Andrus Ansip (0)

Andrus Ansip
Referaat
Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Elu, haridus , karjäär
Pere
Hobid
Andrus Ansip linnapeana
3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina
Ansip peaministrina
4. Andrus Ansipi esimene valitsus
5. Ansipi teise valitsuse sünd
Pronkssõdur
6. Tunnustused ja tiitlid
7. Kokkuvõte
Sissejuhatus
Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust.
Elu, haridus, karjäär
Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea (1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alates 13. aprillist 2005. Aastal 2007 astus Andrus Ansipi esimene valitsus tagasi ning 5. aprillil 2007 astus ametisse Andrus Ansipi teine valitsus. Ansip on Eesti Reformierakonna asutajaliiga ning esimees.
Andrus Ansip lõpetas Tartu 5. Keskkooli ja Tartu Ülikooli orgaanilise keemia alal 1979. 1987-1989 täiendas ta ennast Eesti Põllumajanduse Ülikoolis agronoomia erialal. Yorki Ülikoolis Torontos õppis ta ärijuhtimist. Aastal 2000 käis ta Briti Nõukogu koolitusel Brüsselis, Dublinis ja Edinburgis. Ta oskab rääkida ladusalt vene keelt, inglise keelt ja suhtlemise tasandil ka saksa keelt.
Ta töötas insenerina Tartu Riiklikus Ülikoolis aastatel 1979 kuni 1982, ta uuris ravimudade koostis, osales röntgenkontrastaine ja taimekaitsevahendite väljatöötamises. 1981-1981 teenis Ansip sõjaväeteenistuses Balti laevastikus sõjaväeehitussalgas Linnahalli kõrval, ta oli roodukomandöri asetäitja poliitalal. Ta oli Tööstusosakonna instruktor ja Eesti Kommunistliku Partei Tartu Rajoonikomitee peasekretär. Pärast seda töötas ta neli aastat ÜE Estkompeximi Tartu osakonna juhatajana. Ansip on osalenud mitmetes pangandus- ja investeerimisettevõtetes. Ta on tegutsenud Rahvapanga ja Sotsiaalpanga juhatuses ning olnud Tartu Kommertspanga pankrotihaldus ja ka Tartu Raadio juhatuse esimees.
Aastatel 1995- 1996 oli Andrus Ansip Suurerastamise investeerimisfondi fondihalduri Fondijuhtide ASi juhatuse esimees ja Livoonia Erastamise Investeerimisfondi nõukogu esimees. Aastatel 1998. 2004 oli Andrus Ansip Tartu linnapea, 2004- 2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister ning aastal 2005 valiti ta peaministriks ja see on olnud tema muljetavaldava karjääri tipphetk .
Pere
Andrus Ansip abiellus Anuga, kellega ta kohtus ülikoolis esimesel kursusel. Praegu töötab Anu meditsiiniliste uuringute firmas Quintiles OÜ ja Elite erakliinikus naistearstina. Nende peres on kolm tütart: Reet (sündinud 1977) töötab hambaarstina ja õpib lisaks kirurgiks, Tiina (1981) on ajakirjanik ja Liisa (1997) õpib Tartus Miina Härma koolis.
Hobid
Andrus Ansip tegeleb regulaarselt jalgrattasõiduga. Ta on korduvalt läbinud Tartu rattamaratoni põhidistantsi. 1996. aastal aprillis jalgrattaga sõites juhtus tal ränk kokkupõrge sõiduautoga. Selle tagajärjel tehti talle 11 tundi kestnud operatsioon ; ta oli tervelt kolm kuud voodihaige, kuid tema täielik taastumine võttis aega lausa 14 kuud.
Ansip võtab traditsiooniliselt osa ka Tartu suusamaratonist. Tal on Worldloppeti sarja meistrimärk, mis tähistab kümne erineva suusamaratoni läbimist. Ta on läbinud sarja pikima maratoni , Rootsi Vasaloppeti, ning sõitnud isegi Austraalias Kangaroo-hoppetil. Ansipi hobiks on veel ka korralik Tartu vaadetega postkaartide kogu. Tuhandetest kaartidest koosnev kollektsioon algab aastast 1895 ja viib välja Teise maailmasõja lõppu.
Andrus Ansip linnapeana
Aastal 1998 valiti Ansip Tartu linnapeaks. Ta oli olnud Reformierakonna kanditaat .
Tema arvates pidi Tartu edasi arenema ning, et Tartu ettevõtjatele on väga suur väljakutse pakkuda oma tooteid ja teenuseid, mis oleksid konkurentsivõimelised mitte ainult Eestis, vaid terves maailmas. Edukaid näited leidis ta palju: Ilves, Regio , Tarmetec, Tarkon .
Aura keskus on väga populaarne Pihkva ja Peterburi turistide seas; ka Wilde pubi ja Püssirohukelder on isegi kaugemal kui Eestis tuntud.
Välismaailmaga õhenduse küsimus, muutus üha kriitilisemaks ja regulaarne lennuühendus Helsingi, või mõne muu suure lennujaamaga peaks lähiaastatel käivituma. Sama oluline oli ka Tartu ja Tallinna vahelise kiirtee ehituse jätkamine. Turvaline keskkond ja head koolid on aga väga tähtsad ettevõtluse arengule.
Tänu kutsekoolide ühendamisele sündinud Tartu Kutsehariduskeskus hakkas andma senisest palju paremat ametialast koolitust noortele ning samuti korraldama ümber- ja täiendõpetust. Raatuse tänava otsa, Raadile tahtis ta ehitada Tartu suurhalli.
Tartus on juba aastaid olnud pussisõit pensionäridele tasuta, samuti saavad seeniorid soodsalt ujuda Aura veekeskuses ja käia Anne saunas, külastada erinevaid kontserte ja teatrietendusi.
Aastal 2003 umbusaldati Ansipit, kuid see kukkus läbi. Teda süüdistati Tartu linnale hiigelkahju tekitamises, kuid hiljem tuli välja, et hoopis umbusaldajad ise olid selle hirmsa teoga hakkama saanud.
Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina
Ansip liitus Reformierakonnaga aastal 1994. Aastal 2003 sai ta erakonna aseesimeheks. 21. novembril 2004 valiti Ansip Siim Kallase lahkumise tõttu erakonna esimeheks. Ta oli ka lisatud Europarlamendi valimisnimekirja, kuid sinna ta ei saanud.
25. aprillil esines Ansip Reformierakonna üldkogul sõnavõtuga, kus ta rõhutas, et ilma investeeringuteta teadus- ja arendustegevusse ning haridusse ei ole eestlastel tulevikku ei rahvana ega riigina. „Sellised investeeringu ei anna kiiret efekti ning nende tasuvuse aeg on pikk,“ nentis Ansip. Ansip märkis, et haridus on Reformierakonna sotsiaalne prioriteet . „Haridusse ja teadusesse tuleb senisest tunduvalt enam meelitada erakapitali, kuid haridus jääb avaliku sektori kohustuseks ning riik ei tohi ka tulevikus selle kohustuse täitmisest distantseeruda,“ sõnas Ansip. Reformierakonna esimene aseesimees nentis veel oma kõnes, et tööjõud on Eestis maksustatud märgatavalt kõrgemalt, kui Ameerika Ühendriikides, Iirimaal , Austraalias või Kanadas.
Aastal 2004 13. septembril nimetati Andrus Ansip Meelis Atoneni asemel majandus- ja kommunikatsiooniministriks. Oli ilmselge, et Ansip peaks Tallinnasse kolima , ning seetõttu pidi ta kaks kuud oma tütre juures elama, kuni tal õnnetus osta oma korter . Tema naine Anu ja nooremad tütred jäid elama Tartusse Tammelinnas asuvasse majja.
Ansip peaministrina
31 märtsil, 2005 peale Juhan Partsi lahkumist anti Ansipile ülesanne president Arnold Rüütli poolt moodustada valitsus. (Ansipi peaministriks saamist toetas 101-st 53 parlamendiliiget ning 40 oli vastu. Tema ja ministrid pühitseti ametisse järgmisel päeval.)
Aprilli keskel, sõlmisid Keskerakond , Rahvaliit ja Reformierakond valitsusleppa ning samal päeval andis Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel Ansipile loa valitsus moodustamiseks. Seda koalitsiooni on ka nimetatud küüslaugu koalitsiooniks ja ka Ansipi Moskva tsirkuseks.
Andrus Ansipi juhitav valitsus oli üheks oma prioriteediks seadnud Eesti vähekindlustarud elanikegruppide heaolu parandamise. Eriti said rõõmu tunda lastega pered ja pensionärid. Samal ajal kinnitas koalitsioonilepe, et Eesti majandus- ja välispoliitilised prioriteedid jäävad paika. Enne uue valitsuse ametisse astumist läbi viidud küsitlus näitas, et valitsusvahetus jättis enamus Eesti kodanikke täiesti ükskõikseks. Samas on võimalik, et see viitas meie riigi stabiilsusele, mille kodanikud ei pea iga päev poliitikast mõtlema. Samas näitas sama küsitlus, et enamus vastanutest toetas Ansipi peaministriks saamist.
4. märtsil 2007, võitis Ansipi erakond Eesti parlamendi valimised, tõstes sellega oma kohti Riigikogus 19-lt 31-le. Ansip isiklikult sai üle 22,500 hääle; kõige suurem häältetulemus Eesti Vabariigi ajaloos. Talle anti taas ülesanne moodustada valitsus, aga nüüd president Toomas Hendrik Ilvese poolt. Ta moodustas koalitsiooni Isamaa ja Res Publica Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Tema teine valitsusaeg peaministrina algas 5. aprillil 2007.
Andrus Ansipi esimene valitsus
Andrus Ansipi esimene valitsus astus ametisse 13. aprillil 2005 andes ametivannet Riigikogu ees. Valitsuskoalitsiooni kuulusid kolm erakond: Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakong ja Eestimaa Rahvaliit. Reformierakond ja Eestimaa Rahvaliit olid osalenud ka eelmises valitsuses, mida juhtis Juhan Parts. Vahel kutsuti seda küüslaugu-koalitsiooniks, sest leppele jõuti Tallinna vanalinnas asuvas vastavas restoranis .
Andrus Ansipi valitsus asus ametisse pärast kakas aastat töötanud Juhan Partsi valitsust, mis lagunes .
Valitsus astus tagasi Riigikogu XI koosseisu avaistungil 2. aprillil 2007 ning 5. aprillil vabastas president Toomas Hendrik Ilves Andrus Ansipi esimese valitsuse ametist.
Valitsuse moodustamisel sõlmiti kõigi kolme erakonna vahel lepe, kus oli kirjas kõige tähtsamad valitsuse eesmärgid. Mõned neist said täidetud, osa mitte. Näiteks seadis valitsus eesmärgiks olla valmis üleminekuks eurole 2007. aastal.
Koalitsioonilepingu järgi kuulus Riigikogu esimehe koht Keskerakonnale ja Riigikogu aseesimehe koht Reformierakonnale , niisiis esimees oli Toomas Varek ja Riigikogu esimene aseesimees Maret Maripuu .
Valitsus:
Peaminister- Andrus Ansip, Reformierakond
Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps, Keskerakond
Justiitsminister- Rein Lang, Reformierakong
Kultuuriminister- Raivo Palmaru, Keskerakond
Põllumajandusminister- Ester Tuiksoo, Rahvaliit
Välisminister- Urmas Paet, Reformierakond
Siseminister- Kalle Laanet, Keskerakond
Rahandusminister- Aivar Sõerd, Rahvaliit
Majandus- ja kommunikatsiooniminister- Edgar Savisaar , Keskerakond
Rahvastikuminister- Paul-Erik Rummo, Reformierakond
Kaitseminister - Jaak Jõerüüt, hiljem Jürgen Ligi, Reformierakond
Keskkonnaminister-Villu Reiljan. Hiljem Rein Randver , Rahvaliit
Regionaalminister-Jaak Õunapuu, Rahvaliit
Sotsiaalminister -Jaak Aab, Keskerakond
Ansipi teise valitsuse sünd
Arutati laialt, et kas Ansip jätkab koostööd Keskerakonnaga peale 2007 aasta valimisi, aga ta otsustas moodustada „parem poolse “ valitsuse „vasak poolse“ asemel. Siis tuli pingeline periood koalitsiooni läbirääkimiste ajal, kui mõlemad, Ansipi Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit tahtsid välisministri ametit, Reformierakonna kandidaat oli Urmas Paet, kes oli eelmine välisminister ja Ansipi eelmise valitsuskabineti populaarseim liige ning Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaat oli Mart Laar, erakonna juht ja endine kahekordne peaminister. Vaidlus lõppes Reformierakonna võiduga ja Laari keeldumisega osaleda Ansipi kabinetis ükskõik millisel ministri kohal.
Seda Ansipi liigutust on kritiseeritud nii kodumaa- kui ka välismaaajakirjanduse poolt, eriti „The Economist“i poolt, kes kirjutas sellest, kui kadeduse väljendusest.
Valitsus:
eaminister- Andrus Ansip, Reformierakond
Haridus- ja teadusminister- Tõnis Lukas , Isamaa ja Res Publica Liit
Kaitseminister- Jaak Aaviksoo , Isamaa ja Res Publica Liit
Kultuuriminister-Laine Jänes, Reformierakond
Põllumajandusminister- Helir -Valdor Seeder , Isamaa ja Res Publica Liit
Regionaalminister- Vallo Reimaa, Isamaa ja Res Publica Liit
Sotsiaalminister- Maret Maripuu, Reformierakond
Justiitsminister-Rein Lang, Reformierakond
Keskkonnaminister-Jaanus Tamkivi, Reformierakond
Majandus- ja kommunikatsiooniminister- Juhan Parts, Isamaa ja Res Publica Liit
Rahandusminister- Ivari Padar , Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Siseminister- Jüri Pihl , Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Välisminister- Urmas Paet, Reformierakond
Rahvastikuminister- Urve Palo, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Pronkssõdur
Üks kõige vaieldavam tegu Ansipi valitsuse poolt oli Pronkssõduri liigutamine Tõnismäelt Sõjaväe Kalmistule. Monumendi eemaldamine selle algsest asupaigast vallandas (vene) protestijate massi tänavaid, poode lõhkuma; need olid kaks kõige hullemat protestiööd, mida Eesti varem näinud oli.
Pronksiöö, samuti tuntud aprillirahutustena ja aprillisündmustena toimus vaidluste tõttu Pronksõduri ümberliigutamise ümber. Paljud eestlased võtsid Pronkssõdurit kui linna keskel olevat sümbolit Nõukogude okupatsioonist ja mahasurumisest. Samal ajal oli monument tähendusrikas sümbol venelastele Nõukogude võidust Saksamaa natside (Hitleri armee ) üle Suures Isamaasõjas, aga ka sümboliseerides nende õigust Eesti üle.
Hoolimata poliitilistest vastuoludest alustas Eesti valitsus aprillis 2007, vastavalt oma valimislubadusele, ettevalmistusi säilmete ümbermatmiseks ja kuju ümber-paigutamiseks. Erimeelsused aktsiooni sobivuse üle viisid massiliste protestide ja korrarikkumisteni, mis kestsid kaks ööd. 27. aprilli varahommikul pärast esimest mässuööd otsustas valitsus erakorralisel koosolekul monumendi koheselt julgeolekukaalutlustel demonteerida. Järgmise päeva lõunaks oli lahti monteeritud ka kivikonstruktsioon . 30 .aprilli lõunaks oli kuju, ilma kivimüürita paigutatud Eesti Kaitsejõudude Kalmistule Tallinnas. Ümberpaigutatud mälestusmärgi avamise tseremoonia peeti 8. mail. 2007. aasta juunikuu jooksul ehitati üles ka kivimüür. Inimesed on nõudnud välja oma sõjas hukkunud sugulaste surnukehi. Välja nõudmata säilmed maeti ümber sõjaväekalmistule, monumendi kõrvale 3. juulil 2007.
Tunnustused ja tiitlid

• Malta Vabariigi Teeneteorden, aastal 2001
  
• Skvette medal, aastal 2002
  
• Valgetähe III klassi teenetemärk, aastal 2005
  
• Pressivaenlane, aastal 2007
  

2007 aastal valis ajaleht Financial Times Andrus Ansipi aasta eurooplaseks.
Kokkuvõte
Tänu selle referaadi koostamisele sain juurde väga palju infot, mida varem ei teadnud. Sain targemaks ka poliitika vallas. Kuna see on mu esimene referaat, õppisin ka selle koostamist ja kirjutamist.
Kasutatud kirjandus
http://en.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip#Awards
http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip
http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid2006%252Fansip_ehanaesalu.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Bronze_Night
http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansipi_esimene_valitsus
http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansipi_teine_valitsus
http://www.valitsus.ee/?id=6525
10