veenmiskunstiks. (Aava 2003: 5-7) Inimese veenmisel saab kasutada kas loogilist ja struktuurset argumenteerimist või inimesega manipuleerivat demagoogiat. Argument on aga kindla struktuuriga põhjendatud korrektne seisukoht. Selle ülesehitus põhineb väitel, eeldusel, tõestusel ja järeldusel. Demagoogias, vastupidiselt argumendile, puudub kindel struktuurne ülesehitus. (Aava, Katrin 2003: 49-50) Üldiselt kasutab demagoogilisi võtteid demagoog ehk isik, kes avaldab mõju inimeste tunnetele, nende arvamustele ja/või varasematele teadmistele, et kehtestada enda võim või kindlustada enda võit. (Cut the Knot) Enamasti kasutavad poliitikud demagoogiat ja demagoogilisi võtteid, jättes argumenteerimise kõrvale. Demagoogia puhul jäetakse alati mingi osa tõest rääkimata. Üldiselt tuginetakse inimese veenmisel eetosele, logosele ja paatosele, millega peab demagoog arvestama veenmisprotsessis. (Aava 2003: 43)
DEMAGOOGIA Lühidal õeldes tähendab demagoogia hämamist, vahend poliitilise võimu saamiseks, rõhutades ebaloogilistele faktidele ja kuulajaskonna emotsioonidele. Demagoogia üks osa on retoorika, hea demagoog oskab väga ilmekalt ja veenvalt kõneleda, huvitavalt, et teda kuulataks.Ameerika sotisiaal kriitik Mencken on õelnud, et demagoog on isik, kes jutustab õpetusi mida teab valeks isikule, keda ta teab, et on idioot. Demagoogia enim levinud võtted on : inimesest lähtuv argument: viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda. enamusele viitamine:viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele, Väga palju arvavad nii, väga paljud teevad nii. Seda
Üheks eelarvamuste tekkimise põhjuseks ühiskonnas on soov leida süüdlane, patuoinas. Eelarvamusi tekitab stereotüüpidest kinnihoidmine. Anekdoodid toodavad stereotüüpe. Eelarvamusi tekitavad ja toodavad need, kes on mures oma (ühiskondliku) positsiooni pärast. Ähvardamine või hirmutamine Võte toetub emotsioonidele, ähvardustele, hirmutamisele või väljapressimisele. Demagoog soovitab mingi ettepanek vastu võtta või selle järgi käituda, muidu... Näiteks: reklaamid turvavööd, ravimid, hambapasta jne. Väga levinud võte poliitikutel (välisohuga hirmutamine), ka õpetajatel ja lastevanematel Kiitmine, meelitamine. Kasu rõhutamine Kiitmine on igihaljas ja efektiivne mõjutamisvõte. Vanasõna: Kiida lolli, hakkab rabama. Näiteks: Ajalehereklaam "mõtlevale inimesele".
Need olid sõnad, mis panid rahva teda omale juhiks tahtma, temas nähti kindlakäelist ja tarka valitsejat, kelle abil väljutakse kriisist. Väga palju kannatas siiski Esimese Maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa. Töötuid oli tohutult, inflatsioon oli meeletu ja lokkas vaesus. Hitler lubas rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Rahvas uskus teda tema kõnedel põhjal. Nii nagu teisedki diktaatorid, oli ta ülimalt osav kõnemees, demagoog ja manipuleerija. Ta oskas sõnu sättida enda kasuks ja kavalalt süüdistada vastaseid igasugustes oma maale kaela tõmmatud hädades. Stalin sai Venemaal võimule peamiselt läbi osava poliitilise mängu. Tema peamine mõte oli saavutada Ameerikaga ühtne tase. Kuna Stalini arust oldi Ameerikast 100 aasta jagu maas, nägi ta ette tohutuid muudatusi. Ka tema oskas osavalt lükata kõik hädad ja probleemid teiste kaela, isegi suure näljahäda ajal süüdistas laiska töörahvast.
· Xerxese lahing 480 eKr- Pärslased vallutasid põhja- ning kesk-kreeka · Salemise merelahing võitsid kreeklased · 1. a peale Salemise merelahingut purustas Spartaliste juhitud Kreeka maavägi pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad SPARTA ATHEENA · Sparta riik põhines vallutustel · Ühendas egeuse mere linnriike · Spartalased olid koloonia päritolu · Juhtis mereliitu sissetungijad kes alistasid kogu · Võim oli rahvakoosolekutel lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad
· Xerxese lahing 480 eKr- Pärslased vallutasid põhja- ning kesk-kreeka · Salemise merelahing võitsid kreeklased · 1. a peale Salemise merelahingut purustas Spartaliste juhitud Kreeka maavägi pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat · Peetakse väga edukaks juhiks, pidas maha mitmeid edukaid sõdu. · Oli väga hea demagoog Athena ja Sparta, sõjad SPARTA ATHEENA · Sparta riik põhines vallutustel · Ühendas egeuse mere linnriike · Spartalased olid koloonia päritolu · Juhtis mereliitu sissetungijad kes alistasid kogu · Võim oli rahvakoosolekutel lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia
2. Millistele seesmistele õigustustele ja millistele välistele vahenditele toetub domineerimisuhe? On olemas 3 seesmist õigustust, st. domineerimise legitiimsusalust: * „ igavese eilse“ autoriteet – iidse kehtivuse ja harjumusliku seadumuse kaudu tema säilitamiseks püstitatud komme- „traditsionaalne“ domineerimine. *“karismaatiline“ domineerimine - valitud sõjapealik või rahvahääletuse teel võimule tulnud valitseja, väljapaistev demagoog ja poliitiline parteijuht – alistutakse. teda peetakse seesmiselt “kutsutud” juhiks inimestele ning et need ei alistu talle mitte kombe või määruse põhjal, vaid seetõttu, et nad temasse usuvad. *domineerimine „ legaalsuse“ alusel - s.o usu alusel legaalsete määruste ja ratsionaalselt loodud reeglitele rajatud asjakohase “kompetentsuse” kehtivusse- seadumus täita kuulekalt määrustele vastavaid kohustusi—
Pealegi toetub kunst tunnetele, mitte mõistusele. Luulejumalanna hullutab luuletaja ja kasutab teda kõnetoruna, tekitades luuletajas ja publikus kurbust, rõõmu, ahastust vms. Luuletaja kõnes võib olla küll mõistust ja tarkust, kuid tema tööriistaks ei ole tema enda mõistus, vaid jumalik vaimustus. Luuletuse sünd eeldab mõistuse mõju lakkamist.) 7) käsitööline või põllumees 8) sofist või demagoog (demagoog ehk rahvajuht- algselt väärikas ja lugupeetud isik, kes juhtis kogukonna majanduselu ja poliitikat ning esines rahvakoosolekutel; hiljem see kes üritab vääritute võtetega võita rahva poolehoidu) 9) türann Need hinged, kes midagi ei näinud, muutuvad loomadeks ja taimedeks. Pärast langemist meelelisse maailma ei pöördu hinged 10 000 aasta (niikaua kestab maailma aasta) jooksul tagasi ideede maailma, sest hing ei suuda tiivustuda sel määral.
SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse ...
SISSEJUHATUS Kuningas Gustav Vasa (1496 1560) on üks esimestest rootslastest, kes ajalooallikates jõuliselt esile kerkib. Kas on tegemist ,,rahvusmonumendi", ehtsa rootsluse ja rahvusliku vabaduse kehastajaga, kellena on harjunud teda nägema arvukad põlvkonnad rootslasi? Või on ta pigem Machiavelli ideaalvürst - loomult umbusaldav, ettevaatlik, ahne ja ratsionaalne? Oli ta ju oma laste silmis rumal isa ning avalikkuse silmis madalat päritolu usupaator, vägivallatseja ja hoolimatu demagoog. Ent see tahumatu valitseja suutis kõige kiuste palju korda saata. Tal läks korda vastased põrmu paisata, vabastada riik Taani ülemvõimust, Vatikani eestkostest ning Lübecki ja Hansa Liidu survest. Rootsi võis tänu temale fööniksina tuhast tõusta ja alustada võidukäiku, mis valmistas ette ka ,,hea Rootsi aja" saabumise Eestisse. 4 GUSTAV VASA SUGUVÕSA JA PROLOOG
t vastavalt vajadusele kas siis ainult poolt- või vastuargumente eesmärgiga häälestada kuulajaid millegi poolt või vastu. Kõneleja esitab argumendid, mis toetavad tema või tema huvigrupi seisukohti, teiste huvigruppide seisukohad jäetakse kajastamata. Sageli ei kasutatagi veenmisel argumente, tuginetakse eelkõige kõneleja mainele ja emotsionaalsusele. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia - kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Demagoog ei esita oma väidete tõestamiseks argumente, vaid mängib kuulaja tunnetel. Sõltub kuulaja ettevalmistusest ning kriitilisest meelest, kas ta jääb kõnelejat uskuma või mitte. (Veenmiseks kasutatavaid mõjutamisvõtteid tutvustatakse põhjalikumalt "Veenmiskunsti" õpikus.) Veenmiskõne ülesehitus * Huvi äratamine 3
halvaks. Kuigi kik on vabad seda tegema, ei saa rahvas tervikuna ikkagi vahetult vimu teostada kigil koos riigitri kljes rippuda ei ole vimalik ega huvitavgi. Seetttu vajab rahvas juhte, kes rahva nimel ja heaks vimu teostaksid. Nii kerkivad esile rahva juhid, kreeka keeles demagoogid, demos`e juhid. Viimased prinevad tihti just oligarhia tingimustes vaesunud rikaste seast, sest nendel on oma varasemate poliitiliste kogemuste tttu teiste ees eeliseid. Demagoog esineb rahva heategijana. Ta sdistab endisi oligarhe vandenude sepitsemises demokraatliku vimu vastu ning toob nad selle rnga sdistusega kohtu ette. Seal mistetakse nood demokraatliku kohtupidamise kohaselt sdi ning karistuseks hukatakse vi pagendatakse riigist, nende varad aga vrandatakse ja jagatakse rahvale laiali. Selline tegevus on rahvale meeleprane ja tstab demagoogide populaarsust. Endised oligarhid aga soovivad muidugi demagooge krvaldada ja vtavad ette atentaadikatseid nende vastu
Kõige enam kannatas siiski Esimese Maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa lisaks kõigele tabasid teda Euroopa maadest kõige rängemini "musta neljapäeva" tagajärjed. Töötuid oli tohutult, inflatsioon oli meeletu ja lokkas vaesus. Hitler lubas rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Kuid miks rahvas uskus teda? Päris kindlasti oli oluline osa tema kõnedel nii nagu teisedki diktaatorid, oli ta ülimalt osav kõnemees, demagoog ja manipuleerija. Ta oskas sõnu sättida enda kasuks ja kavalalt süüdistada vastaseid igasugustes oma maale kaela tõmmatud hädades. Venemaal sai võimule Stalin peamiselt läbi osava poliitilise mängu. Tema peamine mõte oli saavutada Ameerikaga ühtne tase. Kuna Stalini arust oldi Ameerikast 100 aasta jagu maas, nägi ta ette tohutuid muudatusi. Ka tema oskas osavalt lükata kõik hädad ja probleemid teiste kaela (süüdistas suure näljahäda ajal laiska töörahvast).
Kuigi kõik on vabad seda tegema, ei saa rahvas tervikuna ikkagi vahetult võimu teostada – kõigil koos riigitüüri küljes rippuda ei ole võimalik ega paku enamusele ka huvi. Seetõttu vajab rahvas juhte, kes rahva nimel ja rahva heaks võimu teostaksid. Nii kerkivad esile rahva juhid, kreeka keeles demagoogid, demos`e juhid. Viimased pärinevad tihti just oligarhia tingimustes vaesunud rikaste seast, sest nendel on oma varasemate poliitiliste kogemuste tõttu teiste ees eeliseid. Demagoog esineb rahva heategijana. Ta süüdistab endisi oligarhe vandenõude sepitsemises demokraatliku võimu vastu ning toob nad selle ränga süüdistusega kohtu ette. Seal mõistetakse nood demokraatliku kohtupidamise kohaselt süüdi ning karistuseks hukatakse või pagendatakse riigist, nende varad aga võõrandatakse ja jagatakse rahvale laiali. Selline tegevus on rahvale meelepärane ja tõstab demagoogide populaarsust.
Revanši ideed Probleemides süüdistati : juute, kommuniste ja sotsialiste, korrupeerunud parlamentaarset korda Sümboliks haakrist, millega tähistati aaria rassi püüdlusi võimule Hüüdlause “Sieg heil!” – püha võidu nimel, eest Kasutusele tervitus – jäik sirutatud käsivars Eeskõneleja Hitler - oskuslik demagoog 144. 145. Natside võimu teostamine – poliitikas, majanduses 30. jaanuaril 1933.a. määras president Hindenburg Hitleri riigikantsleriks * Veebruaris saadeti laiali Riigipäev * Veebruaris süttis Riigipäevahoone – süüdistati kommuniste Piirati demokraatlikke vabadusi * Ainuparteiks NSDAP * – keelustati teised parteid
suhtus), on meil olnud vaid üks - ekspresident Lennart Meri. Õnneks puudub meil uuemast ajast türannia kogemus, kuigi 90-ndate algul oli oht selleks üsna reaalne - süüdistati ju tollast valitsusjuhti Edgar Savisaart pidevalt autoritaarses juhtimisstiilis, milleks paraku ka alust oli. (Savisaar kukutati aga peale seda, kui ta püüdis riigis kehtestada midagi sõjakommunismitaolist) Muidugi ei saa aga kunagi täiesti välistada, et meilgi mõni osav demagoog lihtsalt võimu enda kätte ei haara, kusjuures vaevalt Savisaar see ainus on, kes nii teha võib (kindlasti ei saa aga Mart Laarist kunagi diktaatorit, isegi kui ta mingi ime läbi igavesti peaministriks jääks - teda lihtsalt ei võeta tõsiselt ning tal pole ka vastavaid omadusi). Platon pidaski hädavajalikuks hoida türannia teke juba eos ära. Samal seisukohal oli ka kadunud
üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud. Pilet nr. 5- Vana-Kreeka linnakultuur Vana-kreeka linnakultuur Kuningas Perikles-(495-429 ekr)peetakse tihti Kreeka kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas demokraatia lõplikult polises ja tema ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Osav demagoog, kes suutis rahva enda poolele kallutada ja oli ka Sophoklese, sokratese sõber. Pidas maha mitmeid võidukaid sõdu, aga Peloponnesose sõja ajal laastas tüüfuseepideemia (kulgevad kestva kõrge palaviku ja teadvuse hägunemisega) Ateenas, kus ta ka ise elu kaotas. Thales- (624-546 ekr)peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada
liikusid mööda rannikut ida poole ja võtsid ära kreeka linnu, kreeka nägi Sürakuusast enda kaitsjat. Sürakuusas kehtestas oma võimu türann Dionysios Vanem, tolle perioodi kreeka võimsaim valitseja. Ta oli suure pärane demogoog, oskas esineda rahvale, oskas vaeseid enda poole võita , tugines palgasõduritele, kelle eest ta ka hoolitses, ja kellele andis kodaniku õigusi hoolimata sellest et nad olid mujalt palgatud. Türann demagoog. Teiselt poolt ta selgelt sõltus sõjasaagist kuna oli vaja sõduritele palka maksma, pidi hoolitsema et sõda käik, tahtis koguaeg sõda kartaagoga, õnnestus võtta hulgaliselt sõjasaake. Taktika, võttis orje ja müüs orjad maha, raha eest palkas sõdurid. Sürakuusa linna suurejooneline väljaehitamine, tegi türanni lossi, muu linna kindlustas põhjalikult, tundub nii et tema ajal Sürakuusa tõusis kreeka maailma suurimaks linnaks. Valitses
traditsionaalse kuningavõimu. Karismaatilise domineerimise puhul järgitakse inimest, sest tal on erilised võimed (võimed, mis on kui jumala armust antud (Gnadengabe)). Sellise autoriteedi puhul andutakse personaalselt ja usaldatakse kellegi inimese ilmutusi, sangarlust või teisi juhiomadusi -- näiteks on prohvet või - poliitilises valdkonnas - valitud sõjapealik või rahvahääletuse teel võimule tulnud valitseja, väljapaistev demagoog ja poliitiline parteijuht). Näiteks Hitler oli seda kindlasti. Ratsionaal-legaalse domineerimise tüübi puhul on kuuletumise aluseks võimu teostamine kehtestatud reeglite/seaduste alusel. Need olid Weberi hinnangul kolm peamist ja puhast autoriteedile allumise tüüpi, kuigi inimene võib alluda autoriteedile ka kartusest või muudel põhjustel (neid siis ei peaks Weber legitiimse domineerimise vormideks). Kaasaegses riigis hakkab järjest enam domineerima ratsionaal-legaalne domineerimine
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
