Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel (0)

Tartu Jaan  Poska Gümnaasium 
 
 
 
 
 
 
Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel 
perioodil ajalehe  Postimees näitel 
Uurimistöö 
 
 
 
 
Autor:  Kristjan  Kivastik 11.b 
Juhendaja : õp. Mai Perillus 
 
 
 
 
 
 
Tartu 2014 
 
 
 
Sisukord 
 
Sisukord ...................................................................................................................................... 2 
Abstract summary ....................................................................................................................... 3 
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 
1.  Argumenteerimise ja demagoogia  erinevus ........................................................................ 6 
2.  Demagoogiavõtteid ............................................................................................................. 7 
2.1. Argumentum ad hominem  (lad k, inimesest lähtuv argument) ........................................ 7 
2.2. Argumentum ad populum (lad k, enamusele  apelleerimine ) ............................................ 7 
2.3. Emotsionaalne mõjutamine  .............................................................................................. 8 
2.4. Valetamine , tegelikkuse moonutamine ............................................................................ 9 
2.5. Argumentuma ad ignorantium (lad k,  lihtsustamine ) .................................................... 10 
2.6. Subjekti vahetamine ....................................................................................................... 10 
2.7. Seoste loomine ............................................................................................................... 10 
2.8. Keeleline mõjutamine .................................................................................................... 11 
3.  Ülevaade tulemustest ja analüüs ....................................................................................... 13 
3.1. 
Metoodika .................................................................................................................. 13 
3.2. 
Demagoogiavõtete kasutamise üldjagunemine .......................................................... 14 
3.3. 
Demagoogiavõtete  kasutamise  jagunemine  Edgar  Savisaare,  Eerik- Niiles    Krossi   ja 
Andrus Ansipi puhul. ............................................................................................................ 21 
4.  Järeldused .......................................................................................................................... 24 
5.  Kokkuvõte ......................................................................................................................... 25 
Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 27 
 
 
 
 
 
 
2 
 
 
Abstract summary 
 
In  this  research  the   difference    between   arguementation  and   usage   of  demagoguery  was 
explained.  Eight  main  demagoguery  fallacies  and  their  characteristics  were  analysed, 
followed by their usage by three selected politicians in pre-election time  period . Pre-election 
time period is considered to be from 21.08.2013 to 19.10.2013.  Articles  that had  quotes  from 
Edgar   Savisaar ,  Eerik-Niiles   Kross   and  Andrus   Ansip   and  were  from  the  pre-election  time 
period were  eligible  for analysing. 
Three hypotheses of this research were checked for credibility. The  first hypothesis –  there  are 
politicians,  who   tend   to  use  more  demagoguery   than    others   –   found   confirmation.  Statistics 
confirm  that  Edgar  Savisaar  used  more  fallacies  than  the   other   selected  politicians  Eerik-
Niiles  Kross  and  Andrus  Ansip.  The  second  hypothesis  –  more  frequent  usage  of 
demagoguery  results  in a better  outcome  of the elections – also found confirmation, though it 
can not be said for  sure , because there are other influential factors. Edgar Savisaar, who used 
demagoguery  the  most,  also  won  the  elections  in  Tallinn.  Third  hypothesis  –  the  most 
frequent  fallacy  is  argumentum  ad  hominem  –  found  confirmation  too.  The   goals   of  this 
research were reached and all of the set hypotheses were confirmed. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
 
 
Sissejuhatus 
 
Käesoleva  uurimistöö  eesmärkideks  on  välja  selgitada  argumenteerimise  ja  demagoogia 
vahel;  analüüsida  demagoogiavõtteid  ja  uurida,  milliseid  demagoogiavõtteid   poliitikud  
kasutavad; püüda selgitada, kas võtete kasutamise rohkuse ja valimistulemuste vahel on seos 
ning leida  kinnitus uurimistöös  püstitatud kolmele hüpoteesile. Nendeks hüpoteesideks on: 
  On poliitikuid , kes kalduvad kasutama rohkem demagoogiat kui teised; 
   sagedasem demagoogiavõtete kasutamine tagab suurema edu valimistel; 
  domineeriv demagoogiavõte on inimesest lähtuv argument,  ladinakeelse nimetusega 
argumentum ad hominem. 
Inimene ei  puutu  üldjuhul poliitikaga iga päev kokku, kuigi üsna intensiivselt puutub ta kokku 
poliitikaga  valimiste  ajal.  Sel  ajaperioodil  on  temal  kui  eesti  vabariigi  kodanikul  võimalus 
lüüa kaasa riigielu korraldamisel.  Sellel  ajal on ülimalt  tähtis teada, kas  poliitik ,  kelle poolt 
hääletama  minnakse,  on  see  õige.  Oluline  on  aru  saada,  kas  poliitik  tugineb  loogiliselt 
ülesehitatud  argumentidele  enda  kõnedes  või  kasutab  hoopis  demagoogilisi  võtteid,  et  võita 
üksikinimese  hääl  ning  saavutada  valimistel  edu.  Inimesel,  kellel  juba  on  teadmisi 
demagoogiavaldkonnas,  on valimistel palju lihtsam:  ta saab aru, milline poliitik  räägib  õiget 
juttu   ja  milline  poliitik  proovib  valija  häält  iga  hinna  eest  endale  saada.  Demagoogiavõtteid 
mitte  tundev  inimene  võib  tihtipeale  hääletada  just  selle  kandidaadi  poolt,  kelle  jutt  kõige 
meelitavam  on,  teadmata  tõde  selle  jutu  taga  ja  anda  hääl  täiesti  valele  poliitikule.  Sellest 
uurimistööst  võib  kasu  olla  igale  inimesele,  kellel  puuduvad  demagoogiavõtetega  seotud 
teadmised. 
Uurimistöö   teoreetilise   osa  koostamisel  toetuti  enim  Katrin   Aava   õpikule  „Veenmiskunst“, 
mis  on  eestikeelsetest  materjalidest  kõige  põhjalikum  ja  klassikalisem  demagoogiavõtteid 
tutvustav  väljaanne,  samuti  kasutati  erinevaid  Internetiallikaid.  Töö  praktilises  osas  kasutati 
ajalehe  Postimees  online-väljaannet,  kust  otsiti  Edgar  Savisaare,  Eerik-Niiles  Krossi  ja 
Andrus  Ansipi  kohta  artikleid  Postimehe  arhiivist  kolme  poliitiku  muutmata  otseseid 
väljaütlemisi  ehk  tsitaate.  Otsiti  artikleid,  mis  jäid  kohalike  valimiste  ajavahemikku 
21.08.2013 kuni 19.10.2013 – kokku tehti tööd 21 erineva artikliga, mis  pärinesid  Postimehe 
võrguväljaandest.  Töö  koostamisel  kasutati   Microsoft   Wordi  ja  Microsoft   Excel i 
andmetöötlusprogramme. 
Suuremaid  peatükke on käesolevas uurimistöös viis. Esimeses peatükis, mis kannab nimetust 
argumenteerimise  ja  demagoogia  vahe,   seletatakse   lahti   retoorika   mõiste  tähendus  ning 
tuuakse välja argumenteerimise ja demagoogia erinevused. Teises peatükis, mille nimetuseks 
on  demagoogiavõtted,  antakse  ülevaade  kaheksast  peamisest  demagoogiavõttest,  mida 
kasutatakse inimeste mõjutamisel. Kolmas suur peatükk annab ülevaate tulemustest, hõlmab 
endast  metoodika  kirjeldamist;  demagoogiavõtete  kasutamise  üldjagunemist  ning 
4 
 
demagoogiavõtete  kasutamise  jagunemist  kolme  valitud  eesti  poliitiku  puhul,  kelleks  on 
Edgar  Savisaar,  Andrus  Ansip  ning  Eerik-Niiles  Kross.  Neljas  suur  peatükk  on  järeldused. 
Neljandas peatükis luuakse  arutelu hüpoteeside paikapidavuse või mitte paikapidavuse kohta.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
5 
 
 
1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus 
 
Retoorika  tähendab  kõnekunsti  ja  oskust  kasutada  keelt  efektiivselt  ja  mõjuvalt  (The  Free 
Dictionary).  Laiemalt  rääkides  tähendab  retoorika  oskust  suhelda  avalikult  ja/või  mõjutada 
inimesi ning muuta nende veendumusi enda esinemisega. Seetõttu võib pidada retoorikat ka 
veenmiskunstiks.  (Aava  2003:  5-7)  Inimese  veenmisel  saab  kasutada  kas  loogilist  ja 
struktuurset  argumenteerimist või  inimesega manipuleerivat  demagoogiat.  Argument on aga 
kindla struktuuriga põhjendatud korrektne seisukoht. Selle ülesehitus põhineb väitel, eeldusel, 
tõestusel  ja  järeldusel.  Demagoogias,  vastupidiselt  argumendile,  puudub  kindel   struktuurne  
ülesehitus. (Aava, Katrin 2003: 49-50) 
Üldiselt  kasutab  demagoogilisi  võtteid  demagoog  ehk  isik,  kes  avaldab  mõju  inimeste 
tunnetele,  nende  arvamustele  ja/või  varasematele   teadmistele ,  et  kehtestada  enda  võim  või 
kindlustada  enda  võit.  (Cut  the   Knot )  Enamasti  kasutavad  poliitikud  demagoogiat  ja 
demagoogilisi  võtteid,  jättes  argumenteerimise  kõrvale.  Demagoogia  puhul  jäetakse  alati 
mingi  osa  tõest   rääkimata .  Üldiselt  tuginetakse  inimese  veenmisel  eetosele,  logosele  ja 
paatosele, millega peab demagoog arvestama veenmisprotsessis. (Aava 2003: 43) 
Logos   põhineb  inimese  veenmisel  sõnade  ja  argumentide  abil.  Logose  peamiseks  osaks  on 
loogika , mis on teadus õige mõtlemise seadustest ja  vormidest  (Aava 2003: 43). Kasutatakse 
fakte, et toetada enda argumenti –  need faktid võivad olla tõesed, kuid ei pea olema. Inimene, 
keda püütakse veenda, peaks hoolikalt jälgima, kas veenja defineerib fakte või võrdleb neid 
muu  sarnase  objektiga,  millele  veenja  ehk  kõneleja  tugineb.  Kõneleja  võib   tugineda     kas 
ekspertide arvamusele, või mõne tuntud tegelase ütlusele. 
Eetos  tähendab  kõneleja  mõju  kuulajale.   Pearõhk   on  kõneleja  mainel,  sotsiaalsel  staatusel. 
Kuulajaskond   kipub   usaldama  rohkem  inimest,  keda  nad  austavad  või  teavad  paremini. 
(Durham Technical Community College) 
Paatos  tähendab inimese mõjutamist läbi tunnete. Kõneleja muudab enda kõnet nii kaua kuni 
see  ühtib  kuulajaskonna tunnetega. Inimesed on rohkem tõmmatud kõneleja poole, kes neid 
erinevat  moodi  meelitab.  Tihtipeale  võidakse  kirjeldada  pahameelt  või  kurbust  tekitvaid 
sündmusi,  et  tuua  välja  inimeste  emotsioone.  Paatosega  rõhutakse  inimese  identideedile, 
olekule, tunnetele jne. (Aava 2003: 43) 
 
Näide argumendist: 
  Väide – Ema läheb poodi. 
  Eeldus – Ema räägib tõtt. 
  Tõestus – Ema kirjutas nimekirja vajalike asjade jaoks ja läks kodust ära. 
  Järeldus – Ema läks poodi 
 
 
6 
 
 
 
2. Demagoogiavõtteid 
 
Selles  peatükis  tuleb  juttu  kaheksast   erinevast   kasutusel   olevast   demagoogiavõttest. 
Kirjeldatakse nende kasutamist ning nende võtete olemust. 
2.1. Argumentum ad hominem (lad k, inimesest lähtuv argument) 
Seda  võtet  kasutatakse  peamiselt  siis,  kui  tegemist  on  teise  isiku  või  tema  seisukoha 
ründamisega  ning  kasutatakse  ka  siis,  kui  tuuakse  mängu  täiesti  suvaline  teemat  mitte 
puudutav fakt, mis käib oma  oponendi  kohta. (Fallacy Files Ad Homine) Üks osapooltest ei 
pööra  tähelepanu  või  ignoreerib  argumenti,  selle  korrapärasust  ja  õigsust  ning  ründab  teist 
osapoolt. 
 Peale  ründamise  kasutatakse  sildistamist.  Sildistamise  puhul  antakse  ühele  osapoolele 
negatiivse  kõlaga  ’ sildid ’,  vähendamaks  tema  usutavust  või  tõmbamaks  tema  mainet  alla. 
Sageli kasutatakse sellist argumenti, nagu „ka sina“ (lad k. tu quoque). Selle asemel, et väide 
ümber lükata, süüdistab üks inimene teist või viiakse tähelepanu enda või  oma  vigade  pealt 
kellegi  teise  peale  või  nende  vigade  peale.   Süüdistus   ei  pea  olema  tõene,  seda  võidakse 
kasutatada  üksnes  mõju  avaldamiseks.  Inimesest  lähtuva  argumendi  alla  kuulub  ka  enda 
näitamine  heast küljest, sealhulgas ka enesekiitmine. (Aava 2003: 52–56) 
Eesti   keeleteadlane   Martin   Ehala   liigitab argumentum  ad  hominemi  alla  ka  autoriteedile 
vihjamise  kui  ühe  demagoogilise  mõjutusvõtte.  (Ehala,  Kitsnik  2011:  6)  Autoriteedile 
viitamist  võib  pidada  üldiselt  tõsiselt  võetavaks  tõestamisliigiks,  ent  tuleb  vaadata,  kas 
tegemist on pädeva inimesega midagi ütlema.  
Näide tu quoque’st : 
Prof .  Smith  ütles  Prof  White’ile:  „Sa  oled  liiga  karm  enda  õpilastega,“  mille  peale  prof. 
White  vastas:  „Kindlasti  ei  ole  sina  õige  inimene  nii  ütlema.  Just  eelmisel  nädalal  kuulsin, 
kuidas mõningad sinu õpilastest vingusid.“ ( Philosophy   Lander ) 
 
2.2. Argumentum ad populum (lad k, enamusele apelleerimine)  
Sellega  proovitakse  haarata  endale  enamike  poolehoidu.  Et  poolehoidu  saavutada,  on 
kasutusel mitu meetodit. 
Esimeseks   meetodiks   on  inimeste  mõjutamine  ühe  kindla  grupi  arvamuse  kaudu.  Sellest 
lähtuvalt surutakse kuulajale peale arvamust, et  antud  grupi  arusaam  on ainuõige. Vastavalt 
vajadusele  võib  demagoog  abiks  võtta  ka  mõne  arvamusliidri  seisukoha,  lootes,  et 
mõjutatavad 
võtavad 
liidrist 
eeskuju 
arvamusliidri 
kõrge 
positsiooni 
tõttu. 
7 
 
Teiseks  demagoogiliseks  meetodiks  on  ütluse  „enamik   arvab   nii“  kasutamine.  Antud 
demagoogiavõtte  puhul  toetutakse  kõnedes  ütlustele,  nagu  „kõik   arvavad   nii“,  „enamik 
inimesi arvavad hoopis seda“. Proovitakse tõestada lõpplahendust selle põhjal, et kui enamik 
on samal arvamusel, siis nii peab see ka olema. (Aava 2003: 56) 
Näiteks  „Aga   politseinik ,  ma  ei  vääri   trahvi ;  kõik  sõidavad  nii  kiiresti.  Kui  ma  liiguks 
natukenegi  aeglasemalt,  siis  ma  ei  läheks  liiklusvooluga  kaasa."  (Philosophy  Lander) 
 
Inimeste mõjutamiseks kasutatakse enamjaolt rahvamasse. Kuna grupi kaudu mõjutamine on 
väga  efektiivne,  organiseerivad  propagandistid  rahvarohkeid  üritusi.  Selliste  gruppide  puhul 
on  osavatel  kõneisikutel  hea  võimalus  voolida  inimeste  arvamusi  ja  tekitada  negatiivseid 
stereotüüpe.  Stereotüüp  on   kujutlus ,  kus  mõni  negatiivne  või  positiivne omadus   omistatakse  
tervele  grupile.  (Aava  2003:  58)  Näiteks  süüdistas  Natsi-Saksamaa  juht  Adolf   Hitler   oma 
kõnedes riigi  ebastabiilsuses juute ja seepärast  said   juudid   – vähemalt  Saksamaal,  kui  mitte 
mujalgi – tagakisatuks Grupimõtlemise tõttu kinnistuvad  stereotüübid  inimese mõttemaailma 
olenemata sellest, kas  need on tõesed või mitte. Mida rohkem inimene  kindlaid  stereotüüpe 
usub, seda rohkem tekitavad need eelarvamusi. 
2.3. Emotsionaalne mõjutamine 
Emotsionaalne  mõjutamine  võetakse  kasutusele  siis,  kui  kõneisik  ei  suuda  edu  saavutada 
loogikat  kasutades,  mistõttu  hakatakse  manipuleerima  inimeste  tunnetega.  Siinkohal 
loodetakse sellele, et mida rohkem inimeste tunnetele rõhutakse, seda tõhusam tema kõne on. 
Iga  emotsioon , mis esile tuleb, on  demagoogi  jaoks hea märk sellest, et tema tegevus toimib. 
Emotsionaalse  mõjutamise  alla  kuulub  tugevama  argument  ehk  argumentum  ad  baculum. 
(Aava  2003:  63)  See  võte   toetub   inimese  hirmutamisele,  ähvardamisele.  Võtet  võib 
väljendada otseselt või esitada varjatud kujul. (Fallacy Files Emotiona) Kõneisik võib vihjata 
sellele, et kui asju ei  tehta  tema soovi järgi, siis järgneb sellele mingisugune ränk  karistus  või 
muu  halb.  Samuti  võidakse  vestluse  käigus  häält  tõsta,  et  välja  näidata  enda  dominantsust. 
Tihti  kasutatakse  „meie“  ja  „nemad“  vastandamist,  maailm  nagu  oleks  kaheks  jagatud. 
„Meie“ ja „nemad“ vastandamisega on demagoogil võimalik tekitada inimestel viha ja vaenu 
teiste inimeste suhtes ning sellise tegutsemisega kõrvale hiilida ebasoodsatest  teemadest . See 
toimib poliitikas hästi niisuguste inimeste peal, kes ei ole enda seisukohtades kindlad või on 
kergesti hirmutatavad. Rõhutakse veel inimeste tahtele olla tähtis, märgatud,  kiidetud  ja seega 
toimub   kuulaja   kiitmine  ja   meelitamine .  Inimestele  meeldib  see,  kui  neid  pidevalt 
kiidetakse ja meelitatakse. Aava näitlikustab antud võtet  tabavalt  järgneva vanasõnaga: „Kiida 
lolli, tõmbab lõhki!“ (Aava 2003: 66). 
„Kuulaja  kasu  rõhutamine“  mõjutusvõttena  võimaldab  demagoogil  oma  huvisid  varjata 
(Aava 2003: 66). Pidades silmas seda, et tugeva juhi eesmärkideks on kaitsta oma rahva huve, 
sest  siis  saavad  demagoogid  hoida   varjus   enda  huvisid,  samal  ajal  kui  nad  püüavad  võita 
rahva  poolehoidu.  Näiteks  ütlevad  poliitikud,  et  nad  ei  tegutse  mitte  enda,  vaid  rahva  huve 
silmas pidades (Aava 2003: 66). Tegelikult paljudel juhtudel peavad poliitikud enda huve aga 
tähtsamaks.  
Argumentum ad crumenami puhul apelleeritakse teistmoodi kasule. Tahetakse olla kas mingi 
asja  poolt  või  selle  vastu,  kuna  nii  on  kas  poliitiliselt,  materiaalselt  või  moraalselt  rahvale 
8 
 
kasulikum.  Antud  võtte  puhul  jäetakse  sageli  mainimata  see,  kas  antud  tegevus  on  üldsegi 
väärt  seda  tööd  ning  neid  ressursse,  ja  kas  sellest  on  rohkem  kasu  või  kahju. 
Kasu  peale  rõhumise  asemel  võidakse  tuua  välja  inimestes  nende   kaastunnet   ja  inimlikkust. 
(Aava 2003: 66) 
Argumentum ad misericordiami  just sellepärast  kasutataksegi,  et  veenda  inimest mingi  asja 
poolt  olema,  sest  see  on  õige  asi,  mida  teha  ja  on  lisaks  ka  humaanne.  (Aava  2003:  66) 
Väga  efektiivne  võte  suuremale  grupile  mõju  avaldamiseks  on  lihtrahvalikkusele 
apelleerimine.  See  võte  näitab  kõneisikut  harjumuspärasest  teisest  valgusest,  hoopis  palju 
tavalisemalt.  Esineja  proovib  samastuda  rahvaga,  milleks  ta  võib  kasutada  rahvalikku  keelt 
sealhulgas ka slängi, kanda ülikonna asemel palju tavalisemaid ja rahvapärasemaid  riideid  või 
lasta pildistada end koos endast nõrgemate, abitutega, näiteks kas laste või  loomadega . (Aava 
2003:  69)  Nii  näidatakse  teadlikult  seda,  et  ka  mõjuvõimsad  inimesed  leiavad  aega 
lihtrahvalike tegevuste jaoks ja näitavad end kui lihtinimest. Näiteks on üsnagi tuntud pilt, kus 
Natsi-Saksamaa  diktaator Adolf Hitler on aasal aega veetmas oma  koera  Blondiga.  
2.4. Valetamine, tegelikkuse moonutamine 
Valetamine  ise  on  väga  lihtlabane  ja  tavaline  võte,  kus  rahvale  „aetakse  prahti  silma“. 
Valetamise  alla  läheb  ka  valesüüdistuste  andmine.  Valesüüdistuse  korral   kerkib   alati  üles 
kahtlus ,  et  kas  süüdistus  on  täiesti  alusetu  või  on  sellel  süüdistusel  mingisugune  põhi  all. 
Katrin  Aava:  „Inimene,  keda  sel  moel  rünnatakse,  ei  pea  mitte  alati  ennast  kõvahäälselt 
õigustama  ja  kaitsma,  kasulikum  oleks  ründajat  ignoreerida,  kuna  vasturünnak  ainult 
võimendab probleemi (Aava 2003: 72).“ Poliitikas kerkib valetamist kõige rohkem esile just 
vahetult  enne  valimisi,  kus  lubatakse  kõigile  kõike  ja  loodetakse,  et  inimestel  lähevad  ühel 
hetkel need lubadused meelest ära. (Aava 2003: 72) 
Tihti  kasutatakse  demagoogiavõttena  „vahevagunit“  või  „mädaõuna“.  Need  kujutavad 
endast olukorda, kus tõestele väidetele sokutatakse mõni vale sisse ja loodetakse, et lugeja ei 
märka seda, kuna kogu muu räägitav jutt on õige (Aava 2003: 72). 
Kaartide   segamine   ja  teabe  kalevi  alla   panek   kujutab  endast  info  osalist  endale  hoidmist 
ehk demagoog ei avalikusta kogu tõde. Selle meetodiga saab kõneisik jätta endast hea mulje, 
ta valib ise välja kindlad faktid ning edestab need omakorda nii, nagu on kõneisikule kõige 
kasulikum.  Seda  võtet  kasutavad  eelkõige  tööandjad,  kes  kiidavad  igast  küljest  pakutavat 
töökohta, jättes välja võimaliku ebameeldiva informatsiooni. (Aava 2003: 73) 
Tallinna Ülikooli  lektor  Katrin Aava on  öelnud : „Pooltõde võib vahel olla ohtlikum kui vale 
(Aava  2003:  73).“  Statistiliste   andmetega   tegelikkuse  moonutamine  on  üks  ohtlikumaid 
demagoogiavõtteid, kuna nendega on lihtne inimesi  manipuleerida  ja andmete muutmine pole 
ka just kõige raskem töö. Kuna inimesed tõlgendavad mitmesuguseid  küsimusi  erinevalt, on 
kõiksugused küsimustikud hästi ohtlikud, sest nende  sõnastus  võib olla üsnagi keerukas ning 
seega raskesti ja mitmeti tõlgendatav. (Aava 2003: 73-74) 
Võtted  nagu  „libe  kallas“  ja  „post  hoc,   ergo   propter  hoc“  (lad  k,  pärast  seda,  järelikult 
sellepärast) on omavahel seotud. Libe kallas on  ekslik  järeldus, mille puhul arvatakse, et üks 
kindel  sündmus  põhjustas  järgmise  sündmuse.  „Pärast  seda,  järelikult  sellepärast“  justkui 
9 
 
toetaks  libedat  kallast  kuigi  mõlemal  juhul  võivad  olla  sündmused  täiesti  suvalised  või  siis 
lihtsalt kokkulangevad. (Aava 2003: 74) 
2.5. Lihtsustamine (lad k, argumentuma ad ignorantium) 
Lihtsustamise puhul kasutatakse ära inimese teadmatust ja lihtsameelsust. Neid kahte tunnust 
inimese puhul on just võimalik ära kasutada sellepärast, et inimestele pigem meeldivad lihtsad 
’must-valged’ vastused keerukate ja aeganõudvate asemel. Konkreetsed ja  lühikesed  vastused 
on  inimestele  meeldejäävamad,  kuna  nad  arvavad,  et  tegemist  on  ainuõige  vastusega. 
Ajakirjanduses  kasutavad  ajakirjanikud  seda  ära.  Nad   esitavad   probleemid  ning  pakuvad 
ainult  ühe  lahenduse  probleemile,  üritades  veenda   lugejat ,  et  tema   pakutud   lahendus  on 
ainuke ja/või kõige õigem. Sama võivad teha  ka poliitikud, kes ütlevad, et on olemas lihtsaid 
vastuseid  keerulistele küsimustele, kuigi  tegelikkuses ei  pruugi  nendele küsimustele lihtsaid 
vastuseid olemas ollagi. (Aava 2003: 75-76) 
2.6. Subjekti vahetamine 
Subjekti vahetamise kui demagoogia ühe põhivõtte alla kuulub kolm väiksemat alavõtet. 
„Õlgmees“ on demagoogiline võte, milles kõnealune objekt vahetatakse  välja (Aava 2003: 
77). Demagoog hakkab kaitsma seda, mida pole kaitsta vaja, tekitamaks illusiooni, kus nii 
kaitset vajaval objektil kui ka kaitset mitte-vajaval objektil on kõik korras. Lisaks vastab 
demagoog küsimustele vastustega  hoopis teisest valdkonnast ja loob väärasid paralleele. 
Manipuleerija otsib siin süüd ja süüdlast selle asemel, et selgitada välja probleemi teke ja 
põhjus. (Aava 2003: 77) 
„Suitsukate“  on  demagoogilise  võttena  kasutusel  siis,  kui  on  vaja  hajutada   kuulajate  
tähelepanu  peateemalt  mõne  põneva  faktiga.  Suitsukattena  kasutatakse  sageli  sõjategevust, 
mis  hajutaks  inimeste  tähelepanu  põhiprobleemidest,  et  nad  keskenduksid  mingile  kaugele 
sõjale. Edukas sõjategevus on justkui äri, millest on kasu kõigile: rahval tõuseb eneseteadvus 
ning sõjatööstuses liikuvad rahad  aitab juhil oma positsiooni tugevdada. (Aava 2003: 77) 
„Tuha  pähe  raputamine“    on  sarnane  inimese  emotsioonidele  rõhumisega.  Selle  võttega 
süüdistab  demagoog  ennast  lootuses,  et  kuulajal  tekib  sümpaatia  tema  vastu  ja  seega 
pööratakse temale tähelepanu ning hakatakse teda kuulama. Tuha pähe raputamine on sarnane 
ausa  vigade  tunnistamisega,  kuid  neil  on  ka  erinevused.  Enda  vigade  tunnistamisel 
analüüsitakse olukorda, aga teisel juhul proovitakse antud olukorrast kasu saada ja vastutusest 
kõrvale hiilida. (Aava 2003: 78) 
2.7. Seoste loomine 
Ülekanne  on  selline  võte,  kus  demagoog  kannab  mingi  positiivse  hoiakuga  objekti  enda 
propagandasse,  et  jätta  oma  propagandast  meeldiv  mulje  ja  võita  inimeste  usaldus.  (Aava 
2003: 78) Ülekannet kasutatakse ka üritustega. Näiteks kutsutakse kohale tuntud inimene, et 
suurendada selle ürituse tähtsust. Ülekannet ei pea alati positiivsete olukordade tekitamiseks 
kasutama, sellega saab ka vastast rünnata,  luues  selleks negatiivseid  seoseid . (Aava 2003: 78-
79) 
10 
 
Et  seos  oleks  rahva  hulgas  eriti  soojalt  vastuvõetav,  apelleeritakse  traditsioonidele  (lad  k 
argumentum  ad  antiquitatem).  Sel  puhul  rõhutakse  vanade  meetodite  tõhususele.  
Vastupidine  sellele on argumentum ad novitatem, millega rõhutatakse sellele, et uus on palju 
parem, sest see on uus (Aava 2003: 80). 
Vanade  püsikindlate  sümbolite  ülekandmine  on  tugeva  mõjuga  demagoogiline  võte,  kus 
mõjutamisel  kasutatakse  näiteks  klassikuid  või  kindlaid  värve  ning  nende  erinevaid 
kombinatsioone. See võte on tugeva mõjuga just sellepärast,  et  nendest   sümbolitest  avalduv 
mõte on inimestel seotud mingisuguse väärtusega (Aava 2003: 81). 
Soovitus on võte, mis põhineb täiesti  tavalisel  inimesel. Sellega kasutatakse tavalise inimese 
öeldud  kiidusõnu, et tõsta objekti usaldusväärsust ja kuna tegemist on tavalise inimesega, siis 
ei  ole  teised  kuulajad  nii   kriitilised   öeldu  suhtes.  (Aava  2003:  83)  Kui  on  vaja   suuremal  
skaalal mingit objekti läbi viia, siis võetakse jällegi kasutusele arvamusliider, keda inimesed 
imetlevad ning sellega loodetakse panna rahvas järgima oma lemmikut arvamusliidrit. 
Näiteks  Ameerikas  tuntud  näitleja  ja  kulturist   Arnold   Schwarzenegger  toetas  Ameerika 
poliitikut George Bushi tema valimiskampaanias. (Aava 2003: 83) 
2.8. Keeleline mõjutamine 
Demagoogiavõtete alla kuulub ka erinevate keeleliste  kujundite  kasutamine, mis võib osutuda 
võimsaks relvaks. Keelelises mõjutamises kasutatakse ära sõnades peituvat jõudu, kasutades 
rahvale kõiksugu  meelepäraseid  liialdusi ja luues  erinevaid  mustvalgeid  illusioone.  Oskuslik  
demagoog  võib   niimoodi   kujundada  avalikku  arvamust.  Sõnalises  mõjutamises  on  olulisel 
kohal kujundite kasutamine. Sõnale omane stiil võib mõjutada teksti tähendust, kui kasutada 
neutraalset sõna ootamatus kontekstis või ülekantud tähenduses. Teksti saab läbivalt mõjutada 
stiilivõtetega ning nende abil saab teksti näidata kas heast või  halvast  küljest. (Aava 2003: 84) 
Peab  märkima,  et  keelelisi  vahendeid  kasutatakse  mõjutusvõttena  eelkõige  igasuguste 
reklaamide puhul. 
Stiilikujundid  liigitatakse: 
   Lausekujundid : retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordumine jt; 
   Kõnekujundid : metafoor , võrdlus, epiteet , isikustamine jt; 
  Kõlakujundid: riim, alliteratsioon, assonants   
(Aava 2003: 84) 
Lausekujundid on  keelelised  väljendusvahendid ja võtted, mille abil  saavutatakse  eripärane 
lauseehitus või –tähendus (Aava 2003: 84). 
Retooriline  küsimus  on  selline  kõnevormi  kasutus,  mida  kasutatakse  siis,  kui  on  vaja  teha 
enda arusaam kuuldavaks või arutlusele punkt panna. Sellele ei ole kindlat vastust olemas ja 
on  mõeldud  rohkem  mõtlemisaine  pakkumiseks  ning  inimese  tunnete  rõhumisele.  Hästi 
ülesehitatud  või   tabav   küsimus  tõmbab  rahva  demagoogi  poole.  (Aava  2003:  85) 
Kõige tavalisem  sedasorti  küsimus on  „Kas sa saad üldse millegagi hakkama?“  Kordamise  
puhul, korratakse lauset või sõna, et see tekitaks mingisugust mõju inimestes. Korduste puhul 
11 
 
ei  kontrollita  selle väite tõesust ning inimesed puutuvad selle demagoogiavõttega kokku iga 
päev  mitmesugustes   reklaamides .  (Aava  2003:  85)  Joseph  Goebells,  Hitleri 
propagandaminister,  oli  öelnud:  „Kui  sa  ütled  piisavalt  suure  vale  ja  jääd  seda  pidevalt 
kordama, hakkavad inimesed lõpuks seda uskuma (Think  Exist ).“ Kõnekujundid on sõnade 
ja  väljendite  kasutamine  ülekantud,  piltlikus  tähenduses  (Aava  2003:  85).  Epiteet  on 
kaunistav, kirjeldav täiend, mis väljendab  põhisõna  omadust, tunnust, kõneleja emotsionaalset 
suhtumist   (Aava  2003:  85).  Epiteete  kasutades  saab  ebaolulisi  detaile  või  sündmusi  suureks 
puhuda  (Aava  2003:  85).  Demagoogi  sõnakasutuse  järgi  võib  vaadata,  mis  on  tema 
eesmärgiks,  kas  demagoogi  sõnavõtt  on  ähvardav  või  hoopis  siiras  ning  kuidas  see  sobitub 
meie endi maailmavaadetega. 
Võrdlus  tähendab  kahe  erineva  objekti  kõrvutamist  ning  sarnaste  tunnuste  väljatoomist. 
Võrdluse  tunneb  ära  sidesõnade  „kui“,  „nagu“,  „otsekui“  järgi.  Võrdlus  on  vägagi  tõhus 
demagoogiline  võte,  millega  saab  kujundada  erinevaid  hoiakuid.  Näiteks  on  üsna  suur 
erinevus, kas kellegi kohta öeldakse „kaval nagu rebane“ või „kaval nagu porikärbes.“ (Aava 
2003:  85)  Metafoor  ehk  ülekanne    on  ühele  nähtusele  või   objektile   kuuluvate  omaduste, 
tunnuste  ülekandmine  teisele  sarnasuse  alusel  (Aava  2003:  85).    Näiteks  „ajuhiiglane“,  mis 
tähenduselt  oleks hoopis keegi, kes on ülimalt tark. 
 
Kõlakujundid  põhinevad  kahe  või  enama  sõna  või  hääliku,  häälikuühendi  kooskõlal. 
Heakõlalisust nimetatakse eufooniaks, ebakõla kakofooniaks (Aava 2003: 86). 
Alliteratsioon on sama kaashääliku kordus iga sõna alguses (Aava 2003: 86). Assonants on 
sama  täishääliku  kordus esisilbis (Aava 2003: 86). Neid kasutatakse mõju  suurendamiseks , ka 
peidetud tähenduste edastamiseks (Aava 2003: 86). Riim on sõna või sõnaosade reeglipärane 
kordamine,  kahe  või  mitme  värsirea  häälikuline   kooskõla   (Aava  2003:  86).  Kõlakujundid 
leiavad  sagedast  kasutusala  reklaamides  ning  ajakirjanduses,  kus  proovitakse  võita  inimese 
tähelepanu.  (Aava  2003:  86)  Poliitikas  kasutatakse  neid  kampaaniate  lööklausetes,  eriti 
soovituslik on kasutada riime, sest need jäävad inimestele pähe  kummitama . (Aava 2003: 86) 
Loosungid  ehk  lööklaused  on  lühikesed  ning  tabavad.  Kuna  poliitikutel  on  meediakanalites 
piiratud  aeg  enda   seisukohtade   selgitamiseks,  argumentide  edastamiseks,  nõuab  piiratud  aeg 
neilt  hästi ülesehitatud ning kvaliteetset loosungit. Head loosungit iseloomustab see, kui seda 
on kerge lausuda ning  korrata  ning kui see jääb inimestele meelde, et see apelleeriks inimeste 
soovidele.  Hea  loosungi  loomiseks  on  vaja  oskust  kasutada  meisterlikult  erinevaid 
kõlakujundeid. Hästi mõjuvad inimestele emotsionaalsed väljendid . (Aava 2003: 88) 
Kõlakujundite  alla  läheb  ka   tabu   ehk  sõnakeeld.  See  tähendab  seda,  et  inimestel  on 
mingisugune  usuga  seotud   kartus   või   uskumus ,  mis  keelab  sellele  ühiskonnagrupile  mingi 
sõna  kasutamise.  (Aava  2003:  89)  Keeldsõna  asendatakse  siis  eufemismiga.   Eufemism   on 
pehmendav või ilustav  väljend  ebasündsa asemel (Aava 2003: 89) Näiteks demagoog kardab, 
et  kui  ta  ütleb  asju  nii,  nagu  nad  on,  või  kasutab  mõnda  ebameeldivat  sõna,  siis  näevad 
inimesed tema plaani läbi ja seega pälviks demagoog inimeste pahameele. Võidakse kasutada 
ka vähetuntuid võõrsõnasid, et olukorda kontrollida ning samas jätta endast parem mulje ja 
tuua esile selle, et isik on laialdase silmaringiga. (Aava 2003: 89-93) 
 
12 
 
 
3. Ülevaade tulemustest ja analüüs 
 
Selles peatükis saab ülevaate metoodikast, demagoogiavõtete kasutamise üldjagunemisest ja 
demagoogiavõtete  kasutamise  jagunemisest  valitud  kolme  eesti  poliitiku  puhul. 
Vaatlusalusteks  poliitikuteks  on  valitud  Eesti  kolme  juhtiva  suurerakonna  võtmefiguurid 
Edgar  Savisaar  ( Keskerakond ),  Andrus  Ansip  ( Reformierakond )  ja  Eerik-Niiles  Kross 
(Isamaa ja Res Publica  Liit). 
3.1.  Metoodika 
 
Käesoleva  uurimistöö  koostamist  alustati  oktoobris  2013  ja  valmis  25.  märtsil  2014. 
Uurimistöö  raames  uuriti  Postimees-online  abiga  kolme  eesti  poliitiku  demagoogiavõtete 
kasutust   kohalike  valimiste  valimiseelsel  perioodil.  Otsiti  välja  valimiseelsele  perioodile 
jäävaid  artikleid,  kus  esines  valitud  poliitikute  otseseid  väljaütlemisi  ehk  tsitaate. 
Analüüsimiseks  valiti  tsitaadid  just  sellepärast,  et  neid  ei  ole  suurema  tõenäosusega  mingil 
kujul  muudetud,  mistõttu  ei  ole  muutunud  ka  poliitiku   edastatud   mõte.  Valimiseelseks 
perioodiks   on  võetud  vahemik,  mil  toimusid  Eestis  kohalike  omavalitsuste  valimised. 
Kuupäevaliselt  algasid  valimised  21.  augustil,  kui  algas  kanditaatide  registreerimiseks 
esitamine ja kestis kuni 19. oktoobrini, viimase päevani, kuni valimisreklaamid olid lubatud. 
Valimised lõpesid 20. oktoobril. 
Uurimistöö  andmete  analüüsimisel  ja  andmete  töötlemisel  kasutati  kahte  peamist 
andmetöötlusprogrammi:  Microsoft  Word  ja  Microsoft  Excel.  Microsoft  Wordi  abil  koostati 
demagoogiavõtete  analüüs  ning  statistiliste  andmete  analüüs.   Statistilised   andmed  koondati 
algselt  tabelitesse   Exceli   abiga,  hilisema  töö  käigus  muudeti  need   tabelid   ümber 
diagrammideks.  Kokku  koostati  4  diagrammjoonist:  1.  diagramm,  mis  hõlmab  endast  üldist 
demagoogiavõtete kasutuse esinemist ja 3 eraldi diagrammi, mis kujutavad valitud poliitikute 
demagoogiavõtete kasutamist individuaalselt. 
 
 
 
 
 
 
 
13 
 
 
 
3.2.  Demagoogiavõtete kasutamise üldjagunemine 
 
 
Joonis 1. 
Joonise  1  tulemusel  ilmneb,  et  kõige   populaarsemaks   demagoogiavõtteks  osutus  argumentum  ad 
hominem  ehk  inimesest  lähtuv  argument,  sellele  järgnes  argumentum  ad  populum  ehk  enamusele 
apelleerimine. Oli ka demagoogiavõtteid, mille kasutamist ei esinenud analüüsitud artiklites, nendeks 
on näiteks lihtsustamine, seoste loomine ning valetamine. Joonise 1 kohta on moodustatud järgnev 
analüüs.  Arvatavaks  põhjuseks,  miks  kõige  rohkem  esines  argumentum  ad  hominemi,  võib 
pidada  Edgar  Savisaare  ja  Eerik-Niiles  Krossi  vahelisi  väljaütlemisi,  kus  Kross  süüdistas 
Edgarit  korruptsioonis.  Edgar  aga  kasutas  inimesest  lähtuvat  argumenti,  mitte  ainult 
ründamiseks, vaid ka autoriteedile viitamiseks. 
Argumentum ad hominem 
Edgar Savisaar 
„Ma  ei   arva   midagi,  see  on  ju  Kross.  Mida  temast  ikka  arvata,  temal  ei  ole  selles 
valimiskampaanias  kaotada  mitte  midagi,  ta  kõik  juba  kaotanud,“  ütles  Tallinna   linnapea  
Edgar  Savisaar  (Postimees  2013).    Selles  tsitaadis  on  vastase  täielik  halvustamine,  siltide 
külgekleepimine. Ründamisele  viitab  halvustava kõlaga rõhusõna „ju“  – „See on ju Kross.“ 
Sellise  rõhusõna  abil  loodaks  Savisaar  justkui,  et  ka  iga  lugeja  mõistaks,  et  Kross  pole 
väärikas mees.  
„Iga valimiste eel on midagi niisugust olnud. Mina olin küll selleks valmis, et nüüd tuleb ka. 
Eelmiste  valimiste eel süüdistati mind  Moskva  rahas, tänaseks on selgeks saanud, et kõigil on 
14 
 
oma  „Moskva  raha“.  Sotsidel  Ossinovski  raha,  IRLil   Raudse   ja  Stelmachi  raha  ning  ega 
Reformierakonna   Meikari  raha  päritolu  ole  ju  tänaseni  päris  selge.  Kõigil  on  olnud  omad 
rahad.  Meie  oleme  ainsad,  kelle  kohta  praegu  tuleb  välja  nii,  et  meil  nagu  selle  Moskva 
rahaga  mingit kokkupuudet  ei  olnudki,“ ütles Edgar Savisaar  (Postimees 2013). Siin viib ta 
tähelepanu  enda  erakonna  pealt  teiste  erakondade  peale  ehk  kasutab  ta  inimesest  lähtuvat 
argumenti „ka sina.“ Savisaar viitab sellele, et kui Keskerakond ongi midagi halvasti teinud, 
siis ega teisedki erakonnad igasugusest süüst täiesti puhtad pole.  
„Teate, mina olen igas inimeses kindel senikaua, kuni mul ei ole põhjust arvata temast midagi 
muud,“ ütles Edgar Savisaar (Postimees 2013). Siin näitab Savisaar ennast  paremast  küljest, 
viidates  sellele,  et  tema  on  aus  ja  õiglane  inimene  ning  ilma  põhjuseta  ta  teistest  inimestest 
halvasti ei arva.  
„Oleme lasknud inimesel rääkida, oleme vaielnud temaga. Kui vaja, on ta kas ise läinud või 
on   soovitatud   ära  minna.  Me  ei  ole  nii  kiired  otsustajad  nagu  reformikad,“  sõnas  Edgar 
Savisaar (Postimees 2013). Savisaar viitab Keskerakonna heatahtlikule, õiglasele ja hoolivale 
küljele, kus antakse inimesele võimalusel enda käitumist selgitada, mitte ei tehta otsusi kiirelt 
ja läbimõtlematult, nagu tegevat vastaserakond. 
„Kindlasti määrib see tublisti kogu Tallinna valimiskampaaniat ja tekitab valijates nõutust, et 
Isamaa  ja  Res Publica  Liit  on  sellise  inimese  usaldanud  juhtima  oma  nimekirja  Eesti 
Vabariigi  pealinnas,“  ütles  Savisaar  (Postimees  2013).  Halvustava  väljendiga,  nagu  „sellise 
inimese“ kasutamisega peab Savisaar silmas Eerik-Niiles Krossi, jättes Krossist halva inimese 
mulje,  kes  julgeb  tulla  koguni  Eesti  Vabariigi  pealinna.  See,  et  Savisaar  on  välja  öelnud 
koguni  „Eesti  Vabariigi“,  mitte  lihtsalt  „Eesti“  pealinnas,  võib  olla  püüd  rõhutada  Krossi 
väiksust,  mõttetust,  kes  on   julgenud   nii  väärikas  ja  mastaapses  kohas  nagu  Eesti  Vabariigi 
pealinnas Tallinnas üldse kandideerima tulla. 
„Kuidas  on  Reformierakonna  esimehest  peaministril  Andrus  Ansipil  võimalik  jätkata 
valitsusega,  mille  sise-  ja  kaitseministrid  kuuluvad  erakonda,  mis  on  tõstnud  Tallinnas  oma 
vapile Interpoli poolt rahvusvaheliselt tagaotsitava tegelase?“ küsis Edgar Savisaar (Postimees 
2013).  Savisaar  püüab  siinkohal  langetada  halvustava  kõlaga  küsimuse  abil  enda  vastase 
partei  mainet  ning  kergitab  kahtlust  Ansipi  ja  tema  valitsuse  usaldusväärsuses.  Selle  võtte 
eesmärk võib olla ka enda pahategudelt tähelepanu eemale juhtida.  
„Kuidas  saab   Vaher   edendada  rahvusvahelist  politseikoostööd,  kui  tema  koduerakonnas 
varjab   end  rahvusvaheline  tagaotsitav?  Vaheri   väited ,  et  Venemaa  on  kuidagi  Interpolile 
päitsed  pähe   pannud ,  pole  muidugi  tõsiseltvõetavad  ning  kahjustavad  rängalt  Eesti  riigi 
mainet  ja  koostööd  õiguskaitse  valdkonnas.   Interpol   on  kindlasti  oma  otsustes  sõltumatu 
mistahes  riigist  ning  lähtub  faktidest  ja  tõenditest,“  lõpetas  Tallinna  linnapea  (Postimees 
2013). Savisaar proovib enda küsimustega langetada Vaheri usaldusväärsust tehes maha tema 
väiteid  ning  Vaherit  ise.  Edgari  sõnul  kahjustab  Vaher  Eesti  riigi  mainet  oma  tühiste,  mitte 
tõsiseltvõetavate väidetega.  
„Keskerakond on olnud   sedavõrd  kontrollitud kõikvõimalike õiguskaitseorganite poolt, kõik 
need teie kapod ja kripod kokku, et meie suhtes võib seda tõesti täie kindlusega öelda,“ vastas 
15 
 
Savisaar kui temalt küsiti Keskerakonna rahaskandaali kohta (Postimees 2013). Jällegi näitab 
Edgar  enda  parteid  positiivsest  küljest,  et  Keskerakonnas  on  kõik  korras,  asjaajamised  on 
seaduslikud  ja  neil  ei  ole  midagi  varjata,  sest  neid  on  kontrollinud  kõikvõimalikud 
õiguskaitseorganid,  mis  nagu  tõstaks  Keskerakonna  usaldusväärsust  ja  mainet.  Fraasi  „teie 
kapod ja kripod“  kasutamisel  võib Savisaar püüda rõhutada veel kord oma erakonna süütust, 
rõhutades seda, et  kaitsepolitsei  ja kriminaalpolitsei on rahva enda tahetud  organisatsioonid  ja 
selle n-ö tavarahva kaitseorganisatsioonid ise tunnistasid, et Keskerakond pole milleski süüdi. 
Seesuguse „teie“ rõhutamise abil saab ta mitmekordselt enda õigsusele viidata.  
„Mul oli auasi, et  orden  tuli Venemaa patriarhilt, kelle poliitiline ja usuline tähtsus maailmas 
on  väga  kõrge.“  sõnas  Edgar  Savisaar  (Postimees  2013).  Isiku  ründamise  asemel  viitab 
Savisaar hoopis autoriteetsele isikule, kelleks on praegusel juhul Venemaa  patriarh   Kirill . Kui 
juba  vene  patriarh  kui  autoriteet  on  otsustanud  anda  Savisaarele   ordeni ,  siis  püüab  mees 
sellega oma suursugusust  ja tähtsust rõhutada ning  selle fakti väljaütlemisega  püüab ta ka 
oma valijaid uskuma enda tähtsuses Eesti poliitmaastikul.  
Samas artiklis sõnas Savisaar veel: „Mulle meeldis, et samal ajal minuga sai selle ordeni ka 
Valeri  Gergijev, kellest ma lugu pean (Postimees 2013). Jällegi viitab Savisaar autoriteedile, 
kelleks  on  Valeri  Gergijevi,  tuntud  Londoni   Sümfoonia   Orkestri   peadirigent .  Tallinna 
linnapea  rõhutab  jällegi  valijate  jaoks  oma  väärikust,  kuna  ta  olevat  enda  jaoks  olulise 
inimesega samal ajal autasustatud saanud. Savisaar püüab jätta siin endast mulje kui mehest, 
kes liigub tähtsate inimeste ringkonnas ja teda märgatakse seal, lootes nii valijaid juurde võita 
endale. 
„Mul  oli   lõbus    kohtumine   Robbie  Williamsiga.  Kas  pole  mitte  krutskeid  täis  vend?  Olime 
mõlemad  siirad  ja   vahetud   ning  sai  palju  nalja,“  kirjutas  Savisaar  (Postimees  2013).  Jällegi 
viitab  Edgar  Savisaar  tuntud  isikule,   siinpuhul   maailmakuulsale  lauljale.  Selle  kohtumise 
lõbususest  rääkides  loodab  Savisaar  ehk  võita  südame   noorema   valijaskonna  seas,  sest  kui 
Savisaar  suutis  Robbie  Williamsi  naerda  saada,  võivad  noored  mõelda,  et  Savisaare  puhul 
pole tegu tõsise või igava inimesega. 
 
Eerik-Niiles Kross 
„Kutsun  kõiki  erakondi  kinnitama,  et  kõik  valimiskampaaniaga  seotud  kulud  rahastatakse 
üksnes  erakonna,  valimisliidu  või  kandidaadi  eelarve  kaudu,  mis  avalikustatakse  pärast 
valimisi.  Avalikku  raha ei  tohi mitte ühelgi  juhul kasutada oma  valimiskampaania  huvides,“ 
toonitas Kross (Postimees 2013). Kross justkui näitaks end heast küljest, et just tema on tugev 
juht,  kes  juhib  kõiki  erakondi  paremuse  poole  ja  selle  läbi  tõestab  enda  ausat  positsiooni. 
Kross  toonitab  ka  seda,  et  tema  pole  juht,  kes  kasutaks  raha  kurjasti  ära,  viidates  sellega 
kindlasti ka teiste erakondade  paljudele  rahastamisskandaalidele. 
„IRL-i   plakat ,  mis  juhib  valija  tähelepanu  korruptsiooni  hinnale,  käsitleb Tallinna juhtimise 
üht  valupunkti.  Savisaare  valuline   reaktsioon   sellele  näitab,  et  meie  teemapüstitus  töötab  ja 
tabas  õiget  kohta.  Keskerakond  on  ilmselgelt  hirmul,“  ütles  Kross  Postimehele  (Postimees 
16 
 
2013).  Sellest  tsitaadist  ilmneb  ilma  igasugu  keerutamist  kasutamata  vastase  ründamine. 
Nimelt  süüdistab  Eerik-Niiles  Kross  Keskerakonda  korruptsioonis.  Samas  kasutab  Kross 
siinkohal  ka  enesekiitust,  viidates  sellele,  et  tänu   IRLi   algatatud  korruptsiooniteema 
püstitamisele  ja  Savisaare  valulikule  reageerimisele  on  tõstatatud  süüdistuses  mingisugune 
tõetera sees ning seda tänu Krossile ja IRLile. 
„See  tähendab,  et  iga  hääl  võib  otsustada  Keskerakonna  ainuvõimu  lõpetamise  Tallinnas  ja 
seeläbi  aidata  kaasa  linnakodanike  heaolu  kasvule.  /…/“  selgitas  Kross  (Postimees  2013). 
Kross iseloomustab Keskerakonna võimupositsiooni halvustavalt „ainuvõimuna,“ mis justkui 
tähendaks,  et  Tallinnas  on  Keskerakonnal  halb  reputatsioon  ja  nende  valitsemisviis  on 
türannile omane hirmuvalitsemine. 
„Praegu  levima  kippuv  hoiak,  et  Savisaar  on  juba  ette  võitnud  ja  teised  alla  andnud,  on 
enneagne.  Meie  võtame  valimisi  väga  tõsiselt,  meie   meeskond   on  ette   võtnud   Tallinna 
küsimused ja me ei kavatse  loobuda ,“ sõnas Kross (Postimees 2013). Kross näitab ennast eriti 
heast  valgusest  sellega,  et  just  IRL  on  see  õige  partei  ja  tugev  partei,  kellel  on  võimu  ning 
tahtmist  tegeleda  probleemide  lahendamistega,  erinevalt  võib-olla  Savisaare  juhitud 
Keskerakonnast. 
„Tegelikult  kui  nüüd  olla  täpne,  siis  ma  ütlesin  seda,  et  ma   tegelen   ühe  praktilise 
korruptsioonijuhtumiga,  mida  siis  Delfi  tõlgendas  nii,  et  ma  paljastan  suurt 
korruptsioonijuhtumit,“ täpsustas Kross (Postimees 2013). Kross näitab enda mitmekülgsust. 
Mitte  ei  tegele  ta  ainult  valimistega,  vaid  proovib  teha  Eesti  riigile  head  ka 
korruptsioonijuhtumi  lahendamisega,  viidates  siis  sellele,  et  tal  on  oskusi  ja  tahtmist  muuta 
Eesti  riiki  paremaks.  Jällegi  võte,  mida  valijate  võitmisel  kasutada  –  püüd    süstida  n-ö 
lihtrahvale IRL-i tegevusega  kaasnevat turvatunnet.  
Andrus Ansip 
„Samas  teeb  iga  riigireeturi  paljastamine  meid  tugevamaks  ja  näitab  meie  vastuluure  head 
tööd.  Eesti  riigi  poolt  antav  sõnum  on  selge  –  meie  vastu  spioneerivad  isikud  tabatakse,“ 
kinnitas  Andrus  Ansip  (Postimees  2013).  Ansip  võrdsustab  siin  justkui  Eesti,   luure   ja  enda 
valitsuse,  muudab  nad  nii-öelda  üheks  meeskonnaks,  kes  pahalaste  vastu  võitlevad  – 
tegelikult  on  seda  teinud  ehk  ainult  luure  ning  Ansip  jätab  mulje,  nagu  see  oli  üksnes  tänu 
temale saadud töö vili.  
„Eesti ja Saksamaa suhted on olnud väga lähedased ja nende suhete aluseks on olnud sarnased 
arusaamad  rahanduse  korrashoidmisest  euroalas  ja  Euroopa  Liidu  tulevikust,“  ütles  Ansip 
(Postimees 2013). Ansip viitab Saksamaale kui autoriteetsele ja mõjuvõimsale riigile Euroopa 
Liidus  eesotsas  Merkeliga.  Ansip  püüab  selle   väitega   ka  enda  ja  oma  valitsuse  positsiooni 
tõsta, viidates nii, et nad on suutnud luua head suhted niivõrd olulise riigiga kui Saksamaa. 
„Oleme   omalt   poolt  teinud  kõik,  et   Vilniuse   tippkohtumine   kujuneks   edukaks,“  kinnitas 
Ansip (Postimees 2013). Selle väitega viitab Ansip enda erakonna teenetele, et just nemad on 
teinud kõik võimaliku, et Vilniuse tippkohtumine oleks edukas. 
17 
 
„ Partnereid  ei tohi üksi jätta,“ ütles  peaminister  Andrus Ansip (Postimees 2013). Siin kõlab 
jällegi enda hea külje esiletõstmine, headuse näitamine, et nemad ei jätaks iialgi kedagi hätta 
ning  on  alati  valmis  teiste  eest  välja  astuma.  Ansip  rõhutab  siin  enda  (erakonna) 
empaatiavõimet oma partnerite suhtes. Tundub, et sõna „ partner “ on teadlikult valitud üldine 
sõnavalik, mille all võib valija mõista nii teisi riike kui ka näiteks ennast kui valijat. Valijal 
võib tekkida mulje, et Ansip ei  jäta  oma naaberriike hätta, siis suure tõenäosusega ei jäta ka 
oma valijaid virelema.  
„Kui  üle  Eesti  on  Reformierakonna  toetuse  tõus  olnud  pidev  ja  märkimisväärne  vaatamata 
sellele,  et  Tallinnas on  viimase   kuuga   toetuse  tõus  miinusmärgiga  olnud  ehk  toetus  on 
kahanenud,  siis  see  on  märk  sellest,  et  väljaspool  Tallinna  on  Reformierakonna  tõus  olnud 
väga  tugev,  mille  üle  muidugi  on  hea  meel,“ lausus  Ansip  (Postimees  2013).  Ansip  räägib 
enda partei tugevast tõusust ja positsiooni tugevdamisest üle Eesti, mis jätab neist hea mulje, 
et  nad  on  teinud  head  tööd  oma  erakonna  seisu  paremaks  muutmisel,  olenamata  sellest,  et 
Tallinnas on nende populaarsus kahanenud. Samas tundub siin olevat kasutatud ka teadlikku 
keelelist  valikut eufemismi näol, sest nimelt sõna „miinusmärgiga“ ei kõla nii negatiivselt kui 
„ kahanema , langema“ või muu selline.  
„Eesti toetab   Ukraina   Euroopa  Liidu  suunalisi  püüdlusi,“  kinnitas  peaminister  (Postimees 
2013). Ansip näitab enda head külge väites, et peale tema on nõus Ukrainat  toetama  ka terve 
Eesti  rahvas.  Ta  rõhutab  enda  ja  kaasmaalaste  empaatiavõimet  teise  riigi  suhtes.  Sõna 
„toetab“  on  vägagi  kavalalt  valitud,  justkui  näitaks  mulje,  et  Eesti  nii-öelda  hoiaks   Ukraina  
kätt. 
Argumentum ad populum 
Edgar Savisaar 
„Loodan, et  kohalik rahvas juba arutab, milline peaks välja nägema Vana- Kalamaja  tänav ja 
soovib  kujundada  ka  selle  inimsõbralikumaks,“  ütles  Savisaar  (Postimees  2013).  Savisaar 
lisas :  “Järgmisena  võtamegi  ette  Vana-Kalamaja  tänava  rahva  soovidele  vastavaks 
rekonstrueerimise.  Rekonstrueeritud  Soo  tänavast  saab  alguse  uus  ajastu  Kalamajas 
(Postimees  2013).“  Savisaar  apelleerib  siinkohal  Tallinna   kodanikele ,  kes  tahavad  näha 
muutusi Vana-Kalamaja tänaval. Savisaar näitab välja hoolivust Tallinna elanike vastu, kelle 
elu tahab ta Tallinnas paremaks muuta.  Fraas , nagu „uus ajastu Kalamajas“ kõlab sellisena, et 
Savisaar ja Keskerakond on innovaatilised ja edasipürgivad, mitte vanameelsed.  
„Mul oli auasi, et orden tuli Venemaa patriarhilt, kelle poliitiline ja usuline tähtsus maailmas 
on  väga  kõrge.“  ütles  Edgar  (Postimees  2013). Sama  lauset  võis  näha  ka  argumentum  ad 
hominemi  juures,  kuid  siin  kõlab  läbi  ka  võte  argumentum  ad  populum.   Siin  on  peidetult 
kasutatud justkui ütlust „enamik arvab nii“, kui ta ütleb, et „maailmas“ on Venemaa patriarhi 
tähtsus kõrge. 
Eerik-Niiles Kross 
„Tallinnas on suur probleem, et üksikemad ei saa alimente kätte, aga mitmel pool riikides ja 
linnades on see seatud  nii, et  linn  loob vastava fondi ning võtab nende emade nõuded enda 
18 
 
kanda,  ning  neid  alimente  võiks  mupo  välja  nõuda,“  leidis  Kross  (Postimees  2013).  Kross 
apelleerib siin üksikemadele, näitab välja hoolivust üksikemade suhtes ja teeb  soovitusi , mida 
peaks muutma ning läbi selle tõstab enda staatust mõjutatava grupi suhtes. 
„Ma  olen  kindel,  et  poriloopimine  ei  ole  see,  mida  valija  ootab  ja  Eesti  poliitika  vajab. 
Inimesed soovivad näha sisulist debatti ja konkreetseid  ettepanekuid , kuidas elu Tallinnas ja 
Eestis  edendada,“  sõnas  Kross  (Postimees  2013).  Eerik-Niiles  Kross  mõjutab  siin  valijaid, 
kasutades  meetodit  „enamik  arvab  nii,“  ning  apelleerib  nii-öelda  mõtlevatele  valijatele,  kes 
kaalutlevad enda otsuseid läbi. 
„See  tähendab,  et  iga  hääl  võib  otsustada  Keskerakonna  ainuvõimu  lõpetamise  Tallinnas  ja 
seeläbi aidata kaasa linnakodanike heaolu kasvule. IRL viib läbi reede õhtust laupäeva õhtuni 
kestva  ööpäevase  aktsiooni,  mille  raames  kohtume  inimestega  kõikjal  Tallinnas  ja  kutsume 
neid  üles  kindlasti  valima  minema.  Inimesed  soovivad  pealinnas  muutust  ning  meie  teeme 
omalt  poolt  kõik,  et  see  õnnestuks,“  selgitas  Kross  (Postimees  2013).  Kross  apelleerib  nii 
enda  pooldajatele  kui  ka  Keskerakonna  vastastele,  kes  on  Tallinna  kodanikud.  Mõjutatakse 
veelgi rohkem seda rahvamassi, kes on niigi Krossi mõjusfääris. 
„Tallinn  vajab  uusi  ettevõtteid  ja  investeeringuid,  mis  toovad  tasuvaid  töökohti.  Tallinna 
pered vajavad mõistliku hinnaga kodusid, paremaid  koole  ja lasteaiakohti kodu lähedal ning 
kindlustunnet tulevikuks. Selleks vajab Tallinn uut linnavalitsust, kes teeb lõpu varastamisele 
ja raiskamisele, mis takistab pealinna arengut,“ rääkis Kross (Postimees 2013). Kross mõjutab 
teisi ühiskonna kihte läbi tööliskihi, kellel on raske igapäevaselt toime tulla. Samuti kõlab siit 
läbi  vastase  ehk  Keskerakonna  mustamine.  Kross  on  kasutanud   keeleliselt   teadlikult 
eufemistlikku nimetust „Tallinna linnavalitsus “, mitte aga nime „Keskerakond“.  
Andrus Ansip 
„Eesti toetab  Ukraina  Euroopa  Liidu  suunalisi  püüdlusi,“  kinnitas  peaminister  (Postimees 
2013).  Ansip  kasutas  inimeste  mõjutamisel  „enamik  arvab  nii“  meetodit.  Ta  võttis  „Eesti“ 
üheks osapooleks nii, et absoluutselt kogu eesti rahvas toetab Ukrainat. 
Emotsionaalne mõjutamine 
Edgar Savisaar 
„Selge  on  aga  see,  et  päkapikkude  koalitsiooni  puhul  tuleb  öelda  hüvasti  tasuta 
ühistranspordile Tallinnas ja terves Eestis, tuleb öelda hüvasti munitsipaalkorterite ehitusele, 
eakate hinnatõusu- ja ravimitoetusele ning kõigele, mis inimesi aitab vee peal hoida,“ hoiatas 
Keskerakonna  esimees  (Postimees  2013).  Savisaar  hirmutab  Tallinna   kodanikke   sellega,  et 
kui Keskerakond valmistel  enamust  ei saavuta, siis kaotavad kodanikud tasuta ühistranspordi 
ja hirmutas ka teisi eesti kodanikke. Lihtsamalt öeldes mõtleb Savisaar seda, et Keskerakonna 
kaotuse korral läheb kõik kõigil halvasti. Päkapikkude koalitsiooni all peab Edgar peamiselt 
silmas  enda  rivaale.  Kuna  päkapikud  on  väljamõeldud  tegelased,  siis  ei  oleks  sellest 
koalitsioonist Eesti riigile mingisugustki kasu. 
19 
 
„Tegemist  on  olukorraga,  mis  võib  koguni  esile  kutsuda  valitsuskriisi. Kuidas  on 
Reformierakonna  esimehest  peaministril  Andrus  Ansipil  võimalik  jätkata  valitsusega,  mille 
sise-  ja  kaitseministrid  kuuluvad  erakonda,  mis  on  tõstnud  Tallinnas  oma  vapile  Interpoli 
poolt  rahvusvaheliselt  tagaotsitava  tegelase?“  küsis  ta  (Postimees  2013).  Savisaar  hirmutab 
Tallinna  kodanikke  kui  ka  valitsust  sellega,  et  kui  Kross  tagaotsitavaks  kuulutatakse,  siis 
juhtub  jällegi  midagi  halba  ning  sealhulgas  on  ka  võimalik  valitsuskriis.  Savisaar  püüab 
valijates esile kutsuda ebameeldivaid emotsioone Krossi kui võimaliku kurjategija vastu.  
 
Eerik-Niiles Kross 
„Olen  täielik  Savisaare   vastand ,“  ütles  Kross.  „ Olude   tõttu  on  meie  vastandumine  kestnud 
päris kaua, sest esimene kokkupuude oli meil 1988. aasta 4. Juunil, kui mina juhtisin esimest 
noortefoorumit,  mida  Savisaar  justkui  kaaperdada  tahtis,  et  luua  noorte  Rahvarinnet.  Olin 
sunnitud peatama tema kõned, pärast mida ta lahkus saalist,“ meenutas IRL linnapeakandidaat 
(Postimees 2013). Eerik-Niiles Kross  vastandab  end Savisaarega, nagu vastandaks ta head ja 
halba.  Negatiivset   varjundit   lisab  ta  osaga  „mida  Savisaar  justkui  kaaperada  tahtis,  et  luua 
noorte Rahvarinnet.“ 
„Tallinn  vajab  uusi  ettevõtteid  ja  investeeringuid,  mis  toovad  tasuvaid  töökohti.  Tallinna 
pered vajavad mõistliku hinnaga kodusid, paremaid koole ja lasteaiakohti kodu lähedal ning 
kindlustunnet tulevikuks. Selleks vajab Tallinn uut linnavalitsust, kes teeb lõpu varastamisele 
ja  raiskamisele,  mis  takistab  pealinna  arengut,“  rääkis  Kross  (Postimees  2013).  Jällegi  on 
tegemist  vastandamisega,  kus  vastandatakse  praegust  Tallinna  linnavalitsust  uue  võimaliku 
Tallinna  linnavalitsusega,  mis  Krossi  arvates  võiks  koosneda  IRLi  poliitikutest. 
Põhimõtteliselt  vastandab  ta  jällegi  Keskerakonda  Isamaa  ja  Res  Publica  Liitu  ning 
moodustab kaks vastastikkust leeri. 
Andrus Ansip 
„Ma ei taha hirmutama hakata, aga mõelgem siin  Hispaania  peale, nende kriis on juba päris 
kaua kestnud,“ lisas Ansip (Postimees 2013). Vaatamata sellele, et Ansip ütles, et ta ei taha 
hirmutada, tegi ta seda ikkagi. Ta viib tähelepanu sellele, et kui majanduses muutusi ei tule, 
siis juhtub midagi halba ja selles kontekstis viitas ta majanduskriisile. 
„Juhtum  on  kahetsusväärne,  nii  nagu  varasemadki  spioonijuhtumid.  Samas  teeb  iga 
riigireeturi  paljastamine  meid  tugevamaks  ja  näitab  meie  vastuluure  head  tööd.  Eesti  riigi 
poolt  antav  sõnum  on  selge  –  meie  vastu  spioneerivad  isikud  tabatakse,“  kinnitas  ta 
(Postimees 2013). Andrus Ansip moodustas nii-öelda oma meeskonna, kuhu alla kuuluv Eesti 
luure, tema enda valitsus ja neile vastaseks on riigireeturitest spioonid. 
Subjekti vahetamine 
Edgar Savisaar 
20 
 
„Iga valimiste eel on midagi niisugust olnud. Mina olin küll selleks valmis, et nüüd tuleb ka. 
Eelmiste valimiste eel süüdistati mind Moskva rahas, tänaseks on selgeks saanud, et kõigil on 
oma  „Moskva  raha.“  ütles  Edgar  Savisaar  (Postimees  2013).  Edgar  proovib  inimestes 
sümpaatiat tekitada tema vastu võttega „tuha pähe raputamine“ ning rõhub sellele, kuidas on 
iga valimiste eel süüdistatud milleski Keskerakonda. 
 
Andrus Ansip 
„Me oleme majanduse ülekuumenemise ajal kuumutanud seda majandust veelgi maksumäära 
kärpimisega ja siis kui majandus on languses olnud, oleme seda veelgi jahutanud maksemäära 
järsu  tõstmisega.  Makromajanduslikult  mõlemad  otsused  on  olnud  valed,“  selgitas 
peaminister  (Postimees  2013).  Andrus  Ansip  kasutas  „tuha  pähe  raputamise“  asemel  ausa 
vigade tunnistamist, peamiselt ei looda ta saada sümpaatiat tehtud vigade pärast ning pigem 
analüüsib olukorda. 
Keeleline mõjutamine 
Andrus Ansip 
„Me oleme majanduse ülekuumenemise ajal kuumutanud seda majandust veelgi maksumäära 
kärpimisega ja siis kui majandus on languses olnud, oleme seda veelgi jahutanud maksemäära 
järsu  tõstmisega.  Makromajanduslikult  mõlemad  otsused  on  olnud  valed,“  selgitas 
peaminister  (Postimees  2013).  Ansip  kasutas  siinkohal  ka  kordust.  „Ülekuumenemise  ajal 
kuumutanud,“  puhul  kordub  sõna  „kuum.“  Hetkeses  kontekstis  tähendab  ülekuumenemine 
kriitilist, ebastabiilset olukorda, mida muudeti veelgi ebastabiilsemaks. 
 
3.3.  Demagoogiavõtete  kasutamise  jagunemine  Edgar  Savisaare, 
Eerik-Niiles Krossi ja Andrus Ansipi puhul. 
 
21 
 
 
Joonis 2. 
Joonis 2 kujutab endas Edgar Savisaare demagoogiavõtete kasutamist valimiseelsel perioodil. 
Esimese asjana paistab kohe silma inimesest lähtuva argumendi kasutus, mida oli kasutatud 
kaks  korda  rohkem  kui  kahte  järgmist  demagoogiavõtet.  Nimelt,  esines  inimesest  lähtuvat 
argumenti Savisaare puhul 11 korda, enamusele apelleerimist ja emotsionaalset mõjutamist 2 
korda  ja  1  kord  esines  subjekti  vahetamist.  Valetamist,  lihtsustamist,  seoste  loomist  või 
keelelist mõjutamist ei leitud. Kuna Edgar kasutas 11 korda inimesest lähtuvat argumenti, siis 
tegi  ta seda üsnagi  mitmekesiselt. Ta kasutas erinevaid  ründamisvõtteid kui  ka autoriteedile 
viitamist. 
 
Joonis 3. 
Joonise  3  peal  on  kujutatud  Eerik-Niiles  Krossi  demagoogiavõtete  kasutamist  samuti 
valimiseelsel  perioodil.  Eerik-Niiles  Kross  oli  kasutanud  inimesest  lähtuvat  argumenti  5 
korda,  ühe  võrra  vähem  ehk  4  korda  on  ta  apelleerinud  enamusele  ning  2  korda  oli  ta 
kasutanud emotsionaalset mõjutamist. Ei leitud valetamist, lihtsustamist, subjekti vahetamist, 
22 
 
seoste loomist ega ka keelelist mõjutamist. Eerik-Niiles Krossi puhul seletab tema inimesest 
lähtuva  argumendi  kasutamist  kõike  paremini  tema  agressiivne  valimiskampaania,  kus  ta 
ründas järjekindlalt ja tugevalt oma rivaali, Edgar Savisaart. Kross ründas Savisaart otseselt 
kui ka vastandades end temaga. 
 
Joonis 4 
Joonis 4 hõlmab endas Andrus Ansipi demagoogiavõtete kasutamist valimiseelsel perioodil. 
Andrus Ansip oli tuginenud inimesest lähtuvale argumendile 6 korda, enamusele apelleerimist 
oli  ta  kasutanud  ainult  1  kord.  Emotsionaalset  mõjutamist  oli  ta  kasutanud  2  korda.  Ansipi 
puhul  ei  leitud valetamist,  lihtsustamist  ega ka seoste loomist.  Küll  aga on Ansip  kasutanud 
keelelist mõjutamist, mida ei leitud ei Savisaare ega Krossi puhul.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
23 
 
 
4. Järeldused 
 
Uurimistöö alguses sai püstitatud järgmised hüpoteesid : 
  On poliitikuid, kes kalduvad kasutama rohkem demagoogiat kui teised; 
  sagedasem demagoogiavõtete kasutamine tagab suurema edu valimistel; 
  domineeriv demagoogiavõte on inimesest lähtuv argument,  ladina keelse nimetusega 
argumentum ad hominem. 
Statistiliste  andmete  kogumise  käigus  said  püstitatud  hüpoteesid  kinnitust.  Seega  on 
tõepoolest   poliitkuid,  kes  kalduvad  kasutama  rohkem  demagoogiavõtteid  kui  teised.  Selle 
uurimistöö põhjal tuli välja, et kõige rohkem demagoogilisi võtteid kasutas Tallinna linnapea 
ja Eesti Keskerakonna juht Edgar Savisaar – kokku kasutas ta keelelisi demagoogilisi võtteid 
uuritud   ajavahemikus   16  korda.  Kõige  rohkem  kasutas  Edgar  Savisaar  inimesest  lähtuvat 
argumenti,  olgu  selleks  kas  ründamine,  sildistamine  või  autoriteedile   viitamine . 
Demagoogiavõtete  kasutamise  arvukusest  järgnes  Edgarile  Isamaa  ja  Res  Publica  Liidu 
esindaja Eerik-Niiles Kross. Kokku kasutas Kross demagoogilisi võtteid 11 korda ning jällegi 
kasutati  kõige  rohkem  inimesest  lähtuvat  argumenti.  Kõige  vähem  demagoogilisi  võtteid 
kasutas  Reformierakonna  esimees  Andrus  Ansip  –  10  korda  ning  sarnaselt  kahele  eelmisele 
poliitikule,  kasutas  ka  Ansip  kõige  rohkem  inimesest  lähtuvat  argumenti.  Kuna  inimesed 
tihtipeale  lihtsalt  laimavad  teineteist  siis  selle  põhjal  püstitatud  kolmas   hüpotees   leiab  ka 
kinnitust:  demagoogiavõtetest  on domineerival  kohal  inimesest  lähtuv argument.    Kuna teist 
inimest  on  alati  lihtsam  mingil  moel  rünnata  kui  argumenteerida,  on  võimalik  järeldada,  et 
sellepärast kasutatigi kõige rohkem inimesest lähtuvat argumenti. Argumentum ad hominemi 
kasutamine  ei  vaja  eriti  suurt  pingutust  ning  seega  väga   lihtsasti   kasutatav,  mis  on  üks 
võimalikke põhjuseid, miks seda nii palju kasutatakse.  
Vastavalt sellele, et esimene hüpotees pidas paika ja sealt tuli välja, et kõige rohkem kasutas 
demagoogiavõtteid Edgar Savisaar, siis uuriti, kas ka teine hüpotees peab paika. Selleks oli 
vaja  analüüsida  valimistulemusi  Tallinnas.  Tallinnas  jaotus  erakondade  tulemus  järgmiselt 
(Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised): 
  Eesti Keskerakond – 115 101 häält – 52,6% häältest. 
  Erakond Isamaa ja Res Publica Liit – 41 911 häält – 19,1% häältest. 
  Eesti Reformierakond – 23 186 häält – 10,6% häältest. 
Valimistulemuste ning püstitatud hüpoteeside põhjal saab öelda, kuid mitte 100-protsendilise 
kindlusega,  et  demagoogiavõtete  kasutamise  ja  valimistulemuste  vahel  on  olemas  võimalik 
seos.  Samasugune   kolmik   tekkis  nii  valimistulemuste  kui  ka  demagoogiavõtete  kasutamise 
24 
 
rohkust  võrreldes.  Siit  võib  omakorda  järeldada,  et  valijad  kas  pole  niivõrd  teadlikud 
kõikidest  demagoogiavõtetest,  mida  poliitikud  kasutavad  või  ollakse  manipulatsioonist 
teadlikud, millele vaatamata need ikkagi mõjuvad valijate peal. Võib-olla on paljud inimesed 
juba  ka   harjunud   sellega,  et  poliitikamaailma  stiiliks  on  kujunenud  mitte  niivõrd  aus 
argumenteerimine  kuivõrd püüd inimesi mõjutada ebaausate võtetega ehk demagoogitsedes.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
25 
 
 
5.  Kokkuvõte 
 
Käesolevas 
uurimistöös 
„Kolme 
eesti 
poliitiku 
demagoogiavõtete 
kasutamine 
valimisperioodil  ajalehe  Postimees  näitel“  selgitati  välja  argumenteerimise  ja  demagoogia 
erinevus, 
analüüsiti  kaheksat  peamist  demagoogiavõtet  ning  vaadeldi  milliseid 
demagoogiavõtteid  poliitikud  kasutavad  ja  püüti  neid  veidi  analüüsida.  Selle 
väljaselgitamiseks kasutati artikleid ajavahemikust 21.08.2013 kuni 19.10.2013, mil toimusid 
kohalikud  valimised.  Vaatluse  alla  võeti  Eesti  kolme  suurema  erakonna  juhtfiguuri:  Edgar 
Savisaar  Keskerakonnast,  Andrus  Ansip  Reformierakonnast  ning  Eerik-Niiles  Kross  Isamaa 
ja Res Publica Liidust.  
Uurimistöös  kontrolliti  kolme  püstitatud  hüpoteesi  paikapidavust.  Tuli  välja,  et  kõik  kolm 
püstitatud  hüpoteesi   pidasid   paika.  Esimene  püstitatud  hüpotees  -  leidub  poliitikuid,  kes 
pigem kasutavad rohkem demagoogiavõtteid kui teised – sai kinnitust. Statistlistest andmetest 
tuli välja fakt, et Edgar Savisaar kasutas demagoogiavõtteid rohkem kui Eerik-Niiles Kross ja 
Andrus Ansip. Teisena püstitatud hüpotees – sagedasem demagoogiavõtete kasutamine tagab 
suurema  edu  valimistel  –  leidis  samuti  kinnitust,  kuid  selle  hüpoteesi  paikapidavust  ei  saa 
väita 100-protsendilise täpsusega, kuna uurimistöös polnud uuritud valijate arvamust uuritava 
kolme poliitiku väljaütlemiste mõju kohta. Valimised võitis Tallinnas Keskerakond, eesotsas 
Tallinna  linnapea  Edgar  Savisaarega,  kes  kasutas  ka  kõige  rohkem  demagoogiavõtteid. 
Kolmandana  püstitatud  hüpotees  –  domineeriv  demagoogiavõte  on  inimesest  lähtuv 
argument,    ladina  keelse  nimetusega  argumentum  ad  hominem  –  leidis  statistiliste  andmete 
näol  kinnitust.  Uurimistöös  seatud  eesmärgid  täideti  ning  hüpoteeside  paikapidavused 
kontrolliti.  
Demagoogi  arsenali  kuulub  mitmeid  erinevaid  kasutusel  olevaid  demagoogiavõtteid,  mis 
aitavad  tal  saavutada  edu  oma  ülesastumistel.  Analüüsitud  demagoogiavõtete  ülevaatest  on 
kasu  inimesele,  kes  ei  ole  antud  valdkonnaga  tuttav.  Esialgsel  vaatlemisel,  kuulamisel  võib 
tunduda  demagoogiavõtteid  kasutava  inimese  kõne   heatahtlik   ja  aus  valija  vastu,  kuid 
tegelikult  on  tegu  ebaausa  mõjutusvõttega.  Demagoogiavõtteid  tundes  omandab  inimene 
võime  ära  tunda,  kuidas  ning   missugust   demagoogilist  võtet  parajasti  poliitik  kasutab.  Kui 
juba eelnev ära tuntakse, näeb inimene läbi, kas see poliitik räägib asjadest pigem nii, nagu 
need  on  ja  kasutab  valijaskonna  suurendamiseks  argumenteerimist  või  hoopis  rakendab 
poliitik demagoogiavõtete arsenali, et võita endale mõni hääl juurde.  
 
 
 
26 
 
 
Kasutatud kirjandus 
 
1.  Aava, Katrin 2003. Veenmiskunst. Tallinn:  Avita . 
2.  Ehala,  Martin;  Mare  Kitsnik  2011.  Praktiline  eesti  keel  10.  klassile  I  osa.  OÜ 
Künnimees, lk 6. 
3.  The Free Dictionary,  http://www.thefreedictionary.com/rhetoric . Vaadatud  
4.  Cut 
The 
Knot, 
http://www.cut-the-knot.org/WhatIs/WhatIsDemagoguery.shtml. 
Vaadatud 
5.  Durham 
Technical 
Community 
College, 
http://courses.durhamtech.edu/perkins/aris.html . Vaadatud 16.02.2014 
6.  Philosophy Lander,  http://philosophy.lander.edu/logic/person.html . Vaadatud  
7.  Fallacy Files,  http://www.fallacyfiles.org/adhomine.html . Vaadatud 05.03.2014 
8.  Philosophy Lander,  http://philosophy.lander.edu/logic/popular.html . Vaadatud 
9.  Fallacy Files,  http://www.fallacyfiles.org/emotiona.html . Vaadatud 05.03.2014 
10. Think 
Exist, 
http://thinkexist.com/quotation/ -
if_you_tell_a_lie_big_enough_and_keep_repeating/345877.html. 
Vaadatud 
05.03.2014 
11. Gnadenteich,  Uwe  2013.  Savisaar:  Kross  on  kõik  juba  kaotanud  -  Postimees; 
http://tallinncity.postimees.ee/1828006/savisaar-kross-on-koik-juba-kaotanud. 
Kasutatud 16.02.2014 
12.  Sulbi ,   Raul   2013.  Savisaar:  pealinn  võib  saada  endale  «päkapikkude  koalitsiooni»  - 
Postimees;   http://poliitika.postimees.ee/1359878/savisaar-pealinn-voib-saada-endale -
pakapikkude-koalitsiooni. Kasutatud 16.02.2014 
13. Ideon,  Argo  2013. Edgar Savisaar: me pole kulutanud valimisteks sentigi linna raha  - 
Postimees; 
http://www.postimees.ee/2439730/edgar-savisaar-me-pole-kulutanud -
valimisteks-sentigi-linna-raha Kasutatud 16.02.2014 
14. Loonet,  Teelemari  2013.  Savisaar:  Krossi  tagaotsitavaks  saamine  võib  valitsuskriisi 
esile 
kutsuda 
- 
Postimees; 
http://www.postimees.ee/2566612/savisaar-kross i-
tagaotsitavaks-saamine- voib -valitsuskriisi-esile-kutsuda. Kasutatud 16.02.2014 
15. Randlo,  Toomas  2013.  Savisaar:  Keskerakonnas  pole  olnud  varjatud  rahastamist  - 
Postimees; 
http://www.postimees.ee/2329036/savisaar-keskerakonnas-pole-olnud -
varjatud-rahastamist. Kasutatud 21.03.2014 
16.  Veski ,  Rivo  2013.  Savisaar:  Soo  tänava  lahendus  ei  jää  Tallinnas   viimaseks   - 
Postimees; 
http://tallinncity.postimees.ee/1826408/savisaar-soo-tanava-lahendus-e i-
jaa-tallinnas-viimaseks. Kasutatud 21.03.2014 
17. Randlo,  Toomas  2013.  Savisaar:  orden  Vene  patriarhilt  oli  mulle  auasi  -  Postimees; 
http://www.postimees.ee/1364438/savisaar-orden-vene-patriarhilt-oli-mulle-auasi. 
Kasutatud 21.03.2014 
27 
 
18. TallinnCity  2013.  Edgar  Savisaar:  kas  Robbie  pole  mitte  krutskeid  täis  vend?  - 
Postimees; 
http://tallinncity.postimees.ee/1357622/edgar-savisaar-kas-robbie-pole -
mitte-krutskeid- tais -vend. Kasutatud 21.03.2014 
19. Kossar,  Kristel   2013. Kross: mupo  võiks alimente nõuda ja  kasse  puu otsast  päästa  - 
Postimees;   http://tallinncity.postimees.ee/1357736/kross-mupo-voiks-alimente-nouda -
ja-kasse-puu-otsast-paasta. Kasutatud 21.03.2014 
20. Kossar, Kristel 2013. Kross: peame poriloopimise asemel sisulist debatti! - Postimees; 
http://tallinncity.postimees.ee/1367082/kross-peame-poriloopimise-asemel-sisulist -
debatti. Kasutatud 16.02.2014 
21.  Einmann ,  Andres  2013.  Kross:  tabasin  Savisaart  plakati   teemaga   õigesse  kohta  - 
Postimees; 
http://poliitika.postimees.ee/1829514/kross-tabasin-savisaart-plakat i-
teemaga-oigesse-kohta. Kasutatud 16.02.2014 
22. Mihelson,   Helen   2013.  Kross:  inimesed  soovivad  pealinnas  muutust  -  Postimees; 
http://poliitika.postimees.ee/2566002/kross-inimesed-soovivad-pealinnas-muutust. 
Kasutatud 21.03.2014 
23. Loonet, Teelemari 2013. Kross rahastamisskandaalist: see pole viimane selline juhtum 
-  Postimees;   http://www.postimees.ee/2095432/kross-rahastamisskandaalist-see-pole -
viimane-selline-juhtum. Kasutatud 16.02.2014 
24. Kossar,  Kristel  2013.  Kross:  ma  olen  täielik  Savisaare  vastand  -  Postimees; 
http://tallinncity.postimees.ee/1357716/kross-ma-olen-taielik-savisaare-vastand. 
Kasutatud 16.02.2014 
25. BNS,  2013.  Ansip:  korra  oleme  tööstuskindlustusmakse  langetamisel  juba   eksinud   - 
Postimees; 
http://e24.postimees.ee/2057866/ansip-korra-oleme -
toostuskindlustusmakse-langetamisel-juba-eksinud. Kasutatud 20.02.2014 
26. Kund,  Oliver  2013.  Ansip:  iga  riigireeturi  paljastamine  teeb  meid  tugevamaks  - 
Postimees;   http://www.postimees.ee/1345016/ansip-iga-riigireeturi-paljastamine-teeb -
meid-tugevamaks. Kasutatud 20.02.2014 
27. Mihelson,  Helen  2013.  Ansip:  Merkel  on  hea   kantsler   nii  Saksamaale  kui   ELile   - 
Postimees; 
http://www.postimees.ee/2083110/ansip-merkel-on-hea-kantsler-n ii-
saksamaale-kui-elile. Kasutatud 20.02.2014 
28. Sulbi, Raul 2013. Peaminister Ansip ja  Bulgaaria   president : ELi idapartnereid ei jäeta 
üksi  -  Postimees;   http://www.postimees.ee/2050200/peaminister-ansip-ja-bulgaaria -
president-eli-idapartnereid-ei-jaeta- uksi . Kasutatud 21.02.2014 
29.  Kangro , Karin 2013. Ansip: ministrite palk pole  ainsana  tõusnud kriisieelsele  tasemele  
-  Postimees;   http://www.postimees.ee/2563966/ansip-ministrite-palk-pole-ainsana -
tousnud-kriisieelsele-tasemele. Kasutatud 21.03.2014 
30. Kangro,  Karin  2013.  Ansip:  opositsioonil  on  suurem  võimalus  Keskerakonna 
ainuvõimu 
lõpetada 
- 
Postimees; 
http://www.postimees.ee/2564130/ansip -
opositsioonil-on-suurem-voimalus-keskerakonna-ainuvoimu-lopetada. 
Kasutatud 
21.03.2014 
31. Randlo,  Toomas  2013.  Ansip:  Ukraina  seisab  oluliste  valikute  ees  -  Postimees; 
http://www.postimees.ee/2443536/ansip-ukraina-seisab-oluliste-valikute-ees. 
Kasutatud 21.03.2014 
28 
 
32. Vabariigi  Valimiskomisjon,   http://kov2013.vvk.ee/city-results.html#0784.  Vaadatud 
23.03.2014 
29