Politoloogia konspekt (5)

Politoloogia

• Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga.
  
• Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof . Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused ( valitsejad , sõjamehed, talupojad ja käsitöölised).
  

Platon klassifitseerib riigivorme: ( aristokraatia , timokraatia, oligarhia , demokraatia, türannia).
Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid .

• Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik).
  
• Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820- 1895 ). Poliitika paratamatu klassivõitlus. Diktatuuri vahendiks riik. Lõppastmes peab proletariaadi diktatuur jõudma klassideta ühiskonda (nim. kommunismiks). Seal kehtib kõrgem printsiip-igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi.
  

Lenin ( 1870-1924)-poliitika kujutab endast osavõttu riigiasjadest. Riigi sisu- poliitika on klassivägivalla instrument . Õigus tuleneb riigist ja teenib riiki. Proletariaadi diktatuur kasutab vägivalda kõrgemate klassihuvide elluviimiseks.

• Poliitika kui võimaluste kasutamise kunst : Head on mitte kõik eesmärgile viivad vahendid, vaid üksnes need, mis arvestavad tegelikke, reaalsuses esinevaid võimalusi. Ka võimalustel on piir ning poliitika ülesandeks on tabada just need võimalused, mis võimaldavad võimalikkusel muutuda tegelikkuseks. Vahel võimalus on, kuid puudub soov, vahel on soov, kuid puudub võimalus.
  
• Ühiskonna poliitiline süsteem: Poliitika teostub läbi ühiskonna poliitilise süsteemi, kuhu kuuluvad ühiskonna poliitiline organisatsioon (riik, partei, üksikisikud), poliitilised suhted, õigus-ja moraalinormid ning poliitiline teadvus.
  
• Ühiskonna poliitiline elu: Poliitiline elu seostub poliitilise süsteemiga, mis võib mõjutada võimu ja poliitilise süsteemi funktsioneerimist. Poliitiline elu hõlmab kogu poliitilise süsteemi vahetu tegevuse.
  
• Poliitika subjekt-poliitika tegija .
  
• Poliitika subjektide liigitamise alused:
  

• subjektsuse tasandid
  
• subjektsuse institutsioonid
  
• subjekti legaalsus ja legitiimsus
  
• subjekti tegevuse siu ja suunitlus
  

• Subjektsuse tasandid:
  

• globaalne tasand
  
• rahvusvaheline tasand
  
• rahvuslik e. riiklik tasand
  
• riigisisene piirkondlik või kohalik tasand
  

• Poliitiline eliit e. ladvik (kuuluvad eliiti): Vabariigi juhtkond , president , riigikogu juhatus, esimees, 2 ase-esimeest, riigikogu komisjonide esimehed, fraktsioonide juhid (RE, IRL, SDL (valitsuses), KE, RL, R).
  

Valitsus (ministreid 14), erakondi 3. Arvamusliidrid- kellel ei ole ametlikku poliitilist staatust, kuid tema avaldused on suure tähelepanu all, autoriteetsed ( Lennart Meri, Jaan Kross ).

• Poliitilise eliidi sihtgrupp (tulnud erinevatest kasvulavadest):
  

• Endised -nõukogude ajal tugev olupoliitika, nõrgaks kohaks minevik . (Arnold Rüütel-teise eseloni mehed. Edgar Savisaar -riikliku plaani komitee esimees, EÕM komandör. Andrus Ansip-Tartu linna komitee osakonna juhataja)
  
• Järjepidevuslased-need, kes said hariduse NSV ajal, kuid neist said iseseisva Eesti Vabariigi pooldajad õiguslikkuse järjepidevuse alusel. Aktiivsed muinsuskaitse komitees. (Mart Laar, Tunne Kelam )
  
• Endised vabadusvõitlejad-NSV Liidu vastased, dissidendid . (Enn Tarto , Lagle Parek, Tiit Madisson )
  
• Väliseestlased-kujunemine, hariduse saamine Lääne maailmas, demokraatliku ühiskonna kogemused, keelte tundmine . Nõrkus- nõukogude pärandi mittetundmine. (Toomas Hendrik Ilves-USAs psühholoogia magister , Mariann Kelam-väliseesti organisatsioonides)
  
• Kultuuri sfäärist poliitikud -(Eints Valk-laulev revolutsioon, Enn Põldroos, Mikk Mikiver , Paul Erik Rummo-liberaalide juht)
  
• Uue laine poliitikud-küpsed iseseisvas Eestis, pidev laienemine. (Sven Mikser -kaitseminister, Mailis Reps)
  

• Institutsionaalne tasand-valitsus, parlament .
  

Kaasajal ei tee poliitikat mitte ainult üks institutsioon (kuningas (,,Riik see olen mina!`` Louis XIV)), vaid poliitikat teevad mitu institutsiooni. Institutsioonide vaheliste suhete osatähtsus kasvab.
Parlament tuleb pr. keelsest sõnast parlee (rääkima).
Maailma vanim parlament-Islandi parlament Althing (930 a.), Pr. parlament (1302 a.), Briti parlament (1265 a.), Venemaa parlament (1906 a.).
Eesti esimene parlament (1919 a.).
Eest Vabariigi algus-15. 11. 1917 a.
J. Uluots- peaminister (1939-1940 a.), Otto Tief-asetäitja. Uluots arvas, et riik oli välja arenenud juba muinasajal, et olid maariigid e. maakonnad, mis omakorda olid föderaalid.

• Kõrgeim seadusandlik võim kuulub parlamendile (2 vormi):
  

Westminsten-inglise mudel, valitsuse liikmed kuuluvad ka parlamenti. Välistatud, et ministriks saab tundmatu inimene.

Kontinentaal-mandri Euroopa mudel, ministrid ei saa olaa parlamendis, koalitsiooni valitsused koosnevad erinevate erakondade liikmetest.

• Parlamendid:
  

Ühekojalised (meil)

Kahekojalised (riigi nõukogu 40 liiget, riigi volikogu 80 liiget)
Kahekojalise parlamendi vastased leidsid, et ülemnõukogu ei ole demokraatlikult moodustunud.

• Tädesaatev võim kuulub valitsusele (liigitatakse):
  

Poliitiline valitsus-koalitsiooni läbirääkimised

Spetsialistide valitsus-ministriks saab vastava valdkonna spetsialist

• Enamus- ja vähemusvalitsused:
  

Enamusvalitsused (erakonnal on riigikogus üle 50% saadikukohti)

• Tavaline (3-4 enam vähem võrdset erakonda)
  
• Ekstraenamusvalitsus (koosneb 2st tugevast erakonnast)
  

Vähemus valitsus (riigikogus alla poole saadiku koha)

• Eestis tavaks koalitsioonivalitsused e. enamusvalitsused.
  
• Valitsuste eluiga erinev: (kõige lühem valitsus 3 päeva, kõige pikem valitsuse eluiga 1-partei valitsus (Inglismaa)
  

Keskmine valitsuse eluiga on 20-24 kuud.
Pikemaajalised valitsused-Saksamaa, Austria, Iirimaa , Luxemburg (Euroopas).
Lühemaajalised valitsused-Itaalia, Portugal , Soome (Euroopas).

• Põhiseadus võeti vastu 1992 a.
  
• 1990-esimesed valimised. Võitis Rahvarinne , formeerus Savisaare (peaminister) valitsus 1990-1992. 1991 augustis EV taasiseseisvumine (üleminekuvalitsus, spetsialistide valitsus). Savisaare valitsus ei ole põhiseaduslik valitsus. Majandus kaos enne rahareformi. Savisaar nõudis erakorralisi volitusi, millega ülemnõukogu ei olnud nõus. Veebruaris 1992 astus Savisaar tagasi.
  

Järglaseks Tiit Vähi. Valitsusaeg langeb rahareformi (20. 06. 1992). 1992 septembris esimesed taasiseseisvumise riigikogu ja presidendi valimised. Võitis Isamaa. Moodustus esimene põhiseaduslik valitsus, eesotsas Mart Laariga. Valitsus oli 3 valdkonna baasil (Isamaa, RSP, Mõõdukad). Presidendiks sai Lennart Meri.
Laari valitsus 1992-1994. Selles perioodis reformide pakett, mida iseloomustati väga radikaalsena. Samal ajal skandaalid ja väga kriitilised momendid (1993 vangla mäss, Iisraeli relvatehing, rublaskandaal).
Siim Kallas allkirjastas lepingu rublade ülekandmisest Venemaale, aga tegu oli organiseerimata. Müüdi tšetšeenidele, maksid ette raha üle lugemata ning muretsesid trantspordi . Maksti dollarites, üleandmise toimus Soomes. Süüdistati Laari, et vahendajad said liiga palju ja valetamises tehingu toimumise kohta. Tegemist oli riigimeheliku valega.
Isamaa lõhestub (eraldasid Kaido Kama , Indrek )
1994 avaldab Laarile umbusaldust.
1994-95 valitses Andres Tarandi ,,jõulurahuvalitsus``.

• 1995-teised valimised, ülekaalukalt võitsid Koonderakonna- ja Maarahvaühendus (KMÜ). Valitsusjuht Tiit Vähi. Koalitsiooniparteiks sai Keskerakond (siseminister Savisaar).
  

1995 tõsine valitsuskriis , seotud nn. Lindikandaaliga, lindistatud ca 1 aasta. President Meri avaldus ja kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl sundisid Savisaart tagasi astuma. Tagasi astus terve valitsus.
Moodustus uus koalitsioon eesotsas Tiit Vähiga (KMÜ ja Reformierakond ), tegutsesid 1995-97. Sellesse perioodi langeb ka Euroopa Liiduga assotsatsioonilepingu sõlmimine.
1997 korteriskandaal (eesotsas Tiit Vähi).
1997-99 vähemusvalitsus eesotsas Mart Siiman. Koalitsioonipartnerid Maaliit ja Pensionäride ning- perekondade Erakond. 1997 EL-i kandidaadiks, 1998 läbirääkimised EL-iga.

• 1999- kolmandad valimised, võitis Keskerakond, valitsus kolmikliit (Isamaa Liit, Reformierakond, Mõõdukad). Mart Laari kolmas ametiaeg aastani 2002. Tekkisid sisetülid Isamaa Liidu ja Reformierakonna vahel.
  

2002-03 meenutab ,,jõulurahuvalitsus``, koalitsiooni nim. Kaksikliiduks, peaminister Siim Kalls, majandusminister Savisaar. Ain Sepiku skandaal.

• 2003-neljandad valimised, võitis ülinapilt Keskerakond. Uus valitsus RRR (Res Publica , Reformierakond, Rahvaliit). Peaminister Juhan Parts. Koos oldi 2 a. ja 3 päeva. Tüli Reformierakonna ja Res Publica vahel (liikluseeskirjade skandaal, portfelliskandaal).
  

2005 valitsuskriis. Vabastati välisminister Ojuland. Märtsis astus Partsi valitsus tagasi.
2005-07 peaminister A. Ansip. Koalitsioonis Reformierakond, Keskerakond, Rahvaliit.

• 2007-viimased valimised, võitis võimsalt Reformierakond. Koalitsioonis Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid .
  
• Eesti poliitikas rahvuslikul ärkamisajal kujunes välja 2 suunda:
  

• seltskond seotud Jannseni ja Hurdaga
  
• seltskond seotud Jakobsoni ja Kreuzwaldiga.
  

Erinevus: ohu ja liitlaste erinev hidamine ja valik. Jannsen ja Hurt nägid suurt ohtu venestamises, leidsid, et tuleb teha koostööd Balti sakslatega (Eesti Postimees ). Jakobsoni ümber koondunud jõud nägid suuremat ohtu Balti sakslastes ja tegid koostööd venelastega (Sakala).

• Esimene poliitiline eesmärk oli võrdsed õigused Balti sakslastega. 80-ndate teisel poolel algabki venestusaeg Eestis ja tagasilöök rahvuslikus liikumises. Seotud 1882 a. Alexander II tapmisega.
  
• Alexander II valitses 1855-1881. Tema lähikonnas 2 Eesti rahva esindajat (Johann Köhler, dr. Philipp ).
  

Soome sai tema ajal oma parlamendi ning meil sel ajal ärkamisaeg.

• Alexander III ajal algab venestusaeg. Kreuzwaldi ja Jakobsoni surm 1882. Hurt lahkub Eestist.
  

Sajandi lõpul uued liidrid Jaan Tõnisson ( liberaal ) ja K. Päts. Tõnissoni seostati kultuuri arenguga ja teda hinnati kui aatemeest. ,,Postimees``. Päts (reaalpoliitik) panustab majanduse edendamisele, Tallinnas ,,Teataja``.

• Kuni 1905 Vene impeeriumis poliitilised erakonnad keelatud (olid põrandaalused).
  
• 1898 Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP). Minskis selle partei esimene kongress (9 in.) imiteeriti sünnipäeva.
  
• 1903 lõhenemine – enamikud e. polševistid (revolutsioonilisem)(lõi Kalinin) / vähemlikud e. menševistid (mõõdukama suuna esindajad).
  
• Stalini ajastu paradoks- suurmeeste naised vangilaagris (Kalinin ja Molotov ).
  
• 1902 teine põrandaalune erakond- Sotsialistide-Revolutsionääride e. esseenide partei (SR). Nende vahe: VSDTP- tööliste partei / SR- talupoegade partei. SR-is omakorda lõhenemine: parempoolsed (mõõdukad ja reformidele häälestatud) / pahempoolsed ( revol . põrandaalused). Neid ühendas tenor . 1917-1918 polševike ja vasakpoolsete esseenide kaolitsioon. Läksid tülli ja lagunes .
  
• 1905 Venemaal tõsine kriis (esimene Vene revolutsioon). Põhjused Vene-Jaapani sõjas lüüasaamine. Algab tõsine käärimine. Nikolai II annab välja 17. 10. 1905 manifesti, lubab 3 väga olulist asja:
  

Kutsuda kokku Vene riigi parlament e. duuma .

Lubada tegutseda poliitilistel erakondadel.

Lubada elementaarsed kodanikuvabadused.

• Tekib mitu parteid:
  

• KD-konstitutsioonilised demokraadid ( liberaalid , eesotsas Vene haritlased, ka Tallinnas, Tartus ja Narvas).
  
• Balti sakslased -keskus Riias, Lõuna-Eesti mõisnikud.
  
• Eestimaa konstitutsiooniline partei- Põhja-Eesti Balti aadlikud .
  
• Esimene Eesti partei e. Eduerakond e. Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), rajaja Jaan Tõnisson, eesmärk saada esindatus Balti-Saksa omavalitsuses ja arendada Eesti kultuuri, liberaalid.
  

• 1917 Veebruari revolutsioon, tulemuseks Nikolai II troonist loobumine, leiab aset monarhia lõpp, algab demokraatia periood (veebruar-oktoober). Parempoolsel tiival tekib Maarahva Liit e. Maaliit (liider Päts, häälekandja ,, Kaja ``).
  

Tööerakonna tekkimine (liider Jüri Vibus ), päästab Eesti relvaväeosad, mille vasto on polševikud, 1 kolmest päästekomitee liikmest (veebruar 1918-Päts, Vibus, Konik ). Tähelend katkeb 1918 Soomes, võetakse kinni ja lastakse maha, puhkab Pilistvere kalmistul.

• 1919 iseseisvuse perioodil toimub erakondade ümbernimetamine (Maaliidust-Põllumeestekogu, Tõnissoni parteist- Rahvaerakond ), tekib Kristlik Rahvaerakond.
  
• 1934 erakondlik paljusus . Eestimaa Kommunistlik Partei (eesmärgiks kodanliku vabariigi kukutamine ja Nõukogude võimu kehtestamine), põrandaalune, juhtisid Kingsepp (kohapeal) ja Anvelt (Venemaal), ainuliider 1922 maist, detsembris 1924 kommunistide mässu liider, 1937 lastakse Anvelt maha.
  
• 1934 Pätsi ja Laidoneri juhitav riigipööre, algab Vaikiv Ajastu.
  
• 1935-1940 ainult 1 võimupartei- Isamaaliit .
  
• EKP keskkomitee I sekretärid:
  

• Karl Säre (1940-1941)-1941 tungisid Eestisse saksa väed, juhtis sakslaste vastast võitlust, NL-i silmis reetur , suri saksa koonduslaagris 1944.
  
• Nikolai Karotamm (1944-1950)-võti maha 1950, süüdistati liigses leebuses kodanike natsionalistide vastu.
  
• Johannes Käbin (1950-1978)-väga pika aja vältel kõrgeima partei juht (28a.), elas üle 3 Nõukogude Liidu võimu vahetuse ajad, alustas stalinistina, aja jooksul muutus mõõdukaks partei juhiks, 1978 viidi madalamale kohale.
  
• Karl Vaino (1978-1988)-teise venestuse ajal, ülipüüdlik funktsionär, 1980-koolinoorte rahutused , 1988-laulev revolutsioon, usalduskriisi kulminatsioon, tegi telegaatide nimekirja, Vaino vahetati välja.
  

• Erakond e. partei on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu kohaliku omavalitsuse teostamine , ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. Erakond on mittetulundusühing.
  
• Erakonna eesmärgid:
  

Erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine

Erakonna osalemine rahvusvahelises koostöös välisriikide erakondadega
Kui erakond ei ole Riigikogu kahel järjestikustel valimistel saanud ühtki mandaati , siis kustutatakse erakond registrist ja lõpetatakse erakonna tegevus. Erakond moodustatakse territoriaalsel põhimõttel. Erakondade juhtorganid ning struktuuriüksused peavad asuma Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil.

• Piirangud: Ei tohi olla vastuolus kriminaalseadustega. Relvi valdavad , sõjaväeliselt korraldatud ühingud või liidud ei või tegutseda erakonnana. Keelatud on sekkumine erakonna siseasjadesse. Keelatud teise riigi erakonna või selle struktuuriüksuse moodustamine ja tegutsemine.
  
• Erakonna liikmed: Erakonna liikmeks vähemalt 18- aastane teovõimeline Eesti kodanik. Erakonda astumine , sellest lahkumine ja kord sätestatakse erakonna põhikirjas.
  
• Erakonna liikmeks ei või olla: õiguskantsler, riigikontrolör, kohtunik , prokurör, politseiametnik, kaitseväelane, piirivalveametnik, piirivalvur , Vabariigi president.
  
• Erakond asutatakse asutamiskoosolekul. Registreeritakse kui tal on vähemalt 1000 liiget.
  
• Erakonna tegevuse aluseks on registreeritud põhikiri, kuhu kohaldatakse seaduses põhikirjale sätestatud nõudeid. Poliitilise tegevuse aluseks on programm , mille kinnitamise ja muutmise kord sätestatakse põhikirjas.
  
• Põhikirja registreerimiseks esitatakse registreerimisavaldus, märgitakse erakonna juhatuse asukoht ja telefon.
  

• Registreerimisavaldusele lisatakse: allakirjutatud põhikiri ja programm, protokolli ärakiri, erakonna liikmete nimekiri, sümboolika näidis või kavand.
  
• Erakonna põhikiri toimub mittetulundusühingute ja nende liitude seaduses sätestatud korras.
  
• Erakonnal on õigus omada vallas- ja kinnisvara. Riigivõimu- ja kohaliku omavalitsusorganid ei või erakonda finantseerida. Erakond ei või vastu võtta raha ega muud vara teistelt organitelt. Valimisteks tehtud kulutustest esitab erakond hiljemalt ühe kuu jooksul pärast valimisi aruande.
  
• Erakonnale eraldatakse iga aasta kohta proportsionaalselt Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga summa, mis sätestatakse igal aastal riigieelarves või lisaeelarves. Kantakse erakonna arvele.
  

• Erakondade liigitus:
  

Organisatsioonilise struktuuri alusel (3 tüüpi erakondi):

Väike partei-nõrk organisatsiooniline ülesehitus, liikmeskond tagasihoidlik , demokraatlik partei, väike poliitiline mõjuvõim.

Suur partei-bürokraatia, valdavalt enamikel erakondadel kohustus käia koosolekutel.

Diktatuurse juhtimisega erakonnad-karmi käega, sõjaväeline distsipliin, ideoloogiliselt ustav (NRKP), ranged nõudmised.

Tegevushaarde järgi:

Kaadripartei-kõige vanem tüüp (19 saj.), kui ei olnud veel üldist valimisõigust, kitsas väike grupp inimesi, maj-likult hästi kindlustatud.

Massipartei-tekkis üldise valimisõiguse kehtestamise järel, finantsid baseerusid liikmete liikmemaksudel, peaeesmärk-liikmeskonna pidev kasvatamine .

Laia haarde partei-tähtsad valijate hääled, üliaktiivsed valimiste eelsel perioodil, hiljem vaikelu, ideoloogiliselt hägune, oluline saada võimule.

Ideoloogiline:
Pahempoolsed Tsentristlikud Parempoolsed
(sotsialistid) (Keskerakon, Rohelised) (liberaalid,
(SDE, RL) konservatiivid )
(Reformierakond, IRL)

• Survegruppide liigitus:
  

Organisatsioonilise struktuuri järgi:

Institutsionaalsed -ametlikud institutsioonid (nt. EELK)

Kodaniku algatuse korras tekkinud seltsid, ühingud, omaalgatuslikud liidud, seltsid.

Ajutised , vastavalt vajadusele grupid-tekkinud mingi kindla probleemi tõttu, nõrga organisatsiooniga.

Tegevusvaldkonna funktsionaalsel alusel-ärivaldkonnad (nt. EVEA), sotsiaalvaldkonnad, õiguskaitse, memento, kultuuriga.

Surveavaldamise viisi järgi-avaldavad survet avalikult ja otseselt, guluaarides.
PARTEI
SURVEGRUPP (lobigrupid)
tegevuse eesmärk
vahend eesmärgi teostamiseks
programmi ulatus
teavitamise/propaganda objekt
põhistrateegia
luua poliitikat
tulla võimule
haarab kõiki poliitika valdkondi
valijaskond e. elektoraat
publicity
mõjutada poliitikat
avaldada survet võimulolijatele
üks valdkond või probleem
võimueliit
lobbism, guluaarides

• Liikumised: (kollektiivne käitumine, kus on tegemist erinevate mastaapidega).
  

Gustav Le Bon ( 1841 -1931)-,,Hulkade psühholoogia``, kirjeldab massikäitumist, eliittsükli 3 etappi :

Eelkriis, inkubatsiooni etapp (käärimine, nurin).

Kriis ise-toimub aktiivne tegevus, olemas eesmärgid, liidrid.

Järelkriis, adoptatsiooni etapp-on saavutatud tulemus, aktiivset tegevust ei ole, liidrid on läinud ametnike struktuuridesse.

• Patsifism (patsifistlik liikumine)-kõige vanem liikumine, 19 saj. I poolel, hiljem muutub rahuliikumiseks, olid igasuguse sõja vastu.
  
• Notivism (põlisrahvaste liikumine)-oma kultuuri säilimise nimel (nt. indiaanlaste liikumine), kultuuriline agressioon , püütakse kujundada hollywoodlikku ja surrogaat indiaani tüüpi.
  
• Ökoloogilised liikumised-roheline liikumine, algas 1969, kõige tuntum Green Pease , Maa Sõbrad, otsivad alternatiive, et leevendada survet keskkonnale, politiseerus 80-ndadte algul, esimene riik, kuhu rohelised jõudsid Belgia, kõige tugevamalt tegutsesid Saksamaal.
  
• Demokraatlikud massiliikumised-rahva rinne, meil muinsuskaitselaste liikumine.
  

• Rahvusvaheline organisatsioon-millel on teatud tunnusjooned:
  

• Peab olema vahend või suhtlemiskanal rahvusvahelises suhtlemises, mille abil suhtlevad riigid, isikud, valitsuste välised org-d.
  
• Peab olema vähemalt 3 liiget, multilateraalne (mitmepoolne), peab tekkima nn. ümarlaua efekt.
  
• Peab olema oma põhikiri, mille alusel ta tegutseb, leping asutamise kohta.
  
• Kindlalt fikseeritud liikmeskond.
  
• Alalised tegutsevad struktuurid (sekretariaadid).
  
• Peakontor .
  
• Kindlad finantseerimisallikad , läbipaistvad, auditeeritavad.
  
• Oma kindel juhtkond, vastutuse kandja.
  

• Rahvusvahelise organisatsiooni printsiibid :
  

• Võrdsus
  
• Vabatahtlikkus
  
• Ühised eesmärgid
  

• Rahvusvahelise organisatsiooni tüübid:
  

Liikmestaatuse järgi:

• Valitsustevahelised organisatsioonid (intergovernmental organization-IGO)-nt. euroopa nõukogu.
  
• Valitsusvälised organisatsioonid (nongovernmental organization-NGO)-nt. rahvusvaheline punane rist .
  
• Transnatsionaalsed organisatsioonid (TNO)-sega tüüp (ILO), valitsus, tööandjad, töötajad.
  

Liikmestaatuse ulatus:

• Globaalne org. (maailmaorganisatsioon)
  
• Regionaalne org. ( piirkondlikud )( ASEAN )
  

Tegevusalade järgi:

• Universaalne org.
  
• Spetsiifiline org.
  

Liigitus struktuuride ja otsustusprotsesside põhjal:

• Consensuslikud (kõik peavad olema poolt)
  
• Lihthäälte enamus (50%+1)
  
• Kvalifitseeritud häälte enamus (2/3)
  
• Kaalutud häälte põhimõte
  
• Veto õigus e. keelav
  
• MNL
  

Rahvusvahelised korporatsioonid:

• Kaalutud häälte põhimõte
  
• Veto õigus e. keelav
  
• MNL
  

Rahvusvahelised režiimid: riigid sõlmivad lepingu, milles nad kohustuvad täitma mingit kohustust, tekki 19 saj. Eesmärk rahvusvaheliste jõgede ühine navigeerimine (ühine kasutamine, laevatamine).

• Rahvusvaheliste organisatsioonide struktuurid:
  

Plenaarsed juhtimisorganid : kõik on esindatud , kõik kohal (ÜRO peaassamplee).

Piiratud liikmeskonnaga juhtorganid: peab olema teatud arv liikmeid (ÜRO alaline 10+5).

Täidesaatvad organid e. sekretariaadid: kindel peakontor.

Kohtu- ja vahekohtu organid: pika traditsiooniga, loodi 1899 Haagi rahvusvaheline kohus.

• Ideoloogia idee:
  

Logos-idee, teadus.
Ideoloogia-idee kogum, süsteem.

• 3 põhiideoloogiat: liberalism , konservatism , sotsialism.
  

Liberalism-J. Locke (1632-1704) vabameelsus. Ideoloogia-kõik inimesed on sünnipäraselt vabad ja võrdsed. Võimud peavad olema lahutatud (ei tohi olla segunenud). Montesamen tõi kolmanda võimu-kohtu.
Põhitunnused:

• Individiolism-vabadus omandile ja vabadusele, võimaluste võrtsus.
  
• Reformism-reformidpeavad olema õigustatud ja ei tohi olla äärmuslikud.
  
• Parlamentalism kõrgem võim kuulub parlamendile.
  
• Antikerikalism-kerikalism-riigi ja kiriku läbipõimumine, usu vabadus ja sallivus.
  
• Majanduslik liberalism-vaba majandus. Riigi osalemine majanduses minimaalne.
  

W. E. Gladstone 19 saj. kuulus liberaal.

Konservatism-tulnud ladina keelest- säilitama. Tekkis prantsuse revulutsiooni mõjul.
Lipukiri: vabadus, võrtsus, vendlus. Rajaja E. burce “Prantsuse revulutsiooni peegeldamine ” (raamat), revulutsioon tõi kaasa vaesuse, anarhia, jne.
Põhitunnused:

• Orgaanilisus-riik ja õhiskond on õhine (organism), evulutsiooniline areng
  
• Aristocratism-inimesed ei ole võrdsed. Eeldab elitarismi.
  
• Traditsionalism-tuleb kinnipidada traditsioonidest
  
• Kleritalism-kiriku ja riigi läbipõimumine ja pidev koostöö. Lipukiri: kodu, usk ja isamaa.
  

Sotsalism-põhitunnused:

• Kolletlevism-kollektiivsus usku ühiskondliku omandisse (efektiivsus).
  
• Sotsiaalne õiglus-tulude võrdne jaotus (kommunismi äärmus).
  

8