimedel vahendid konkurentsist vabanemiseks: kiirem ülekasvamine, varjutamine (naat ja võilill), külgmine mahasurumine. Loomadel: tülikonkurents (üks osapool tõrjutakse agressiivselt välja), ruumikonkurents (hõivatakse strateegiliselt olulised piirkonnad (paljunemiseks, toitumiseks), sama toiduobjekti kasutus.
annaabi.ee 
