esinduslikkust. Hilisemal ajal on “Estoniale” püütud omaaegset juugendvälimust mõnevõrra tagasi anda. - Estonia teater praegu. -Estonia teatri ehitamine aastal 1963 . Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn, peadirektor (aastast 2009) Aivar Mäe ja balleti kunstiline juht (aastast 2009) Toomas Edur. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest.
ELULUGU o Sündinud 7.juunil 1937 Tallinnas. o Neeme Järvi on eesti dirigent. o Tallinna Muusikakoolis õppis koorijuhtumist ja löökpille. o Peterburi konservatooriumis õppis orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal. o Lisaks täiendas end aspirantuuris Jevgeni Mravinski juhendamisel. o Aastal 1980 emigreerus Järvide perekond USA- sse. KARJÄÄR o 1960-1963 Eesti Riikliku Sünfooniaorkesti dirigent, 1963-1979 peadirigent. o 1963-75 Rahvusooperi “Estonia” peadirigent. o 1982-2004 Göteborgi Sünfooniaorkestri peadirigent o 1984-1988 Kuningliku Šoti Rahvusorkestri peadirigent. o 1990-2005 Detroidi Sümfooniaorkestri muusikadirektor ja peadirigent. o 2005 New Yersey Sünfooniaorkestri muusikadirektor, Haagi Residentie orkestri peadirigent. o 2010. aasta septembrist Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. o 2012
auhinna Béla Bartóki nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil Ungaris. Tänu selle edu tõttu saadud riiklikule rahastamisele sai Kaljuste muuta koori elukutseliseks ja 1981 võeti kasutusele uus nimi ENSV Riikliku Filharmoonia Kammerkoor. Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. 19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent 19982000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. 2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. 2004 käivitas Tõnu Kaljuste uue projektiteatri Nargen Opera. Töö dirigendina 19711981: Kammerkoor Ellerhein, sh peadirigent alates 1974 19812001: Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent 19942000: Rootsi Raadio Koori peadirigent
koorijuhtimise ja löökpillide erialal ning Peterburi konservatooriumis orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal, kus lõpetas õpingud 1960. aastal prof. Nikolai Rabinovitsi klassis, misjärel täiendas end aspirantuuris Jevgeni Mravinski juhendamisel. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit (Bizet' "Carmenit") juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. 19601963 oli Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri dirigent ja 19631979 selle peadirigent, samas ka 19631975 Rahvusooper ,,Estonia" peadirigent. Järvi tegi väga palju mõlema kollektiivi kunstilise taseme tõstmiseks ja tutvustas kõikjal innukalt eesti muusikat, mida ta teeb siiani paljudes maailma maades. 1971 võitis Järvi I preemia Roomas Santa Cecilia Akadeemia rahvusvahelisel dirigeerimiskonkursil. Aastal 1980 emigreerus Järvide pere USA-sse. 19822004 oli Neeme Järvi Göteborgi Sümfooniaorkestri peadirigent, 19841988 Kuningliku Soti Rahvusorkestri peadirigent
aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise ja löökpillide erialal ning Peterburi konservatooriumis orkesti- ja ooperidirigeerimise erialal, kus lõpetad õpingud 1960. aastal professor Nikolai Ravinovitsi klassis, misjärel täiendas end aspirantuuris* Jevgeni Mravinski juhendamisel. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. 1960-1963 aastatel oli Järvi ERSO* dirigent ja 1963- 1979 selle peadirigent, kuid samas oli ta ka 1963-1975 Rahvusooper ,,Estonia" peadirigent. Järvi tegi ka väga palju mõlema kollektiivi kunstilise taseme tõstmiseks ja tutvustas kõikjal innukalt eesti muusikat, mida ta teeb siiani paljudes maailma maades. 1971. aastal võitis Järvi esimese preemia Roomas, Santa Cecilia Akadeemia rahvusvahelisel dirigeerimiskonkursil. Järvi on palju reisinud ning olnud väga paljude erinevate orkestrite peadirigent. 1980. aastal emigreerus Järvide pere USA-sse.
Eri Klas on tuntud kogu maailmas. Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt, nagu näiteks Berliini ja Müncheni filharmoonikuid. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 19751994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooperi nõukogu esimehena. Estonias on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail 19851990 oli ta Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 19911996 rhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002. aastast alates on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani ja paljude teistega. Ta on salvestanud hulgaliselt
muusika ajakirjades · Saanud mitu auhinda · Tähtsaim 2004.aastal Eesti esimene Grammy · Plaatide nimekiri täieneb pidevalt KONTSERDID · Iganädalased kontserdid Estonia kontserdisaalis · Sageli ka teistes linnades · Mitu korda hooajas välismaal · Arvukad turneed Euroopas, USAs, Hiinas, endises Nõukogude Liidus. · Muusikafestivalid nii Eestis kui välismaal (Birgitta festival, Läänemere festival, MustonenFest jt.) DIRIGENDID · Kunstiline juht ja peadirigent: Neeme Järvi · Peakülalisdirigent: Olari Elts · Kunstiline nõustaja: Paavo Järvi PEADIRIGENDID LÄBI AEGADE · Alates 2010.aastast Neeme Järvi(samal ametikohal ka 1963-1979) · Olav Roots (1939-2001) · Paul Karp (1944-1950) · Roman Matsov (1950-1963) · Peeter Lilje (1980-1990) · Leo Krämer (1991-1993) · Arvo Volmer ( 1993-2001) · Nikolai Aleksejev (2001-2010) NEEME JÄRVI · Õppis Tallinna Muusikakoolis löökpille ja koorijuhtimist · 1955-1960 õppis Leningradi
temast palju noorem Maarja- Liis Ilusa repertuaar koosnes valdavalt tuntud pühadelaule. Maarja-Liis Ilus Tõnis Mägi Kui solistid on Eestis ilmselt kõigile tuntud, siis Pärnu Linnaorkestri olemasolu ei aima vist enamus pärnakaidki. Seetõttu kirjutaks pisut meie linnaorkestrist. Pärnu Linnaorkester on tegutsenud aastast 1994. Orkestrit on juhatanud pea kõik eesti tunnustatud dirigendid ning koostööd on tehtud ka mitmete välisdirigentidega. 1998. aastast on orkestri peadirigent Jüri Alperten. Orkester on leidnud aasta-aastalt üha enam tunnustust tänu huvitavatele projektidele. 2002 aastal pälvis Pärnu Linnaorkester Pärnu muusika aastapreemia. Pärnu linnaorkester on Eesti muusikakultuuris üks väga omanäoline nähtus. Mitte iga linn ei saa kiidelda oma sümfooniaorkestriaga, mis pealegi oleks tasemel. Loomulikult jääb meie linnaorkester nii koosseisult kui ka tasemelt alla ERSO-le,
Fifth level Eri Klas (sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas) on Eesti dirigent Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 19751994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooperi nõukogu esimehena. Estonias on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail 19851990 oli ta Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 1991 1996 Arhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002. aastast alates on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani jpt-ga. Ta
Adelaide'i Brisbane'i ja Melbourne'i SO-d. Alates 1965. aastast on ta seotud Estoniaga, dirigendina, kunstilise juhina ja peadirigendina aastail 1975-1994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooper nõukogu esimehena. Estonias on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. Aastail 19851990 oli ta Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, aastast 1990 Soome Rahvusooperi külalisdirigent, 19911996 rhusi Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 1996 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent, aastast 2003 sama orkestri peakülalisdirigent ja alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002. aastast alates on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani ja paljude teistega. Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koos mitme muusikaettevõttega. ISIKLIK
Neeme Järvi (1937) Paavo Järvi (1962) Kristjan Järvi (1973) Kolm Järvit: isa kahe pojaga maailmakuulsad eesti rahvusest dirigendid /17. sajandi Prantsusmaal löödi takti pika sauaga vastu põrandat. Jean-Baptiste Lully lõi saua otsaga põranda asemel vastu jalapöida ja suri gangreeni tagajärjel./ Kontsertmeister on orkestri juhtviiuldaja, kes esitab viiulisoolod ning annab enne kontserti orkestrile häälestuse: a-noodi. Eesti esindusorkester on ERSO, peadirigent Neeme Järvi, Rahvusooper Estonia peadirigent on Vello Pähn, Vanemuise teatri sümfooniaorkestri peadirigent on Paul Mägi, Estonian Dream Big Band dirigent on Siim Aimla.
Muusika esituskoosseisud ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada, kahe põhitunnuse järgi, need on · muusikute arv · pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsetest arvsõnadest. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo (instrumentalistid) Duo Duett (vokalistid) 3 Trio (instrumentalistid) Tres Tertsett (vokalistid) 4 Kvartett Quattuor (loe: kuatuor) 5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 ...
selgub, et noored armastajad Swanilda ja Franz on mänginud talle vingerpussi. Lugu saab läbi eksituste ja seikluste õnneliku lõpu Swanilda ja Franzi rõõmsal pulmapeol. Balletis kandis olulist rolli Rahvusooper Estonia orkester ja Rahvusooper Estonia balletitrupp, nende seas kirev lavakujundus ja -valgustus, värvikad kostüümid jpm. Orkestri solistid viiulil, altviiulil ning harfil esitasid Toomas Nestor, Arne Pilliroog ja Saale Kivimaker-Rull. Loominguline juht ja peadirigent oli Arvo Volmer ning balleti kunstiline juht Toomas Edur. L éo Delibes'i ballett ,,Coppélia" on valminud Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse ,,Uneliivamees" ainetel 1870-ndatel aastatel. L éo Delibes L éo Delibes oli õppinud Pariisi Konservatooriumis kompositsiooni tuntud balleti ,,Giselle" autori Adolphe Adam'i juures. Juba õpingute ajal paelus Delibes'i teater. Adam'i eeskujul alustas ta lihtsamate ooperite ja vodevillide kirjutamisega. Alates 1853
poistekoori. Pärast keskkooli lõpetamist 1955. aastal, Tartu Ülikoolis bibliograafiat õppides, osales aktiivselt Tartu Akadeemilise Meeskoori (TAM) lauljana ja siitpeale ongi märgata tema järjest süvenevat huvi koorilaulu ja dirigeerimise vastu.Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigendina alustas Alo Ritsing isa kõrval tööd 1963. aastal. Aastast 1974 (pärast isa loobumist) sai Alo Ritsingust Tartu Akadeemilise Meeskoori peadirigent.Praeguseks ajaks on temast kujunenud Eesti üks produktiivsemaid erinevate kooriliikide laulude autoreid. Aktiivse osalejana professionaalsetes muusikaorganisatsioonides on prof. A. Ritsing kolleegide seas tunnustatud kõrgetasemelise koorijuhina, selle värskendajana ja filigraanse töötlejana. Ta on olnud külalisdirigendiks nii Eestis kui välismaal.Praegu on Alo Ritsing TAM'i peadirigent, samuti meeskoori Forestalia ning EMLS Tartu Meeskoori peadirigent. · Teose teksti tõlge:
Kontserdiarvustus Tallinna poistekoori kontsert Ma käsin 27 nov. kolmapäeval kell 19.00 Kontserdimajas Tallinna poistekoori kontserdil. Kontsert kestis 19.00-20.30. Kontserdil osalesid poistekoori vilistlaste meeskoor, Andres Uibo (orel), Ka Bo Chan (kontratenor), Uku Suviste, Artjom Savitski, peadirigent ja kunstiline juht Lydia Rahula, dirigent ja kontsertmeister Tomi Rahula. Piletihind oli õpilasele 6 ja täiskasvanule 8 . Tallinna poistekoor tähistab väärikat 25 aasta juubelit. Kogu selle aja on olnud koori kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula. Enamik laulupoisse on alustanud kooristuudios laulmist 6-7 aastaselt ettevalmistuskoorides Primo ja Secundo ning õpib ja mängib mõnd pilli. Koor on olnud võidukas lugematutel konkurssidel ja festivalidel, viimati 2012. aastal
auhinna. Tänu selle edu tõttu saadud riiklikule rahastamisele sai Kaljuste muuta koori elukutseliseks ja aastal 1981 võeti kasutusele uus nimi ENSV Riikliku Filharmoonia Kammerkoor. Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. Koor ja orkester on teinud tihedat koostööd. Aastal 19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent ja aastatel 1998 2000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Neist esimene oli talle eriti tähtis, kuna Rootsi koori oli kuulsaks teinud Kaljustele suurt mõju avaldanud dirigent Eric Ericsson. 2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. 2004.aastal käivitas Tõnu Kaljuste uue projektiteatri Nargen Opera. Tõnu Kaljuste oli abielus Ülle Kaljustega. Kasutatud kirjandus: Internet http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nu_Kaljuste
orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite Kunstide Ülikoolis ning 2008 kevadel lõpetanud magistrantuuri Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis prof Jorma Panula dirigeerimisklassis. Ta on osalenud Neeme Järvi, Eri Klasi, Paul Mägi, Paul Hillieri meistriklassides ning mitmel varajase muusika meistrikursusel Taanis ja Rootsis. Alates sügisest 2006 on ta Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent, alates 2008. aastast Tallinn Sinfonietta peadirigent, alates 2009. aasta sügisest peakoormeister ja dirigent Rahvusooperis Estonia ning ka Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Samuti on ta dirigeerinud 2009. aastal toimunud Riia Rahvusvahelisel Saksofonimuusika Festivalil ning osalenud 2009. aasta Üldlaulupeol üldjuhina. Ludwig van Beethoven (1770 1827) oli saksa helilooja, aga kuna ta veetis suure osa oma elust Viinis ning ka suri seal siis teda nimetatakse üheks kolmest
" 1938 Kirjutatud Eduard Tubin "Sült eesti tantsudest", mis koosnes kolmest osast 1.Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3.Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kammerorkestri peadirigent Risto Joost ja Sibeliuse sümfooniat Kymi Sinfonietta dirigent Atso Almila. Kontsert esitati ilma vaheajata. Risto Joost on tähelepanuväärne Eesti dirigent ja laulja. Ta on õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning magistrikraadi omandanud Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis professor Jorma Panula klassis, lisaks on ta täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite kunstide Ülikoolis. Risto Joost on juhendanud nii Eesti kui välismaa tipporkestreid ja koore
Muusikud Stradivari oli viiulimeister, valmistas lisaks vioolasid, tsellosid, kontrabasse ja isegi kitarre ja ühe harfi. Paganini viiulimängija C. Monteverdi laulja, viiuldaja, muusikajuht, dirigent (elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel) Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria 2) Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria 3) Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm: 1)Modest Mussorgski 2) Aleksandr Borodin 3) Nikolai Rimski-Korsakov 4) César Cui 5) Mili Balakirev Kalle Randalu eesti pianist Louis XIV esines balletis O. Lassus - prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja Neeme Järvi mitmel pool on olnud peadirigent ja ERSO-s oli ka kuntsiline juht
Arvo Volmer on Eesti silmapaistvamaid dirigente, alustas oma dirigendikarjääri 1985. aastal Estonia teatris. Maailma konserdilavadel ja muusikateatris on Volmer leidnud korduvalt ja on juhatanud mainekaid orkestreid: BBC Phillharmonic(Manchester), City of Birmingham SO, Berliini Raadio SO,Sydney ja Melbourne`i sümfooniaorkestrid jt. On dirigeerinud oopereid ja ballette Moskva Suures Teatris, Soome RO-s jne. Alates 2004. aastast on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Tema heliplaadistuste seast tõusevad esile Leevi Madetoja kogu orkestriloomingust ning Eduard Tubina kõigi sümfooniate ja balleti ,,Kratt" helisalvestused. Aile Asszonyi (sopran) debüteeris ooperisolistina 2000 aastal Vanemuise teatris Despina Mozarti ooperis ,,Cosi fan Tutte". Tema rollide hulka kuuluvad Mozarti rollidest Despina ja Fiordiligi (,,Cosi fan Tutte"), donna Anna ja donna Elvira (,,Don Giovanni") jpt. Ta on
oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. 1926. aastal lõpetas Tubin Tartu Õpetajate seminari ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõos, jätkates kompositsiooniõpinguid kõrgemas muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist 1930. aastal. Aastatel 1931-1944 töötas Tubin algul repetiitori ja seejärel dirigendina"Vanemuise" teatris, ning oli 1940. aastast selle peadirigent. Ta juhatas Tartus ka sümfooniakontserte ning tegi tööd mitme kooriga. 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, kompositsioonitehnilist meisterlikkust ja loomingulist viljakust. 1938. aastal täiendas Tubin end Budapestis Zoltán Kodály juures. Eestis esitasid mitmed Tubinale lähedased interpreedid (Olav Roots,Eevalt Turgan jt) sageli tema uusimaid
suvel, mil ta veetis puhkust Söllerödes. Heliloojaga koos elasid seal ka ta sõbrad Emil Horneman ja Edmund Neupert. Viimane oli tunnustatud pianist, tuntud mitte üksnes Norras, vaid kõikides Skandinaavia maades. Kontserdi kirjutamise käigus konsulteeris Grieg Neupertiga pidevalt ja seepärast on igati seaduspärane, et teos on pühendatud talle. Teose esiettekanne toimus 1869. aasta 3. aprillil Casino suures saalis. Klaveripartii esitas Edmund Neupert, orkestrit juhatas Kuningliku Teatri peadirigent Holger Simon Paulli. Griegi klaverikontsert sai kiiresti väga populaarseks ja praegugi seisab ta pianistide tipprepertuaaris. Kui kusagil räägitakse "a-moll kontserdist", siis on enamasti tegemist Griegi klaverikontserdiga, nii nagu "b-moll kontsert" on seotud Tsaikovski nimega. Kontserdi kirjutamisel oli Griegi eeskujuks ilmselt Robert Schumanni klaverikontsert, mis oli heliloojale sügava mulje jätnud, kui ta seda 1858. aastal Leipzigis Clara Schumanni esituses kuulis. Sarnasust
1. Millal oli klassitsismiajastu? 18.saj. II pool-19.saj. I veerand 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. ...
aastatel ilmus "Muusikalehte" 18851897. aastatel ilmus Esimene eestikeelne muusikaajakiri "Laulu ja Mängu Leht" välja andjaks Karl August Hermann. 1938. aastal ilmus üks kõmulisemaid raamatud meie muusika ajaloos, "Kakskümmend aastat eesti muusikat", mille koostas Karl Leichter. 1925. aastal asutati Kultuurkapital. 1932 alustas Berni konventsiooni alusel tööd Eesti Autorikaitse Ühing. 1926. aastat loetakse Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri sünniks. Esimene peadirigent oli ka ooperiteatri muusikajuht Raimund Kull. 1920. aastate lõpul jõudis kõrgtasemele "Estonia" ooperilava. 1944. aastaks on "Estonia" laval olnud tervelt neli Wagneri ooperit: "Lendav Hollandlane", "Lohengrin", "Tannhäuser" ning "Tristan ja Isolde". 1920. aastatest peale mängiti ooperit regulaarselt ka "Vanemuises". 1928. aastal tuli lavale Evald Aava "Vikerlased". 1930. aastatel, tuli heliloomingusse meie suurim sümfoonik Eduard Tubin (10 sümfooniat!). 1984
maailmas on seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Lisaks iganädalastele kontsertidele Estonia kontserdisaalis esineb kollektiiv sageli ka teistes Eesti linnades ning mitu korda hooajas ka välismaal. ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni ning orkester on olnud peaaegu kõigi Eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajaks. Alates 2010. aastast on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi, aastast 2002 on kunstiline nõustaja Paavo Järvi ning aastast 2007 peakülalisdirigent Olari Elts. Orkestri varasemad peadirigendid on olnud Olav Roots (1939–44), Paul Karp (1944–50), Roman Matsov (1950–63), Neeme Järvi (1963–79), Peeter Lilje (1980–90), Leo Krämer (1991–93), Arvo Volmer (1993– 2001) ja Nikolai Aleksejev (2001–10). Hooajal 2012/13 on ERSO resideeriv artist Mihkel Poll ning resideeriv helilooja Helena Tulve.
Rahvusooper Estonia: Estonia on Tallinnas asuv muusikateater. Aastast 1998. kannab see nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul.Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas".1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1922. aastal etendati esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal. Esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas ...
,,Seherezade", Grieg. ,,Peer Gynt", süit nr 1 ja Stravinski. ,,Tulilind" (1919). Kristjan Järvi sündis 13. juunil 1972. aastal. Järvide perekond kolis Ühendriikidesse ning ta alustas seal ka õppimist. On õppinud Manhattani muusikakoolis klaverit, Michigani ülikoolis dirigeerimist, täiendanud end Salzburgi Mozarteumis pianistide meistriklassis. Kristjan Järvi asutas 1993. aastal New Yorgis ansambli Absolute Ensemble'i. Tänaseni on ta ka selle ansambli kunstiline juht ja peadirigent. Külalisdirigendina on ta juhatanud mitmeid sümfooniaorkestreid Valencias, Turus, Tamperes, Malmös, Umeås ja Västerasis. Samuti ka Göteborgi Sümfoonikuid, Winterturis Sveitsis, Colorado festivalil Vailis Detroidi sümfooniaorkestrit, Presidendi Sümfooniaorkestrit Ankaras, Tallinna Kammerorkestrit jpm. Peterburi Maria Teatri Sümfooniaorkester on teinud palju koostööd maailma olulisemate ooperimajadega nagu Metropolitan Opera, London Royal
aastal BBC Music Magazine'ilt. Orkestril on üle saja muusiku. Läbi aegade on dirigendiks olnud olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järve, Peeter Lilje, Leo Krämer, ja Aarvo Volmer. Hetkel on dirigent Nikolai Aleksejev. Orkester on esitanud muusikat igast ajajärgust kuni kaasajani. ERSO teeb koostööd ka välismaiste muusikutega. 2003. aastal toimus 17 kontserdiga turnee Itaalias. Eesti Filharmoonia Kammerkoor on asutatud 1981. aastal Tõnu Kaljuste poolt, kes oli ka esimene peadirigent. Peadirigendiks on olnud ka veel Paul Hillier. Preagu on selleks Daniel Reuss. Sarnaselt orkestiriga on ka koori repertuaar väga lai ja on ka paljude tuntud muusikute ja orkestritega koostööd teinud, näiteks Paavo ja Neeme Järvi, Claudio Abbadio, David Willcocks, Nikolai Aleksejev, Concerto Copenhagen, Tallinna Kammerorkester. . EFK albumid on võitnud palju auhindu. Samuti on nad esinenud paljudel festivalidel nagu BBC Proms, Salzburgi festival jt.
Tänu selle edu tõttu saadud riiklikule rahastamisele sai Kaljuste muuta koori elukutseliseks ja 1981 võeti kasutusele uus nimi ENSV Riikliku Filharmoonia Kammerkoor. Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. Koor ja orkester on teinud tihedat koostööd. 19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent ja 19982000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Neist esimene oli talle eriti tähtis, kuna Rootsi koori oli kuulsaks teinud Kaljustele suurt mõju avaldanud dirigent Eric Ericsson. 2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja tema mantlipärijaks sai Paul Hillier. Alates 2001. aastast tegutseb ta vabakutselise dirigendina. 2004. aastal alustas Kaljuste juhtimisel tööd uus projektiteater Nargen Opera ning 2006. aastal pandi alus Nargen Festivalile.
Tempo poolest oli see osa kiire. Finale osa oli minu meelest väga kaunis ja õnnelik. Kontserdi esitajateks olid pianist ja dirigeni eestvedamisel sümfooniaorkester. Dirigent oli Jüri Alperten. Ta lõpetas 1979. Aastal Tallinna konservatooriumi professor Bruno Loki klaveriklassis ja aastal 1985 Peterburi konservatooriumi professor Ilja Mussini dirigeerimisklassis. Ta on Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ja Eesti sümfooniaorkestri peadirigent ning sümfooniaorkestri dirigeerimise pedagoog. Aastast 1998 on ta Pärnu Linnaorkestri peadirigent. Ta on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. 2009. aastal tunnustas Eesti riik teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Pianist oli Irina Zahharenkova, kes äratas suurt tähelepanu VI Esti pianistide konkursil pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu. Ta on võitnud esimese koha üleriigilisel
Rahvusooper Estonia Maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni.Võimsate saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka ,,Estonia" hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli pr...
Bartholdy (1809-1847) loomingust Viiulikontsert, solistiks Triin Ruubel. Tegu oli väga meeldiva loominguga, mis pani minu kui orkestrimuusikat vähehindava inimese suhtuma klassikalisse muusikasse varasemast hoopis teisiti. Soome komponisti Jean Sibeliuse (1865-1957) loomingust esitati Sümfoonia nr.3, Triin Ruubel viiulil. Tema oli ka kontserdi eestvedajaid. Orkestridirigendiks oli tunnustatud endine Rahvuooper Estonia ning praeguse Itaalias asetseva Bolzano ja Trento Haydni okestri peadirigent Arvo Volmer. Kontsertmeistri rollis oli Arvo Leibur, kes vastutas viiuli koosseisu üle. Orkester oli paigutatud nii, et kõige ees lava suhtes oli dirgent ning tema ümber olid erinevate pillide koosseisud. Lava kummasegi äärde olid paigutatud viiulimängijad, keskel asusid tšellomängijad ning nendest lava tahapoole jäid kontrabassi- ning puhkpillimängijad. Kõik pillimängijad olid riietatud vägagi peenelt ning viiskalt. Muusika oli väga selge, puhta kõlaga
· Mischievous tunes · Gypsy Rhapsody · Danube waves (I. Ivanovici) · In the arena · Karelo-Finnish Polka · Merry round dance · Sparkling starfall · March round dance (G. Diniku) Pere · Ta kohtus oma esimese naisega Gnessinis, Margaritega, kellega tegi kaks last, poeg Valeri ja tütar Maria. · 1975. aastal kohtus Viktor Lydumila Zykinaga kes oli Viktorist 14 aastat vanem. Lyudmila oli folkansambel "Venemaa" kunstiline direktor ja kuulus vene laulja, Viktor oli peadirigent ja solist. Nende abielu kestis 17 aastat kuni Viktor jättis Lyudmila maha. · 1992. Aastal kohtus Viktor Nadezhda Kryginaga (kuulus vene laulja). Nadezhda elas Viktoriga tema surmani. Surm · Viktor Fedorovich Gridin suri 4. aprill 1997 maksatsirroosi. · Aasta pärast tema surma peeti konkurss Kurchatovis. · Aastast 2003 on peetud V.F Gridini nimeline konkurss Kurskis, kus on tavaks ka mängitud Gridini teoseid. · Gridini teoseid mängitakse tänapäevani. Oma mängus
Võimas rühm- Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel ning kuhu kuulusid Mussorgski, Borodin, Rimski-Korsakov, Cui ja Balakirev. Erso peadirigent-Neeme Järvi. Kalle Randalu-Eesti rahvusvaheliselt tuntud pianist. I Eesti suurhelilooja-Rudolf Tobias. Louis XIV-Prantsusmaa kuningas, kes suurendas Prantsusmaa riigi territooriumi, tähtsust ja mõju Euroopas O. Lassus-renessansiajastu helilooja, madalmaade koolkonna viimane suur meister. Neeme Järvi-Eesti dirigent, ERSO peadirigent. 3 Kelle teosed ja mis zanris on: Lahkumissümfoonia-J.Haydn, sümfoonia. Peer Gynt-E. Grieg, näidend. Aastaajad-A. Vivaldi, viiulikontsertite tsükkel. Loomade karneval-C. Saint-Saëns, instrumentaalansamblile kirjutatud tsükkel. Londoni sümfooniad-J. Haydn, sümfooniad. Ilus möldrineiu-F. Schubert, soololaul. Figaro pulm-W. A. Mozart, ooper. Orpheus-C. Monteverdi, ooper. Võluflööt-W. A. Mozart, ooper. Pähklipureja-P. Tsaikovski, ballett. Joonase lähetamine-R
ja aasta hiljem 1981. aastal sai Arvo Pärt Saksa Liitvabariigi akadeemilise välisvahetusorganisatsiooni DAAD stipendiumi ja asus elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale Eestisse, kus elab tänapäevani. Arvo Pärdi tunnustused: 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigent Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestise kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem". Sellel samal aastal märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. Arvo Pärt on kaheksandat aastat järjest maailmas enim esitatud nüüdishelilooja.
Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite järgi. • Isa Franz Strauss,kes oli esimetsasarvemängija Müncheni õukonnaorkestris. • Ema Josephine pärines Müncheni õhe jõukamast perekonnast. • 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunsti ajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem siirdus ta Berliini.1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. Aastatel 1898–1918 oli ta Berliini Riigiooperi peadirigent. • Sümfoonilised poeemid: • "Macbeth" • "Don Juan" • "Surm ja kirgastumine" Ooperid: • "Guntram" • "Elektra" • "Ariadne Naxosel" Lühikokkuvõte ooperist "Don Juan" Ooperi algus oli väga kiire ja suurejooneline ,rütmi muutusi oli ooperi alguses väga palju. Hästi aktiiven ja energiline oli ooperi esimene pool. Ooperi teine pool ja lõpp olid selised rahulikud ja tagasihoidlikud.
Konserdi Arvestus Käisin teisipäeval 11. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Vaatasin esinejad ja nende teosed sisuka kava pealt maha Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning aktused, kus kuulajateni on toodud ni...
7. Tõnis Mägi On Eesti laulja, helilooja ja näitleja. Kuulsaim lugu on „Koit“, mis valiti ka saates „Eesti otsib lemmiklaulu“ finaalis 24. Mail 2009 võitjaks. 8. Rahvusooper „Estonia“ „Estonia“ on muusikateater Tallinnas. Teatril on olnud varasemalt palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper „Estonia“. Teatri hooaeg vältab 10 kuud – septembrist juunini. Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. Aastast Vello Pähn. 9. Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks oli märkimisväärne Eesti helolooja ja koorijuht, kes edendas Eesti muusikakultuuri ja juhtis tuntumaid koore, eriti laulupidudel. Tema on kirjutanud loo „Mu isamaa on minu arm“, mis on saanud omaette rahvuse säilivuse sümboliks ja mis ühendab Eesti rahvast. 10.Kerli Kõiv Kerli Kõiv, artistinimega „Kerli“, on Eesti laulja. Tema album „Love Is Dead“
Tanja Mihailova. Räägiti teemadel- Kuhu jäid inimesed minu kõrvalt kui ma olin peaaegu kokku varisemas? Millised emotsioonid valktsesid mind kui ma olin kahe vastaspoole vahel? Kui raske on raske? jne... Oli jälle väga huvitav teema ja oli, mida kõrvataha jätta. Kolmandaks vaatuseks oli üldteema "Maa", ning selle teema kohta kõnelesid Acro Yoga Eesti esivedajad Kalev Külaase ja Kristel Talvistu, ning Eesti rahvusooper Estonia poistekoori peadirigent ja kunstiline juht Hirvo Surva. Nemad rääkisid oma õnne valemist, positiivse oleku saladusest, tänulikkest, ning headest eeskujudest. Peale konverentsi liikusime transpordivahenditesse. Oli väga lahe päev. Kõik oli väga hästi korraldatud. Saime uusi sõpru, palju tarkust, jõudu ja jaksu edasiseks eluteeks. Rando Aav
praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel Tabachniku (Sveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühe hooaja jooksul toob orkester rahvale keskmiselt seitse kava. Igal õppeaastal toimub üks kontsert koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, millest nelja viimast on juhatanud ERSO peadirigent Neeme Järvi. EMTA SO esitavad igal kevadel uudisloominguid Tallinna Metodisti kirikus, mis on saanud juba traditsiooniks. Äärmiselt hea on ka see, et noorte seas muutuvad orkestrid populaarsemaks, mis ongi just nimelt neile suunatud ja kus ühiselt musitseerivad EMTA eri osakondade tudengid. EMTA dirigent Arvo Volmer alustas oma karjääriga 1980. Aastate keskel kahe muusikakollektiiviga: Estonia teatri ja ERSO-ga. Rahvusvahelisele karjäärile pani aluse edukas esinemine 1989
Elukäik Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt(1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega di...
orkestris 1920.a asus õppima Tartu Õpetajate Seminari Mängis sealses orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1930.a lõpetas Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1932.a täiendas end Viinis ja 1938.a Budapestis TÖÖ Töötas mõned aastad Nõos õpetajana Aastatel 1931-1944 töötas Tubin repetiitori ja dirigendina "Vanemuise" teatris 1940.a oli "Vanemuise" teatri peadirigent 1944.a põgenes Tubin Rootsi Asus elama Stockholmi ning sai töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris Peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks 1962.a sai temast Rootsi Heliloojate Liidu liige Põgenike loomingu esitamine oli Nõukogude Liidus üldiselt keelatud ning ka Tubin langes pikaks ajaks ametlikult põlu alla Tubinale tehti korduvalt ettepanekuid
1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigiooperi peadirigent Tema ooperite kolm suunda: tragöödiad, Antiik kreeka ainelised koomilised ooperid ja olustikumuusikale tuginevad koomilised ooperid „Don Juan“ „Nõnad kõnele Zarathustra“ „Don Quijote“ Ooper „Salome“ Max Reger (1873-1916) Tegutses nii organisti, dirigendi, piansiti kui ka kompositsiooniprofessorina Tema looming on olnud teenäitajaks nii Arthur Honeggerile kui ka Paul Hindemithile Võitis tunnustust orelimuusikaga
Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo". Dvorak kirjutas seda kontserti New Yorgis aastatel 1894-1895. Kontserdi esiettekanne toimus 19. märtsil 1896 Londoni Queen's Hallis. Vanemuise Sümfooniaorkestrit dirigeeris hooaja avakontserdil teatri muusikajuht ja peadirigent Mihkel Kütson. Tsellol mängis soolot Indrek Leivategija, kes alustas tselloõpinguid 5- aastaselt H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Reet Metsa tselloklassis, mille lõpetas 2005. aasta kevadel. Alates 2008. aastast mängib Indrek Bayeri Ringhäälingu Sümfooniaorkestris. Tsellokontserti alustas sümfooniorkester, millele esimese osa keskel lisandus Indrek Leivategija meisterlik tsellosoolo. Tsellosoolod muutsid kontserdi huvitavaks ja nauditavaks
· Samuti olid lahkhelid repertuaari valikus · Jacobson soovis kavasse hõimurahvaste, rahvalaule ja eesti laule · Programmis oli 27 laulu - 12 vaimulikku ja 15 ilmalikku · Laulud enamasti saksa keelest eesti keelde tõlgitud · Repertuaaris 2 soome laulu - Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" -Collani "Mu meeles seisab alati,, · 2 eesti laulu mõlema autoriks Kunileid, sõnad L. Koidula - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Sind surmani" Dirigendid · Peadirigent Johann Voldemar Jannsen · Eesti laulude dirigent nende autor (A. Kunileid) · Vaimulikku repertuaari juhatas Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode Proov · 17. juunil · Maarja kiriku suletud ustedaga · Laulud õnnestusid kahanes korraldajate mure I päev vaimulik kontsert · Rongkäik Toomeorgu · Jumalateenistus · Õhtu Ressource'i aias kontsert · Rongkäigus koorid loositud järjekorras · Kanti kooride, kihelkondade, Eesti- ja Liivimaa
Rahvusooperi algaastad Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Estonia muusikateater pakub publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi Estonia teatril on aja jooksul olnud palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper Estonia Estonia rahvusooper tänapäeval Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012.aastast Vello Pähn. Peadirektor aastast 2009 on Aivar Mäe Balleti kunstiline juht aastast 2009 on Toomas Edur. Teatri hooaeg vältab 10 kuud – septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate
Sümfooniad olid programmilised. Sarnased Beethoveni sümfooniatega. Orkestratsioonis on oluline roll tämbridramaturgial. Sümfooniad on väga pikad ning esituskoosseisud suured. Loomingu tipuks on 8.sümfoonia.(kokku on 9) RICHARD STRAUSS ( 1864-1949) Hakk as varakult klaverit ja viiulit õppima ja väikesi palu komponeerima. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat, kuid debüteeris 20-aastaselt edukalt dirigendina. Sai meningeni sümfooniaorkestri peadirigent Sündis pillimehe perekonnas LOOMING Võrreldud Mozartiga. Looming jaguneb lavamuusika ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks. Viimase silmapaistvamad esindajad on programmilised sümfoonilised poeemid Teemad võetud peamiselt kirjandusest. Mõjutas oma ooperiloominguga terve 20 sajandi ooperimuusika arengut. IMPRESSIONISM - Tekkis 19-20 saj vahetusel Prantsusmaal. Mõiste pärineb Prantsuse maalikunstist. Claude Monet' maal '' Impressioon''. Tõusev päike. Claude Debussy ( 1862-1918)
Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised, põhinevad kirjandusteostel. Huvitasid filosoofilised probleemid elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varakult klaverit ja viiulit. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat. 20a. debuteeris dirigendina, mis oli ta saatus. Meiningeni sümf.orkestri peadirigent, konkurentsis seljatas isegi Mahleri. On võrreldud Mozartiga, loomingus lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika-sümfoonilised poeemid,lähtuvad wagnerlikest eeskujudest ja Liszti programmilisest sümfonismist. On helilooja, kes ooperiloominguga mõjutas 20saj. ooperimuusika arengut. Tegi ka esimesed sammud polütonaalsuse ja atonaalsuse suunas. 14 ooperit. Impressionism-muljete valamine nootidesse. 19.ja 20 saj vahetusel Prantsusmaal, Claude Monet' maal ,,impressioon. Tõusev päike".
Second level · 1944. aasta sügisel asutati Third level Eestis kutseline meeskoor Fourth level Fifth level RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. · RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus.
Pärast selle teose esiettekannet paar päeva enne oma surma ütles ta: "Olen selle sümfoonia üle uhkem kui ükskõik millise teise oma teose üle." Lisaks orkestrimuusikaklassikaks saanud sümfooniatele on Tsaikovski loonud ka teatri-, kammer- ja vokaalmuusikat. Kontserdil mängis ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Nikolai Aleksejev, Peterburi uue dirigeerimiskoolkonna üks silmapaistvam esindaja ja ERSO peadirigent aastail 20012010, pühendas kontserdi kahele 2010. aastal meie hulgast lahkunud heliloojale Eino Tambergile ja Boriss Tistsenkole. Mõlemal suurmehel on olnud Aleksejevi elus tähtis roll, ta on korduvalt juhatanud nende teoseid. Nikolai Aleksejev on juhatanud kõiki Moskva ja Peterburi tähtsamaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte Euroopas, USAs ja Jaapanis. Laval oli, nagu Estonia Kontserdisaalis sümfooniaorkestrite puhul ikka, orkestrit täis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
