Riin. Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel tütar Maria ning poeg Edgar.Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Neil on tütar Rosina. 15. detsembril 2009 teatasid Savisaared, et on otsustanud oma abielu lahutada. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1989. valiti Savisaar NSV Liidu rahvasaadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aastatel 20012004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea.2003. aastal oli Savisaarel müokardi infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks taandus.Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. 3 Vanemad ja sünd Edgar Savisaare vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar. Edgari ema (neiupõlvenimi Buresin;
...............................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte.........................................................................................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................16 2 Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Eesti peaministritest. Kirjeldatud inimesed olid ametis 1992 aastast kuni praeguseni. Kirjutasin lühidalt nende isiklikust elust, haridusest, tunnustustest ja ameti tegevusest. Samuti ka sellest, millised on peaministri ülesanded ja kohustused. Töö eesmärk oli teada saada Eesti peaministritest ja mis aastatel nad olid peaministrid. Samuti ka nende isiklikust elust, kus nad on töötanud ja kus õppinud. Peaministri tähtsus Eesti vabariigis on, et ta juhib valitsust ja selle tegevust. Ta
Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene Eestis nii heast kui ka halvast küljest.Ta pakub kõneainet igale eesti inimesele.Referaadis refereerin Edgar
peavad oma väiteid tõestama, mitte kasutama demagoogiat. Loomulikult võib ka demagoog vahel edu saavutada, kui kuulajaskond argumente ei nõua. Kuulajal võib ka olla raske argumente demagoogiast eraldada, eriti siis, kui tal käsitletava probleemi kohta teadmisi napib. Samuti ei pruugi kuulaka olla objektiivne. Kui kõneleja sõnum ühtib kuulaja vaadetega, tajub kuulaja seda argumendina, kui kõneleja sõnum käin risti vastu kuulaja veendumustele, näeb kõnelejas demagoogi.7 Nagu teaduses, pole ka ühiskonnaprobleemide üle otsustamisel absoluutseid tõe kriteeriume. Mis on kasulik ühele huvigrupile ei pruugi sobida teisele. Oma vaatepunkti nähakse ainuvõimalikuna, isiklikku seisukohta kipub inimene ikka tõeks pidama. Ühiskondlikus väitluses põrkuvad erinevate huvigruppide arusaamad, otsuse langetamisel lähtutakse eelkõige huvigrupihuvidest. Sellist olukorda, kus pääseksid
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alates 13. aprillist 2005
avaldused on suure tähelepanu all, autoriteetsed (Lennart Meri, Jaan Kross). Poliitilise eliidi sihtgrupp (tulnud erinevatest kasvulavadest): · Endised-nõukogude ajal tugev olupoliitika, nõrgaks kohaks minevik. (Arnold Rüütel-teise eseloni mehed. Edgar Savisaar-riikliku plaani komitee esimees, EÕM komandör. Andrus Ansip- Tartu linna komitee osakonna juhataja) · Järjepidevuslased-need, kes said hariduse NSV ajal, kuid neist said iseseisva Eesti Vabariigi pooldajad õiguslikkuse järjepidevuse alusel. Aktiivsed muinsuskaitse komitees. (Mart Laar, Tunne Kelam) · Endised vabadusvõitlejad-NSV Liidu vastased, dissidendid. (Enn Tarto, Lagle Parek, Tiit Madisson) · Väliseestlased-kujunemine, hariduse saamine Lääne maailmas, demokraatliku ühiskonna kogemused, keelte tundmine. Nõrkus- nõukogude pärandi mittetundmine. (Toomas Hendrik
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Demagoogia referatiivne essee Tallinn 2021 Sissejuhatus Koroonaaeg on ühiskonnas toonud juurde teravaid debatte ja kirglike sõnavõtte. Paljude poliitikute retoorikat ehk kõnekunsti kuulates on aga lihtne lasta kõneleja jutul oma tundeid juhtida ning vaimustuda poliitiku karismast ja sümpaatiast, kuid valvsuse mitte kaotamiseks ja „kaine mõistuse” säiltamiseks, on oluline arutada demagoogiast ning tunda ära demagoogiavõtted. Selles referatiivses essees lähtutakse demagoogiast kui retoorilisest võttest poliitikas. Kirjatöö eesmärk on tutvustada ajas muutuvat demagoogia definitsiooni Vana-Kreeka ajast kuni tänaseni. Kirjeldatakse demagoogia elemente, tuues näiteks Hitleri ja USA-s 2016. a
Kõik kommentaarid