Arthur Roy Clapham 1930. aastate alul, mõiste võeti laiemalt kasutusse taimeökoloog Arthur Tansley tööde kaudu alates 1935. aastast. Ökosüsteem biotsönoos ehk elukooslus ökotoop ehk elukeskkond ● taimekooslused ● õhkkeskkond ● seenekooslused ÖKOSÜSTEEM ● vesikeskkond ● loomakooslused ● muldkeskkond ● mikroorganismide kooslus Mis on ökosüsteem ? Produtsen Konsume Destruendi did esmase ndid orgaanili d surnud Autotroof on se aine organism, kes orgaanilis orgaanilise sünteesib tarbijad
True story. 9.kes on tippkiskja- Organism, kel puudub looduslik vaenlane. Tippkiskjaid on arvuliselt vähe, sest muidu ei suudaks nad kõik toitu hankida. 10.kuidas arvutatakse populatsioonitihedust-Jagades populatsiooni arvu nende levialaga saadakse populatsiooni isendite tihedus maaü hiku kohta. 11.too 3 näidet erinevatest ökosüsteemidest- Järv - biotsönoosiks on taimed, kalad ja putukad. Ökotoobiks on vesikeskkond; Mets biotsönoosiks on loomad, linnud ja taimed. Ökotoobiks on muldkeskkond ja õhkkeskkond; Raba biotsönoosiks on putukad, taimed, loomad, linnud. Ökotoobiks on õhkkeskkond, muldkeskkond ja vesikeskkond. 12.kuidas on ökosüsteem seotud elukooslusega-Elukooslus ja ökotoop moodustavad kokku ökosüsteemi. 13.millistest organismirühmadest moodustub toiduahel-Produtsentidest, konsumentidest ja destruentidest. 14.mille poolest erineb toiduahel toiduvõrgustikust-Toiduahel näitab loomade toitumissuhet, alustades
Rakk – Eukarüoot, prokarüoot Kude – Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund – Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond – Seedeelundkond Organism – Imetaja, lind, kala Populatsioon – Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik – Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Kooslus – Mets, järv, meri Ökosüsteem – Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodus Elus Eluta On elus Jah Ei Tarbib Jah Ei Järglaste saamine Jah Ei Nt: mis on populatsioon? Kumb on populatsioon: kas kalad Ähijärves või sookailud Männikjärve rabas. Põhjendage!
Areaal- iga liigi oma levila Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinalaühiku kohta. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Biotsönoos- elukooslus (taime-, seene-, loomakooslus + mikroorganismid) Ökotoop- õhk-, vesi-, muldkeskkond Toiduahela moodustadavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnu organismidest ning lõpeb mikroorganismidega. Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum Troofiline tase- toiduahela lüli Ökoloogiline tasakaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Biosfäär- Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Bioom- samatüübiliste ökosüsteemide kogum (tudnra, tiga, kõrb..)
võõrliikide sissetoomine, salaküttimine. 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu. Koosneb 2 osast : · Biotsönoos - Taimekooslused - Seenekooslused - Loomakooslused - Mikroorganismid · Ökotoop - Õhkkeskkond - Vesikeskkond - Muldkeskkond Liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Populatsioon- ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. Arvukus, tihedus, levila pindala, iive, suremus ja sündimus, sooline koosseis, vanuseline koosseis, seisundiline koosseis. 8. Iseloomusta kasvavat, kahanevat ja stabiilset populatsiooni.
7. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid - populatsiooni arvukus: isendite arv - populatsiooni tihedus: isendite arv pinnaühiku kohta 8. Mis on ökosüsteem selle komponendid? A) biotsönoos ehk elusosa: taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid B) ökotoop ehk elutaosa: õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond 9. Toiduahel ja võrgustik nende koostamine tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. NT Õunapuuleht ® lehetäi ® seened ® mükoviirused Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest
Kude Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond Seedeelundkond Organism Imetaja, lind, kala Populatsioon Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Martin Plaado Kooslus Mets, järv, meri Ökosüsteem Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond Biosfäär Maad ümbritsev elusloodus Nt: mis on populatsioon? Kumb on populatsioon: kas kalad Ähijärves või sookailud Männikjärve rabas. Põhjendage! Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasseliiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Sookailud männikjärve rabas, kuna see on kindel liik kindlas piirkonnas. Kalad
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
2) populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta 3) populatsioonisisene konkurents, mis näitab, kui heas olukorras on populatsiooni isendid Ökosüsteem- isereguleeruv tervik,milles on omavahel seotud elus ja eluta loodus aineringi kaudu Ökosüsteemi struktuur: 1) BIOTSÖNOOS e elukooslus (elus osa ökosüsteemist)- taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid 2) ÖKOTOOP e eluta loodus- õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond Toiduahel 1) tootjad e produtsendid nt rohelised taimed, vetikad(protistid), autotroofsed bakterit 2) I astme tarbijad e konsumendid- rohusööjad e herbivoorid 3) II astme tarbijad e konsumendid- kõigesööjad e omnivoorid 4) III astme tarbijad e konsumendid- lihasööjad e kiskjad e karnivoorid Toiduvõrk- nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit Õ lk 21 joonis, millest järeldub: peaks olema rohkem saakloomi; kui saakloomade
1)ühtlane 2) rühmaline 3)juhuslikEaline struktuur-1) stabiilne populatsioon- vanade ja noorte arv on tasakaalus 2) kasvav populatsioon- noori on rohkem 3) kahanev populatsioon- vanemaid on rohkemPopulatsiooni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgiÖkosüsteemid- järved, sood, niidud, karjamaa; inimene toidab järved üleBIOTSÖNOOS-Taimed, seened, loomad, mikroorganismidÖKOTOOP-Õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond (omavahel ringluses biotsönoosiga) NIIT KUI ÖKOSÜSTEEMNiidud tekivad- valdavalt lageraiete ja nendele järgnenud niitmise ja karjatamise tagajärjel; mahajäänud põldudele; osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt kujunenud niitudenaNiite liigitatakse kujunemise järgiesmased e primaarsed niidud (alati olnud lagedad), lamminiidud, rannaniidud, looniidud 2) teised e sekundaarsed (kujunenud inimtegevuse tulemusena)niitudel elab rohkesti putukaid, ärilisi, putuktoidulisi imetajaid
rikastel aladel,sademed ületavad aurumise. Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekivate hapete mõjul laguneb mulla menaarlosa lahustavateks ühenditeks. Mulla keemiline viljakus langeb,leetumist soodustab karbonaatide vase lähekivimi esinemine. Kamardumine-selle käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Huumuse kuhjumine. Läbiuhtumist ei toimu, keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkond toimuv protsess anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku, peamiselt raud. Väheneb mulla poorsus ja harveneb veeläbilaskvus(lääneeesti tasandik). Sooldumine-esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivsem ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte,seetõttu sisaldavad mullad rohkelt veeslahustuvaid soolasid(poolkõrbed). Mullatekketegurid: lähtekivim:murenenud kivim,kuhu asuvad taimed ning millest ja milele muld
Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Biotsönoos-ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse. ( taimse-,seene-,loomakooslused ja mikroorganismid) Ökotoop-elukeskkond (õhk-,vesi-ja muldkeskkond) Ökosüsteem- on isereguleeruv süsteem,milesse kuuluvate populatsioonide kooseis ja arvukus on pikema aja jooskul stabiilne. Ökosüsteemi toitumisahelad: Toiduahela moodustuvad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Tarbijad e.konsumendid-herbivoorid ja neist omakorda kiskjad.Kas. toiduks teisi elusorg. Lagundajad e.destruendid-mikroorg. ja seened ning ka selgrootud loomad Tootjad e.produtsendid-rohelised taimed ( fotosünteesi teel vajalikke org.aineid)
Tutvustan lugejaile, mis on ökosüsteem, millest see koosneb ning mis tagab selle toimimise. Pikem ülevaade Läänemerest, sinna kuuluvatest organismidest, veereziimist ning liigestatusest. Referaadiga püüan lugejale ülevaatlikult anda edasi pilti Läänemerest kui omaette ökosüsteemist. 1. Ökosüsteem 1.1 Ökosüsteemist üldiselt Ökosüsteemi moodustavad ökotoop ehk ökosüsteemi eluta osa, kuhu kuuluvad õhk-, vesi-, ja muldkeskkond, ja biotsönoos ehk ökosüsteemi elusosa, kuhu kuuluvad taime-, seene-, loomakooslused ning mikroorganismid. Ökosüsteem on isereguleeruv, sinna kuuluvate populatsioonide omavaheliseed suhted avalduvad toitumisseostena. Samal territooriumil elavad organismid on omavahel tihedates toitumissuhetes. Igal ökosüsteemi kuuluval organismil on oma ökoniss ehk roll, mis on välja kujunenud suhetest teiste organismidega.
· Sellised populatsioonid moodustavad koos biotsönoosi · Biotsönoosi võib jagada: o mikroorganismid o taimkooslused o seenekooslused o loomakooslused Ökotoobi ehk elukeskkonna all mõistetakse nii territooriumi, misllel biotsönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad · Ökotoopi võib jagada o Õhkkeskkond o Vesikeskkond o Muldkeskkond Biotsönoos ja ökotoop moodustavadki koos eksisteerides ökosüsteemi ÖKOSÜSTEEM Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1) Ökosüsteemi liigiline koosseis 2) Liigirikkus 3) Dominant- liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam
3. mullas toimuvad protsessid: leetumine, kamardumine, gleistumine, sooldumine ja millistes tingimustes need protsessid toimuvad; Leetumine – mullas liikuv vesi viib mineraalse osa ära ja mulla keemiline viljakus langeb. sademed > aurumine, okasmetsades Kamardumine – tekib huumushorisont. Parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. sademed= aurumine Gleistumine – pidevalt liigniiskne ja hapnikuvaene muldkeskkond. Mulla mineraalidega reageerides moodustuvad sinakad või rohekad gleimineraalid. Väheneb poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. tundramullad, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine –kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. aurumine > sademed, kõrbed Muldade sekundaarne sooldumine - tingitud muldade niisutamisest. Kuiva kliimaga
Organismidel on palju kohastumusi liigse või vähese valguse ja temperatuuriga (jm) toimetulekuks: näiteks aurustumist vähendav ja peegeldumist soodustav vahakiht taimelehtedel, varjumine maastikul, öise ja päevase aktiivsuse reguleerimine, keha jahutamine nn väljaulatuvate kehaosade pinna suurendamisel (suured kõrvad), valgust püüdva pinna suurendamine ja suunamine (suured lehed päikse poole kaldu), jne 9. Muldkeskkond Muldkeskkond on kujunenud eluta looduse ja organismide koosmõjul. Ökoloogilised tingimused mullas sõltuvad organismidest ja nende lagunemisest, mulla lähtekivimi iseloomust, sademetest. On ilmne, et valgust mullas pole, seetõttu pole mullas elavatel loomadel ka vajadust heale nägemisele. Mullas liikumiseks on vaja erilisi kohastumisi (nt muti käpad või usside kehakuju). Taime jaoks on oluline vee
Populatsiooni saab iseloomustada selle arvukuse ja tihedusega. 7. Mis on ökosüsteem – selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi komponendid on biotsönoos ehk elukooslus (taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid) ja ö kotoop ehk elukeskkond (õhukeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond). 8. Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toiduahela moodustavad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Selle esimene lüli on enamasti taimekooslusesse kuuluv organism. Järgmise lüli moodustab herbivoor, kes toitub taimedest ning neist omakorda toitub kiskja.
elavad samas elupaigas. o Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. o Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. o Ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse ehk biotsönoosi. (seene-, taime- ja loomakooslus) o Kogu biotsönoos on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga ehk ökotoobiga. (õhk-, vesi- ja muldkeskkond) o Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Milliseid toitumissuhteid esineb ökosüsteemides? o Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. o Esimeseks lüliks on taimekooslusesse kuuluvad organismid. Rohelised taimed on tootjad ehk produtsendid. o Toiduahela järgmised lülid moodustuvad heterotroofidest.
24. Ökoloogilised tegurid: rühmitamine, näited. Organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid. Biootilised tegurid Kisklus Herbivooria Sümbioos Parasitism kommensalism Abiootilised tegurid: 1. Elukeskkond: Õhkkeskkond e atmosfäär on maad ümbritsev õhukiht. Vesikeskkond e hüdrossfäär on Maa keemiliselt sidumata vesi. Muldkeskkond e litosfäär koosneb maakoorest. 2. Kliimategurid: Valgus Niiskus Temperatuur jne 25. Mis on sümbioos? Näited. Sümbioos-on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul (sipelgad ja lehetäid) Sipelgad toituvad lehetäide suhkrurikkast eritisest-mesikastest. "Tänutäheks" kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, nt
2. Selgitage populatsiooni arvukuse ja tiheduse mõistet. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv ja populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. 3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Ökosüsteem koosneb biotsönoosist, kuhu kuuluvad taimekoolsused, seenekooslused, loomakooslused ja mikroorganismid ning ökotoobist, kuhu kuuluvad õhkkeskkond, vesikeskkond ja muldkeskkond. 4. Kuidas on ökotroop seotud biotsönoosiga? Ökotoobi all mõistetakse nii territooriumi, millel biotsönoos paikneb kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad. 5. Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton zooplankton konn - haug 6. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi taseme organismide arv piiramatult kasvada. Nt
antud ökosüsteemis. 30. Mis on ökosüsteem – selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Elukooslus Elukeskkond taimekooslused õhkkeskkond loomakooslused muldkeskkond seenekooslused vesikeskkond mikroorganismide kooslus 31. Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil.
kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteem koostisosadeks on: · biotsönoos ehk elukooslus · ökotoop ehk elukeskkond o taimekooslused o õhkkeskkond o seenekooslused o vesikeskkond o loomakooslused o muldkeskkond o mikroorganismide kooslus 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn
· Eluta loodus (õhk, vesi, muld elukeskkond; kliimategurid sademed, temperatuur jne) Biootilised tegurid organismide kooselu · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Herbivooria · Konkurents Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeene tegur inimtegevus Ökosüsteem: · Biotsünoos taime-, seene-, looma-, mikroorganismide kooslus · Ökotoop õhk-, vesi-, muldkeskkond Tarbijad konsumendid Tootjad produtsendid Lagundajad destruendid Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja
keskkond moodustavad ökosüsteemi). Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. o taimekooslused o seenekooslused o loomakooslused o mikroorganismide kooslus o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond · Anorgaanilised ained; · Orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; · Kliimareziim; · Produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); · Makrokonsumendid ehk fagotroofid - heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi);
loodusõpetus(trükiarvult esikohal). Üks esimesi , kus taimi ja loomi käsitleti üksteist ja keskkonda vastastikku mõjutavatena.Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustestmõjudest, oikus eluruum, maja Logos õpetus, teadus. Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Keskkonnategurid. rõhk, tuli, vesi, hapnikusisaldus, toitained, soolasisaldus, happelisus, muldkeskkond Ökosüsteemi mõiste. - koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Elus ja eluta loodus. päike, maa vesi, tuli, kivi jne. (füüsikalised ja keemilised nähtused), elusloodus on aga kõik mis hingab, areneb, sureb. Biotsönoos.- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad.
Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. · Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed. · Ökosüsteemide vahel n järsud üleminekud. · Ökosüsteem reageerib välismõjutustele kui üks tervik. · Ökosüsteem on pidevalt muutuv süsteem. · Kõik ökosüsteemid saavad eksisteerida tänu energiaallikale- päikesele. · Ökoloogiline amplituud: Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele.
orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteemi koostisosadeks on: biotsönoos ehk elukooslus a. taimekooslused b. seenekooslused c. loomakooslused d. mikroorganismide kooslusökotoop ehk elukeskkond e. õhkkeskkond f. vesikeskkond g. muldkeskkond 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral koguaeg. Lühilaineline päikesekiirus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Kasvuhooneefekt põhineb energia jäävuse seadusel. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks
orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. Ökosüsteemi koostisosadeks on: biotsönoos ehk elukooslus o taimekooslused o seenekooslused o loomakooslused o mikroorganismide kooslusökotoop ehk elukeskkond o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad
loodusõpetus(trükiarvult esikohal). Üks esimesi , kus taimi ja loomi käsitleti üksteist ja keskkonda vastastikku mõjutavatena.Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustestmõjudest, oikus eluruum, maja Logos õpetus, teadus. Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Keskkonnategurid. rõhk, tuli, vesi, hapnikusisaldus, toitained, soolasisaldus, happelisus, muldkeskkond Ökosüsteemi mõiste. - koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Biotsönoos.- üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop-taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa.
keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. Elukoosluste peamisteks osadeks on: 1. Taimekooslus. 2. Seenekooslus. 3. Loomakooslus. 4. Mikroorganismid. Kõik nimetatud kooslused koosnevad erinevate liikide populatsioonidest. 11. Biotoop = ökotoop, biotsönoosi (elukoosluse) abiootiliste tegurite komplekt või ka elukeskkond. 12. Ökotoobis eristatakse järgmisi abiootilisi tegureid: 1. Veekeskkond, 2. Õhkkeskkond, 3. Muldkeskkond. 13. Liigiline koosseis on ökosüsteemi liikide nimistu. Liigirikkus on taime-, looma-, või seenekooslusse kuuluvate liikide arv. Üheks liigirikkamaks ökosüsteemiks on salu – segamets. Selles ökosüsteemis on liigirikkad nii taime, looma- kui seenekooslused. Liigivaeseks koosluseks on näiteks raba. Väga rikkad taimekooslused on näiteks troopikametsades võrreldes meie erinevate metsatüüpidega. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantidega.
humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad 7) POPULATSIOONIDES taseme – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. (Kadrioru oravad, Peipsi kilud) 8) LIIGI tase – üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära (pruunkaru, valgejänes) 9) ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia). Nt taimekooslus, loomakooslus, muldkeskkond. 10) Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär) 3. Suhkrute lühiiseloomustus Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, hapnikku ja vesinikku. Sahhariidide peamisteks ülesanneteks on: 1. Energeetiline funktsioon – esmane energiaalikkas (1g sahhariidi lagundamisel
Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuukuvate isendite arv. Populatsiooni tihedus isendite arv/ pindala. BIOSFÄÄR (Maad ümbritsev elu sisaldav kiht) BIOOMID (samatüübiliste ökosüsteemide kogum) ÖKOSÜSTEEMID / eluskooslus ökotoop eluta osa (taime-, seene-, loomakooslused, ( vee-, õhk-,muldkeskkond) mikroorganismid) Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena toiduahel. Põimunud toiduaheld moodustavad toiduvõrgu. Iga toiduahel lüli e troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest! 1. lüli: produtsendid orgaanilise aine tootjad. 2. lüli: konsumendid e tarbijad jagunevad: · I astme tarbijad -kasutavad toiduks orgaanilist ainet. · II astme tarbijad kõigesööjad
1995 550 325 400 2000 350 375 420 2005 250 450 415 17 Ø Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Elukoosluse peamised osad on seene-, taime- ja loomakooslus ning mikroorganismid. Ökotoop on ökosüsteemi eluta osa. Selleks võib olla veekeskond, õhkkeskkond ja muldkeskkond. Ökosüsteemi kuuluvad organismid on omavahel toitumissuhetes. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela esimeseks lüliks on rohelised taimed. Rohelisi taimi nim toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Tarbijateks ehk konsumentideks nimetatakse toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks elusaid organisme. Need on loomad. Samad organismid võivad kuuluda üheaaegselt erinevatesse toiduahelatesse. Omavahel põimunud
Biosfäär jaotub: *bioomideks samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt. kõrb, vihmamets, taiga *ökosüsteem isereguleeriv süsteem. Koosneb organismidest, eluta keskkonnast. Nende vahel toimub aine ja energiavahetus. Ökosüsteemid on erinevate suurustega. Nt. puutükist suure järveni. Muutub pidevalt. Ökosüsteem jaguneb: Elusloodus taimekooslus, loomakooslus, seenekooslus, mikroorganismid Ökotoop (eluta) veekeskkond, muldkeskkond, õhkkeskkond (taimekooslus taimed teatud alal) elukooslus kõik organismid ühel maa-alal (taimed, loomad) 2.autotroofid. heterotroofid. Nende sarnasused ja erinevused. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksresktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija).
Selles valitsevad kitsalt kohastunud liigid, kellest mõni võib saavutada suure arvukuse. 3. Mida kestvam läbi aegade on olnud elutingimuste reziim, seda liigirohkem, ühtlasema koosseisuga ja püsivam on biotsönoos. Esimeses reeglis oli kasutatud mõistet biotoop. Mis see on? Biotoop = ökotoop, biotsönoosi (elukoosluse) abiootiliste tegurite komplekt või ka elukeskkond. Ökotoobis eristatakse järgmisi abiootilisi tegureid: 1. Veekeskkond, 2. Õhkkeskkond, 3. Muldkeskkond. Ühe väiksema ökosüsteemina võib vaadelda näiteks tiiki. Tiigi taimekooslus koosneb erinevate liikide populatsioonidest, millest enamus on veetaimed, mis kinnituvad veekogu põhja, hõljuvad vees või pinnal. Loomakooslusse kuuluvad liigid elabad vees, kaldapiirkonna pinnases, põhjamudas või lendavad vee kohal. Koosluste populatsioonid on üksteisega seotud toitumissuhete kaudu ning reguleerivad sellega populatsioonide arvukust. Elukooslus on tihedas seoses ökotoobiga, sest
elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Kuna ökosüsteemi moodustavad organismid on üksteisega seotud toiduahelate kaudu, sõltub iga liigi olemasolu ja arvukus teistest liikidest. Seega toimub ökosüsteemi isereguleerumine toiduahelate kaudu (Vt ka lk 93). Joonis ja selgitus: Ökosüsteemi elusosa elukoosluse moodustavad: a) Taimekooslused; b) Seenekooslused; c) Loomakooslused; d) Mikroorganismide kooslused. Ökosüsteemi eluta osa moodustavad: a) Õhkkond; b) Vesikeskkond; c) Muldkeskkond. * Kuidas on omavahel seotud samasse ökosüsteemi kuuluvad liigid? --- 84 Biosfäär on suurim ökosüsteem Väiksemad ökosüsteemid kuuluvad osadena suurematesse ökosüsteemidesse, nt Tallinna lahe ökosüsteem on osa Läänemere ökosüsteemist. Kõik Maa ökosüsteemid kokku moodustavad biosfääri kui suurima ökosüsteemi. Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse kolme osa: 1) maismaa pindmine kiht, s
hakkab varjutama). Riigieksamiküsimused: On antud populatsiooni mõiste, õpilased peavad tooma näiteid Eesti taime- ja loomapopulatsioonidest. Tuleb tuua kodukoha eripäradest populatsiooni näiteid. Graafiliselt kiskja saaklooma suhte kujutamine. Antakse kaks graafikut ja küsitakse millise ökoloogilise suhtega on tegemist. Ökosüsteem Elukooslused (taime, looma, seene ja mikroorganismide kooslused); abiootiline keskkond (õhk, vesi, muldkeskkond ja nendes keskkondades toimuvad muutused). Produtsendid: klorofülliga taimed, fotosünteesivad bakterid ja kemosünteesivad bakterid, Ainevahetus tüüp on nendel autotroofne. Tarbijad (konsumendid): taim- ja loomtoidulised loomad, ainevahetustüüp on heterotroof. Lagundajad (destruendid/redutsendid): erinevad mikro-organismid, seened. Ainevahetus tüüp on heterotroofne (saprotroofne). 82
annaabi.ee 
