Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel (0)

Tartu Jaan  Poska Gümnaasium 
 
 
 
 
 
 
Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel 
perioodil ajalehe  Postimees näitel 
Uurimistöö 
 
 
 
 
Autor:  Kristjan  Kivastik 11.b 
Juhendaja : õp. Mai Perillus 
 
 
 
 
 
 
Tartu 2014 
 
 
 
Sisukord 
 
Sisukord ...................................................................................................................................... 2 
Abstract summary ....................................................................................................................... 3 
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 
1.  Argumenteerimise ja demagoogia  erinevus ........................................................................ 6 
2.  Demagoogiavõtteid ............................................................................................................. 7 
2.1. Argumentum ad hominem  (lad k, inimesest lähtuv argument) ........................................ 7 
2.2. Argumentum ad populum (lad k, enamusele  apelleerimine ) ............................................ 7 
2.3. Emotsionaalne mõjutamine  .............................................................................................. 8 
2.4. Valetamine , tegelikkuse moonutamine ............................................................................ 9 
2.5. Argumentuma ad ignorantium (lad k,  lihtsustamine ) .................................................... 10 
2.6. Subjekti vahetamine ....................................................................................................... 10 
2.7. Seoste loomine ............................................................................................................... 10 
2.8. Keeleline mõjutamine .................................................................................................... 11 
3.  Ülevaade tulemustest ja analüüs ....................................................................................... 13 
3.1. 
Metoodika .................................................................................................................. 13 
3.2. 
Demagoogiavõtete kasutamise üldjagunemine .......................................................... 14 
3.3. 
Demagoogiavõtete  kasutamise  jagunemine  Edgar  Savisaare,  Eerik- Niiles    Krossi   ja 
Andrus Ansipi puhul. ............................................................................................................ 21 
4.  Järeldused .......................................................................................................................... 24 
5.  Kokkuvõte ......................................................................................................................... 25 
Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 27 
 
 
 
 
 
 
2 
 
 
Abstract summary 
 
In  this  research  the   difference    between   arguementation  and   usage   of  demagoguery  was 
explained.  Eight  main  demagoguery  fallacies  and  their  characteristics  were  analysed, 
followed by their usage by three selected politicians in pre-election time  period . Pre-election 
time period is considered to be from 21.08.2013 to 19.10.2013.  Articles  that had  quotes  from 
Edgar   Savisaar ,  Eerik-Niiles   Kross   and  Andrus   Ansip   and  were  from  the  pre-election  time 
period were  eligible  for analysing. 
Three hypotheses of this research were checked for credibility. The  first hypothesis –  there  are 
politicians,  who   tend   to  use  more  demagoguery   than    others   –   found   confirmation.  Statistics 
confirm  that  Edgar  Savisaar  used  more  fallacies  than  the   other   selected  politicians  Eerik-
Niiles  Kross  and  Andrus  Ansip.  The  second  hypothesis  –  more  frequent  usage  of 
demagoguery  results  in a better  outcome  of the elections – also found confirmation, though it 
can not be said for  sure , because there are other influential factors. Edgar Savisaar, who used 
demagoguery  the  most,  also  won  the  elections  in  Tallinn.  Third  hypothesis  –  the  most 
frequent  fallacy  is  argumentum  ad  hominem  –  found  confirmation  too.  The   goals   of  this 
research were reached and all of the set hypotheses were confirmed. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
 
 
Sissejuhatus 
 
Käesoleva  uurimistöö  eesmärkideks  on  välja  selgitada  argumenteerimise  ja  demagoogia 
vahel;  analüüsida  demagoogiavõtteid  ja  uurida,  milliseid  demagoogiavõtteid   poliitikud  
kasutavad; püüda selgitada, kas võtete kasutamise rohkuse ja valimistulemuste vahel on seos 
ning leida  kinnitus uurimistöös  püstitatud kolmele hüpoteesile. Nendeks hüpoteesideks on: 
  On poliitikuid , kes kalduvad kasutama rohkem demagoogiat kui teised; 
   sagedasem demagoogiavõtete kasutamine tagab suurema edu valimistel; 
  domineeriv demagoogiavõte on inimesest lähtuv argument,  ladinakeelse nimetusega 
argumentum ad hominem. 
Inimene ei  puutu  üldjuhul poliitikaga iga päev kokku, kuigi üsna intensiivselt puutub ta kokku 
poliitikaga  valimiste  ajal.  Sel  ajaperioodil  on  temal  kui  eesti  vabariigi  kodanikul  võimalus 
lüüa kaasa riigielu korraldamisel.  Sellel  ajal on ülimalt  tähtis teada, kas  poliitik ,  kelle poolt 
hääletama  minnakse,  on  see  õige.  Oluline  on  aru  saada,  kas  poliitik  tugineb  loogiliselt 
ülesehitatud  argumentidele  enda  kõnedes  või  kasutab  hoopis  demagoogilisi  võtteid,  et  võita 
üksikinimese  hääl  ning  saavutada  valimistel  edu.  Inimesel,  kellel  juba  on  teadmisi 
demagoogiavaldkonnas,  on valimistel palju lihtsam:  ta saab aru, milline poliitik  räägib  õiget 
juttu   ja  milline  poliitik  proovib  valija  häält  iga  hinna  eest  endale  saada.  Demagoogiavõtteid 
mitte  tundev  inimene  võib  tihtipeale  hääletada  just  selle  kandidaadi  poolt,  kelle  jutt  kõige 
meelitavam  on,  teadmata  tõde  selle  jutu  taga  ja  anda  hääl  täiesti  valele  poliitikule.  Sellest 
uurimistööst  võib  kasu  olla  igale  inimesele,  kellel  puuduvad  demagoogiavõtetega  seotud 
teadmised. 
Uurimistöö   teoreetilise   osa  koostamisel  toetuti  enim  Katrin   Aava   õpikule  „Veenmiskunst“, 
mis  on  eestikeelsetest  materjalidest  kõige  põhjalikum  ja  klassikalisem  demagoogiavõtteid 
tutvustav  väljaanne,  samuti  kasutati  erinevaid  Internetiallikaid.  Töö  praktilises  osas  kasutati 
ajalehe  Postimees  online-väljaannet,  kust  otsiti  Edgar  Savisaare,  Eerik-Niiles  Krossi  ja 
Andrus  Ansipi  kohta  artikleid  Postimehe  arhiivist  kolme  poliitiku  muutmata  otseseid 
väljaütlemisi  ehk  tsitaate.  Otsiti  artikleid,  mis  jäid  kohalike  valimiste  ajavahemikku 
21.08.2013 kuni 19.10.2013 – kokku tehti tööd 21 erineva artikliga, mis  pärinesid  Postimehe 
võrguväljaandest.  Töö  koostamisel  kasutati   Microsoft   Wordi  ja  Microsoft   Excel i 
andmetöötlusprogramme. 
Suuremaid  peatükke on käesolevas uurimistöös viis. Esimeses peatükis, mis kannab nimetust 
argumenteerimise  ja  demagoogia  vahe,   seletatakse   lahti   retoorika   mõiste  tähendus  ning 
tuuakse välja argumenteerimise ja demagoogia erinevused. Teises peatükis, mille nimetuseks 
on  demagoogiavõtted,  antakse  ülevaade  kaheksast  peamisest  demagoogiavõttest,  mida 
kasutatakse inimeste mõjutamisel. Kolmas suur peatükk annab ülevaate tulemustest, hõlmab 
endast  metoodika  kirjeldamist;  demagoogiavõtete  kasutamise  üldjagunemist  ning 
4 
 
demagoogiavõtete  kasutamise  jagunemist  kolme  valitud  eesti  poliitiku  puhul,  kelleks  on 
Edgar  Savisaar,  Andrus  Ansip  ning  Eerik-Niiles  Kross.  Neljas  suur  peatükk  on  järeldused. 
Neljandas peatükis luuakse  arutelu hüpoteeside paikapidavuse või mitte paikapidavuse kohta.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
5 
 
 
1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus 
 
Retoorika  tähendab  kõnekunsti  ja  oskust  kasutada  keelt  efektiivselt  ja  mõjuvalt  (The  Free 
Dictionary).  Laiemalt  rääkides  tähendab  retoorika  oskust  suhelda  avalikult  ja/või  mõjutada 
inimesi ning muuta nende veendumusi enda esinemisega. Seetõttu võib pidada retoorikat ka 
veenmiskunstiks.  (Aava  2003:  5-7)  Inimese  veenmisel  saab  kasutada  kas  loogilist  ja 
struktuurset  argumenteerimist või  inimesega manipuleerivat  demagoogiat.  Argument on aga 
kindla struktuuriga põhjendatud korrektne seisukoht. Selle ülesehitus põhineb väitel, eeldusel, 
tõestusel  ja  järeldusel.  Demagoogias,  vastupidiselt  argumendile,  puudub  kindel   struktuurne  
ülesehitus. (Aava, Katrin 2003: 49-50) 
Üldiselt  kasutab  demagoogilisi  võtteid  demagoog  ehk  isik,  kes  avaldab  mõju  inimeste 
tunnetele,  nende  arvamustele  ja/või  varasematele   teadmistele ,  et  kehtestada  enda  võim  või 
kindlustada  enda  võit.  (Cut  the   Knot )  Enamasti  kasutavad  poliitikud  demagoogiat  ja 
demagoogilisi  võtteid,  jättes  argumenteerimise  kõrvale.  Demagoogia  puhul  jäetakse  alati 
mingi  osa  tõest   rääkimata .  Üldiselt  tuginetakse  inimese  veenmisel  eetosele,  logosele  ja 
paatosele, millega peab demagoog arvestama veenmisprotsessis. (Aava 2003: 43) 
Logos   põhineb  inimese  veenmisel  sõnade  ja  argumentide  abil.  Logose  peamiseks  osaks  on 
loogika , mis on teadus õige mõtlemise seadustest ja  vormidest  (Aava 2003: 43). Kasutatakse 
fakte, et toetada enda argumenti –  need faktid võivad olla tõesed, kuid ei pea olema. Inimene, 
keda püütakse veenda, peaks hoolikalt jälgima, kas veenja defineerib fakte või võrdleb neid 
muu  sarnase  objektiga,  millele  veenja  ehk  kõneleja  tugineb.  Kõneleja  võib   tugineda     kas 
ekspertide arvamusele, või mõne tuntud tegelase ütlusele. 
Eetos  tähendab  kõneleja  mõju  kuulajale.   Pearõhk   on  kõneleja  mainel,  sotsiaalsel  staatusel. 
Kuulajaskond   kipub   usaldama  rohkem  inimest,  keda  nad  austavad  või  teavad  paremini. 
(Durham Technical Community College) 
Paatos  tähendab inimese mõjutamist läbi tunnete. Kõneleja muudab enda kõnet nii kaua kuni 
see  ühtib  kuulajaskonna tunnetega. Inimesed on rohkem tõmmatud kõneleja poole, kes neid 
erinevat  moodi  meelitab.  Tihtipeale  võidakse  kirjeldada  pahameelt  või  kurbust  tekitvaid 
sündmusi,  et  tuua  välja  inimeste  emotsioone.  Paatosega  rõhutakse  inimese  identideedile, 
olekule, tunnetele jne. (Aava 2003: 43) 
 
Näide argumendist: 
  Väide – Ema läheb poodi. 
  Eeldus – Ema räägib tõtt. 
  Tõestus – Ema kirjutas nimekirja vajalike asjade jaoks ja läks kodust ära. 
  Järeldus – Ema läks poodi 
 
 
6 
 
 
 
2. Demagoogiavõtteid 
 
Selles  peatükis  tuleb  juttu  kaheksast   erinevast   kasutusel   olevast   demagoogiavõttest. 
Kirjeldatakse nende kasutamist ning nende võtete olemust. 
2.1. Argumentum ad hominem (lad k, inimesest lähtuv argument) 
Seda  võtet  kasutatakse  peamiselt  siis,  kui  tegemist  on  teise  isiku  või  tema  seisukoha 
ründamisega  ning  kasutatakse  ka  siis,  kui  tuuakse  mängu  täiesti  suvaline  teemat  mitte 
puudutav fakt, mis käib oma  oponendi  kohta. (Fallacy Files Ad Homine) Üks osapooltest ei 
pööra  tähelepanu  või  ignoreerib  argumenti,  selle  korrapärasust  ja  õigsust  ning  ründab  teist 
osapoolt. 
 Peale  ründamise  kasutatakse  sildistamist.  Sildistamise  puhul  antakse  ühele  osapoolele 
negatiivse  kõlaga  ’ sildid ’,  vähendamaks  tema  usutavust  või  tõmbamaks  tema  mainet  alla. 
Sageli kasutatakse sellist argumenti, nagu „ka sina“ (lad k. tu quoque). Selle asemel, et väide 
ümber lükata, süüdistab üks inimene teist või viiakse tähelepanu enda või  oma  vigade  pealt 
kellegi  teise  peale  või  nende  vigade  peale.   Süüdistus   ei  pea  olema  tõene,  seda  võidakse 
kasutatada  üksnes  mõju  avaldamiseks.  Inimesest  lähtuva  argumendi  alla  kuulub  ka  enda 
näitamine  heast küljest, sealhulgas ka enesekiitmine. (Aava 2003: 52–56) 
Eesti   keeleteadlane   Martin   Ehala   liigitab argumentum  ad  hominemi  alla  ka  autoriteedile 
vihjamise  kui  ühe  demagoogilise  mõjutusvõtte.  (Ehala,  Kitsnik  2011:  6)  Autoriteedile 
viitamist  võib  pidada  üldiselt  tõsiselt  võetavaks  tõestamisliigiks,  ent  tuleb  vaadata,  kas 
tegemist on pädeva inimesega midagi ütlema.  
Näide tu quoque’st : 
Prof .  Smith  ütles  Prof  White’ile:  „Sa  oled  liiga  karm  enda  õpilastega,“  mille  peale  prof. 
White  vastas:  „Kindlasti  ei  ole  sina  õige  inimene  nii  ütlema.  Just  eelmisel  nädalal  kuulsin, 
kuidas mõningad sinu õpilastest vingusid.“ ( Philosophy   Lander ) 
 
2.2. Argumentum ad populum (lad k, enamusele apelleerimine)  
Sellega  proovitakse  haarata  endale  enamike  poolehoidu.  Et  poolehoidu  saavutada,  on 
kasutusel mitu meetodit. 
Esimeseks   meetodiks   on  inimeste  mõjutamine  ühe  kindla  grupi  arvamuse  kaudu.  Sellest 
lähtuvalt surutakse kuulajale peale arvamust, et  antud  grupi  arusaam  on ainuõige. Vastavalt 
vajadusele  võib  demagoog  abiks  võtta  ka  mõne  arvamusliidri  seisukoha,  lootes,  et 
mõjutatavad 
võtavad 
liidrist 
eeskuju 
arvamusliidri 
kõrge 
positsiooni 
tõttu. 
7 
 
Teiseks  demagoogiliseks  meetodiks  on  ütluse  „enamik   arvab   nii“  kasutamine.  Antud 
demagoogiavõtte  puhul  toetutakse  kõnedes  ütlustele,  nagu  „kõik   arvavad   nii“,  „enamik 
inimesi arvavad hoopis seda“. Proovitakse tõestada lõpplahendust selle põhjal, et kui enamik 
on samal arvamusel, siis nii peab see ka olema. (Aava 2003: 56) 
Näiteks  „Aga   politseinik ,  ma  ei  vääri   trahvi ;  kõik  sõidavad  nii  kiiresti.  Kui  ma  liiguks 
natukenegi  aeglasemalt,  siis  ma  ei  läheks  liiklusvooluga  kaasa."  (Philosophy  Lander) 
 
Inimeste mõjutamiseks kasutatakse enamjaolt rahvamasse. Kuna grupi kaudu mõjutamine on 
väga  efektiivne,  organiseerivad  propagandistid  rahvarohkeid  üritusi.  Selliste  gruppide  puhul 
on  osavatel  kõneisikutel  hea  võimalus  voolida  inimeste  arvamusi  ja  tekitada  negatiivseid 
stereotüüpe.  Stereotüüp  on   kujutlus ,  kus  mõni  negatiivne  või  positiivne omadus   omistatakse  
tervele  grupile.  (Aava  2003:  58)  Näiteks  süüdistas  Natsi-Saksamaa  juht  Adolf   Hitler   oma 
kõnedes riigi  ebastabiilsuses juute ja seepärast  said