Põhjalik sisukokkuvõte Jevgeni Oneginist (2)

  Jevgeni Onegini sisukokkuvõte:
Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees . Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust.
Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen.

Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõrvale ka aristokraatia etiketti nõuetest, mis samuti kohalikele kõrgaadlikele meelepärane ei olnud. Vaatamata mõnele seigale, on Puškini-aegseid olustikuprobleeme käsitletud põgusalt.
Samasse maakohta, kus elab Jevgeni, saabub Saksamaalt ka naabermõisnik ja noor poeet Vladimir Lenski . Onegin ja Lenski hakkavad omavahel suhtlema ja neist saavad head tuttavad. Vladimirile meeldib Olga , kellega ta on juba lapsepõlves peaaegu et paari pandud. Olgal on ka õde, Tatjana . Kui esimene õdedest oli jutukas ja üldse seltsiv , siis Tatjana oli vaikse iseloomuga, ja seda juba lapsepõlvest peale.

Onegin oli Leningradis elanud tormilist elu, kus truudusel polnud kohta. Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära.
Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab , tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus , et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses maailmas. Onegin otsustas Tatjana nimepäevaks korraldatud peol, kus ta ka Tatjanaga jälle üle pika aja kohtus, et toob Vladimiri tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski.
Jevgeni oli tapnud oma sõbra ja keeldunud Tatjana armastusest. Ta ei suutnud enam mõisas rahu leida ning pöördus sealt tagasi suurilma elu juurde. Ka Tatjana oli maalt linna lahkunud. Endisest arglikust tütarlapsest oli saanud naine, kes abielus kindraliga. Kindral oli Onegini tuttav ning kui viimane küsis, kes on see ilus naine, siis kindral vastas, et tema abikaasa. Jevgeni ei suutnud uskuda, et maatüdrukust oli saanud elegantne daam . Talle meenus kiri, mille Tatjana oli talle mõisas kirjutanud ning mõistis, et oli ei öeldes teinud vea. Onegin lootis, et Tatjana tuleb tema juurde, kuid seda ei juhtunud olles kord juba abiellunud, ei saanud ta Jevgeniga koos olla, olgugi et Tatjana tunnistas , et ta ikkagi armastab Oneginit.
Jevgeni lahkus Tatjana juurest: Me siin ei sega mu kangelast, kes lugejal nii tuhiseva taeva all kaob silmist kauaks ... igavesti .

Jevgeni Onegini puhul on tegemist teosega , mis kuulub Vene kirjandusklassikasse. Puškini eesmärgiks oli kirjutada hinge enneaegsest vananemisest, ükskõiksusest elu ja selle nautimise vastu. Värssromaan ei sisalda läbinisti negatiivseid ja positiivseid tegelasi, igaühel on oma voorused ja puudused. Sellega jõudis Puškin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas. Erakordseks tollastest teostest teeb Jevgeni Onegini intrigeerivaks ka selle lõpp inimesed lähevad lahku elusatena
 
Natuke mõnest tegelasest:
Filipjevna-njanja, vana
Olga- blondiin , rõõmsameelne(6/XIV), punapõskne, meeldib Lenskile, ilus, seltskondlik daam, Tatjana noorem õde; lk 59
Onegin=Jevgeni, 26a, arvab , et vabadus=rõõm
Tatjana= Tanja -kurb, armastas loodust, maamaja, lugemist, oli väga haritud ja suhteliselt ilus, kuid mitte väga seltskondlik. Ei tahtnud abielluda , kuna ootas Oneginit. Kui abiellus, pidi olema esinduslik , viisakas, intelligentne ja seda ta ka oli
II Lühikokkuvõte(lühem:
Puškini Jevgeni Onegin räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas, et see oleks täielik õnn. Lõpuks ta mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa.
Kord kutsus Lenski, Onegini ja Tatjana sõber, Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas teda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, Lenski tüdrukuga. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski püssiga maha lasi-võitis duelli. Onegin oli masenduses ja lahkus, läks reisima . Vahepeal abiellusid nii Tatjana kui Olga. Reisilt tulles nägi Onegin Tatjanat ja tema külmust nähes kirjutas talle kirja, et kahetseb kunagist ära ütlemist ning soovib, et Tatjana talle andestaks. Tatjana teatab , et on abielus ning ei kavatse truudust murda. Onegin peab leppima sellega, et jääb kunagi tehtud vea tõttu(olla vaba = olla rõõmus) Tatjanast ilma. Sellega lõpebki kurva armastuse lugu Tatjanast ja Jevgeni Oneginist.

 

Aleksandr Puškin “Jevgeni Onegin”
                       

Esimene peatükk (7-36) Onegin sõidab maale sureva onu juurde. Autor räägib Onegini varasemast elust, isa surmast, Oneginit vaevavast spliinist, mis jälitab Oneginit ka maal

I, II  maale lendavale “võrukaelale” ei meeldi, et peab poolsurnud sugulast põetama.
III Onegini isa kirjeldus. Jevgeni õpetaja
IV-XV Onegin sai suuremaks , iseloomustus
XVI-XIX Onegin läheb nii restorani kui teatrisse. Ta igatseb oma lapsepõlve teatrit.
XX-XXVI Onegin iseloomustab saali, publikut, näidendit
XXVII- XXXIV Onegin läheb ballile , kirjeldab teel nähtut, vanasti need meeldisid, räägib armumisest jalgadesse
XXXV Onegin läheb magama ja iseloomustab Peterburi (ei tunne puhkust)
XXXVI -XLIV Onegin ei ole õnnelik, käib päevast päeva teatris, peol, ballil , ei leia elust, raamatutest…õnne tekitajat
XLV-XLVII Autor tutvus Oneginiga, iseloomustab teda, räägib ühistest noorpõlve unistustest
XLVIII Jevgeni seisis mõtetes, iseloomustab linna
XLIX-L Autor igatseb Aadriat ja soovib, et tuleksid pingul purjedega laevad
LI-LIV Onegin ja autor läksid lahku, kuna Onegini isa suri ja soovis teda enda juurde.. Onegin tüdines lilledest, pidudest… Peagi avastas, et kõiki vaevab spliin
LV-LX Autor kirjeldab ennast kui luuletajat , oma inspiratsiooni allikaid

Teine peatükk (36-57) Jevgeni mõis, naabrite tulles põgenes, kohtus Lenskiga. Autor kirjeldab Larineid.

I Iseloomustatakse häärberi vaadet, ümbrust
II-III Loss seest
IV-V Jevgeni püüdis uut süsteemi sisse seada ja ta ei meeldinud inimestele taktitundetuse pärast
VI-XV Sinnakanti sõitis Vladimir Lenski, tema iseloomustus, andekus. Ta tutvus Oneginiga
XVI-XXIII Lenski ja Onegin arutlesid… Onegin mõtles meestest, kelle oli hüljanud (kirest joobnud), kirgede kapriisidest. Onegini iseloomustus
XXIV -XXIX Olga õde Tatjana – iseloomustus(vaikne, üksildane…)
XXX-XXXVI Miks Tatjana eelistas Grandisoni? sunnitud? abielu, maale kolimine , mehe ( Dmitri Larin ) surm
XXXVII-XL Lenski otsis haua üles ja meenutas surnut …

Kolmas peatükk (57-82)

I-V Lenski läheb Oneginiga külla, maale. Oneginil oli igav ja talle ei istunud sealne toit-jook. On küsib, kes oli Tatjana ja avaldab arvamust Olga osas
VI- XXXI Onegin meeldis Larinite majas kõigile, naabrid rääkisid, et Tatjana leidis omale kaasa. Tatjana armus Oneginisse, käis rahutult, raamat peos , ringi, tundis nagu oleks ise raamatust… Öösel rääkis njanjale , et on armunud ja kirjutas kirja, mille autor pidi ümber tõlkima.
Tatjana kiri Oneginile Tatjana küsib, miks Onegin tuli ja ta piinlema pani, küsib, kas tema kummardas ta kohale lohutussõnu ütlema ja räägib, et tema on talle ainus ja õige. Palub kas kokku saada või laidusõnu kuulda
XXXII -XLI Tatjana palub njanja pojapojal kirja ära viia. Tuleb Lenski ilma Oneginita. Peagi tuleb hobusega Onegin, Tatjana jookseb parki, kuulab tüdrukute laulu, hakkab ära minema ja alleel seisab Onegin

Neljas peatükk (82-104)

VII- XVII Autor? räägib armastusest, selle jahedusest, Onegini ja Tatjana kohtumisest, Onegini sõnadest. Onegin ja Tatjana lähevad käevangus koju
XVII-XXII Autor? räägib, kes on omaksed, millised on graatsiad , keda usaldada ?
XXIII-XXIV Tatjana on hästi kurb ja läheb aina kahvatumaks armastusest Onegini vastu
XXV-XXXI Lenski ja Olga olid kogu aeg koos, koju minnes kirjutab ja joonistab Olgale, ka albumisse (räägitakse kirjutamisalbumitest)
XXXII-XXXIV Milline peaks luule olema? Ärge kirjutage vaid minevikust.
XXXV- Tatjana? räägib ainult njanjale, mida tunneb
XXXVI-XXXIX Onegini tegemised praegu(üles, jõkke, sööma…lugema…hobune…
XL-XLIII novembri ilma ja tegemiste iseloomustus
XLIV-LI Onegini päeva tegevused, kooskäimised, bordoo joomine, nõusolek minna Tatjana nimepäevale

Viies peatükk (104-126)

I-X Lõpuks tuli talv ja Tatjanale see meeldis. Talvine loodus ja tegemised. Tatjana uskumused(V). Tatjana tunneb et juhtumas on midagi halba. Tatjana kohtub Agafoniga. Tatjana läheb magama.
XI-XXI Tatjana uni: Tatjana jookseb karu eest, kui väsinult maha langeb, võtab karu ta sülle ja viib Tatjana onnini, mis kuulub Oneginile. Onnis on palju kodukäijaid, kui need haihtuvad, tulevad Lenski ja Olga ning ära ei lähe, võtab Onegin noa. Tatjana tõuseb
XXII-XXIV Tatjana otsib Oraaklist unenäo seletust, kuid ei leia ja on terve nädal, kuni nimepäevani masenduses
XXV-XLV Tuleb palju külalisi. Lenski ja Onegin hilinevad. Söögikorrad, ball, Lenski vihastab naiste reetlikkuse pärast(Onegin ja Olga tantsisid koos) ja arvab lahenduseks püstoli

Kuues peatükk (126-148)

I-III Lenski tormab välja, uks prõmmuga kinni, Olga vaikib. Kõik hakkavad peale sööki magama minema, mõned isegi Tanja ja Olga tuppa . Tatjana jääb veel ülesse, vahib aknast välja ja igatseb Onegini järgi
IV-VII Milline oli Zaretski enne ja on nüüd
VIII-XVII Lenski saadab Oneginile duellikutse. Lenski läheb siiski Olga juurde, kes on ikka rõõmus
XVIII (näärikuu)-XXXVI Lenski kirjutab kirja, jääb magama, hommikul äratatakse. Ka Onegin magab sisse. Duellil Lenski sureb
XXXVII-XLVI Mis oleks Lenskist saanud, kui ta poleks surnud. Autor lubab kangelasest hiljem rääkida. Autor? on 30aastane ja lahkub kodust – uude?

Seitsmes peatükk (148-175)

I-VII Autorile? ei meeldi saabunud kevad. Ta kutsub linnainimesi kaasa maale hingama värsket õhku, vaatama Jevgeni maja ja Lenski hauda, mille tee on rohtus. 
VIII-XXVII Olga on Lenski unustanud, abiellunud sõduriga ja lahkub. Ainult Tatjana jääb ema juurde. Tatjana käib Onegini majas, leiab raamatu äärelt sirgeldused. Koju minnes on emal külalised, kes saavad teada, et Tatjana ei taha mehele minna. Otsustatakse ta viia Moskva pruuditurule(talve hakul)
XXVIII -LV Tatjana jätab aasade, allikate, metsadega … hüvasti ja sõidab Moskvasse haige tädi juurde. Tatjanat tulevad vaatama sugulased, peetakse balle , et Tatjana saaks mehe. Tatjanale ei meeldi jutuaine labasus . Ballil vaatab teda mundris tüse mees

Kaheksas peatükk

I-LI Autorit ? külastas muusa , keda ümbritsesid mustas mehed, üks neist oli Onegin. Onegin nägi eemal Tatjanat ja sai teada, et ta on juba 2 aastat abielus ning muutunud-esinduslik, vestleja… Tatjana suhtub Oneginisse külmalt või ei märka teda üldse. Kord kirjutas Onegin Tatjanale armastuskirja vastu ning ei saanud ega saanud vastust. Kord sattus Onegin Tatjana ruumide juurde, nägi Tatjanat veel korda tegematult ning nutvana, kiri käes. Onegin põlvitas Tatjana ette, kuid too rääkis, et armastab Oneginit, aga on abielus ja Onegin ei saanudki endale Tatjanat
 
 
Natuke mõnest tegelasest:
Filipjevna-njanja, vana
Olga-blondiin, rõõmsameelne(6/XIV), punapõskne, meeldib Lenskile, ilus, seltskondlik daam, Tatjana noorem õde; lk 59
Onegin=Jevgeni, 26a, arvab, et vabadus=rõõm
Tatjana= Tanja-kurb, armastas loodust, maamaja, lugemist, oli väga haritud ja suhteliselt ilus, kuid mitte väga seltskondlik. Ei tahtnud abielluda, kuna ootas Oneginit. Kui abiellus, pidi olema esinduslik, viisakas, intelligentne ja seda ta ka oli
 
Tatjana kiri-lk 73
Onegini kiri-lk 191                
 
Lühikokkuvõte:
Puškini “Jevgeni Onegin” räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas, et see oleks täielik õnn. Lõpuks ta mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa.
Kord kutsus Lenski, Onegini ja Tatjana sõber, Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas teda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, Lenski tüdrukuga. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski püssiga maha lasi-võitis duelli. Onegin oli masenduses ja lahkus, läks reisima. Vahepeal abiellusid nii Tatjana kui Olga. Reisilt tulles nägi Onegin Tatjanat ja tema külmust nähes kirjutas talle kirja, et kahetseb kunagist ära ütlemist ning soovib, et Tatjana talle andestaks. Tatjana teatab, et on abielus ning ei kavatse truudust murda. Onegin peab leppima sellega, et jääb kunagi tehtud vea tõttu(olla vaba = olla rõõmus) Tatjanast ilma. Sellega lõpebki kurva armastuse lugu Tatjanast ja Jevgeni Oneginist.
Onegin ja Tatjana (Puškin “Jevgeni Onegin”)
Armastuses ja sõjas on kõik lubatud. Kunagi ei tasu milleski täiesti kindel olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene , kõik on muutuv ja pidevas liikumises. Südameasjad kui elu üks tähtsamaid osasid ning kirjanduses põhiliselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis “Jevgeni Onegin”.
Ühepoolne armastus oma õnnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vähemalt korra elus piina ja südamevalu tekitanud. On vähe sõnapaare, millest paari sajandi vältel ühtemoodi aru saadakse. Võib ju lõputult vaielda selle üle, et kes on süüdi. Niikuinii mõtlevad mehed ühtmoodi ja naised teisiti.
“Jevgeni Oneginis” on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Puškin romaani kui tegelane: ta on Onegini sõber, nad jalutavad koos Neeva kaldal , arutavad maailmaasjade ja luule üle.
                    Mu meelest see on tähtis faktor,
või teravkeelne lugeja
saab hakkama ehk väitega,
et minagi siin kogu aja
nii nagu Byron, kõrk poeet,
skitseerin enese portreed-
justkui ei suudaks luuletaja
poeemi kirjutada muust
kui omaenda isikust.
Ja samas püüab autor noort meest kirjeldada kui tollase suurilma tüüpilist esindajat, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondlikesse lõbustustesse, ballidesse ja kergetesse armuseiklustesse.
Alustades lugemisega, ei suuda keegi arvata selle armastusloo tegelikku kulgu ning lõppu. Kõik tuli ilmsiks romaani edenedes. Noore mehe ja vaesevõitu mõisapere vanema tütre vaheline armastuslugu on väga omane sellele ajastule - Peterburi restorani-, teatri- ja baarimiljöös tähelepanu keskpunktis olev Onegin ning maamõisa vaikelus elav Tatjana.
Pealinnast saabuv tark skeptik , kes ei uskunud armastusse . Ilmselt oli tema usk tapetud pealinna seltskonna kahepalgelisusega, kasuahnuse ning raha kummardamisega. Lapsepõlvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira armastusega, vaid päevast päeva näinud kalki ja varandusel baseeruvat inimsuhete keeriseid. Küllap oli ka tema südames peidus hellus, armastus, hoolivus, kuid ta ei saanud seda välja näidata just elu heaolu pärast. Ja saabudes maale oma järjekordset rahasüsti päranduse näol kätte saama, võttis vastu noort Oneginit vastupidiselt pealinna võltssuhetele siiras armastus. Kahjuks aga oli noore mehe hing juba nii mürgitatud selle võltsiga, et ta ei suutnud või ei tahtnudki tulla välja harjunud kestast. Kuid maal kehtisid teised reeglid ja kui Onegin püüdis seal edasi elada harjumuspäraste reeglite järgi, siis tabas teda esimene tagasilöök. Erinevalt pealinna kahepalgelisusele põrkas ta kokku hoolivuse ja tõelise autundega. Duellile kutsumised ei olnud enam pelgalt mehelikkuse tõestamiseks vaid tõelise au kaitsmiseks. Arenevad sündmused ajasid noore mehe segadusse ja ta ei suutnud enam talitseda oma pealispinnalisust ning põgenes möllavate tunnete eest reisile.
Naastes lootis leida eest Onegin taas selle õhkava ja teda imetleva Tatjana, kelle ühepoolse armastusega jälle oma eneseimetlust upitada. Tema õnnetuseks kohtas ta tema suhtes külma ning abielus naist. Ja siis algas võitlus selle nimel, et Tatjana jälle õhkaks kurval pilgul Onegini poole, aga sellest võitlusest kujunes välja sügav armastus, mis omakorda jäi vastuarmastuseta jõudes liiga hilisele arusaamisele armastuse tähtsusest.
Ja noor tütarlaps Tatjana, kes oli kasvanud üles värskes õhus, romaanide mõju all. Talle oli antud hea haridus , ta valdas prantsuse keelt paremini kui vene keelt. Kirja Oneginile kirjutas Tatjana ka prantsuse keeles, sest see keel oli nagu tol ajal aadliperedes kombeks, kultuurikeel, milles sai väljendada peenemaid tundeid ja mõtteid. Noore tüdruku armastust aga haavati seltskonnalõvi hoolimatu käitumisega. Kindlasti on leidnud paljud õrnema soo esindajatest lugejad end sarnases olukorras Tatjanaga, kui too oma “unelmate printsi” taga nuttis, metsiku hundina kuu poole ulgudes. Ning suureks õnnetuseks tõrjus ihaldatu kõik tunded kulmu kortsutamata tagasi. Jevgeni ei osanud siis aimatagi, kuidas ta tulevikus tehtut kahetsema hakkab. Oskuslikult hoidus noormees kokku puutumast ja läbi käimast Larinite perega. Mõtlematult ja lihtsameelselt oli Onegin arvanud, et suudab Tatjanas kõik tunded pelgalt ühe jutuajamisega maha suruda ning tüdruku endast võõrutada. Tegelikult muutis ta olukorra neiu jaoks hullemaks. Tatjana igatses nüüd veelgi enam, kuid igatsus oli seda valusam, et lootus oli kadunud. Viimsed ning nõrgimad lootusekiirekesed mattis Onegin lõplikult oma lahkumisega senisest kodupaigast Larinite läheduses. Tütarlaps pidi leppima vaid õhkkonnaga, mille noormees endast oma vaikivatesse eluruumidesse jätnud oli. Tatjana otsustas aga oma eluga siiski edasi minna, sest polnud ju kindel, kas Onegin üldse kunagi naaseb reisilt ja kuidas ta siis Tatjanasse suhtub.Saatus võib aga oma keerdkäikudes mängida vingerpussi – uluva hundi roll vahetus. Igatsevast ning haavatavast Tanjast sai pealtnäha õnnelik, kuid end maksmapanev ja kahe jalaga maa peal seisev mehenaine. Oneginist seevastu armastusel sabassörkija, kes kuidagi selleni ei küündinud.
Ajad muutuvad ning inimesed koos nendega. Kunagi ei või teada, mis meid ees ootab. Nii leidis ka peakangelane oma suureks imestuseks tolle imekauni naise vastu endas tundeid tärkamas. Sellesama, kelle ta kunagi kauges elukevades ära oli põlanud. Nüüd oli Jevgeni kord loota , igatseda ning unistada. Mehe üllatuseks jäi tunnetele vastus saamata. Olukorda enam väljakannatamata otsustas Onegin Tatjana juurde selgust saama minna. Romantiliste hingedega lugejad ootasid kindlasti, et paarike teineteist peale pikki aastaid leiab ning õnnelikult elupäevade lõpuni kokku jääb. Naine otsustas aga hoopis oma truuduse ja rajatud kodu najal seisma jääda. Jevgeni saatis ta hinges pesitsevast armastusest hoolimata minema.
Puðkin otsustas ettearvamatu lõpuga teosele punkti panna. Arvatavasti säilitas romaan nii parimal viisil oma tõepärasuse ja usutavuse. Äratas mingil määral lootust alal hoidma ka kõige lootusetumates olukordades , kuid jääda uskuma juhusesse, et miski praegusel hetkel kättesaamatu ja kauge aastakümnete pärast teoks saab, on siiski liialt utoopiline ning samuti ahistav ja piirav. Säärast mõtet võiks kaugeimas südamesopis vaikselt heietada vaid juhul, kui see elamist-olemist segama ei kipu.
„Jevgeni Onegini“ sisukokkuvõte
„Jevgeni Onegini“ peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust.
Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen.
Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõrvale ka aristokraatia etiketti nõuetest, mis samuti kohalikele kõrgaadlikele meelepärane ei olnud. Vaatamata mõnele seigale, on Puškini-aegseid olustikuprobleeme käsitletud põgusalt.
Samasse maakohta, kus elab Jevgeni, saabub Saksamaalt ka naabermõisnik ja noor poeet Vladimir Lenski. Onegin ja Lenski hakkavad omavahel suhtlema ja neist saavad head tuttavad. Vladimirile meeldib Olga, kellega ta on juba lapsepõlves peaaegu et paari pandud. Olgal on ka õde, Tatjana. Kui esimene õdedest oli jutukas ja üldse seltsiv, siis Tatjana oli vaikse iseloomuga, ja seda juba lapsepõlvest peale.
Onegin oli Leningradis elanud tormilist elu, kus truudusel polnud kohta. Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära.
Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus, et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses maailmas. Onegin otsustas Tatjana nimepäevaks korraldatud peol, kus ta ka Tatjanaga jälle üle pika aja kohtus, et toob Vladimiri tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski.
Jevgeni oli tapnud oma sõbra ja keeldunud Tatjana armastusest. Ta ei suutnud enam mõisas rahu leida ning pöördus sealt tagasi suurilma elu juurde. Ka Tatjana oli maalt linna lahkunud. Endisest arglikust tütarlapsest oli saanud naine, kes abielus kindraliga. Kindral oli Onegini tuttav ning kui viimane küsis, kes on see ilus naine, siis kindral vastas, et tema abikaasa. Jevgeni ei suutnud uskuda, et maatüdrukust oli saanud elegantne daam. Talle meenus kiri, mille Tatjana oli talle mõisas kirjutanud ning mõistis, et oli ei öeldes teinud vea. Onegin lootis, et Tatjana tuleb tema juurde, kuid seda ei juhtunud – olles kord juba abiellunud, ei saanud ta Jevgeniga koos olla, olgugi et Tatjana tunnistas, et ta ikkagi armastab Oneginit.
Jevgeni lahkus Tatjana juurest: „Me siin ei sega mu kangelast, kes lugejal nii tuhiseva taeva all kaob silmist kauaks ... igavesti.“
„Jevgeni Onegini“ puhul on tegemist teosega, mis kuulub Vene kirjandusklassikasse. Puškini eesmärgiks oli kirjutada hinge enneaegsest vananemisest, ükskõiksusest elu ja selle nautimise vastu. Värssromaan ei sisalda läbinisti negatiivseid ja positiivseid tegelasi, igaühel on oma voorused ja puudused. Sellega jõudis Puškin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas. Erakordseks tollastest teostest teeb „Jevgeni Onegini“ intrigeerivaks ka selle lõpp – inimesed lähevad lahku elusatena
Jevgeni Onegin
1pt
Jevgeni Onegin- nõtke, elegantne, vaba hoiak, meeldiv.
Daamihuuled võib imeruttu naeratama võluda.
Puudus kirg heli ees, luges Adam Smithi .
Vabalt valitses armuteaduses.
Noorelt jahe, ükskõikne, siiras, ustav, teravmeelne, armukade , kurvameelne, sädelev.
Sai endale onu mõisa- seal oli tal igav.
Diana - Onegini armastus ballisaalist.
2pt
Vladimir Lenski- noor ja sirge poeet naabermõisast.
Südames valitses arm ja truudus .
Uskus, et sümpaatseid hingi peab kokku viima elutee.
Otsis unelmaid. Kõnerikas.
Onegin ja Lenski- vastandid. Hakkas meeldima koos ratsutada ja vestelda . Sümpaatia.
Olga- lihtsameelne , siniste silmade ja blondide juustega, rõõmus.
Tatjana- Olga vanem õde. Perekonnanimi Larin. Kahvatu, kartlik, nukker, tõsine, vaikne, hoidis nukkudest eemale, ei vallatlenud. Köitsid tuisuhood ja hirmujutud. Luges romaane.
Pandi mehele. Jumaldus teisest- mängurist, frantist. Harjus mehega, tekkis rutiin .
Valitses mehe üle. Mees- Dimitri Larin suri.
Kannab endas kõlbelisi põhitõdesi, religioosseid traditsioone, võimet armastada ja ennast ohverdada.
3pt
Olga- paras paar Madonnaga van Dycki maalilt. Näost punane, ilmetu, ümar.
Tatjana- omapead, kurb. Armus Oneginisse.
Tatjana kiri Oneginile: (lk. 83)
Ma kuulun sulle, ainult sulle!
Veel pole aimugi mu hindel,
Kes oled sa: mu kaitseingel
Või kurikaval kiusaja.
Saatis kirja, nime ei pannud . Vastust ei tulnud.
Ilmus Lenski, ütles, et Onegin tuleb varsti.
Tuli. Ratsutades. Tatjana põgenes parki, puude alla.
Tuli kütt, Tatjana lähenes Oneginile.
4pt
Jevgeni:“ma paraku ei kiida teid.
Te kehastate kõike seda, mis oli kord mu ideaal.“
„Mis loeb te armsus ja te ilu?
Ma neid ei vääri paraku.
Te abielus pettuksite.“
„Ma vennaliku hellusega teid armastan“
„Te armastage iseennast :
see on objekt, kus iial vist
ei ole karta pettumist.“
Tatjana närbub, ja ta jume on päevast päeva kahvatum.
Vladimir vaevalt maldas veel olla ilma Olgata.
Pulmad tulevad.
Onegin hakkas jooma, oli väga palju üksi.
5pt
Tatjana uskus ennustusi, und, kaardipanekut ja palju muud.
Tuli lumi, erinevad märgid. Tatjana kohtab õues Agafoni.
Heidab sängi, näeb und:
Lagendikul voogab ta ette must kärestik. Sellest viivad üle õrred. Tuul on vinge. Hange taga suur karu, kes hakkab teda taga ajama. Teed pole, jookseb metsa. Jõud saab otsa. Kase alt kahmab karu ta sülle ja viib onni . Kaob. Toas on kollid ..ja Onegin. Kõik kuuletuvad talle. Onegin avab ukse, ütleb ’minu’. Tuleb Olga ja Lenski. Onegin ajab nad ära. Läheb noaga Lenskile kallale. Tanja ärkab. (karu, kolin , kont, nõid, osmik, purre, tont)
Ballikülalised.
Triquet-tamboovlane, teravmeelne poeet. Abieluettepanek Tanjale. Onegin vaikib, kummardab, pilk hell.
Onegin kutsub Olga tantsima. Vladimir on armukade. II abieluettepanek? Olga+Jegveni
6pt
Lenski jooksis ballilt ära. Onegin rahul ja mõtlik. Olga vaikis. Tanja ei uinu.
Zaretski- kaardikamba ninamees, filosoof , virk ja visa mõisnik, aus, truu pereisa ( joodik ).
Lenski kutsub Onegini duellile. Nõustub.
Jõekäärul puus või laup saab tabamuse. Olga rõõmustab, kui Lenskit näeb. Tervitab. Lenski jätab tunnetest rääkimise. Tanja on teadmatuses.
Olgal olid Lenski vastu siiski tunded. Mees kirjutab hüvastijätukirja ja uinub .
Äratab tunnimees. Kell on 6. Onegin magab. Saavad kokku, Lenski sureb. Onegin jooksis ja hüüdis... kahetses. Sai 30-aastaseks, sõitis minema.
7pt
Lenski haud jäi unarusse .
Olga abiellus sõjamehega, sõitis kodust ära.
Tanja läks vana mõisa vaatama. Meenus vana aeg. Jättis mõisaga hüvasti.
Tatjana loeb Onegini lemmikromaane. Hakkab teda mõistma.
Tanja saadetakse Moskvasse peige otsima . Tõld peatud (Haritoni tn) haige tädi eluaseme juures. Tanja viiakse ballile. Kindral lööb külge.
8pt
Tanja-vürstinna oli Onegini vastu ballil ükskõikne.
Onegin sõitis koju. Hommikul kutsuti tagasi. Mõlemad vaikivad .
Tulevad teised külalised. Onegin imestab, kuidas Tanja muutunud on.
Kõik imetlevad teda nüüd. Jevgeni armub Tanjasse! Tanja ei tee sellest välja.
Onegini kiri Tatjanale: (lk. 214)
Mõtlesin:
Õnn- see on rahu. Olla prii !-
Oh jumal! Kuidas küll sain petta ...
Otsustagu nüüd saatus- teie meelevald.
Vastust ei tulnud. Uus kiri. Ei midagi. Pilk jäiselt kale . Rangel näol ainult raev.
Onegin hakkas lugema. Läks Tanja juurde. Leidis neiu kirja juures nutmas.
„Miks aga põlvitate maas mu jalus nüüd?“ Te peate, palun, taganema nüüd jäädavalt mu eluteelt.
Onegin lahkus.
TATJANA JA ONEGIN, LENSKI JA OLGA.TÄHTSAMAD TEEMAD JA PROBLEEMID.
Onegin näis olevat elutüdinud. Ta ei suutnud millestki rõõmu tunda, miski ei näinud teda köitvat. Ta ei suutnud ühe tegevuse juures kaua püsida, kuna see ammendas end tema jaoks liialt kiiresti. Autor püüab tegelast kujutada kui tüüpilist esindajat suurilmas, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Noore mehe ja tütarlapse on väga omane sellele ajastule. Onegin ei uskunud armastusse. Võib-olla oli tema usk tapetud pealinna seltskonna poolt. Kui Onegin tuli maale ,siis võttis teda vastu siiras armastus, mida ta polnud varem tunda saanud. Onegin sattus maal olles kokku hoolivuse ja tõelise autundega. See ei olnud nii kahepalgeline, kui ta linnas harjunud oli. Ta sattus segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles, lootis ta eest leida teda armastava Tatjana, kuid leidis temasse külmalt suhtuva abielus naise. Onegin üritas taas Tatjanat ennast armastama panna, millest kujunes Onegini armastus tema vastu, kuid Tatjana teda vastu ei armastanud. Tatjana oli hästi haritus ja valdas hästi prantsuse keelt. Ka kirja oneginile kirjutas ta prantsuse keeles, sest see keel oli kultuuri keeleks, milles sai väljendada oma tundeid ja mõtteid paremini.Kuid Tatjana armastust haavati. Nende roll vahetus. Nüüd oli Onegin see, kes armastust palus ja Tatjana see, kes ilma kulmu kortsutamata selle tagasi lükkas. Kui ta lõpuks enam olukorda ei suutnud talitseda, läks ta Tatjana juurde selgust nõudma. Kuid vastuarmastust ta sealt ei leidnud.
Lenski oli Tatjana ja Onegini sõber. Tänu talle nägi Tatjana Oneginit esimest korda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, kes oli Lenski pruut. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski maha lasi. Ta sai sellest sügava masenduse ja sellepärast lahkus. Olga abiellus hiljem sõduriga.
Romaani esimeses peatükis sõidab Onegin maale sureva onu juurde ja Oneginit vaevavast spliinist. Edasi räägitakse Onegini isast, sellest kuidas ta suuremaks sai ja iseloomustatakse teda. Autor, kes kujutab ennast Onegini sõbrana tutvub temaga. Vladimir Lenski tutvus Oneginiga. Onegin ei meeldinud inimestele tema taktitundelisuse tõttu. Tatjana armus Oneginisse. Kirjutas Oneginile kirja. Vahepeal räägib Onegini päeva tegemistest. Tatjana räägib ainult njanjale oma suurest armastusest, mis teda iga päevaga aina kahvatumaks teeb. Tatjana näeb und, kus ta jookseb karu eest ja kui ta ära väsib, siis võtab karu ta sülle ja viib Onegini onni. Tatjana otsib unenäole seletust. Lenski saadab Oneginile duellikutse. Lenski sureb duellil. Olga on Lenski unustanud ja abiellub. Tatjana viiakse Moskva pruuditurule.Onegin saabub tagasi ja Tatjana võtab teda vastu väga külmalt.
1823-1830 Venemaa ühiskondlik-poliitiline elu ja Puškini saatus
Aleksandr Puškin alustas värssromaani „ Jevgeni Onegin“ Mihhailovskojes, kuhu tsaar Aleksander I ta politsei järelvalve alla oli saatnud. Mihhailovskojes keskendus ta rahvuslikkuse probleemile, õppides tundma rahva psüühikat ning rahvaslikku hingelaadi, mis väljendub selgemini rahvaluules. Mihhailovskojes kuulis Puškin tsaar Aleksander I surmast ha dekabristide ülestõusust 14. detsembril 1825. aastal. 5. augustil 1826 . aastal sai poeet teate viie ülestõusujuhi hukkamisest. Uueks tsaariks sai Nikolai I. Nikolai I valitsusaja algul heideti Venemaa poliitilise salapolitsei kätesse. Nikolai I missiooniks oli „ külmutada“ Venemaa ja peatada vabadusevaimu areng kogu Euroopas. Puškin lootis, et uus tsaar asub lõpuks ometi Venemaal vajalikke reforme ellu viima, kuid pettus peagi . 1828. aasta lõpul kohtas Puškin Natalja Gontšarovat ning abiellus neiuga 1830. aastal. Samal aastal sai ka Puškin isaks, mis vallandas üliviljaka loometegevuse.
Süzee plaan

• Onegin külastab surevat onu.
  
• Oneginit hakkab vaevama spliin- tüdimus igapäevastest asjadest.
  
• Autor Puškin tutvub Oneginiga.
  
• Onegini isa surm.
  
• Onegin läheb elama onu mõisasse maale, kuid ka seal ei pääse spliinist.
  
• Onegin tutvub Lenskiga-( noor poeet)
  
• Tatjana ja Olga isa, Dmitri Larini, surm
  
• Tatjana armumine Oneginisse. Prantsuskeelne armastuskiri Tatjanalt Oneginile
  
• Tatjana nimepäeva. Onegin flirdib Olgaga, vihastades Lenskit ja kurvastades Tatjanat.
  
• Lenski kutsub Onegini duellile.
  
• Duellil langeb Lenski. Onegin lahkub kodust aastateks.
  
• Olga unustab Lenski ja abiellub üsna pea sõduriga.
  
• Tatjana ei soovi abielluda, kuid sugulased korraldavad balle ning lõpuks Tatjana abiellub.
  
• Onegin kohtab Peterburgis Tatjanat. Onegin armub nüüd Tatjanasse. Kirjutab kirja.
  
• Tatjana ei vasta Onegini armastusele, sest on abielus teise mehega.
  

„Jevgeni Onegin“ kui „lõputu romaan“
„Jevgeni Onegin“ on lõputa romaan sellepärast, et peategelased jäävad ellu ning kuigi Tatjana ütleb Jevgenile ära, sest on teise mehega abielus ning peab reeglitest lugu, jääb lugejale lootus, et Onegin ja Tatjana võivad veel kokku saada. Sest inimesed usuvad tõelisesse armastusse ning raamatust jääb selge arusaam,et Tatjana tunded Onegini vastu pole kustunud.
Romaani tegevusaeg ja –ruum
I (1819- 1820) talv. Onegin onu põetamas maal – rahulik keskond, ilus loodus
Onegin linnas – elab seltskonna elu, pidevalt kiire, palju üritusi
II kevad,suvi,sügise algus Onegin maal lossis- tüdineb ka maaelust, ei suhtle ka eriti naabritega
Tatjana oma kodus maal- naudib looduse ilu
III sügis Tatjana majas- Oneginil igav, talle ei meeldinud sealne toit
Tatjanale meeldis Onegini külas viibimine
Alleel- Tatjana on ärevil, sest näeb peale Oneginit
IV sügis Alleel- Oneginile ebameeldiv, sest peab Tatjanale lootusi petma
Alleel- Tatjana jaoks muutub kurvaks paigaks
koosviibimine- Onegin suudab seltskonda nautida ,heas tujus
V talv Tatjana unenägu- pingeline ja ettekuulutav, ärritab Tatjanat
Tatjana nimepäeva pidu- Tatjana jaoks ärev ,sest Onegin tuleb ka,
Lenski jaoks muutub ebameeldivaks,sest Onegin ja Olga veedavad
koos aega. Tatjanale ka see ei meeldi. Oneginil ja Olgal on lõbus.
VI talv Duellil- Lenski jaoks tõsine olukord, Onegin
Tatjana majas- pidulised on rahulikult magamas, Tatjanal ei ole und,
ei mõista Onegini pilku ning miks mees Olgaga nii meelalt suhtles.
VII kevad Maal- rahulik, värske õhk, lein , Olga lahkub linna.
Moskvas- Tatjana ei meeldi sealne õhkond ja inimeste labasus, ta ei
soovi ka alguses mehele minna.
VIII kevad 1825 Peterburg - Onegin üllatunud, õnnelik nähes Tatjanat.
Tatjana tunneb ennast suursugusesse seltskonda sobivat .
Aastaajad mõjutavad autori loomingut, näiteks armsatas ta sügist, sellepärast saidki näiteks Onegin ja Tatjana kokku sügisel. Pikemalt kirjeldab ta novembrit. Talle ei meeldinud kevad ning paljud traagilised asjad toimusid just kevadel.
Puškin kui tegelane. Autori suhted Tatjana ja Oneginiga
Onegin oleks vist saanud
tookord mu reisikaaslaseks,
kui saatus poleks lahutanud
meid ootamatult aastateks.
Puškin esineb teoses kui Onegini sõber , koos jalutavad nad Neeva jõel ning arutavad maailmaasjade ja luule üle. Ta ei mõista kunagi ta üle kohut ning omamoodi imetleb Oneginit.
Autor mingil määral samastab end kangelasega, samas rõhutab erinevusi , esineb kui vaatleja ja sõbralik õpetaja. Autori sekkumine tegelasena muudab teose realistlikumaks.
Puškin imetleb Tatjanat ning ta salapära. Ta pole selline kui ta noorem õde. Tatjana oli vaikne ja vaoshoitud. Väga palju armastas lugeda kuulsaid autoreid eriti Gradisoni. Ma arvan, et ka Puškinile endale meeldisid need autorid, mida ta kangelanna lemmikuteks nimetas. Puškini armumine Tatjanasse näitab ka realistliku poolt, sest romantistlikes teostes olid tavaliselt kangelannadeks pigem meeletult kaunid kui vaiksed üksimõtlejad.
Onegin ja Tatjana
Onegin – mulle näis ta esmamuljel liiderlikuna ning kõrgustesse püüdleva inimesena , kes sisimas kartis eksida. Ta oli igasse seltskonda oodatud inimene. Mulle tundus ta huvitavamana peale seda, kui ta tüdines kõigist neist liigsetest pidustustest ja hakkas ennast otsima. Onegin näis alguses üleolevana, kuid see oli tingitud tema hirmust haiget saada. Onegin arvas et tõeline õnn on vabadus, sest talle tundus tüütu ning üksluine kogu see ümbritsev maailm. Oma vabaduse soovis ei suutnud ta ka alguses mõista Tatjana suurt armastust. Teda häiris ka Lenski ja Olga suhe, sest talle tundus liiga liialdav nende vaheline armastus. Ta ei mõistnud neid tunded enne ,kui oli duellil Lenki tapnud. Siis sai ta juba natuke aru, mis on tõeline armastus. See arusaam sundis ta oma kodumaalt mitmeks aastaks lahkuma . Tõeliselt mõistis ta teiste armastuse tähtsust, kui oli taas näinud Tatjanat, kes näis nii loomulikuna. Onegin oli tüdinud igasugusest teesklusest ning mõistis,
et ainus võimalus vabaneda spliinist on inimlik hingelähedus ,mis toob kaasa ka tõelise õnne. Kahjuks jäi õnnelik lõpp tänu Tatjana moraalitundele ära. Ma hindan seda Onegini juures eriti, et ta sai aru, mis on ta tõeline vabadus ,mitte ei jäänud lõpuni oma hirmude ohvriks.
Tatjana- tundus mõistlik tüdruk, kellele ei meeldinud liigne teesklus. Ta hindas reegleid ülekõige. Ta tundus teadvat, mida ta elult ootab. Muidu vaikne ja vaoshoitud , kuid julges seista oma tõekspidamiste eest. Suur julgus oli Oneginile armastuskirja saatmine . Ta ei kartnud ennast ohverdada ,kuigi teadis, et võib haiget saada. Ta ei tahtnud mitte kellelegi halba, isegi kui ta armastas Oneginit , jäi ta oma seaduslikule abikaasale truuks. Ühalt võib see olla moraalitunnetusest, teisalt pettumusest. Ta näis väga sisukas ,huvitav, loomulik ning temas peitus salapära, sellepärast ka Puškin ja Onegin olid temast vaimustutunud.
Lenski ja Olga
Lenski- näis pisut sinisilmne ning puhtahingeline romantik. Tema nägi ilu peaaegu kõikjal. Ta oli vastand Oneginile, kes hindas pigem realistliku maailma. Ta hindas välimist ilu. Ta näis emotsionaalne, kuid see lubas ka tal ka kõrvuni armuda, sest tema jaoks näis Olga lihtsalt kirjeldamatu oma ilus. Ta sarnanes mingil määral ka Tatjanale, sest mõtlevad pidasid reeglitest kinni. Ta ei suutnud taluda reetmist ning tema jaoks ainus õige lahendus oli duell .
Olga- ilus, lapselik ning rõõmsameelne. Ta nägi kõike ilusates värvides ega proovinudki väga süvenduda probleemidesse. Ta oli lihtsameelne ning tihtipeale ei mõistnud olukorra tõsitust, sellepärast ta ei näinudki suurt probleemi selles, kui Onegin temaga flirtis. Ta tundis küll valu pärast Lenski surma ,kuid suutis üsna pea uuesti abielluda.
Onegin ja Lenski
Esmamulje Lenskist- noor, aktiivne, täis kirge, tumedate juustega, romantik, oskas näha kõiges ilu, positiivse ellusuhtumisega, ihaldatud poissmees, oma olemuselt ja loomult suuresti Onegini vastand. Onegin ja Lenski olid küll vastandid ,kuid neile meeldis teine teise seltskond . Neile meeldis koos ratsutamas käia ja vestelda. Onegin küll polnud nõus paljude Lenski arvamustega ,kuid samas teda ei häirinud ka neid, kui arvas, et Lenski võib hiljem haiget saada oma kõrgete illusioonidega. See näitas ,et sisimas ta mingil määral nõustus nende ideedega. Kuigi Onegin arvas et vabadus võrdub õnnega ja ta oli tüdinud igapäeva elust, tundus nagu ta kadestab Lenskit ,kes oskab olla õnnelik
Tatjana kujunemisolud
Tatjana veetis juba lapsest peale palju aega üksida. Teda ei huvitanud teiste lastega mängimine. Samuti ei hoolinud ta nukkudega tegelemisest ega ka nooruki eas linnast ja enda ehtimisest rääkimine. Teda huvitasid raamatud ja lugemine ning looduse jälgimine. Tänu oma õele tutvus ka Oneginiga, sest too oli Olga armsama Lenski sõber. Tänu sellele, et tema sugulased korraldasid balle, muutus ka tema seltskondlikumaks. Kuna ta polnud huvitatud teiste tüdrukutega ajaveetmisest , sai ta ennast harida raamatutega ,muutudes inteligentseks.
Onegini ja Lenski duell
Mina ei usu , et duell on mõistlik lahendus, sest igasugust probleemi on võimalik sõnadega ära lahendada ning siis oleks Lenski ka ellu jäänud, kui nad oleks oma vahel ennem selgeks kõik rääkinud. Samas Onegin enne duelli ei mõistnud veel täielikult oma süüd. Duell tundus olevat reeglite kohaselt lahendatud . Onegin oleks pidanud rohkem mõtlema, enne kui duellikutse vastu võttis. Ta kahetses küll pärast oma tegu, et võttis duellil Lenski elu, olles ise duelli algatamise põhjuseks. Autor ei kiitnud väga duelli, ta ei mõista et, miks on vaja niimoodi probleeme lahendada. Et enne ei mõista keegi olukorra tähtusust kui vastane on surnud nende kuuli läbi. Tänapäeval ka inimesed käituvad vahel liiga suursuguselt ilma ,et nad mõtleks tagajärgedele.
Onegini ja Tatjana taaskohtumine
Tatjana oli Onegini silmis muutunud. Ta oli inteligentsem ning daamilikum. Samuti näis ta ükskõikne Onegini vastu. Oneginile meenub Tanjana nooremana ja ta leiab neius uusi omadusi,mis teda lummavad ning ta taipab, et ta armastab teda. Ootamatu oli Onegini jaoks ka see ,et Tatjana oli abielus juba kaks aastat. Onegin muutus pärast armumist hoopis teistsuguseks, ta ei olnud enam ükskõikne vaid soovis kohe tegutseda. Ootuspärane oli see ,et Tatjana Oneginit väga suure lahkusega vastu ei võtnud, sest tema elu oli nüüd muutunud ja ta pidi sellega leppima
„Jevgeni Onegin“ tänapäeva lugeja jaoks
Ma arvan, et tänapäeva lugejale tahab värssromaan „ Jevgeni Onegin“ öelda seda, et inimene ei tohiks nii meeleheitlikult olla kinni oma reeglites , vaid nägema ka teiste arvamusi . Tuleb tegutseda kohe, sest pärast võib olla juba hilja nagu juhtus ka Oneginiga.