Argumenteermine (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Eesti keel - Eesti keele väljendusõpetus

1 Hindamata

SISUKORD
Sissejuhatus ................................................................................................................3
Argument...........................................................................................................4

Argumenteerimine ......................................................................................5

Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6

Avalik väitlus......................................................................................................7

Kuulajaskond.....................................................................................................9

Argumenteerimine ja loogika ..........................................................……….......10

Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis.....................................................................................10

Demagoogilise ja teised mittelojaalsed põhjendid tõestuses...................10

Otsene ja kaudne tõestus......................................................................... 11

Liigitav- ja apagoogiline tõestusmaterjal...................................................12

Argumentatsioon..............................................................................................13
Kokkuvõte .............................................................................................................15
Kirjanduse loetelu ..................................................................................................16
Sissejuhatus
Argumenteerimisega tegeleb kaks valdkonda, ühelt poolt veenmiskunst, teisalt loogika. Antud töös käsitlengi eelpool mainitud teemasid eraldi, kuna isiklikult ei näe valdkondadel suuremaid ühiseid jooni ning argumente ja argumentatsiooni, et töö lugejatel tekiks terviklikum pilt argumenteerimistest ja nii öelda taustinformatsioon. Lahkan argumenteerimist mõlemas valdkonnas suhteliselt üksikasjalikult, käsitlen ajalugu, teooriat ja näiteid. Töö koostamisel sümpatiseeris mulle just erinevate metoodiliste harude (kaasa arvatud argumenteerimine) põhjalikkus ja sügavus. Materjali otsimise ja kirjutamise käigus sai mulle üllatuseks, et isegi kõige väiksemaid teaduslikke meetodeid on ülimalt sügavalt uuritud, on loodud teooriaid , mõnel juhul ka valemeid, seejuures on toodud ülimalt lihtsalt ja arusaadava näited, pannes inimesed avastama , et kõige lihtsa taga on tegelikult keerulised kombinatsioonid erinevatest faktoritest. See töö eelkõige avas mu silmad ja pani hindama inimesi, kes tegelevadki, tavainimise jaoks, nii ebaoluliste asjade uurimise ja arendamisega nagu seda on argumenteerimine.
1. Argument
Argument on mis tahes suuline või kirjalik tekst või tegu, millega kedagi milleski veenda püütakse, seda eelkõige veenmiskunstis, loogikas nimetatakse argumendiks propositsioonide või väidete süsteemi, milles on eristatud eeldus või eeldused ja järeldus.
Argumendid jaotuvad kaheks: empiirilised argumendid ehk faktid, statistilised andmed, aksioomid, paradigmad ja standardid , aprioorsed argumendid on aga intuitsioon , usk, demagoogilised võtted ja varem tõestatud või tõeseks peetud asjaoludele. Empirism tunnistab usaldatava tunnetuse ainsaks vahendiks kogemuse ehk meelelise taju. Sellise filosoofilise õpetuse järgi pärinevad kõik teadmised tegelik maailma kohta kogemusest. Ratsionalism peab omakorda ainsaks tõese teadmise allikaks mõistust.1 Empirismis toimub argumenteerimine vastavalt loogika reeglitele ja seadustele .2 Ratsionalismis toimub aga argumendi pealesurumine selle tõesusest või väärusest sõltumata. Empiirilised argumendid on ratsionaalsed ning objektiivsed: nad tõestavad väite veenvamalt. Aprioorsed argumendid on seevastu kaudsed või spekulatiivsed: nad ei tõesta teesi piisavalt. Oskus teha loogilisi, põhjendatud ja objektiivseid otsustusi etendab määravat rolli kodanikukompetentsuses. Empiiriliste argumentidega põhjendatakse, aprioorsete argumentidega püütakse veenda psühholoogiliselt.3 Õppiminegi on suur üldistamine. Nii õpitakse koolis selgeks matemaatika teoreemid ja keelereeglid- kõike pole võimalik ise praktiliselt kogeda. Seega ei saa alati empiiriliste ja aprioorsete argumentide vahel tõmmata ranget piiri. Kõik sõltub kontekstist!
1.1 Argumenteerimine
Logos (kr ka sõna, mõiste, üldine seaduspärasus ) on veenmine sõna, argumendi jõuga. Antiikaja loogikud töötasid välja kriteeriumid, millega hinnati argumentide paikapidavust. Need kriteeriumid lähtusid argumentatsiooni loogilisest ülesehitusest. Esiteks väide ehk tees, mida põhjendatakse, seejärel argumenteerimine on väite tõestamise viis, argument ehk põhjend, mis tõestuse aluseks, neljandaks tõestamine, mille eesmärgiks on toetada esitatud väidet, näidata selle paikapidavust ja viimaseks jõutakse järelduseni, mis kinnitab väidet.4
Argumenteerimine koosneb järgnevatest etappidest: väite esitamine, väite selgitamine , väite toetamine tõestusmaterjaliga ja järeldamine. Seejuures on oluline, et tõestusmaterjal oleks veenev . Väiteid võib esitata mitmesuguseid aga kui väiteid ei saa toetada tõestusmaterjaliga, on väite ümberlükkamine tunduvalt kergem. Tõestusmaterjaliks sobivad faktid, ekspertarvamused, seega kõik, mida saab kontrollida kas statistiliselt või teaduslikult otsesele vaatlusele toetudes või kogemusest lähtudes.
Et oma väiteid tõestada, teevad teadlased katseid, korraldavad uurimusi, küsitlevad inimesi. Sellest hoolimata ei saa nad väita, et on jõudnud tõeni, sest mõni teine teadlane või jõuda katseid tehes teistsuguse tulemuseni. Seega, ka teaduses pole olemas absoluutseid kriteeriume, mille abil inimesed saaksid otsustada, kas üks teooria on teisest parem või kas mingi teadmistekogum on teaduslik. Nii tulebki teadustöid kaitstes oponendiga väidelda ehk kaitsta argumenteeritult oma seisukohti. Erinevate argumentide võrdlemine aitab väitlejatel otsida paremat lahenduskäiku, jõuda paremini otsuseni.5
1.2 Argumenteerimine, kui veenmiskunsti osa
Argumenteerides tõestatakse oma väidete õigsust: selleks kasutatakse tõestusmaterjali, toetutakse loogikale, tuuakse näiteid analoogiaid. Kui oponent esitab tugevama argumendi, tuleb oma argumendist loobuda . Veenmise puhul eelistatakse ainult ühepoolset argumenteerimist, s. t. Esitatakse ainult poolt- või vastuargumente.6 Kuna veenmise eesmärk on ühe ideoloogia propageerimine, jäetakse vahel ka tõestusmaterjal tagaplaanile ja inimest mõjutatakse emotsionaalselt. Veenmise eesmärk on panna inimesi propageeritavatesse ideedesse uskuma.
2. Avalik väitlus
Ühiskondlikus diskussioonis ehk avalikus väitluses osalejatel on argumenteerimiskohustus. Näiteks võin tuua parlamendiväitluse- tuues välja mingi seaduse eelnõu kasu või kahju ühiskonnale peab parlamendi liige demonstreerima, millist mõju üks või teine otsus ühiskonnale avaldab, kasutades selleks näiteks uuringute andmeid, teiste riikide kogemusi või näiteid. Avalikus väitluses osalejad peavad oma väiteid tõestama , mitte kasutama demagoogiat. Loomulikult võib ka demagoog vahel edu saavutada, kui kuulajaskond argumente ei nõua. Kuulajal võib ka olla raske argumente demagoogiast eraldada, eriti siis, kui tal käsitletava probleemi kohta teadmisi napib. Samuti ei pruugi kuulaka olla objektiivne. Kui kõneleja sõnum ühtib kuulaja vaadetega, tajub kuulaja seda argumendina, kui kõneleja sõnum käin risti vastu kuulaja veendumustele, näeb kõnelejas demagoogi.7
Nagu teaduses, pole ka ühiskonnaprobleemide üle otsustamisel absoluutseid tõe kriteeriume. Mis on kasulik ühele huvigrupile ei pruugi sobida teisele. Oma vaatepunkti nähakse ainuvõimalikuna, isiklikku seisukohta kipub inimene ikka tõeks pidama . Ühiskondlikus väitluses põrkuvad erinevate huvigruppide arusaamad, otsuse langetamisel lähtutakse eelkõige huvigrupihuvidest. Sellist olukorda, kus pääseksid võidule mõjuvõimsate isikute või firmade huvid, tuleb vältida, võttes otsustamise aluseks tugevamad argumendid. Näitena võin tuua Tallinn- Tartu maantee 4- realiseks ehitamise kava. Ühel pool on inimesed, kes elavad antud maantee ääres ja kellelt sundvõõrandatakse nende kodud , kuna need jäävad tee ehitusele ette, teisel pool on valitsus ja ettevõtjad , kes saavad suurt tulu, kuna ummikud jääks väiksemaks ja liiklus kulgeks sujuvamalt.
Parim viis oma väidete tõestamiseks ning seisukohtade selgitamiseks on argumenteerimine. Kahjuks pole demokraatlikus ühiskonnas õnnestunud vältida olukorda, et otsustamisel lähtutakse mõjuvõimsate huvigruppide kasust. Mõjuvõimsad suurfirmad rahastavad valimiskampaaniaid, teevad jõulist lobitööd ning suudavad seeläbi oma tahet läbi suruda. Sellises olukorras ei pääse võidule mitte tugevamad argumendid, vaid hoopis tugevama argumendid.
3. Kuulajaskond
Kuna ühiskonnas puuduvad absoluutse tõe kriteeriumid, ei saa ka korrektse argumenteerimise puhul väita, et jõuti tõeni. Seetõttu võib ka tugeva argumendi vastu seada argumendi. Kuulajaskonna muutudes võivad muutuda ka argumendid. Ka kõneolukord mängib siin olulist rolli. Söögilauas ei pruugi kasutada samu argumente mis kõnekoosolekul. Kõneleja kohandab end kuulaja järgi, kui ta tahab olla mõistetav ning kui talle on oluline, et tema kõne mõju avaldaks. Kõnes esitatud argumendi tugevust hindab alati kuulajaskond!8
Ühiskonnaliikmete seisukohalt on sobivaim otsuseid vastu võtta parima argumendi põhjal, kuid tuleb tõdeda, et otsustaja jaoks muutub argument ja argumenteerimine veenvaks siis, kui selle esitab autoriteetne isik või kui ta on käsitletava teemaga emotsionaalselt seotud.
4. Argumenteerimine ja loogika
4.1 Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis
Tõestuse demonstratsiooni loogikaliste vigade alla kuuluvad need vead, mis esinevad tavaliselt igat liiki süllogismides. Mõistet eksimus kasutatakse juhul, kui tahetakse rõhutada arutluse viga, mis tuleneb veendumuste mittevastavusest tegelikkusele. Eksimus on ettekujutuste ja hoiakute mittevastavus asjaolude objektiivsele seisule.9
Seejuures eristatakse ratsionaalset ja irratsionaalset eksimust. Ratsionaalse eksimuse põhjuseks on teaduslike vahendite piiratus teadmiste formaliseerimisel. Irratsionaalsed eksimused tulenevad sageli maailma religioossest käsitlemisest ning arutlustest, mis on sellele rajatud. Tüssamine on valetamine ja petmine , tegelikkusele mittevastava informatsiooni levitatakse teadlikult, desinformatsioon on aga vale informatsiooni levitamine, millel ei ole alati tüssamise eesmärki. Eristatakse mitteettekavatsetud ja ettekavatsetud valetamist. Esimesega on tegemist siis, kui valetamine pole teadlik, tahtlik ning on väära informatsioonisaamise ja levitamise tagajärg. Ettekavatsetud desinformatsiooni tahtlik, teadlik eesmärk on inimest tüssata, petta.
4.2 Demagoogilised ja teised mittelojaalsed põhjendid tõestuses
Sageli kasutatakse demagoogiat poliitikas rahvamassidega manipuleerimiseks eesmärgiga võita nende poolehoidu või läbi suruda tees (poliitiline otsus), mille veenvaks tõestamiseks või põhjendamiseks argumentatsioon puudub või on ebapiisav.10 Loogikas on demagoogia mõistel täpne tähendus- demagoogia on väärkujutluse kujundamise ja tõe moonutamise loogikaline võte. Loogika hindab negatiivselt demagoogia kasutamist tõestuses.
Demagoogia kuulub mittelojaalse argumentatsiooni hulka. Kui demagoogiat kasutatakse sihilikult, siis o see amoraalsuse üheks ilminguks. Järeldused, mis toetuvad demagoogiale, on pettejäreldused ehk sofismid. Demagoogilised võtted on laialt levinud, kuid ainult mõned neist on hästi identifitseeritud. Klassikaliste demagoogiliste võtete hulka kuuluvad peamiselt- argumentum ad ignorantiam, argumentatsioon põhineb kogenematusel või teadmatusel, argumentum ad misericordiam, argumentatsioon toetub inimlikkusele ja kaastundele, argumentum ad populum, argumentatsioon toetub emotsioonidele või entusiasmile, argumentum ad baculum, argumentatsioon toetub jõule või ähvardustele, argumentum ad hominem , argumentatsioon põhineb isikul või isiku vastu olemisel, argumentum ad crumenam, argumentatsioon toetub kasumile , argumentum ad silentio, argumentatsioon toetub tervele mõistusele, argumentum ad tuto, argumentatsioon toetub ustavusele ja ohutusele, argumentum ipse dixit, argumentatsioon toetub autoriteedile või autoriteetsele asutusele.11
4.3 Otsene ja kaudne tõestus
Teesi, põhjendamine saab kulgeda kahel viisil: kas otse argumentide abil või kaudselt , toetudes antiteesile. Kui teesi põhjendatakse argumentide abil, siis nimetatakse sellist tõestamise viisi otseseks tõestuseks. Kaudne tõestus seisneb selles, et teesi põhjendamisel toetutakse antiteesile, mis on teesi suhtes vasturääkiv väide, ja teesi põhjendatust järeldatakse veenvalt demonstreeritud antiteesi väärusest.
Otsese tõestuse käigus tuletatakse tees põhjenditest mingi arutluse (deduktsiooni, induktsiooni või analoogia) skeemi järgi. Kaudset tõestust kasutatakse siis, kui selgub , et tõestada teesi otse on võimatu või raske.12 Näiteks, on võimatu otse tõestada järgmisi teese: „Kõik inimesed valetavad“, või „Kõik inimesed on surelikud.“
Kaudse tõestuse käigud on järgmised: tõestus algab antiteesi formuleerimisega ning oletatakse, et antitees on väär, tõestuse eesmärgiks on antiteesi väärtuse demonstreerimine, kui see on põhjendite abil demonstreeritud, järeldatakse, et esialgne tees on tõene. Kaudse tõestuse põhilisteks vormideks on liigitav tõestus ja apagoogiline tõestus.
4.4 Liigitav- ja apagoogiline tõestus
Tõestatava teesi T kõrval vaadeldakse lisaks ka võimalikke variant B, C, D...S, mis ammendavad kõik versioonid antud probleemi kohta. Liigitatava tõestuse eesmärgiks on demonstreerida, et kõik võimalikud versioonid B, C, D...S on väärad antud probleemi kohta ja järelikult tõene on ainult üks võimalus – T. Põhiteesiks on kategooriline üldjaatav väide: „See on altkäemaks.“ Kui selgub, et sellisel kujul on teesi raske tõestada, võib kaaluda liigitatava tõestuse viisi ja formuleerida kõik võimalikud versioonid. Kaudse tõestuse eesmärgiks on tõestada, et kõik pakutavad versioonid on väärad ja seega tõeseks jääb esialgne tees T: „ See on altkäemaks“13
Apagoogilise kaudse tõestuse eesmärk on selles, et antiteesist tuletatakse järeldused, millest vähemalt üks on tegelikke asjaoludele või üldtuntud teadmistele vasturääkiv. Siit järeldub, et antitees on väär ja tees tõene. Olgu põhitees T sõnastatud kategoorilise väitena ja olgu seda raske otse tõestada.
5. Argumentatsioon
Argumentatsiooniks nimetatakse väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamist teistele väidetele tuginedes. Argumentatsioonis võime eristada kahte komponenti: tees, väide midagi argumenteeritakse, argumendid, väited , mille abil argumenteeritakse. Argumentide ja teesi vahel võib olla seos induktiivne ja deduktiivne .14
Induktiivse seose puhul tõesed argumendid ainult kinnitavad teesi tõepärasust ( vähemalt selle silmis, kes argumenteerib ). Deduktiivse seose puhul on tõeste eelduste puhul ka tees tõene. Sellist argumentatsiooni nimetatakse demonstratiivseks.
Argumentatsiooni eriliik on tõestus. Tõestust on loogiliselt korrektne argumentatsioon, mis tugineb tõestel eeldustel (argumentidel). Aga kes garanteerib argumentide tõesuse? Võidakse vastu vaielda: kui argumentideks võtta faktid, siis on ju argumentide tõesus garanteeritud.15 Selline vastuväide on aga puudulik vähemalt kahel põhjusel . Esiteks, ainult faktidele võib tugineda induktiivne arutlus, kuid induktiivne argumentatsioon ei garanteeri tõest järeldust. Mitte ükski demonstratiivne argumentatsioon ei saa tugineda ainult faktidel! Teiseks, sageli on raske eristada fakti selle interpretatsioonist, inimesed võivad olla tunnistajaks ühele ja samale sündmusele, kuidas nad tõdevad erinevate faktide asetleidmist.
Demonstratiivne argumentatsioon ei saa tugineda ainult faktidel. Illusioon, et faktidest võib midagi vahetult tuleneda, tekib sellest, et inimesed tuginevad arutlustes teatud eeldustele, mida nad ei sõnasta ning mis tunduvad neile olevat enesestmõistetavad.16
Nimetatud asjaolusid arvesse võttes saab millegi tõestamisest rääkida vaid matemaatikas ja loogikas. Seal tuginetakse aksioomidele ja varem tõestatud teoreemidele ning kasutatakse täpselt määratletud mõisteid. Neid aksioome ja teoreeme vaidlustatakse harva – võib-olla on asi selles, et nad puudutavad väga harva kellegi isiklikke huve.
Võiks öelda, et tõestus on selline argumentatsioon, mida üldjuhul keegi ei vaidlusta. Et vaid matemaatikas ja loogikas võib kohata selliseid argumentatsioone, ütlemegi, et ainult seal saab rääkida millegi tõestamisest. Hoopis teine lugu on ülejäänud teaduste ja ka igapäevaste arutlustega. Siin ei valitse enam üksmeelt selle suhtes, millised eeldused (argumendid) on enesestmõistetavad, ning mõnede eelduste varjatut kasutamine võib tekitada arusaamatusi.
Kokkuvõte
Loodan, et töö täitis oma eesmärgi, tutvustada argumenteerimist ja peamist selle ümber. Sihilikult jätsin ma argumenteerimise veenmiskunstis ja argumenteerimise loogikas kõrvutamata, et panna lugejad rohkem antud teema üle mõtlema ja arutlema . Taotlen sellega seda, et minu arvates, kui jätta näiteks kirjalikes töödes nii öelda mingi ots lahti, jõuab terve töö paremini lugejale kohale. Iga haritud inimene tunneb uute asjade vastu huvi ja üldiselt inimesed ei salli lõpetamata asju. Seega, kui ma olen toonud kõik aspektid ühest valdkonnast ja samamoodi teisest valdkonnast, siis põhimõtteliselt iseenesest mõistetav on, et neid ka kõrvutatakse, see ongi koht, kus ma sooviks teistest eralduda ja tahan, et inimesed rohkem süveneks ja mõtleks järele loetu üle ja seejärel omal soovil võrdleks loetut.
Kirjanduse loetelu
Aava , K. 2003. Kõnekunst. Tallinn: Avita
Aava, K. 2003. Veenmiskunst. Tallinn: Avita
Crusius, T ja Channell, C. 1995. The aims of argument. London ja Toronto: Mayfield Publishing Company
Grauberg , E. 1996. Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn: Tallinna Bakalaureuse Erakool
Grauberg, E. 1989. Loogika ja vaidluskunst. Tallinn: Olion
Kaldjärv, M. 2007. Argumendi jõud. Tallinn: Koolibri
Meos , I. 1996. Loogika, Argumentatsioon, Mõtlemiskunst. Tallinn: MKK Trükikoda
Vuks , G. 1999. Traditsiooniline formaalne loogika. Tartu: AS Stilett
1. Kaldjärv 2007, 17
2. Kaldjärv 2007, 18
3. Kaldjärv 2007, 21
4. Aava 2003, 18
5. Aava 2003, 19
6. Aava 2003, 17
7. Aava 2003, 121-124
8. Aava 2003, 79
9. Crusius ja Channell 1995, 3-5
10. Grauberg 1996, 106
11. Vuks 1999, 189
12. Vuks 1999, 195-197
13. Vuks 1999, 196
14. Meos 1996, 100
15. Meos 1996, 102
16. Meos 1996, 104
15

.ODT Laadi alla originaalfail 15 lk · .odt · 9 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TanVal Õppematerjali autor

Argumenteermine väljendus eesti keel

Sarnased õppematerjalid

pdf

Argumentatsioon ja loogika

3.11.2009 Tauno Õunapuu 2009 Õppejõud Tauno Õunapuu Haridus Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond teadusmagister, MSc, 1994, "Õpiprogrammidesse sobiva automaatse teoreemitõestaja konstrueerimine" Tegevus Mainori Kõrgkoolis teoreetilise informaatika dotsent arendus- ja finantsprorektor AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia Kasutatud allikmaterjalid Cryan, D., Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku.hk/think] Lorents, P. (2006) Süstee

Loogika

docx

Loogija ja juriidiline argumentatsioon

Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm.  Õige-õige väide võib olla ebatõene.  Tõene/väär-Kas tegelikkuses eksisteerib või mitte, kas vastab tegelikkusele Selleks et pidada head kõnet peab: tuleb teada mida öelda; esitada seda järjepidevalt; andma sõnalise vormi; Jät

Loogika ja juriidiline argumentatsioon

pdf

Loogika konspekt 6-10

1_fl_vi-x L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on s

Loogika

doc

Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal.

Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle

Õigus

pdf

Loogika konspekt

LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või eitatakse. ! D1.4

Loogika

pdf

Loogika eksamiks

LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor – mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või eitatakse. ! D1.

Eesti keel

doc

Konspekt

Kursuse "Filosoofia ja loogika" (HS-310) loogika osa loengukonspekt Argumentatsiooni (arutluse) komponendid Üldiselt: argumentatsioon on omavahel (loogiliselt) seotud väidete kogum, mille eesmärk on meid milleski veenda (nt mingi seisukoha õigsuses, mingi tegevuse soovitavuses. Just veenmine on komponent, mis eristab argumentatsioone ka teistest loogiliselt seotud väidetekogumitest: näiteks "Ma kihutan autoga sellepärast nii kiiresti, et mul on gaas põhjas" pole mitte argumentatsioon, vaid seletus. Väited Oma vormi poolest on väited subjekt-predikaat konstruktsioonid1: Subjekt see väite komponent mille kohta midagi väidetakse. Predikaat - see väite komponent, mida väidetakse. Oma sisu poolest jaotuvad subjekt-predikaat konstruktsioonid laias laastus hinnanguteks ja propositsioonideks. Propositsioon on väitelause mõte või sisu, mis saab olla tõene või väär. Nt ei saa olla tõene või väär väite "Lennart Meri on paha" si

Loogika

197

pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m?

Matemaatika ja loogika

Rohkem sarnaseid