Erakonna õpimapp; KESKERAKOND (0)

Tartu Kommertsgümnaasium
KESKERAKOND
õpimapp
Alice Poljakova
9.C
Tartu 2009
EESTI KESKERAKOND
Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas.
Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.
KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID DEMOKRAATLIKU EESTI ARENDAMISEL
1.Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist.
2.Keskerakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik . Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sise julgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsaial kaitset.
3.Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus.
4.Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiiv energeetika ja keskkonnahariduse arendamises.
RIIKLUSE ARENDAMINE JA DEMOKRAATIA KAITSE
DEMOKRAATIA ARENDAMINE
1. Presidendi institutsioon . Peame vajalikuks presidendi otsevalimise kehtestamist.
2. Demokraatia ja omavalitsused . Tõelise demokraatliku riigi kujundamiseks tuleb kohaliku omavalitsuse tasandile jätta võimalikult suur otsustuspädevus. Riigi tasandile tuleb aga delegeerida üksnes selliste küsimuste lahendamine, mis oma olemuselt nõuavad üldriiklikku reguleerimist.
3. Elanikkonna õiguskaitse. Iga inimene saab teostada oma põhiseaduslike õiguste kaitset ja kontrolli riigivõimu tegevuse üle kohtute kaudu. Olukord, kus ületöötavate kohtunike käes kestavad kohtuvaidlused aastaid, õõnestab rahva usku sõltumatusse ja efektiivsesse kohtusüsteemi. Seetõttu ei või kohtusüsteem olla alarahastatud ega kannatada kaadrinappuse all.
4. Õiguskaitse väljaspool Eestit. Eestist peab kujunema ühiskond, mille liikmed usaldavad riiki ja võivad oma riigile kindlad olla ka väljaspool kodumaad . See eeldab oma kodanike senisest tõhusamat kaitset väljaspool Eesti Vabariigi piire , seda eriti mitmesuguste kriisisituatsioonide puhul.
5. Ametnikkonna kvalifikatsiooni ja haldussuutlikkuse tõstmine. Peame eriti oluliseks kõrge haldussuutlikkusega ja efektiivset riigiaparaati. Eesti riigiaparaadi haldus suutlikkus on langenud oskamatu poliitilise juhtimise ja parteipoliitiliste kaadri vahetuste tõttu. Peame väga oluliseks ametnike koolituse tõhustamist ning nende (sh politseinike, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, vangivalvurite, päästeametnike, aga sa muti pedagoogide, noorsoo - ja sporditöötajate) töö väärtustamist.

ELANIKKONNA TURVALISUS JA KORRAKAITSE

1.Töötame selle nimel, et kõigil Eestis elavatel inimestel, sõltumata nende tõeks pidamistest, kodakondsusest, majanduslikust olukorrast või muudest tingimustest, oleks siin turvaline elada.
2.Me eitame sallimatuse lihtsustatud käsitlust ning inimeste lootustega manipuleerimist. Selline “võitlus” ei ole praktikas olnud tulemuslik . Teadusuuringud näitavad, et jõuga maha surutud kuritegevus ei kao, vaid ilmutab end üha uutes ja veelgimas taapsemates vormides .
3.Turvalisuse programmi tulemuslik elluviimine on võimalik ainult riigi ja kohalike omavalitsuste ning kolmanda sektori koostöös. Peame otstarbekaks turvalisuse tagamise korraldamise ja vastava rahastamise osalist üleandmist omavalitsustele.
4.Peame äärmiselt oluliseks inimeste põhiseaduslike õiguste igakülgset kaitset riigi võimaliku omavoli eest. Selleks peame vajalikuks tugevdada nii riigi kui ka mitte riiklike organisatsioonide järelevalvet sellel alal, samuti julgeolekuasutuste seaduse ja jälitustegevuse seaduse põhjalikku uuendamist inimeste õiguste kindlustamise suunas. Oleme arvamusel, et sisejulgeoleku eest riigis peab vastutama siseministeerium ning kriminaalmenetluse eest prokuratuur .
5.Eesti Keskerakond peab vajalikuks täiendavate ülesannete ning nende täitmiseks vajalike eelarveliste vahendite üle andmist munitsipaalpolitseile. Peame vajalikuks keskkonnapolitsei loomist Eesti Politsei koosseisus .
6.Väljendame tõsist muret kodakondsuseta isikute arvukuse üle Eestis ning rakenda me euroopalikud meetmed olukorra parandamiseks.
VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA
1.Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse tugineb meie riigi välis- ja julgeoleku poliitikale. Toetame kollektiivsete julgeolekupoliitiliste tegevuskavade väljatööta mist ning osaleme nende elluviimisel.
2.Peame terrorismi igakülgse tõkestamise eelduseks Euroopa Liidu ühist tegevust selles valdkonnas. Pooldame Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide välis- ja julge olekupoliitika allutamist liikmesriikide parlamentide demokraatlikule kontrollile, jättes rahvusparlamentidele õiguse otsustada oma vägede osalemise üle sõjalistes operatsioonides.
3.Peame oluliseks arendada Eesti esmast enesekaitsevõimet. Eesti riigikaitse tugineb jätkuvalt üldisele ajateenistuskohustusele ja professionaalsetele üksustele. Peame lähikümnendi peaeesmärkideks mobiilsete väeüksuste osakaalu suurendamist ning territoriaalkaitsestruktuuri ümberkorraldamist olulisel määral Kaitseliidule tugine vaks maakaitsestruktuuriks.
4.Toetame stabiilsusvööndi laiendamist ja kindlustamist Euroopa Liiduga piirne va tel aladel Ida- ja Kagu-Euroopas, Lõuna- Kaukaasias , Lähis-Idas ja Vahemere maades.
5.Pooldame Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Kõiki kandidaatriike tuleb kohelda nõudlikult ja samaväärselt, kuid riigi iseärasusi arvestades.
6.Toetame ühtsust liikmesriikide varjupaiga andmise reeglites ja immigratsiooni poliitikas.
7.Tähtsustame võrdõiguslike, heanaaberlike ja igakülgselt avarduvate suhete arenda mist Eesti naaberriikidega Läänemere ääres.
8.Oleme seisukohal, et euroopalike ja üldinimlike väärtuste austamisel põhinev kultuuriline, majanduslik ja keskkonnaalane koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvaheliste suhete stabiilsuse tugevdamisele.
 

SISEJULGEOLEK

1.Suurendada riigieelarvest eraldatavaid vahendeid ülalloetletud tegurite kahjuliku mõju ennetamiseks ja vähendamiseks.
2.Rakendada ellu Euroopa Liidu solidaarsusprintsiip ennekõike sotsiaalharta järk järgulise ratifitseerimise ja tööandjate finantseeritava kutsehaiguskindlustuse teel.
3.Rakendada oluliselt rohkem Euroopa Liidu rahastatavaid sisejulgeoleku tagamisele suunatud projekte.
4.Tõhustada immigratsiooniprotsesside kontrollimist ja luua lojaalsetele ning seadus kuulekatele isikutele soodsamad tingimused kodakondsuse kiiremaks omandamiseks.
5.Pöörata erilist tähelepanu võitlusele varguste ja korruptsiooni vastu igal tasandil.
6.Tugevdada noorsoopolitseid, luua efektiivne koolipsühholoogide institutsioon.
7.Arendada kogu riigis välja perevägivallaga tegelevad kriisiabikeskused.
8.Luua kodututele, kinnipidamiskohtadest ja sõltuvushaigustest vabanenutele, HIV-positiivsetele ning aidsihaigetele rehabilitatsiooni- ja aktiveerimiskeskuste võrk.
9.Kaasata vastavate lepingute või projektide kaudu turvalisuse tagamisse eraõiguslikud isikud ja kolmas sektor .
10.Tagada koostöös kohalike omavalitsustega lastele turvaline koolitee , mängu väljakud, spordirajatised ja noorte huvikeskused.
11.Edendada rahvusvahelist koostööd Euroopa Liidu liikmesriikidega kuritegevuse vastasel võitlemisel, aga samuti tihendada koostööd Vene Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide korrakaitsestruktuuridega.
12.Kiirendada Euroopa Liidu vahendite kaasamisega oluliselt teede ehitust ning suurendada seeläbi liiklusohutust.

KOHALIK OMAVALITSUS

1.Kohalike omavalitsuste osakaalu ja otsustusõigust ühiskonnaelu korraldamisel tuleb suurendada. Pooldame nende iseseisvuse ja vastutuse suurendamist: õiguste laiendamist oma eelarve kujundamisel ja võimaluste loomist neile seadustega pandud kohaliku sotsiaal- ning majanduselu korraldamiseks.
2.Kohalikele omavalitsustele peavad olema tagatud võimalused kohaliku sotsiaalse infrastruktuuri (lasteaiad, koolid, sotsiaalhoolekande asutused, kultuuri- ja spordi asutused jne) ja tehnilise infrastruktuuri (teed, tänavad, kõnniteed, jalgrattateed, täna va valgustus , ühistranspordikorraldus, veevarustus, kanalisatsioon , puhastus seadmed , prügimajandus, haljasalad , puhkealad, rannad jne) korrashoiuks ja arenda miseks.
3.Elutähtsate üldkasutatavate kommunikatsioonide ja infrastruktuuri (ühis veevärk , kanalisatsioon, soojusvõrgud, ühistransport) stabiilse ning jätkusuutliku toimimise eest, sõltumata nende omandivormist, vastutab kohalik omavalitsus. Neil peab säili ma võimalus kontrollida ja reguleerida teenust osutavate monopoolses seisundis ole vate ettevõtete teenuste kvaliteeti ja hinna kujundust.
4.Hariduse kättesaadavuse eelduseks on üldhariduskoolide hoonete säilitamine kohaliku omavalitsuse omandina.
5.Kohalikud omavalitsused peavad jätkuvalt toetama korteri- ja elamuühistuid ning osutama korteriomanikele vajadusel abi korteri- ning elamuühistute eesmärgipärase toimimise korraldamiseks.
6.Maakondade tasandil tuleb oluliselt suurendada omavalitsuste liitude rolli ning hoogustada regionaalset koostööd. Tasakaalustamaks ametkondliku juhtimise domineerimist maakondades, tuleb tugevdada territoriaalse juhtimise mõõdet ning muuta vastavalt juhtimiskorraldust.
7.Omavalitsuste ühinemine kiirendab külade eneseteadvuse tugevnemist. Keskerakond taotleb küla ja külavanema rolli selgemat teadvustamist ühiskonnas ning vastava õigusliku regulatsiooni elu vajadustega vastavusse viimist .
8.Valla ja linna juhtimine on järjepidevam ja arenguväljavaated stabiilsemad, kui valimistel võistlevad programmilisel alusel tegutsevad erakondliku vastutusega nime kirjad ja üksikkandidaadid.

REGIONAALARENG

1.Vähendada majanduslikku ebavõrdsust riigi erinevate piirkondade vahel ja luua võrdsed võimalused majanduse arenguks.
2.Toetada kaugemaid piirkondi nende asendist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja teiste piirkondadega samaväärse tehnilise infrastruktuuri (teed, ühistransport, side, arvutivõrgud) ning hariduse (sh täiend - ja ümberõppe süsteem) võimaldamisel.
3. Tööhõive tagamiseks peame eriti oluliseks keskmiste ja väikeettevõtete arengut. Keskendume kohaliku majanduselu arengu võimaluste avamisele, kohalike eelduste ning eripärade ärakasutamisele ning avaliku ja majandussektori koostööle. Peame otstarbekaks ettevõtlusinkubaatorite loomist kõi­kidesse maakonnakeskustesse.
4.Regionaalpoliitika eeldab kogu Eesti rahva solidaarsust kaugemate ning majanduslikult vähem arenenud piirkondadega. Peame vajalikuks riigi ja omavalitsuste toetust ühistranspordile ning saarte ja mandri vahelisele parvlaevaühendusele, sõidu soodus tuste võimaldamist õppuritele, vanuritele ning puuetega inimestele.
5.Peame vajalikuks tagada kaasaegsete side- ja postiteenuste kättesaadavus kogu riigi territooriumil, kaasa arvatud väikesaared ning hõreda asustusega piirkonnad. Posti teenuste tariifid peavad olema ühtsed ja teenused võrdselt kättesaadavad kõikidele inimestele.
MAJANDUSPOLIITIKA
KESKERAKONNA MAJANDUSPOLIITIKA ÜLDEESMÄRGID
1.Võtame vastu ja rakendame ellu uue konkurentsiseaduse, tagades vaba ja ausa konkurentsi tegelikult, mitte sõnades.
2.Toetame väikeettevõtlust.
3.Toetame aktiivselt arendustegevust, tagame töövõtjatele konkurentsivõimelise palga ja hoiame ära töötajate massilise tööle siirdumise välismaale.
4.Tagame töötajate väljaõppe ja kvalifikatsiooni kasvu vastavuses majanduse vaja dustega.
5.Toetame aktiivselt uute töökohtade loomist, kaasates sellesse oma valitsusi.
6.Tagame hindade ja raha stabiilsuse.
7.Reformime maksusüsteemi, lähtudes sotsiaalse õigluse tagamise ja ettevõtluse toetamise eesmärgist.
8.Soodustame kõrge lisandväärtusega lõpptoodangu loomist.
9.Teeme riigihangete süsteemi kiiremaks, paindlikumaks ja läbipaistvamaks.
10.Arendame oluliselt riigi infrastruktuuri, eraldades sh teede korrashoiuks ja ehi tamiseks rohkem vahendeid.
11.Regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks suuname enam investeeringuid ja arendustoetusi majanduslikult nõrgematesse piirkondadesse.
12.Tugevdame konkurentsi- ja tarbijakaitseametit ning tööinspektsiooni.
13.Kasutame maksimaalselt ära Euroopa Liidu reeglistikust tulenevad võimalused Eesti huvide kaitseks.

RAHANDUS , MAKSUD JA EELARVE

1.Muudame ettevõtlust pärssivat sotsiaalmaksu, tugevdame maksedistsipliini. Tee me eelarve taas läbipaistvaks.
2.Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal läheme üle astmelisele tulumaksule . Tulumaksu määramisel arvestame senisest enam laste arvu pere konnas. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi alampalgani. Investeeringud Eestisse jäävad maksu vabaks.
3.Kehtestame regionaalseid maksusoodustusi, suurendame omavalitsuste rolli kohalike maksude määramisel, kehtestame pärandi- ja kinnisvaramaksu suurtele varadele ning aktsiisid luksuskaupadele.
4.Suurendame riigi kulutusi majandusarengule, haridusele, kultuurile ja sotsiaal arengule. Pensioni tase keskmise palga suhtes tõuseb.
5.Suurendame kulutusi füüsilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile ja peatame nende lagunemise.

TRANSPORDIPROGRAMM

1.Käivitame laevanduse arengu toetamiseks ja laevastiku konkurentsivõime tõstmiseks Euroopa Liidu regulatsioonidele vastava toetussüsteemi.
2.Suuname eelarvesse laekuva kütuse aktsiisimaksu täielikult teedevõrgu ja transpordi infrastruktuuri arendamiseks .
3.Kaasame maksimaalselt Euroopa Liidu erinevate toetusfondide vahendeid suuremate maanteede, raudteede ja teiste infrastruktuuriobjektide ehitamiseks ja liiklus ohutuse tõstmiseks.
4. Loome omavahel haakuva üleriigilise transpordivõrgu, lähtudes reisijatevoogude analüüsist.
5.Alustame eeltöid Euroopa rööpmelaiusega lõunasuunalise kiirraudtee Rail Baltica rajamiseks. Toetame reisirongiliiklust.
6.Peame võimalikuks uute riigi äriühingute, Eesti Riigiraudtee ja Eesti Riigilaevad moodustamist.

SOTSIAALPOLIITILISED MEETMED

1.Suurendame jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inim õiguste kaitsele Eestis, et liikuda igasuguse diskrimineerimise vältimise ning võrdse kohtlemise printsiipide täieliku rakendamise suunas.
2.Vähendame vaesust inimeste elatustaseme tõstmise ja uute töökohtade loomise teel. Toetame selleks väike- ja keskmist ettevõtlust ning kodumaist ettevõtlust, arendades üld- ja kutseharidussüsteemi ning töötute nõustamist ja ümberõpet.
3.Piirame otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendame alkoholi ja tuba ka toodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel ning õppeasutustes, noorte üritustel ja mujal, samuti narkomaania ning HIVi ja aidsialast selgitustööd ning kuritegevuse ennetustööd. Taotleme alkoholi, seksiteenuste ja tubakareklaami täielikku keelustamist .
4.Laiendame pere- ja lähisuhtevägivalla alast teavitustööd üldsuse ja riskigruppidega; vägivallaohus olevate inimeste (eelkõige laste, naiste ja eakate) ning vägi vallatsejate nõustamist ja koolitamist, et tõsta nende käitumisoskust stressi teki tavates olu kordades.
5.Panustame turvalisuse võrgustiku loomisse, milles ükski hätta sattunud Eesti elanik oma murede ja abivajadusega ei jääks tähelepanuta, vaid saaks asjatundjatelt vaja likku abi.

PEREPOLIITIKA

1.Rakendame efektiivse üleriigilise sünnitoetuste süsteemi.
2.Seostame toetused ning vanemapalga vanemakoolituse ja tervisekontrolliga enne ning pärast lapse sündi.
3.Pikendame järkjärgult vanemapalga maksmise perioodi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni .
4.Suurendame toetusi paljulapselistele peredele .
5.Laiendame võimalusi laste päevahoiuks (sh paindliku tööajaga pikapäeva rühmades ja päevakeskustes) ka puuetega lastele, et võimaldada vanematel aktiivselt töötada või õppida.
6.Tagame riikliku elatusraha fondi loomise ja toimimise alimente mittesaavate üksik vanemate laste elatusraha kindlustamiseks.

ELUASEMEPOLIITIKA

1.Loome esmajoones noortele peredele ja tagastatud majade üürnikele võimalused riigi ja omavalitsuste garantiiga elamispinna hankimiseks sooduslaene saada.
2.Tähtsustame munitsipaalelamuehitust ja sotsiaaleluruumide loomist.
3.Töötame välja kodu kaotamise riskis olevate inimeste toetamise ning (võla-) nõustamise korra.
4.Rakendame meetmeid sundüürnikele omandireformi käigus tehtud ülekohtu heas tamiseks.
5.Tänavalaste ja kodutute probleemi lahendamiseks peame vajalikuks oluliselt suurendada vastavate varjupaikade kohtade arvu ja rahastamist.

EAKAD JA TOIMETULEKURASKUSTEGA INIMESED

1.Kindlustame pensionide järkjärgulise tõusu Euroopa Liidus aktsepteeritavale tasemele . Tänaste pensionäride kulul ei tohi moodustada tulevaste pensionäride pensioni fondi.
2.Rakendame koostöös kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ning nende organisatsioonidega aktiivseid meetmeid tööjõuturu regulaarseteks uuringuteks, tööjõunõudluse teadvustamiseks ning aktiivse tööturupoliitika rakendamiseks.
3.Käivitame riikliku programmi hooldushaigla, hooldekodu, spetsialiseeritud (puudega inimeste) hooldekodu, õenduskodu ja muude taoliste teenuste kindlus tamiseks abivajajatele, kasutades seejuures ka omaosaluse põhimõtet.
4.Soodustame puudega inimeste rakendamiseks toetatud töökohtade loomist ja sisustamist ettevõtetes, koolitades puudega töötajaid ning nende juhendajaid.
5.Puudega inimeste paremaks ühiskonnaellu kaasamiseks korrastame puudeastmete määramise süsteemi; laste puue tuleb diagnoosida võimalikult varases staadiumis ning määrata vastav taastusravi plaan.
NOORSOOPOLIITIKA

NOORSOOPOLIITIKA ÜLDPRINTSIIBID

1.Noorte väärtustamine ühiskonnas on üks Keskerakonna prioriteete. Noorte toetamine kujunemisel vastutustundlikeks, aktiivseteks ning ühiskonda edasi viivateks kodanikeks on tulevikku suunatud tegevus, kuid seda tööd tuleb teha juba täna.
2.Meie noorsoopoliitika eesmärgiks on tõsta erinevate sotsiaalsete gruppide oma vahelist sidusust. Peame oluliseks rahvusliku ja riikliku identiteedi ning patriotismi edendamist, sallivuse ja koostöösuutlikkuse arendamist ühiskonnas ja avatust rahvus vaheliseks koostööks .
3.Noorsoopoliitikas järgime teisteski Euroopa riikides tunnustatud avatuse, osaluse, vastutuse, tulemuslikkuse ja sidususe printsiipi .

TERVISE- JA TÖÖKASVATUS

1.Laiendame noorte koolivaheaegadel ja aastaringselt osalise tööajaga töötamise võimalusi nii õpilasmaleva rühmade kui muude meetmete abil.
2.Loome noortele võimalusi osalemiseks vabatahtlikus abistamistegevuses vanurite hooldamisel, kodupaiga heakorrastamisel, tegelemisel lasterühmadega jms.
3.Peame väga oluliseks noorte HIV ja narkoalast preventsioonitööd ning tervise alaseid üritusi, eeskätt noorte süsteemset sporditegevust ning muude tervist edenda vate ürituste süsteemset arendamist ja riiklikku rahastamist.
4.Tõhustame alkoholi kuritarvitamise ja narkootikumidevastast võitlust. Oleme narkootikumide legaliseerimise vastu ja taotleme alkoholi ning tubakareklaami täielikku keelustamist.
TERVISHOIUPOLIITIKA

EESMÄRK JA ARENGUSUUNAD

1.Peame prioriteetseks alkoholi ja narkootikumidega seotud kahjustuste nagu traumad, vägivaldne surm, tööõnnetused , HIV, enesetapud jne vähendamist. Selleks on vaja muuta alkoholi müügipoliitikat, reguleerida seda nii aktsiisi kui müügi kohtade ja -aja piirangute kaudu. Taotleme alkoholi tarbimise, suitsetamise ja seksiteenuste reklaami keelustamist.
2.Koolitervishoius viime kvalitatiivselt uuele tasemele laste tervise süstemaatilise profülaktilise kontrolli, mis peab toimuma perearstide ja pediaatrite koostöös. Ka vandame selged ja konkreetsed meetmed koolikeskkonna tervistamiseks, mis soodustab nii õpilaste kui õpetajate töö tulemuslikkust.
3.Tagame võrdse arstiabi kättesaadavuse sõltumata elukohast. Viime haiglavõrgu arengukava vastavusse inimeste tegelike ravivajadustega. Keskerakond peab tervis hoiukorralduse arendamisel ülimalt tähtsaks täpselt määratleda maakonnahaiglate volituste ja vastutuse piirid nii esmase arstiabi ( perearstiabi ) kui ka haiglaravi korraldamisel.
4.Haigekassa on ravikindlustuse rahastamist tagav asutus, mitte tervishoiupoliitika väljatöötaja ja kujundaja. Haigekassa ja tervishoiuasutuste juhti misel kaasame seni sest enam professionaale ning tegeleme süsteemselt juhtide koolitusega.
5.Peame hädavajalikuks riigi vahendite (ravi, raviasutused, inimressursid) planeeri mist HIV- nakkuse edasise leviku piiramiseks ning lähiaastatel plahvatuslikult sageneva aidsi adekvaatseks raviks. Riigi valmisolek HIV-epideemiaga toimetulekuks näitab meie hoolivust, sallivust ja jätkusuutlikkust.
6.Arsti palk peab olema vähemalt kahekordne Eesti keskmine palk ja meditsiiniõe palk 60% sellest, mis kindlustab pere äraelamise ja tööjõu taastamise . Tagame õdede palga tõusu samas tempos arstidega. Riik kustutab viie aasta jooksul noore tervis hoiu spetsialisti õppelaenu, kui spetsialist jääb tööle Eestisse.
7.Kujundame välja riigi tervishoiupoliitikat toetava ravimipoliitika. Rakendame toimiva retseptiravimite kompenseerimise mehhanismi, mis oluliselt parandab häda vajalike ravimite ja vaktsiinide kättesaadavust ning kindlustab patsientide omaosaluse järk-järgulise vähenemise ravimite eest tasumisel .
8.Võimaldame tasuta ravimid lastele kuni seitsmenda eluaastani. Soodustame ravi mite kättesaadavust maapiirkondades. Rakendame otsustavalt konkurentsiseadust ravimite jae- ja hulgimüügivõrgu korrastamiseks.
HARIDUS - JA TEADUSPOLIITIKA

LASTE TERVISE JA ÕPISUUTLIKKUSE TAGAMINE

1.Rakendame igas maakonnas tööle lastepsühholoogid ning igas vallas logopeedid , keda tasustatakse võrdväärselt õpetajaga.
2.Korraldame sotsiaalpedagoogide – sotsiaaltöötajate – lastekaitsespetsialistide süsteemse töö haridusasutustes, tagamaks iga lapse sotsiaalsete probleemide märka mine või malikult varases staadiumis ning aitamaks kaasa nende lahendamisele.
3.Laiendame sotsiaalprobleemide leevendamiseks ning õpivõimaluste loomiseks õpilaskodude võrku nii üld- kui keskhariduse tasemel.
4.Loome kõigile lastele kooliküpsuse saavutamiseks soodsad tingimused kas lasteaias või kooli juures eelklassis.

HARIDUSNÕUDLUSE JA HARIDUSE ARENGU SÜSTEEM

1.Käivitame haridus - ja kooliuuringute riikliku programmi. Arendame välja kooli uuringutega tegeleva institutsiooni, kus järjepidevalt tegeletakse õppekavade arenduse, õppemetoodika, haridusökonoomika, koolikorralduse ja kooli kui organi satsiooni arenduse temaatikaga.
2.Korrastame õppekavad , tagame ainete integratsiooni ning kehtestame aine standardid kõikides ainetes.
3.Rakendame emakeele ja kirjanduse eelisarendamise programmi ning korraldame võõrkeelte õppe keelerühmades; edendame võõrkeelte õppimist alates teisest klassist eesmärgiga omandada põhikooli lõpuks esmane suhtlemisoskus vähemalt kahes võõr keeles.

VÕIMETEKOHASED ÕPPEKAVAD

1.Võtame kasutusele paindlikud individuaalsed õppekavad ja loome lühiajaliste tugiprogrammide süsteemi erivajadustega laste liikumiseks ühest õppevormist teise (sh erikoolides ja kinnipidamiskohtades viibivatele lastele ja noortele).
2.Loome võrgustikud (õpetaja, sotsiaaltöötaja , psühholoog ja arst) kohaliku oma valitsuse tasandil laste ja noorte järelevalve parandamiseks ning koolist väljalangevuse ennetamiseks.
3.Rahastame riiklikult spetsialiseeritud klasside ja koolide tööd eriti andekate võime tekohaseks õppimiseks.

AMETIÕPE JA GÜMNAASIUMIHARIDUS

1.Korrastame haridussüsteemi ja õppekavasid selliselt , et need oleksid paindlikud ja võimaldaksid operatiivselt reageerida tööjõuturu muutustele.
2.Arendame kutsekoolide võrku Eesti Vabariigis, regioonides ja kohtadel vastavalt regionaalsele eripärale ja tööjõuvajaduse prognoosidele.
3.Rakendame paindliku kutseõppesüsteemi, kus on võimalik omandada kas ainult kutseharidus ilma üldhariduse õppekava läbimata või kutsekeskharidus või rakenduslik kõrgharidus või saada piisav ettevalmistus kõrgkooli astumiseks. Võimaldame kutseõpet statsionaarses õppes , õhtusel ajal ning kaugõppes.
4.Rahastame riiklikest vahenditest kutsekvalifikatsioonieksamite ettevalmistus programmid .
5.Suuname kutsekoolidele vahendeid täiskasvanute ümberõppeks uutel , tööturule vajalikel erialadel.

KÕRGKOOLID

1.Korrastame kõrgkoolide võrgu vastavalt teadusuuringute ning õppetöö kvaliteedile ning ohjeldame nn libaülikoolide tegevust.
2.Ühtlustame teadustöö ja õppetegevuse kvaliteedi ning hindamise kriteeriumid.
3.Toetame ülikoolide võrgustumist, soodustame üliõpilasvahetust välismaa üli koolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte.
4.Tagame noorte õppejõudude ja teadustöötajate järelkasvu; tagame piisava ja eesmärgipärase riikliku koolitustellimuse mahu nii bakalaureuse -, magistri- kui doktoriõppes.

ÕPETAJA

1.Õpetajate töö vajab kõrgemat sotsiaalset väärtustamist. Ühtlustame õpetajate põhi koolituse erinevates ülikoolides ning taastame haridustöötajate täienduskoolituse süsteemi.
2.Rakendame õpetaja tervise- ja taastusprogrammi, mis võimaldab iga viie aasta järel kasutada ühe semestri enesetäienduseks ja taastusraviks.
3.Tagame pedagoogidele nii üldharidus - ja kutsekoolides kui koolieelsetes laste asutustes üleriigilised palga alammäärad, mis arvestavad riigi keskmist palka, õpetaja tööstaaži ja kvalifikatsiooni.

HUVITEGEVUS

1.Toetame riiklikult huviharidust ( sport , kunst , muusika , tehnika, infotehnoloogia jm), arendame piirkondlike avatud noortekeskuste tegevust, toetame koori- ja kooli- muusika , kooliorkestrite, rahvatantsu ja kooliteatrite programme .

2.Rakendame riiklikult rahastatud programme poiste huvialahariduse arendamiseks, tehniliste spordialade, tehnikahuvi ja spordi edendamiseks.

TEADUSPOLIITIKA
1.Valmistame ette ja rakendame rahvusülikooli seaduse, tagamaks rahvusteaduste kõrgetasemeline uurimise ning õpetamise jätkumist, aga samuti konkurentsivõimet Euroopa teadusruumis.

2.Täiustame teaduse juhtimise tugistruktuure. Teaduse juhtimine eeldab teaduslike metoodikate (vorsight, stsientomeetrilised andmebaasid) väljaarendamist ja rakenda mist.
3.Toetame Eesti teadlaste senisest laialdasemat osalemist rahvusvahelistes teadus projektides, programmides ja koostöövõrgustikes.
4.Soodustame üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste õppimist ning töötamist välismaa ülikoolides ja uurimiskeskustes. Toetame teadlaste mobiilsuskeskuste raja mist.
5.Peame eriti oluliseks rahvusteaduste, sh eesti keele, ajaloo, etnoloogia , arheoloogia , rahvakunsti arendamist. Eesti keel on meie rahvuskultuuri arenemise ning rahvuse püsimajäämise oluline tagatis .

RAHVAKULTUUR

1.Kindlustame eesti keele väärtustamise ja püsimajäämise, tagame selle võrdse staatuse teiste ELi liikmesriikide keeltega.

2.Tagame muinsuskaitse jätkuva tugevdamise ja muinsuskaitse all olevate objektide säilimise ning nende taastamise programmi pädeva koostamise ja realiseerimise koostöös kohalike omavalitsustega.
3.Jätkame rahvaraamatukogude kujundamist kohalikeks info- ja teabepunktideks ning loome selleks täiusliku infotehnoloogilise baasi.
4.Kaasame rahvuskultuuri õpetamiseks ja tutvustamiseks kaasaegseid infotehno loogiavahendeid, atraktiivseid arvutiprogramme.

KEHAKULTUUR JA SPORT

1.Koostada nii rahvaspordi kui ka tippspordi pikaajaline arenguprogramm .
2.Reorganiseerida spordipedagoogide, treenerite ja spordiorganisaatorite ettevalmistussüsteem, viia see vastavusse kaasaja nõuetega.
3.Laiendada riigipoolset toetust tervisespordile.
4.Leida paremaid organisatsioonilisi ja majanduslikke abinõusid andekatele noortele treeninguvõimaluste tagamiseks.
5.Spordirajatiste võrgu laiendamiseks ja nende paremaks lokaliseerimiseks leida koostöövõimalusi nii omavalitsuste kui erasektoriga. Koostada ja rakendada riigile vajalike spordirajatiste pikaajaline kava.
6.Parandada sporditöötajate töö tasustamise süsteemi, tagamaks nende tööhuvi püsimise.
7.Luua tippsportlaste väärtustamise süsteem (maailmameistrivõistluste võitjate ning olümpiamedalite omanike eluaegne moraalne ja materiaalne kindlustamine).
8.Luua invaspordi riiklik toetusprogramm, mis annaks puuetega inimestele võimaluse treeninguteks ning osalemiseks nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel võistlustel.

MEEDIAPOLIITIKA

1.Peame väga oluliseks kaitsta sõnavabadust, mitmekesise teabe ja erinevate arvamuste kättesaadavust. Oleme seisukohal, et riik ei tohi sekkuda meedia sisu kujune misse. Küll aga lasub riigil kohustus tagada võimalikult paljude meediaettevõtjate tegutsemine turul, mis elavdab publitsistlikku konkurentsi ja suurendab meedia tarbijate valikut.
2.Meediakontsentratsiooni vältimiseks ja konkurentsi soodustamiseks tuleb vastu võtta meediaomandi seadus, mis ei luba ühel omanikul omada rohkem kui kolmandikku üleriiklikust ja kohalikust ajaleheturust ning rohkem kui kolmandikku ühest telejaamast.
3.Meediaomanduse seaduse rakendumiseks tuleb tagada meedias osalemise läbi paistvus. Selleks tuleb meediaettevõtetele kehtestada nõue avaldada äriühingu aktsia te või osakute omanikud ja osaluse suurus, avalikustada bilanss , meedia sissetuleku allikad ja teavitada pädevaid ametivõime olulistest muutustest äriühingute osaluses.

INTEGRATSIOONIPOLIITIKA

1.Välja töötada riiklik programm, tagamaks tõrjutuse ja ahistamise juhtumite ennetamine ning professionaalne abi vajajatele.
2.Käivitada sotsiaalmajanduslikud programmid, mis loovad uusi töökohti, vähen davad tööpuudust, parandavad kvaliteetse venekeelse hariduse kättesaadavust ning kujundavad soodsa keskkonna, tagamaks rahvusvähemustele eestlastega võrd väärse positsiooni Eesti ühiskonnas.
3.Kindlustada vähemusrahvuste poliitika usaldusväärse teabe ja sotsiaaluuringute süsteemiga.
KESKKONNAPOLIITIKA
1.Rahva tervisenäitajate parandamiseks loome süsteemi keskkonnast tulenevate ohu tegurite väljaselgitamiseks ning nendest põhjustatud riskide minimeerimiseks.
2.Meie metsanduspoliitika eesmärk on metsade säästlik kasutamine, tagamaks nende bioloogilist mitmekesisust, tootlikkust, uuenemisvõimet, elujõulisust praegu ja tulevikus. Selleks tuleb tõhustada metsajärelevalvet ning rakendada metsavarude taastamise tagatisraha põhimõtet.
3.Tasakaalustatud arenguks ja inimese tervise ning looduskeskkonna kaitseks tuleb jõuda olukorrani, kus kemikaale toodetakse ja kasutatakse inimese tervist ning kesk konda võimalikult vähe mõjutaval viisil.
4.Soodustame maa ja maastike arendamist ja hooldamist riiklike programmide toetusel. Arendame edasi rahvusmaastike kaitsealade võrgustikku ja nende kaitset. Reguleerime rannikualade kasutust, lähtudes ühetaolisuse ja võrdse kohtlemise printsiipi dest. Tagame igamehe õiguse mere ja veekogude rannikualal ning loodus kaunites kohtades. Säilitame ja arendame edasi Eesti looduskaitsealade võrgus tikku.
Keskerakond püüab mõjutada Rahvaliitu rohujuure tasandil
Keskerakonna aseesimees Kadri Simson tõdes, et juba äsjaste kohalike valimiste eel algas koostöö päris paljude piirkondade Rahvaliidu juhtpersoonidega, kes ise selleks soovi avaldasid.
«Need on tublid ja aktiivsed inimesed, kes on justkui ära unustatud, või kelle puhul kuus Rahvaliidu inimest riigikogus ei esinda enam seda, miks nad Rahvaliiduga liitusid,» ütles ta.
Simson kinnitas, et kuigi Rahvaliit langetas iseseisvalt jätkamise otsuse, on siiski palju rahvaliitlasi, kes soovivad, et nende regionaalset arengut puudutav sõnum saaks jõulisemalt kaitstud. «Keskerakond annab neile selleks soovi korral võimaluse ja praegugi käivad koostöökõnelused päris mitmes maakonnas,» tõdes ta.
Ta tõi võrdluse, et kui Isamaaliidu ja Res Publica ühinemise ajal lepiti kokku juhtide tasandil ning ühinemine tuli avalikkusele ootamatult, siis Keskerakond soovib Rahvaliiduga arendada koostööd avalikult ja altpoolt üles ehk maakondades selgitust tehes jõuda ka juhtideni.
«Aegamööda tegutsedes pole ühinemine üldse ebareaalne ,» leidis Simson. «Juba kohalikel valimistel oli näha, kuidas rahvaliitlased peitusid erakonna nimekirja asemel valimisliitudesse.»
Simson tõdes, et kui Rahvaliidu nüüdne olukord jätkub, siis ei ole 2011. aastal neid enam riigikogus oma ideid ja valijaid esindamas. Seda versiooni, et kui tuleb iseseisvalt jätkamise otsus, siis need parteilased, kes on huvitatud reaalse poliitika tegemisest, jagunevad lihtsalt Keskerakonna ja sotside vahel laiali, on pakkunud paljud poliitvaatlejad.
Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni juht Eiki Nestor tõdes, et Rahvaliidu otsus ei tulnud üllatusena. « Omades ühendamiste kogemust, võin öelda, et kui laual on rohkem kui üks võimalus, siis valitakse ikka sama tee jätkamine,» ütles ta.
Nestor tõdes, et sotsiaaldemokraadid jäävad avatuks alati neile, kes on juba avalikult peanoogutusi nende poole teinud ja võivad olla valmis parteivahetuseks.
Rahvaliidu nn kodustatud sotsiaaldemokraadid ehk Jaak Allik, Tiit Tammsaar , Jaanus Männik, Jaan Õunapuu ja Jaanus Marrandi tegid oktoobri lõpus juhatuses ettepaneku, et ühendada jõud koos sotsiaaldemokraatide ja rohelistega tugevaks vasaktsentristlikuks tiivaks .
Lähiajal lahkumisteateid ei pruugi tulla, sest ära oodatakse 5. detsembril toimuv Rahvaliidu kongress . Seal antakse volikogu otsusele veel kord kinnitus ja valitakse uus esimees.
Rahvaliidu esimees Karel Rüütli tõdes eile Postimehele, et mitmed
maakonnaorganisatsioonid ja - ühendused on üles seadnud tema kandidatuuri ning on ka palju pakkumisi aseesimeeste kohale. Postimehe andmetel ei ole ta aga sada protsenti kindel, et soovib esimehena jätkata.
Rahvaliidu nn vanad tegijad ehk Villu Reiljan ja Tarmo Mänd usaldasid küll skandaalide pöörises erakonnale uue näo andmiseks juhtimise noorte kätte, kuid praegu pole nad erakonna eesotsas toimuvaga sugugi rahul. Kui Keskerakonna liitumispakkumise järel paigutati Reiljan pigem Edgar Savisaare paati astumise toetajaks, siis nüüd on ta veendunud iseseisva erakonna jätkamise pooldaja.
Postimees , 10.11.2009
Korruptsioonikahtlusega linnaametnik saadeti kohtu alla
Põhja Ringkonnaprokuratuur saatis üldmenetluses kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse Tallinna linnaametnikku korduvas pistise ja altkäemaksu võtmises ning teisi isikuid selle andmises.
Põhja-Tallinna valitsuse linnamajandusosakonna juhataja Allar Oviiri (Keskerakond) süüdistatakse selles, et ta võttis umbes kolme aasta jooksul pistist Veikkolt ja temaga seotud ettevõttelt OÜ RT Puit vastutasuna selle eest, et Oviir eelistaks Põhja-Tallinna Valitsuse nimel töövõtu lepinguid sõlmides OÜd RT Puit. Sarnaselt võttis Oviir pistist ka OÜ GeboXgrupp juhatuse liikmelt Aleksandrilt.
Oviir ja tema pereliikmed said sellise tegevuse eest nii raha, erinevaid esemeid kui ka muid hüvesid kokku ligi 370 000 krooni väärtuses.
Samuti süüdistatakse Oviiri selles, et ta nõustus võtma ja võttis 30 000 krooni altkäemaksu Tallinnas Maleva 18 asuvale munitsipaalmajale haldusteenust osutava OÜ Wawa tegevjuhilt Andreselt maja korterite ebaseadusliku üürilepingute pikendamise protsessi läbiviimise eest.
Õhtuleht , 11.11.2009
Politoloog : Keskerakonna isoleerimine õigustab räpasust.
«Ei saa päris tähelepanuta jätta Keskerakonna iga-aastast nurinat selle üle, et peavoolumeedia nad isolatsiooni jätab,» rääkis Jakobson Postimees.ee'le.
«Olles analüüsinud valimiste ja poliitika kajastamist mitmete aastate lõikes, tuleb tunnistada, et seda on ka tehtud. Viimast kasutab Keskerakond aga õigustuse ja legitimeerimisvahendina oma ebakonventsionaalsete ning seaduslikkuse piiril laveerivate kampaaniavõtete puhul.»
Jakobsoni hinnangul jäi nii kohalike kui ka europarlamendi valimiste eel tulevate valimiste meediakajastus õhukeseks.
«Oli aga meediakajastuse üldine madal intensiivsus tingitud programmide õhedusest või millestki muust , tuleb küsida ajakirjanikelt, sest valijate aktiivsust see ei pärssinud.»
Võrreldes varasemate kohalike valimistega hääletajate hulk kasvas, kuid selle juures tuleb Jakobsoni sõnul küsida, kas hääletati millegi poolt või hoopis vastu.
«Valimiseelsetele avaliku arvamuse küsitluste ning valimistulemuste erinevust võib tõlgendada nii, et pigem hääletati kellegi vastu, kui et kellegi poolt. See aga tähendab, et kodanik sai realiseerida vaid miinimumpaketi oma soovidest ja vajadustest , andes teada, mida ta ei taha.»
Jakobsoni sõnul on märkimisväärne Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon Tallinnas, mis sündis olenemata sellest, et Edgar Savisaare juhitav partei suudaks ka üksi linna valitseda .
«Kui koalitsiooni loomine toimus tõesti maailmavaatelisel pinnal ning järgnevad neli aastat kulgevad Tallinnas konstruktiivse koostöö õhkkonnas, võime siin näha murrangut: koostöö ei pruugigi toimuda üksnes «suurte» vahel, vaid partneriks võivad olla ka väikeerakonnad.»
See on tema sõnul vastuolus Edgar Savisaare möödunud kohalike valimiste järgse avaldusega, kus ta teatas, et väikeparteidele Eestis enam ruumi pole, samuti viimaste valimiste tuules esitatud ühinemisläbirääkimiste kutsega Rahvaliidule.
Seega on Jakobsoni hinnangul Keskerakonnal hetkel võimalus dikteerida poliitilist kultuuri - valida meile seni tavapärase n-ö enamusvõimule orienteeritud või uue, põhjamaise konsensusliku valitsemiskultuuri vahel.
«Reaktsioonilise vastandumiskultuuri ning negatiivsete kampaaniate ideed on Keskerakond hästi ka teiste erakondade seas turustada suutnud. Elame, näeme.»
Tema sõnul tuleb ettevaatlikult suhtuda ka näiteks linnade ja valdade lehtede tehtava propaganda piiramise plaanidesse.
«Meedia reguleerimine on demokraatlikus riigis iseäranis valuline teema ning võrdsemate võimaluste loomise asemel eksisteerib siin hoopis suurema politiseerimise oht.»
Soome eeskujul munitsipaaltelevisiooni loomine on tema sõnul muidugi kallis projekt ning sealjuures puudub meil oluline aluseeldus, mis Soomes olemas on: konsensuskultuur.
«Samas pole selle loomise kava veel laiemale avalikkusele esitletud, nii et seda on keeruline kommenteerida.»
Jakobson ei pooldanud ka erakondade liitmisi ja valitusliitude parteide poolt ülevõtmisi, sest need vähendaksid valijate isegi ahtaid võimalusi.
Postimees, 12.11.2009
Savisaar : Laar ja Ansip on alustanud valimiskampaaniat
«Kumbki partei ei ole enam ettevõtjate hulgas kuigi soositud, Ansipit peetakse Eesti ärimeeste seas ikkagi ebaõnnestunud peaministriks,» märkis Savisaar. «Vaid need, kelle ärid otseselt reformierakondlikust eeskostest sõltuvad, ütlevad vahel mokaotsast mõne enam-vähem neutraalse sõna peaministri kohta. Ülejäänud aga kahetsevad siiralt, et on seda seltskonda oma rahaga aidanud võimule upitada,» vahendas Keskerakonna pressiesindaja Savisaare sõnu.
Savisaare sõnul on seega on tõenäolisem, et Reformierakond ja IRL jooksevad lõplikult õhust tühjaks juba ammu enne valimisi. «Nad on nagu sukeldujad, kel ei jää muud valikut kui pinnale tulla, sest õhk on otsas,» tõdes ta.
Savisaar ütles, et Keskerakond on alati olnud poliitiline pikamaajooksja. «Meie jaoks on maraton eelistatum sprindile,» märkis ta. «Poolteist aastat, mis lahutavad riigikogu valimistest, on just paras aeg, et jõuda ühele poole nii külvi kui lõikusega.»
Postimees, 14.11.2009
Keskerakond protestib ravikulude kärpe vastu
Keskerakonna volikogu tegi täna avalduse, milles taunib valitsuse otsust vähendada tervishoiuteenuse piirhindu kuue protsendi võrra, sest see toob endaga ravijärjekordade järjekordse pikenemise, patsiendi omaosaluse suure tõusu ja eriti just noorte arstide-õdedelahkumise uue laine.
„Kui avalikkusele esitatud järgmise aasta riigieelarve on üles ehitatud sotsiaalmaksu laekumise vähenemisele järgmisel aastal 3,2 protsendi võrra, siis haigekassal kästi eelarve teha 6,9-protsendipunktise langusega,“ ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus.
„See tähendab, et tervishoidu ootab ees kaks korda suurem kärbe, kui muud valdkonda. Märtsi algul haigekassa nõukogu juba suurendas ambulatoorse arstiabi ravijärjekordade maksimumpikkust seniselt neljalt nädalalt kuuele. Statsionaarse eriarstiabi järjekord võib nüüd olla aga kuni 8 kuud pikk.
Äripäev, 14.11.2009
Sotside arvates ähvardab Eestit kaheparteistumine
Erakonna aseesimehe Indrek Saare sõnul on sotside ülesanne leida nende valijate toetus, kes ei taha valida paremerakondi ega ka Keskerakonda, vahendas ERR Uudised Vikerraadio uudised.
«Ma arvan, et lähiajal hakkab kogu üldsuse jaoks selginema veelahe , kus on erakonnad , kes võitlevad põhimõtteliselt demokraatia eest ja erakonnad, kes tegelevad tsentraliseerimisega ehk püüavad jõuda kaheparteisüsteemi juurde,» rääkis Indrek Saar.
«Seal ma lahutaksin üksteisest erinevatele tiibadele Reformierakonna ja Keskerakonna, kes on nn ühes paadis ning kõik teised erakonnad. Tegelikkuses jookseb see veelahe sealt, kas me tahame laiapõhjalisel demokraatial põhinevat ühiskonda või tsentraliseeritud ühiskonda,» sõnas Saar.
Postimees, 15.11.2009
Laanet: jätke päästjad rahule, kärpige vanemahüvitist!
Riigikogu liige Kalle Laanet (Keskerakond) ütles, et toetab päästetöötajate ametiühingu nõudmisi ning peab lubamatuks nii päästjate töötasu vähendamist kui ka nende koondamist.
"Päästetöötajate personalikulude vähendamine 22,8 miljoni krooni võrra seab tõsiselt ohtu kõigi Eesti elanike turvatunde," märkis endine siseminister Laanet. "Päästetöötajatele võiks raha leida vähendades vanemahüvitise maksimaalset määra seniselt kolmelt keskmiselt palgalt kahele keskmise palgale."
Laaneti sõnul on maksimaalset vanemahüvitist saaval perel sellest rahast vähe kasu, kui päästetöötajate puuduse tõttu langeb nende kodu tuleroaks. "Prioriteedid tuleb selgelt sõnastada," märkis Laanet.
Siseministeeriumi 2010. aasta eelarves nähakse päästeametile ette personalikulude vähendamist 22,8 miljoni krooni võrra. Võimalikud lahendused personalikulude kokkuhoiuks on teenistujate sissetuleku vähendamine viis protsenti või ligi 110 päästja koondamine .
Viimasele versioonile rõhub päästeameti juhtkond , kelle arvates ei suuda organisatsioon olla oma töötajate viieprotsendilise sissetuleku vähenemisega jätkusuutlik, teatas päästeteenistujate ametiühing.
Õhtuleht, 16.11.2009
Keskerakondlasest lauljatar Estin : Eesti võiks olla kakskeelne !
Kunagine diskotäht Estin liitus Keskerakonnaga ja leiab, et on absurdne, kuidas Eesti riik arvab , et igas asjas on süüdi Venemaa, tema pooldaks üldse kakskeelsust.
"Naljakas, et kui algas Eesti Vabariik, siis unustati kohe vene keel," rääkis Estin, kodanikunimega Esta Simakova Publikule. "Peaksime hoopis uhked olema, et meie riigis on nii palju erinevaid rahvusi."
Estin tunnistab , et on ise ahistamist tundnud : "Kuigi olen leedukas, kuulsin juba lapsest peale, kuidas mu isa kiusati, sest ta kandis perekonnanime Simakov."
Lauljataril on muudki hinge peal: "On absurdne, kuidas Eesti riik arvab, et igas asjas on süüdi Venemaa."
www. publik .ee , 17.11.2009
Oviir: euroliit vajab rohkem naisliidreid
Eestigi valis oma kandidaadiks mehe - Siim Kallase - ning ka ülejäänud meedias arutlusel olnud volinikukandidaadid - näiteks Mart Laar, Allar Jõks ja Ain Seppik - olid meessoost.
Oviir osales nimelt täna europarlamendi naissaadikute demonstratsioonil, mis üritas juhtida tähelepanu naiste vähesele esindatusele ELi tippjuhtide seas.
Tema sõnul oli protesti eesmärk juhtida tähelepanu sellele, kuidas ELi tippjuhtide, sh volinike üle otsustatakse kinnises ringis ja suletud uste taga.
«Sellised protseduurid ei ole läbipaistvad, väljendavad endise Euroopa Liidu halvemaid külgi ning ei soodusta liikmesriikide ja nende kodanike aktiivsuse kasvu ning seotust ELi institutsioonidega,» selgitas Oviir.
«Samuti ei väljenda kandidaatide koosseis Euroopa mitmekesisust, sh liikmesriikide rahvastiku soolist koosseisu.»
Demonstratsioonil osalenud saadikud hoiatavad samuti, et naiskandidaatide vähesus võib takistada volinike ametisse nimetamist Euroopa Parlamendis.
Naissaadikud peavad lubamatuks, et kuigi soolise võrdõiguslikkuse põhimõtted on kinnitatud Euroopa Liidus juba enam kui 50 aastat tagasi, ei rakendata neid ELi tippjuhtide puhul - seda olukorras, kus naiste haridustase on meeste omast kõrgem ning magistrante ja teadusdoktoreid on naiste hulgas enam.
Saadikute arvates kaotab EL sellise teguviisiga oma usaldusväärsuse võitluses soolise võrdõiguslikkuse eest.
Parlamendisaadikud on samuti koostanud avaliku kirja, kuhu on lisaks Oviirile alla kirjutanud Diana Wallis , Anneli Jäätenmäki, Rebecca Harms, Heidi Hautala, Eva Britt Svensson ja teised erinevate poliitiliste perekondade esindajad.
Kirjas pöördutakse liikmesriikide poole seista soolise võrdõiguslikkuse eest volinike nimetamisel ja toetada võimekate naiste pääsu ELi tippjuhtideks.
Postimees, 18.11.2009
Reps: kakskeelsuse idee pole Keskis populaarne
Keskerakonnaga liitunud lauljatar Esta Simakova ehk Estin teatas eile, et Eesti võiks olla kakskeelne. Keskerakonna poliitiline sekretär Mailis Reps tunnistas , et tegu ei ole Keskerakonna ametliku seisukohaga.
“Tänaseks on Keskerakonnas üle 11 000 liikme, kes on kõik erinevad ning kellel on erinevaid arvamusi, erakonna seisukoht on aga väljendatud meie programmis . Eestis on põhiseaduse järgi üks riigikeel ,” selgitas Reps Delfile.
Samas ei panda Estinile tema väljaütlemist erakonna keskis pahaks.
“Kuidas me saame pahaks panna ühelegi inimesele tema arvamust. Eriti kui tegemist on kunstiinimesega. Erakonnast pole kedagi oma arvamuse avaldamise pärast välja visatud,” kinnitas Reps.
“Pean ütlema, et olen käinud paljudes kogudes ja me oleme palju rääkinud teemal, kuidas suurendada inimeste hulka, kes võtavad Eesti kodakondsuse— praegu võetakse hoopis rohkem Venemaa kodakondsust, mis on väga ahvatlevaks tehtud,” rääkis Reps.
“Aga keele küsimust ei ole tõstatatud, ei ole kuulnud küll, et keegi oleks sellest tõsiselt rääkinud,” ütles Reps, viidates, et kakskeelsuse idee erakonnas väga populaarne pole.
www.delfi.ee , 19.11.2009
Keskerakonna esindus sõidab Ühtse Venemaa kongressile
Delegatsiooni kuuluvad erakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, riigikogu liikmed Ain Seppik ja Mailis Reps ning Savisaare nõunik Moonika Batrakova, teatas riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressinõunik Toomas Raag .
Savisaar külastas Moskva linnapea Juri Lužkovi kutsel Venemaad ka tänavu septembris. Selgi korral saatsid teda lisaks linnaametnikele Seppik ja Reps. Toona kohtus Savisaar muuhulgas Ühtse Venemaa juhtide - Venemaa riigiduuma esimehe Boris Grõzlovi
ja riigiduuma välissuhete komitee esimehe Konstantin Kossatšoviga.
Savisaare kohtumised leidsid Eestis tugevat vastukaja ning riigikogu väliskomisjon kutsus Keskerakonna esimehe oma kohtumistest aru andma. Esialgu lubas Savisaar seda teha pärast valimisi. «Ma olen veendunud, et kui ma sinna praegu läheksin , siis saaksime hulgaliselt süüdistusi, kuidas me kasutame riigikogu ära parteipoliitilistel eesmärkidel ja tõmbame riigikogu poliitikud kaasa valimiskampaaniasse,» ütles Savisaar septembris.
Novembri algul aga andis ta väliskomisjonile jälle põiklevaid vastuseid, soovitades neil kohtuda hoopis samuti Moskvas käinud Repsi või Seppikuga.
Väliskomisjoni esimees Sven Mikser kinnitas täna Postimees.ee'le, et komisjon ootab Keskerakonna juhti jätkuvalt oma istungile. «Me just eile arutasime seda, et nüüd kui valimised on läbi ja linnavalitsus paigas, tahaksime Savisaart näha. Tema eelmisest äraütlemisest jäi üles jäänud lubadus , et ta pärast valimisi tuleb kindlasti meie juurde,» meenutas Mikser.
Ta lisas , et komisjon ootab Savisaart kohtuma just tema kõrgetasemeliste Venemaa-kontaktide tõttu. «Me tahame temaga rääkida just seetõttu, et Eesti kontaktid nii kõrgel tasemel Venemaa poliitikutega on mõnevõrra piiratud ja kui temal neid sagedamini ette tuleb kui võibolla mõnedel ametlikel välispoliitika tegijatel, siis kindlasti võiks ta oma kogemusi jagada ja valgustada ka meid, millest sellistel kohtumistel räägitakse,» lausus Mikser.
«Ja lõpuks, et Savisaar ei saaks öelda, et kutse oli osa valimiskampaaniast. Väliskomisjon soovib temaga kohtuda ka pärast valimisi, kuigi ka meile ei meeldi, et mõni teema on juba nii palju jahtunud , enne kui me seda arutama saame hakata,» tõdes Mikser.
Tallinna Postimees, 20.11.2009
Eestimaa Rohelised valisid uue juhatuse
Uute liikmetena valiti juhatusse Tanel Tammet , Peeter Jalakas , Dagmar Mattiisen , Airi Hallik -Konnula, Peep Tobreluts ja Elmer Joandi.
Erakonna eestkõnelejad valib juhatus enda liikmete seast esimesel kokkusaamisel, mille toimumisaeg pole roheliste pressiesindja sõnul veel selge.
Seni kuulusid roheliste juhatusse eestkõnelejatena Marek Strandberg, Mart Jüssi, Valdur Lahtvee, Ahto Oja ja Mikk Sarv ning liikmetena Maire Forsel, Jüri Ginter, Katrin Idla , Agu Kivimägi, Ott Köstner, Andrus Mäesepp, Riho Raassild ja Ene Savolainen.
Parlamendiparteidest valivad omale lähikuudel uusi juhtorganeid ka Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Keskerakond ja Rahvaliit. Keskerakonna ja Rahvaliidu kongress toimub 5. detsembril, Reformierakonna üldkogu 12. detsembril ning IRL-i suurkogu järgmise aasta 31. jaanuaril.
Reformierakonna esimees on praegu Andrus Ansip, Isamaa ja Res Publica Liidul Mart Laar, Keskerakonnal Edgar Savisaar ja Rahvaliidul Karel Rüütli. Eestimaa Roheliste esimene eestkõneleja on Marek Strandberg.
Postimees, 21.11.2009
Politoloogid: rohelised ja Rahvaliit vajavad uusi ideid
Politoloog Anu Tootsi hinnangul võib erakondade otsus iseseisvatena jätkata nende renomeed rahva silmis isegi tõsta, vahendas " Aktuaalne kaamera ".
Tootsi hinnangul peaksid mõlemad erakonnad mõtlema aga liidri valikule. Tema sõnul võiks tegu olla karismaatilise inimesega.
Roheliste üldkogu erakonna eestõnelejaid ei vali ja selle otsustab juhatus. Juhatuse valimistel sai valimistoimkonna esialgsete andmete kohaselt sai 229 häälega kõige suurema toetuse senine volikogu esimees Tanel Tammet.
Senine erakonna esimene eestkõneleja Marek Strandberg valiti 13 liikmelisse juhatusse eelviimasena 162 häälega.
Rahvaliit valib erakonna esimehe detembri alguses toimuval kongressil.
Samas on Tootsi hinnangul roheliste ja Rahvaliidu jaoks Riigikogu valimistel edu saavutamiseks liidri valikust veel tähtsam programm ja selge sõnum.
Politoloog Ivar Tallo hinnangul jääb selgest sõnumist puudu kõikidel erakondadel. Tema sõnul haaratakse üksikuid ideid nii paremalt kui vasakult, et valimisvõidu nimel meeldida võimalikult paljudele ja väga erinevate eelistustega valijatele.
"Minu arvates saadab edu neid erakondi, kes suudavad aru saada, et inimesed ei ole rahul mitte ühe või teise erakonnaga, vaid ei ole rahul praeguse erakonnapoliitika kui sellisega."
Eestimaa Rohelised otsustasid eile Raplas toimunud üldkogul, et ei pea otstarbekaks liitumist mõne teise erakonnaga.
9. novembril arutas ka Rahvaliidu volikogu kas ja kellega võiks alustada konsultatsioone koostööks või võimalikuks ühinemiseks. Omaette jätkamist toetas enamus erakonna maakondlikest organisatsioonidest. Liitumisettepaneku on Rahvaliidule teinud Keskerakond ja oma ridadesse on rahvaliitlasi kutsunud ka sotsiaaldemokraadid.
Postimees, 22.11.2009
MINU ARVAMUS KESKERAKONNAST
Minu arvates peaksid keskerakonda pooldama noored (vanuses 18-25), vanurid ,tallinlased ja venelased , kuna keskerakond teeb enamasti kõik nende heaks. Noored peaksid pooldama kuna keskerakond lubab arendada haridussüsteemi ja kergendada õppekavasid. Vanurid peaksid pooldama kuna pensionid tõstetakse. Tallinlased peaksid pooldama keskerakonda kuna keskerakond on olnud Tallinnas läbi aegade võimul. Venelased peaksid pooldama kuna keskerakond tahab teha Eestit kahekeelseks riigiks. See oleks soodustaks venelastele töö leidmise ja enda seisukoha avaldamise. Mina aga just ei poolda seda, kuna minu arvates peaks olema Eesti ühekeelne ja kõik kodanikud peaksid kõnelema eestikeelt.
Keskerakonna juures mulle meeldib see, et keskerakond tahab arendada haridust ja noortele mõeldud asju. See aitaks vähendada noorte kuritegevust ja alkoholi, narkootikumite ja tubakatoodete tarbimise noorte seas. See et noored tarbiksid vähem alkoholi vähendaks Eestis alkoholismi. Selleks et noortele alkoholi kätte saamist vähendada tahab keskerakond teha karmimaks alkoholi müümise korra. Seda minu arvates vajab Eestimaa !
Keskerakonna juures mulle ei meeldi see, et keskerakonna valimiste eelne reklaam on teisi erakondi alandav ja solvav. Selline käitumine on ebaeetiline ja näitab erakonna tegelikku taset. Ma arvan et sellised inimesed ei või olla Eestis valitsuses, kuna valitsus peaks olema eeskujuks kodanikele . Keskerakond aga näitab selles osas väga nõmedat tegutsemis viisi ja ei ole rahvale eeskujuks.