misjon missioon konfidentsiaalne minia ballast debatt gabariit banaalne defektoloogia galaktika bankett deism gallup baseeruma dekaad galopp bestseller dekadents gangster bisnismen deklareerima garantii blankett delegaat gastriit blokaad delegeerima genotsiid blokk delikaatne geriaatria bloknoot delikatess gigant bluff demagoogi giljotiin boikoteerima deponent glasuur boiler deposiit gobelään boks deputaat gofreerima bravuurne dermatoloog gondel bridz desideraat gorilla broderii despoot graafika broneerima devalveerima graatsia brutaalne diadeem gradatsioon bubert didaktika grandioosne buduaar diktaat graniit bukett diskreetne granuleerima
olenemata sellest, kas need on tõesed või mitte. Mida rohkem inimene kindlaid stereotüüpe usub, seda rohkem tekitavad need eelarvamusi. 2.3. Emotsionaalne mõjutamine Emotsionaalne mõjutamine võetakse kasutusele siis, kui kõneisik ei suuda edu saavutada loogikat kasutades, mistõttu hakatakse manipuleerima inimeste tunnetega. Siinkohal loodetakse sellele, et mida rohkem inimeste tunnetele rõhutakse, seda tõhusam tema kõne on. Iga emotsioon, mis esile tuleb, on demagoogi jaoks hea märk sellest, et tema tegevus toimib. Emotsionaalse mõjutamise alla kuulub tugevama argument ehk argumentum ad baculum. (Aava 2003: 63) See võte toetub inimese hirmutamisele, ähvardamisele. Võtet võib väljendada otseselt või esitada varjatud kujul. (Fallacy Files Emotiona) Kõneisik võib vihjata sellele, et kui asju ei tehta tema soovi järgi, siis järgneb sellele mingisugune ränk karistus või muu halb
peavad oma väiteid tõestama, mitte kasutama demagoogiat. Loomulikult võib ka demagoog vahel edu saavutada, kui kuulajaskond argumente ei nõua. Kuulajal võib ka olla raske argumente demagoogiast eraldada, eriti siis, kui tal käsitletava probleemi kohta teadmisi napib. Samuti ei pruugi kuulaka olla objektiivne. Kui kõneleja sõnum ühtib kuulaja vaadetega, tajub kuulaja seda argumendina, kui kõneleja sõnum käin risti vastu kuulaja veendumustele, näeb kõnelejas demagoogi.7 Nagu teaduses, pole ka ühiskonnaprobleemide üle otsustamisel absoluutseid tõe kriteeriume. Mis on kasulik ühele huvigrupile ei pruugi sobida teisele. Oma vaatepunkti nähakse ainuvõimalikuna, isiklikku seisukohta kipub inimene ikka tõeks pidama. Ühiskondlikus väitluses põrkuvad erinevate huvigruppide arusaamad, otsuse langetamisel lähtutakse eelkõige huvigrupihuvidest. Sellist olukorda, kus pääseksid
(platoni koopa müüt). Filosoofid suudavad näha nende varjude taha ja näevad asjade tõelist loomust. Filosoofidel oleks kaks teed võimuni filosoofid ise haaravad võimu või hakkab kuningas filosoofiks. Platoni jaoks oli negatiivseks vormiks mitte ainult pööblivõim, vaid ka türannia. Nende vahel oli kausaalne seos, sest türannia kasvas välja demokraatias valitsevast seadusetusest (mass aitas demagoogi võimule, kes hakkas vägivaldsel viisil siis valitsema). Aristoteles valitsusvormidest. Jagatud tulpadesse alustel: Kes valitses ja kelle huvides valitsesid Hea (tõeline, õiglane) Halb vorm (kõrvalekalle, vorm ühistes huvides ebaõiglane) valitseja huvides Üks Monarhia Türannia
See, mis on piiride sees, olen mina (Innenwelt), mis on väljas, on minu Umwelt. Suur osa haigustest on tingitud sellest, et ilmuvad häired enese identifitseerimise protsessides. Teatud reservatsiooniga võiks suhtele organism-populatsioon tõmmata paralleele suhtega indiviid-kultuur: Ka kultuuri esmane funktsioon on identiteedi loomine, säilitamine ja taasloomine. Identiteedi kriise kultuuris võib vaadelda ka sotsiokultuuriliste haigustena. Näiteks demagoogi tegevus meenutab väga viiruse käitumist organismis. Elu võib analüüsida nagu semiootilist objekti, millel on oma kindel süntaktika, semantika ja pragmaatika. Elu süntaktika all peame silmas näiteks meronoomiat, samuti vanuse semiootikat. Semiootiline vanus ei ole automaatselt seotud bioloogilisega, ega bioloogiline absoluutse e. astronoomilisega. Vanuse loob organismis toimuv suhestamine tema komponentide vahel. Kui me räägime
annaabi.ee 
