TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM EDGAR SAVISAAR Referaat Tallinn 2010 1 Sisukord TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM........................................ 1 EDGAR SAVISAAR................................. 1 Referaat...................................................... 1 Tallinn 2010................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku.................................
Peetri Põhikool Uurimustöö Eesti peaministrid Koostas: Tarmo Hiiesalu Juhendas: Hedi Jürgen Peetri 2008 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................... 2 Eesti Vabariigi Peaministrid...............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte..
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees.
teadlane või jõuda katseid tehes teistsuguse tulemuseni. Seega, ka teaduses pole olemas absoluutseid kriteeriume, mille abil inimesed saaksid otsustada, kas üks teooria on teisest parem või kas mingi teadmistekogum on teaduslik. Nii tulebki teadustöid kaitstes oponendiga väidelda ehk kaitsta argumenteeritult oma seisukohti. Erinevate argumentide võrdlemine aitab väitlejatel otsida paremat lahenduskäiku, jõuda paremini otsuseni.5 4. Aava 2003, 18 5. Aava 2003, 19 4 1.2 Argumenteerimine, kui veenmiskunsti osa Argumenteerides tõestatakse oma väidete õigsust: selleks kasutatakse tõestusmaterjali, toetutakse loogikale, tuuakse näiteid analoogiaid. Kui oponent esitab tugevama argumendi, tuleb oma argumendist loobuda. Veenmise puhul eelistatakse ainult ühepoolset argumenteerimist, s. t. Esitatakse ainult poolt- või vastuargumente. 6 Kuna
esimehena jätkata. Rahvaliidu nn vanad tegijad ehk Villu Reiljan ja Tarmo Mänd usaldasid küll skandaalide pöörises erakonnale uue näo andmiseks juhtimise noorte kätte, kuid praegu pole nad erakonna eesotsas toimuvaga sugugi rahul. Kui Keskerakonna liitumispakkumise järel paigutati Reiljan pigem Edgar Savisaare paati astumise toetajaks, siis nüüd on ta veendunud iseseisva erakonna jätkamise pooldaja. Postimees , 10.11.2009 Korruptsioonikahtlusega linnaametnik saadeti kohtu alla Põhja Ringkonnaprokuratuur saatis üldmenetluses kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse Tallinna linnaametnikku korduvas pistise ja altkäemaksu võtmises ning teisi isikuid selle andmises. Põhja-Tallinna valitsuse linnamajandusosakonna juhataja Allar Oviiri (Keskerakond) süüdistatakse selles, et ta võttis umbes kolme aasta jooksul pistist Veikkolt ja temaga seotud ettevõttelt OÜ RT
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alates 13. aprillist 2005
Rakvere Ametikool Referaat Eerik-Niiles Kross Kristin Lapsanit MT09 2011.a Sissejuhatus Referaadi tekst põhineb raamatul ,,Üksikud head mehed" (kirjastus CA, Tallinn 2011). Autoriteks on Eerik-Niiles Kross ja Kaur Kender. Teoses on trükitud ka Jaan Krossi tekste. Raamatu idee tuli Eerik-Niilese sõpradelt, pühenduses seisab:" Seda, mida Eerik on öelnud ja mida tema kohta pole öelda saanud, kogunes nii palju, et me sundisime teda asjaga kaasa tulema. See raamat on meilt Su sõpradelt Sulle." Kasutatud on ka materjali Internetist. Valisin selle raamatu, sest see on värskelt valminud ja asjakohane raamat, kuna viimasel ajal
Keskmine valitsuse eluiga on 20-24 kuud. Pikemaajalised valitsused-Saksamaa, Austria, Iirimaa, Luxemburg (Euroopas). Lühemaajalised valitsused-Itaalia, Portugal, Soome (Euroopas). Põhiseadus võeti vastu 1992 a. 1990-esimesed valimised. Võitis Rahvarinne, formeerus Savisaare (peaminister) valitsus 1990-1992. 1991 augustis EV taasiseseisvumine (üleminekuvalitsus, spetsialistide valitsus). Savisaare valitsus ei ole põhiseaduslik valitsus. Majandus kaos enne rahareformi. Savisaar nõudis erakorralisi volitusi, millega ülemnõukogu ei olnud nõus. Veebruaris 1992 astus Savisaar tagasi. Järglaseks Tiit Vähi. Valitsusaeg langeb rahareformi (20. 06. 1992). 1992 septembris esimesed taasiseseisvumise riigikogu ja presidendi valimised. Võitis Isamaa. Moodustus esimene põhiseaduslik valitsus, eesotsas Mart Laariga. Valitsus oli 3 valdkonna baasil (Isamaa, RSP, Mõõdukad). Presidendiks sai Lennart Meri. Laari valitsus 1992-1994
kodukohast umbes 6 kilomeetri kaugusel, mänguväljak, mis on kaetud kunstmuruga ning kus saab mängida nii jalgpalli, võrkpalli, korvpalli kui ka tennist ning mis on meeldivaks ja sportlikuks ajaviitekohaks paljudele noortele. Kuigi mulle ei meeldi poliitikutest otseselt keegi, kuna nad on kõik sellised, kes ajavad umbkaudset juttu ja harva räägivad midagi konkreetset või vastavad mõnele küsimusele täpselt on minu meelest siiski normaalsem Keskerakonna juht Edgar Savisaar, kui Reformierakonna juht Andrus Ansip. Kui oleks minu valida, siis oleks riigis peavõimul ka Keskerakond, mitte Reformierakond ja Andrus Ansip. Mind on selle arusaamise kujunemises mõjutanud mingis osas meedia, mingis osas perekond, samuti veidi sõbrad ja võibolla väga vähe ka enda kogemus. Kuna on teada, et meedia kajastab tavaliselt asjade halvemat poolt olen ma kuulnud, lugenud, näinud palju
Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda. Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puuduliku loogika peale mängimine · Puudulike teadmiste peale mängimine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimine Demagoogiavõtteid Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni tingimusteta nõustumise kujul:
Järgmised Riigikogu valimised 2015, järgmised kohalikud valimised 2017. Euroopa Parlamendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2014 mais. Presidendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2016. Eesti Vabariigi presidendid: Konstantin Päts 1938-1940 Lennart Meri 1992-2001 Arnold Rüütel 2001-2006 Toomas Hendrik Ilves 2006- 2016 Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu Eesti Vabariigi peaministrid al.1990 Edgar Savisaar 1990-1992 Tiit Vähi 1992 Mart Laar 1992-1994 Andres Tarand 1994-1995 Tiit Vähi 1995-1997 Mart Siimann 1997-1999 Mart Laar 1999-2002 Siim Kallas 2002-2003 Juhan Parts 2003-2005 Andrus Ansip 2005- 2014 Kuidas toimub uue valitsuse moodustamine? Eesti Vabariigi põhiseadus § 89 Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse
Tihti meedia kujundab arvamusi teatud isikute kohta, muutes sellega meie poliitilisi ja isiklikke arvamusi isiku kohta. Eestist saab tuua selge näite Reformierakonna ja Keskerakonna pidevatest võimuvõitlustest. Nende kahe erakonna vahel on pidev rüselus, eriti aga nende erakondade eestkostjate Andrus Ansipi ja Edgar Savisaare vahel. Need kaks on pidevas omavahelistes sõnelustes ja meedia huviorbiitideks. Eriti on seda näha sellest ajast, kui Ansip sai peaministriks. Ega Ansip enne ministriks saamist nii tuntud ei olnudki. Aga pärast ministriks saamist, sai ta kohe suure tuntuse ja sellega ka meedia tähelepanu. Kui Andrus Ansip sai võimule, siis tänu tema poliitikale hakkas Eesti elu elavnema ja seega ka meedia teda kiitis. Kohe, kui tekkisid majanduslikud probleemid, siis oli tema esimene, keda süüdistati. Ja sellest lõikas omakorda kasu Savisaar, keda meedia hakkas omakorda kiitma
säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond · Asutatud 1991 · Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995-1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar · Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, K. Laanet, D. Borodits, A. Must, T. Vitsut, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, R. Tammus, M. Tuus, M. Korb, P. Võsa · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 28 kohta · Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses · 2004 leping Ühtse Venemaaga
Eesti koalitsoonierakonnad on Reformierakond ja IRL. Opositsioon- kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Eesti opositsioonierakonnad on Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. 7. Oma arvamus 8. Valitsus moodustatakse koalitsoonierakondade endi poolt, nendel on ainuõigus valida, kellele milline ministriportfell läheb. Töö kvaliteet ja rahva rahulolu mõjutavad valitsuse eluiga. 9. Eesti peaministrid 1990- Enno Penno 1991- Edgar Savisaar 1992- Tiit Vähi; Mart Laar 1994-Andres Tarand 1995-Tiit Vähi 1997-Mart Siimann 1999-Mart Laar 2002-Siim Kallas 2003-Juhan Parts 2005-2009-Andrus Ansip Valitsuse koosseis: Andrus Ansip Peaminister Jaak Aaviksoo Haridus- ja teadusminister Kristen Michal Justiitsminister Mart Laar Kaitseminister Keit Pentus Keskkonnaminister Rein Lang Kultuuriminister Juhan Parts Majandus- ja kommunikatsiooniminister Helir-Valdor Seeder Põllumajandusminister Jürgen Ligi Rahandusminister
eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas. Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tuumareaktori ehituses? Sellest küsimusest võib kujuneda üks märtsivalimiste kampaaniateemasid. Majandusministeeriumi pressiteenistus levitas eile avaldust, et minister Edgar Savisaar toetab rahvaküsitluse korraldamist küsimuses, kas Eesti peaks hakkama kasutama tuumaenergiat või mitte. Kolmapäeval teatasid Balti riikide energiafirmade juhid Vilniuses, et uue tuumajaama rajamine Leetu Ignalinasse on teostatav. «Nüüd algab Ignalina tuumaprojekti tutvustamine Balti riikide valitsustele, parlamentide liikmetele ja laiemale avalikkusele ning seepärast oleks sobiv aeg küsida ka rahva arvamust,» märkis Savisaar.
Castro jne. (Aava 2003: 39) Inglismaad võib pidada Euroopaliku väitluse kodumaaks. Selle riigi tuntumad ülikoolid – Oxford ja Cambridge omavad väga pikaajalised väitlustraditsioonid. Alates 1911. aastast, mil suurenes alamkoja mõjuvõim Suur-Britannias, kujunevad välja omanäolised ja värvikad briti parlamendi väitlustraditsioonid, mis kujunesid sageli üsna ebadžentelmenlikuks, kus vastase isiku ründamine, siltide külgekleepimine ja muu säärane demagoogia olid üsna tavalised nähtused. Inglismaal paljudes ülikoolides on oma väitlusklubid, kus koosolekuruum on sisutatud alamkoja eeskujul. Inglise parlamendiväitluse traditsioonist on ka väga tugevalt mõjustatud kaasaegne tudengiväitlus Suur-Britannias ning samas harrastatav keskooliõpilaste väitlus. (Aava 2003: 39-40). Retoorika jäi liberaalse hariduse osa kõigis Euroopa riikides, kuni XIX saj. (Udalõh 2010: 148)
Sisukord Jaan Krossi elulugu, pere, tunnustused ja looming Jaan Krossi luule Luuletuste analüüsid Veel Jaan Krossi luuletusi Kasutatud kirjandus Jaan Kross oli eesti kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Elulugu Jaan Kross on sündinud 19. veebruaril, 1920. aastal Tallinnas. Lõpetas Tallinna J. Westholmi gümnaasiumi ja õppis 1938. 1945. aastal Tartu Ülikoolis õigusteadust. 1941. 1943. aastal oli ta Tallinna Linnapanga ametnik ja 1943. 1944. sõjaväeametnik Tallinnas. Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti ta Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis Keskvanglas eeluurimise all. Ta vabanes sealt samal aastal ning jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta seal ka
seadusloomet parlamendi järelvalve see mida parlament teeb parlamendi õigused ja kohustused paneb ametisse valitsuse kontrollib valitsuse tegevust avaldab umbusaldust ministrile( ka peaministrile) võtab vastu seadusi võtab vastu riigieelarve(valitsus koostab) esindab erinevaid ühiskonnas esindatud huve saeadus eelnõu menetlemine skeem lk 108 TÄIDESAATEV VÕIM TÄNAPÄEVA VALITSEMISSÜSTEEMIS Eesti valitsusjuhid alates 1990.a 1990-92 Edgar Savisaar 1992 jan-sept Tiit Vähi 1992 94 Mart Laar 1994 95 Andres Tarand 1995 97 Tiit Vähi 1997 99 Mart Siiman 1999 2002 Mart Laar 2002 2003 Siim Kallas 2003 05 Juhan Parts 2005 07 Andrus Ansip 2007 - .. Andrus Ansip praegune valitsus peaminister Andrus Ansip Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas Justiitsminister Rein Lang Kaitseminister Jaak Aaviksoo Keskkonnaminister - Jaanus Tamkivi Kultuuriminister Laine Jänes
I. RETOORIKA AJALUGU Retoorika Vana-Kreekas Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähtsuse, see omakorda tagas ka kõnekunsti õitsengu. Kõnekunst, tolle aja olulisemaid massisuhtlusvahendeid, aitas aristokraatidel kõige mõjusamalt saavutada avalikku lugupidamist ja poliitilist edu. Poliitik pidi hästi kõnelema rahvakoosolekul, väejuht pidi suutma oma kõnedega innustada sõdureid, kodanik pidi suutma kõnelda kohtus, aga ka pidulikel üritustel, seltskondlikel koosviibimisel. Healt kõnemehelt nõuti erakodset mõistust, seaduste ja inimeste tundmist ning sõnaseadmisoskust oma kodumaa huvides. Seetõttu pidasid kreeklased kõnekunsti üheks töhtsamaks kunstiliigiks , nimetades seda kunstide kuningannaks. (Aava 2003: 9)
Uurimustöö tegemiseks kasutasin peamiselt internetis leiduvat infot ning koostasin ühe küsitluse klassikaaslaste seas. 1 http://www.id.ee/ 08.12.2009 22:12 seisuga Tallinn 2010 Algusaastad Esimesed ID-kaardid väljastati 2002. aasta 28. jaanuaril. Algus pandi ID-kaartide loomisele 2001. aastal riigihankega Eesti ID-kaartidele sertifitseerimisteenuse pakkumiseks. 7. Oktoobril andsid tollased Tartu ja Tallinna linnapead Andrus Ansip ja Edgar Savisaar esimese digitaalse allkirja, sõlmides infotehnoloogiaalase koostöölepingu. 2 2003. Aastal käivitasid Tallinna ja Tartu linn arendusprojekti ühistranspordi elektroonilise tasukogumissüsteemi juurutamiseks (Ibid.:1). 2004. aasta 10. jaanuaril tulid käiku esimesed ID-piletid Tartus ning sama aasta 1. märtsil käivitus ID-pilet Tallinnas(Ibid.:2). 2006. aastal ületas Eestis väljastatud ID kaartide arv ühe miljoni piiri, nendest 231 985 Eestis elamisloa
...........................................................................9 KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................11 LISAD.......................................................................................................................................12 SISSEJUHATUS Jaan Kross oli tuntud Eesti kirjanik, kes suri 2007. aasta lõpus. Referaadi teemaks on valitud just Kross, kuna peale tema surma hakati temast palju kirjutama ning rääkima. Kodumaa kirjandust on põnev uurida ning ka sellepärast on kirjutatud just Eesti kirjanikust. Alustatatud on Jaan Krossi eluloost: tema haridusteest ning kuidas ta kirjanikuks sai. Lisaks on kirjutatud ka tema loomingust: romaanidest, novellidest ning luulest. Lõpetatud on Jaan
ka oma sporditeemalise luulekoguga ,,Contrarünnak". Kui meie 12. klassi õpilased kardame oma tulemas olevat lõpukirjandit, siis Contra on öelnud oma 9. klassi lõpukirjandi kohta ,,Mäletan, et enne üheksanda klassi kirjandit mängiti raadios Ultima Thule laulu «Ilmarine ja Dvigatel». Ja see ongi tollest päevast kõige enam meelde jäänud. Nagu seegi, et sain kirjandi eest klassi ainsa viie". Üks ta tuntuimaid fänne on minu jaoks üllatavalt Tallinna Linnapea Edgar Savisaar, kes on öelnud Contra kohta oma blogis: ,,Mulle tundub, et me mõtleme üldse Contraga sarnaselt - me mõlemad oleme natuke nagu valged varesed. Kui ma noor olin, siis sõitsin ka mina seal Lõuna-Eesti metsades ja külades jalgrattaga ja kirjutasin lembeluuletusi." Savisaar on öelnud ka seoses Tallinna Laulukonkursiga Margus Konnula kirjutatud laulusõnade kohta: ,,Pöörake tähelepanu neile kahele laulule, mille sõnad on Contra kirjutatud. Need on sellised natuke tudengilikud laulud
Eesti keel kui teine keel ja Eesti kultuur 2.kursus MEEDIATEKSTI ANALÜÜS Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus ja ülevaade temaatikast Valisin analüüsitavaks meediatekstiks Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi endise presidendi ja praeguse psühhiaatriaresidendi Kadri Kasaku arvamusloo pealkirjaga „Alkohol on kui truu koer, keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“, mis ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes 22. oktoobril. Arvamuslugu on kirjutatud pärast töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski eelnõu avalikuks tulekut ning millega sotsiaalministeerium kavatseb oluliselt piirata alkoholireklaami, lisaks pikemas plaanis ka alkoholi kättesaadavust ja hinda. Arvamuslugu ei ole otseselt vastus Ossinovski paketile, Toon välja kolm põhjust, miks ma konkreetselt selle ülesande raames just Kadri Kasaku teksti valisin.
Isamaa ja Res Publica Liit- Urmas Reinsalu Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamine õigusliku järjepidevuse alusel. Üksikisiku vabaduse ja turvalisuse kaitse demokraatliku riigi ja õigussüsteemi kaudu. Vabaturumajanduse põhimõtete rakendamine ja ettevõtlikkuse ergutamine, loova töö ja inimese eneseteostuse väärtustamine. Erakonna üldine eesmärk on demokraatliku rahvusriigi edendamine, mis põhineb isikuvabadusel, hoolivusel ja traditsioonidel. Reformierakond Andrus Ansip Seavad esikohale inimese vabaduse. Lihte ja õiglane maksusüsteem. Arvestavad tegelike vajadusi, eraomanik on parem peremees kui riik. Liberaalid on sallivad. Ametiühing? inimeste rühm, kes on ühinenud ühesuguste ameti või elukutse alusell ja eesmärgiks on oma majanduslike õiguste eest võitlemine. Massiliikumised?- meeleavaldused. nt. laulev revulutsioon Streik? - ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine. Kodanikuühendus
Protest rahastamisskandaali vastu. ACTA skandaal Skandaal sai alguse 6. veebruaril 2012. aastal Õhtulehe artiklist, mis rääkis ACTAst ja selle vastu protestimisele kutsumisest. ACTA on arenenud riikides rahva eest salaja väljatöötatud leping, mis annab internetiteenuse pakkujale kohustuse jälgida kõiki tegemisi internetis ja karistada igasuguste autoriõiguste rikkumiste eest kopsaka rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta. Andrus Ansip, kes oli sellel ajal peaminister oli igati ACTA poolt ja solvas avalikult kõigi ees selle artikli kirjutajat. Väites näiteks sellise lause “Teate, inimene, kes midagi säärast väidab, on seemneid söönud, ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. (Naer.)” Kogu Ansipi ütlused hakkasid kiiresti kirgi võtma sotsiaalmeedias negatiivse tooni all. ACTA protest toimus Tartus ja Tallinnas ning lisaks ACTAle protestiti seal ka valeliku ja ülbe poliitika vastu
taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis on praegu viis suuremat erakonda: Erakond Isamaa ja Res Publica, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Mina valisin neist viiest erakonna, mis minu arvates on Eestis nii noorte kui ka vanade seas palju, palju kõneainet tekitanud. Minu nägemus selle erakonna suhtes on kahjuks või õnneks negatiivne. Juba selle erakonna esimees Edgar Savisaar paneb ahhetama. Selle inimese mõttemaailmast ei ole vist kunagi võimalik aru saada. Minu arvates on see mees väga omakasu püüdlik ja väga enesekeskne. Leian , et see mees on kõik oma panused pannud selle peale, et ta sõna otses mõttes poeb vanematele inimestele sinna ja nii ta oma hääled ja populaarsuse saavutab. Ja vanad inimesed, naiivsed nagu nad on, on tema poolt ja näevad teda kui väga head inimestest hoolivat vanahärrat.
· Kolmas lugemine leiab aset hiljemalt ühe kuu möödudes teise lugemise lõpust. 5. Lõpphääletus: · Parlamendiliikmed hääletavad kas poolt või vastu. · Tavaliselt piisab lihthäälteenamusest, kaalukamate seaduste puhul on nõutav riigikogu koosseisu häälteenamus. 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon · Fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon - 28 liiget Esimees Vilja Savisaar Eesti Reformierakonna fraktsioon - 31 liiget Esimees Keit Pentus Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon - 6 liiget Esimees Valdur Lahtvee Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon - 6 liiget Esimees Karel Rüütli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 19 liiget Esimees Mart Laar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 10 liiget Esimees Eiki Nestor Koalitsioonis Opositsioonis: Eesti Reformierakond Eesti keskerakond
Teema oli selle võrra tundlikum, et tulemas olid riigikogu valimised. Keskerakond aga toodet enda omaks ei tunnistanud ja samale tõdemusele jõudis ka riigikohus. Seejärel kadus teema üldsuse pilgu alt. Üpriski suurt vastukaja saanud teo pani Kesk-fraktsioon toime ka tänavusel aastal Euroopa Parlamendi valimiste ajal. Nimelt saabus 1. juuni hommikul ligi 200 000 eestimaalase telefoni sõnum, mis kutsus inimesi valima (Rand 2009). Valima kutsus Keskerakond ning isikuliselt Edgar Savisaar. Erakonna peasekretär seletas, et tegu on kampaaniaga tõstmaks valimisaktiivsust. Paljude jaoks vastuvõetamatu oli aspekt, et tekstisõnumid saabusid valimatult kõigile, seal hulgas ka väikelaste telefonidesse. Sarnase eesmärgiga sõnumid levisid samal nädalal korra veel (Kruuse 2009). Vanemad oli häiritud, sest pidasid tegu laste ahistamiseks ning raha raiskamiseks raskel ajal. Ometi oli ka selle uudise kajastamine ühekordne ja suuremat arutelu ühiskonnas ei tekitanud.
aasta 1. jaanuarist langes taas tulumaks, olles nüüd 23%. Ka vanemahüvitis pikenes 15ne kuuni. 2006 aastal ütlesid 39% sünnitajatest, et vanemahüvitis omas nende lapse sünnitamise otsusele suuremad või väiksemat mõju. Sündivus tõusis sedavõrd, et üle pika aja olid 2 kuud, juuli ja august, Eesti iive positiivne. Eesti majanduskasv oli 11,8% II kvartalis Euroopa ja maailma kiireim ning tööpuudus oli langenud rekordmadalale. Ilmselt neil põhjustel tõusis nii peaminister Andrus Ansip 2006 aasta sügiseks taasiseseisvunud Eesti usaldusväärseimaks peaministriks 62% ja Reformierakond Eesti populaarseimaks erakonnaks 21% toetusega. Aprillis avalikustas Reformierakond 2007. aasta Riigikogu valimiste programmi majandus- ja perepoliitika teesid, tehes sellega ühtlasi varajase avalöögi sisulisele valimiskampaaniale. 2008-2009 13. novembril 2008 pidas Reformierakond oma 14. sünnipäeva. 14 aastat tagasi liitus
Kuidas poliitika mind igapäevastes tegevustes saadab Poliitika on meie lõppematu otsing igapäevaprobleemide lahendamiseks. Poliitika puudutab iga päev iga inimese elu otseselt või kaudselt. See kujundab ja struktureerib ühiskonda ja määrab sotsiaalsete gruppide vahelistest suhetes kehtivad reeglid. Inimesed peegeldavad oma käitumise, mentaliteedi ja tegudega oma ühiskonna konditsiooni. Keskmine eestlane, kes on ühe poliitiku jutu järgi vaene, endasse tõmbunud ja nõutu kuuldes pidevaid kinnitusi Eesti majandusreformide edust, tõuseb hommikul, paneb kohvi jooksma ja naaseb oma igapäevaste tegevuste juurde. Keskmine eestlane ei mõtle tavaliselt poliitikast, vaid hoopis tööst, eraelust, reisidest ning sõpradest. Poliitika on keskmise eestlase jaoks igav ning mitte midagi ütlev jama, sest hariliku maarahva esindaja arust see ei mõjuta tema igapäevast elu. Ka mina olen keskmine eestlane, kes ei joo küll kohvi ja ei tea Eesti majandusreformidest midagi ning terve seni
.......................................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................15 LISA......................................................................................................................................... 16 2 SISSEJUHATUS Nimi Jaan Kross ütleb igale eestlasele kasvõi midagigi. Mees on üks eesti kirjanduse suurkujusid, kes alustas luulega ning sai hiljem põhilisema tuntuse proosakirjanikuna. Kuigi Kross pikapeale poeemidest kaugenes, teavad mõned meist teda siiski tugeva poeedina, kelle mehine ja karge, kuid teinekord südamlik ja sulgõrn värsikirjutusstiil on jätnud isegi ajalukku tugeva jälje. Algusaastatel hoogsa stiiliga alustanud kirjanik võitis kiiresti paljude tolleaegsete noorte mässumeelsete inimeste südamed
W. Müller) • Kriitiline hoiak eliidi suhtes on vajalik, kuid mitte piisav tingimus populismis süüdistamiseks, lisaks peab ilmnema ka pluralismivastasus, mis on ohuks demokraatiale ja vähemuste õigustele, kuid ka iga pluralismi vastane pole populist. Raske on piiritleda, kus lõpeb demokraatia ja algab populism, milline erakond või poliitik on vähem või rohkem populistlik, sõltub asjaoludest • Populism on poliitiline demagoogia • Populism on mingil tasemel populaarne, soosib kehvemaid ja toob väljatõugatud poliitikasse, kõnetab rahva nimel • Ainult osa rahvast on populisti silmis tegelikult rahvas - põlisrahvas, lihtrahvas, ristirahvas, pärisrahvas jms 4.2. Populismi liigid • Parempopulism- rohkem vabadusi ja õigusi rahvale (tavainimestele); • Vasakpopulism- rohkem õiglust ja ümberjagamist rahvale eliidi arvelt;
Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
