Faustlik ellusuhtumine Maailmas pole vist palju inimesi, kes on sellise ellusuhtumisega nagu oli Goethe kirjeldatud Faust. Kui selliseid inimesi oleks rohkem, oleks arvatavasti maailmas juba leitud ravim vähile või välja mõeldud uus,puhas ja efektiivne energia allikas, sest just need inimesed soovivad inimkonna olustikku parandada. Nad tahavad, et nende tegusid mäletataks. Faust oli ajalooline kuju, ta oli üks saksa humanistidest. Ta oli tegelikult legend saksa rahva seas. Ta oli andunud teadusejünger, kellele oli suureks probleemiks oma mõju teistele inimesele ja maailmale. Faust seadis endale kõrgeid eesmärke. Ta veendumuseks oli,et tähtis on endast maha jätta märk. Faust on ideedest tulvil geenius,kes võib palavalt armastada või vihata kuid seda tehes inimeste muredele osavõtlikuks jääda. Teda ajas vihale,see kuidas inimesed keskendusid ainult enda probleemidele ja ei näinud neist kaugem...
Charles Baudelaire ,,Kurja õied" Baudelaire'i 1857.aastal ilmunud luulekogus ,,Les fleurs du mal" sisaldub üle 120 luuletuse. Need kajastavad erinevaid teemasid, peamisel kohal on siiski inimene oma tunnetega. Käsitluslaadilt on Baudelaire'i luules tähtsal kohal sümbolid ja võrdlus. Luulekogu on jaotatud viide ossa: ,,Spliin ja ideaal", ,,Vein", ,,Kurja õied", ,,Vastuhakk" ja ,,Surm". Osade pealkirjad annavad edasi osades toimuvat, üldist meeleolu. Spliin ja ideaal on väga vastandlikud mõisted. Spliin toob üksnes negatiivseid seoseid, samas ideaal seostub kõige positiivsega. Baudelaire on aga kaks mõistet ühendanud. Siiski kumab esimese osa luuletustest läbi kurvameelsus. Peamiseks tegevuseks on otsing millegi ilusa ja täiusliku järele. Baudelaire kirjutab ,,Sest mina ei suuda leida nendest plassidest roosidest ühtegi õit, mis meenutaks mu ideaali." Samuti on luuletuses ,,Hümn ilule" kaunidust võrreldud põrgulikkuse ja
äraelamiseks kindel pajuk. See sundis Baudelaire'i kirjutama. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1857. aastal ilmus luulekogu "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal), mis põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". 1869. aastal, juba pärast Baudelaire'i surma, ilmus 50 proosaluuletusega kogumik "Pariisi spliin" ja 1909. aastal Baudelaire'i päevik. "Kurja lillede" 6 ärakeelatud luuletust on avaldatud ajakirjas "Vikerkaar" 2000, nr. 11-12
Temaga algas prantsuse luules uus periood Temast sai omanäoline varasümbolismi esindaja Ta elas boheemlaseelu, suhtus kõigesse küüniliselt, talle meeldis kaasinimesi sokeerida Looming 1857. aastal ilmus luulekogu "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal), mis põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". 1869. aastal, juba pärast Baudelaire'i surma, ilmus 50 proosaluuletusega kogumik "Pariisi spliin" ja 1909. aastal Baudelaire'i päevik. Tänan kuulamast!
,,Meie aja kangelane" ja Jevgeni Onegin" Mis on ühist Onegini ja Petsorini elus? *Mõlemad on haritud *Mõlemad on aadlikud Peterburist *Spliin *Tüdimus tüdisid kiirelt *Ei suutnud vastata armastusele *Mõlemal oli duell, kus vastane hukkus *Sõbrad, kes muutusid nende vaenlaseks Lenski ja Grusnitski *Naistele meeldisid, sarmikad *Võrgutasid naise justkui oma lõbuks -Mary ja Olga *Lahkusid ühest naisest ise Tatjana ja Mary *Kaotasid naise Veera jättis Petsorini, Tatjana oli truu oma abikaasale *Mõlemad olid uhked, enesekindlad *Mõlemad arvasid, et peavad kannatama
hinge. · Duell Onegini jaoks karm kuna ta tappis sõbra. Peale seda läks rändama. Kui seda poleks olnud oleks ta vbl Tatjana ära kosinud ja elu oleks teistmoodi läinud. Oluline seepärast,et see stseen toob loosse järsu pöörde. 5.) Põhitegelased: · Jevgeni Onegin: 1) pärit Peterburist, moenarr, 2) soovis olla vaba, 3) kuulus kõrgklassi, jõukas 4) iseendaga: spliin - raskemeelsus, elutüdimus, tülpimus; ümbritseva maailmaga seltskondlik, kõrk, ülbe · Lenski: 1) pärit Göttingenist, süsimustad voogavad kiharad, 2) südames valitsesid arm, truudus 3) poeet, kuskil keskklass, väga vaene polnud 4) Tahtis Olgaga abielluda · Olga: 1) elab maal, üliarmas, lihtsameelne, sinisilmne, rõõmsameelne, blond 2) Tahtis Lenskiga abielluda 3) Keskklass, maamõisniku tütar
,,Stepihunt", ,,Klaaspärlimäng", ,, Demian" 7. Eksistentsialism. V: pühendub inimese olemisele, eksisteerimisele, individuaalsele olemasolule. märksõnadeks on vabadus, armastus, ükskõiksus, olemasolu piir(surm). Tähtis on vabadus ja vastutus. 8. Camus´e 2 teost V: ,,Võõras"; ,,Katk"; ,,Langus" 9. Sartre 2 teost V: ,,Iiveldus"; ,,Sõnad"; ,,Olemine ja olematus" 10. Baudelaire loome omapära, 3 luuletust. V: 1. ilu ja inetuse segu 2. pessimism 3. erootika 4. küünilisus ,,Raibe"; ,,Spliin"; ,,Majakad"; ,,Kunstniku pihtimus" 11. Tagore 4 luulekogu, omapära, miks tekkis tema vastu Euroopas huvi? V: 1. ,,Õhtulaulud" 2. ,,Aednik" 3. ,,Kasvav kuu" 4. ,,Puuvilja kogum" omapära- kirjutas filosoofilist proosaluulet. huvi teke- sest Tragore on idamaalt ja sellel ajal oli Euroopas tekkinud huvi idamaade vastu, lisaks Tragore käis ka ie Euroopas ja tõlkis oma teosed inglisekeelde 12. Yeats. Mis loomingule iseloomulik+ 3 luulekogu.
kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane ning kelle vahetut mõju Baudelaire'i luules on lihtne leida. Looming Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. Aastal 1857 ilmus luulekogu "KURJA LILLED", mis põhjustas suure skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku kõlbluse ja moraalitunde solvamise tõttu"; autor kaevati kohtusse. Luulekogu koosneb seitsmest tsüklist, mille pealkirjad kannavad endas terve kogu mõttelaadi: I tsükkel "Spliin ja ideaal"; spliin (läbiv motiiv teoses) on raskemeelsus, elutüdimus; II tsükkel "Pariisi pildid" (esimest korda kajastus maailmakirjanduses ka Pariisi pahupool vaesus, prostituudid, narkomaanid jms); III tsükkel " Vein" kirjeldab alkoholi väärtusi (joovastuse filosoof); IV tsükkel "Kurja lilled" (patoloogiline armastus, kiremõrv jms); V tsükkel "Mäss"; VI tsükkel "Surm"; VII tsükkel "Uued kurja lilled" on hiljem juurde lisatud.
Samuti on see üldiselt palju reaalsem ja huvitavam. Lugedes läheb väga kiiresti edasi. Natukene häirivad need kirjaniku kommentaarid, mis ei ole raamatu sisuga üldse seotud. · 9. Mõisted, nimed, mida varem ei teadnud: · Oblaat paberlipik kirjade kinnikleepimiseks · Finess peensus, üksikasi · Kandelaaber küünla- või lambijalg · Drüaad metsnümf · Musliin riidesort · Paaz - daami saatja, austaja, rüütliõpilane, paazikorpuse kasvandik Venemaal · Spliin raskemeelsus, elutüdimus · Pild pildumine, sadu · Apsat(king) kontsa(king) · Fiaal - kitsa kaelaga nõu, ehistornike gooti arhitektuuris · Peleriin - lühike keebitaoline õlakate · Bolivar laiaääreline kübar · Pantaloonid pikad meestpüksid · Ohta Peterburi eeslinn · Sefiir-õhud õrnad läänetuuled · Apaatne ükskõikne, tium, loid · Frisuur soeng · Profaanne asjatundmatu, võhiklik
Ta sai kõik vajaliku, mida seltskonnaelus vaja läks. Arvamus tema kohta oli: ,,..tark meeldiv noormes igati." Jevgeni sukeldus varakult seltskonnaellu. Talle said osaks kõik lõbustused. Onegini ,,päev" lõppes varahommikul. Teda ei huvitanud eriti teatrietendused, pigem daamid ja nende riietus, ka ise riietus ta väga peenelt. Nii lõbutsesid ja elasid paljud aadlinoored. Onegin pettus sellises elus, muutus lõbustuste suhtes ükskõikseks, tundis igavust, teda surus ,,spliin"(tüdimus vms), isegi lugemine ei huvitanud enam noormeesr. Vaheldust Onegini ellu tõi siirdumine maale, kuid peagi tüdines ka looduse ilust. Naabritega ei suhelnud, kuna nägi nende tühisust. Jevgeni Onegin sõbrunes Lenskiga sellepärast, et teda köitis Lenski tulihingelisus. Lenski oli ka targem kui teised naabrid. Kuna Onegin oli noorena paljusid neide armastanud, oli ta armastusestki tüdinenud. Seepärast ei mõistnud ta Tatjana armastuse suurust ning solvas teda.
Voltaire prantsuse filosoof,kirjanik Daniel Defoe inglise kirjanik Romantism - Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele · mineviku idealiseerimine · võõrdumus tegelikkusest · individualism · ebatavalised tegelaskujud William Blake inglise luuletaja, Aleksander Puskin vene luuletaja Spliin - raskemeelsus, elutüdimus, tülpimus Satiir - terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne Utoopia - teostumatu unistus, kujutletav ideaalolek Skeptitsism - tunnetuse võimalikkuses kahtlev õpetus ja printsiip; kalduvus kahelda Kontsept - kavand, mustand
tegelasest, kes on eraklik. Näiteks on kirjutanud sellest Aapo Ilves. Teema laulusõnades ''Sünnipäev'' kajastab ta seda teemat väga lähedalt, kirjutades sünnipäevast, kus ta endale üksi õnne soovib. Baudelarielt on seda motiivi võetud ja edasi kantud ka tänapäeva. Baudelairelikku luulet saab kindlasti iseloomustada ka lootusetusega. Jääb mulje, et kõik on kadunud ja ei otsita ka lahendusi ning kõik jääbki nii nagu on. Tema luuletuses ''Spliin'' kirjutatakse nii '' Olnud ilu ja au nemad nutavad taga, kadunud armastusest kurvalt vestlevad seal.'' Lootusetult vestlevad nad seal sellest armastusest. Doris Kareva, kes on Eestis üldtuntud on kirjutanud samuti sellest oma luuletustes. '' Kõik on liiga laokil, kogu maja. Pole jõudu otsast alata. Vist on veidi liiga palju vaja, seks, et iseennast salata.'' Selles salmis tunneb juba selle sama ära, mis oli Baudelaire luules. Sellega saabki öelda seda, et ka tänapäeva
Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1. 1857. "Kurjad lilled" (põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". Baudelaire'i "kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas, kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged; lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi toel surmas.) 2. 1869. "Pariisi spliin" (50 proosaluuletusega kogumik) 3. 1909. Baudelaire'i päevik Eesti keeles on ilmunu: "Väikesed poeemid proosas" (1930, 1991, 1999; tõlkija Marie Under), "Kurja lilled" (1967), "Väikesed kurja lilled" (2000) ja "Kurja õied" (2000) ¤ Eksisteerivad ainult kolm austust väärivad olendid: preestrid, sõdurid, poeedid. Teada, tappa, luua. ¤ See elu on haigla, kus iga patsient on kurjast vaimust vaevatud sooviga vahetada oma voodi.
Proosas esikohal romaan, näitekirjanduses komöödia, luules tundelisus (sentimentalism), nt tuntuim Karamzini "Vaene Liisa". 2. Puskini "Jevgeni Onegini" analüüs Teos, mida Puskin kirjutas kõige kauem- üle seitsme aasta. Ilmus järjejutuna, millega harjusid lugejad ootama. Väga populaarne, eriti daamide osas. Ise nimetas Puskin selle värssromaaniks. Jevgeni Onegin's kõneldakse kaasaja Peterburist, Puskin tahtis kirjeldada ühe inimese hinge enneaegset vananemist. Spliin e elutüdimus. Jevgeni Oneginis ei saa tegelasi liigitada headeks ega halbadeks, see tegi sellst realistliku teose. Puskin on teose täpselt üles ehitanud - tegevuskohad, ajad jne. Peategelaste karakterid on keerulised ja mitmetahulised, neid iseloomustatakse erinevatest vaatepunktidest ning nii muutuvad ka hinnangud. Jevgeni Oneginil puudub lõpp, Puskin lõpetas tegevuse kulminatsioonis. Onegini stroof - 14 rida (korrastatud värsid). Tegevus toimus aastatel 1820-1825.
Soov armastatud olla tuleb alles hiljem. Samas on palju kergem olla vaba ning kohustusteta ja hoopis lõbutseda, teha karjääri. Aga kumb on siis parem, kas olla seotud või mitte? Puskini ,,Jevgeni Oneginis" veedab peategelane oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad mööduvad tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdineb kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spliin võtab Jevgeni üle võimust. Ta tahab pääseda lõpututest pidudest ning tema õnneks lamab surivoodis mõisnikust onu, kes oma valdused talle pärandab. Kuid peagi tüütab Oneginit ka maaelu. Tema jaoks seisneb õnn vabaduses ning mitte armastuses. Kuigi Tatjana Oneginit meeletule armastab ei taha mees end naisega lähemalt siduda. Onegin meenutab mulle tavalist tänapäeva noort inimest, sest paljud neist ei pea enam abielu ega armastust oluliseks. Nimelt
Édouard Manet , "La Maïtresse de Baudelaire" (1862) 1841. aastal saatis Charlesi kasuisa ta Indiasse reisile, kuid ta pöördus juba Mauritiuse juures tagasi ning kohtas teel(või vahetult peale Pariisi saabumist) Jeanne Duvali, mulatitari, kellega tal oli suhe ülejäänud eluks ning kes on inspireerinud Baudelaire´i kirjutama luuletuse "Must Veenus". · Uimastid · Vihkas kodanlikku maailma; kulutas oma pärandust (edasi) · 1844.a. keeld pärandusele · Depressioon (spliin) · La Fanfario, 1848 · E.A.Poe · Osales 1848. aasta revolutsioonis · 1851. astus coup d´États´le vastu; pettus ühiskonnas · Põhiteos "Kurja lilled", 1857 "Les Fleurs du Mal", 1857 ·Keelati ära 6 luuletust -> kohus ·"Spliinis ja ideaalis" läbivaks teemaks ideaalide kättesaamatus; elu "õite" mürgistatus surmast ja kaduvusest ·"Vastavusi"- sümbol. kirjeldus: füüsilises maailmas meeleliselt tajutavatel objektidel olemas vaimu- ja hingemaailm selle
Leidub naturalistlikke elemente, ühiskondlik pool on erinevalt teistest sümbolistidest esindatud. 1857 ilmus kogu “Kurja lilled”. Kirjeldab naturalistlik-anatoomilistes üksikasjades rusuvat maist tõelust (tsükkel “Pariisi pildid”). Tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema, kirjutas anonüümsusest ja moraalsest allakäigust. Kirjutas väga julgete kujunditega erootilist luulet. Ideaalide kättesaamatus, surm ja kaduvus – tsükkel “Spliin ja ideaal” (spliin – maailmavalu). Alalhoidlikud süüdistasid teda amoraalsuses, algatati kohtuasi ja ta pidi maksma rahatrahvi. Edaspidi muutus ühiskonnakriitilisemaks, eemaldus teistest prantsuse sümbolistidest, muutudes isiklikumaks ja hakates kasutama luuletustes kõnekeelt. Viimane tähtsam teos oli “Luuletusi proosas”. Baudelaire oma teoses „Üksindus“ („La Solitude“) väga teravalt, aga ka selgelt väljendab oma arvamust üksinduse kohta. Tema eitab seda
Ajaloolised isikud, legendid, kaukaasia rahvapärimused _ Millised on tema poeemide kangelased? Ei positiivsed ega negatiivsed, maksavad kätte tehtud kurja eest kangelase pahategu on alati motiveeritud üllast eesmärgist _ Kus leiab aset Lermontovi poeemide tegevus? Eksootilistes maades(kaukaasia, hispaania) _ Nimeta kaks olulist poeemi"DEEMON""Mtsõri", draama ,,Maskeraad" ja romaan ,,Vürstinna Ligovskaja" _ Mis on romaanis ,,Meie aja kangelane" romantismile iseloomulikku. Spliin, üksik salapärane, fatalist, Kaukaasia, looduskirjeldused, _ Missugune on romaani peategelane? 12. H. Heine _ Kes oli Heine rahvuselt Saksa juut _ Mida Heine kirjutas?"Reisipildid" ballade, proosat, luuletusi, luuletsükleid _ Nimeta Heine luulekogusid. ,,Laulude raamat" _ Mis on luuletaja lemmiksümbol? MERI (lained, torm) _ Miks peab Heine paguluses elama? Sest ta pooldas demokraatiat _ Millest kõneleb Heine ballaad ,,rahvinna Jutta" krahvinna on paadiga
las loita laul, mis sydamesse läeb!! Ja vastsed pungad õide löövad kõikjal... ...Loo, loo! See on ju 8 meie homne päev!... Forever mis on me igavene ainukene rahu hea kavatsus või hingepiin või ahastus mis raamesse ei mahu kui lõpeb sõnamäng ja katkeb spliin ilm pöörab uue tahu AXIOOMID lennon on surnud jaapan on kaugel linnud on läinud sygis on tulnud kurvad on laused silmad on näinud SUVELAUL imelik mõnu saabuvast suvest lõbusus laabuvast kevadest häälitseb hinges põhjust ei ole suvesid palju veel ees ja päike paistab ja õhk on jahe pilved kaugele kulgevad AVASTUS
Nikolai I missiooniks oli ,, külmutada" Venemaa ja peatada vabadusevaimu areng kogu Euroopas. Puskin lootis, et uus tsaar asub lõpuks ometi Venemaal vajalikke reforme ellu viima, kuid pettus peagi . 1828. aasta lõpul kohtas Puskin Natalja Gontsarovat ning abiellus neiuga 1830. aastal. Samal aastal sai ka Puskin isaks, mis vallandas üliviljaka loometegevuse. Süzee plaan · Onegin külastab surevat onu. · Oneginit hakkab vaevama spliin- tüdimus igapäevastest asjadest. · Autor Puskin tutvub Oneginiga. · Onegini isa surm. · Onegin läheb elama onu mõisasse maale, kuid ka seal ei pääse spliinist. · Onegin tutvub Lenskiga-( noor poeet) · Tatjana ja Olga isa, Dmitri Larini, surm · Tatjana armumine Oneginisse. Prantsuskeelne armastuskiri Tatjanalt Oneginile · Tatjana nimepäeva. Onegin flirdib Olgaga, vihastades Lenskit ja kurvastades Tatjanat.
2 poeemi: ,,Deemon", ,,mtsõri". Draama: ,,Maskeraad". Romaan ,,Vürstinna Ligovskaja". ,,Meie aja kangelane" romantismile iseloomulik Petsorinis on rõhutatud jooni, mis on iseloomulikud romantilisele kangelasele: ta seisab lähedal autorile enesele, tema minevik on salapärane ja jääb lugeja jaoks varjatuks, karakter on staatiline ega arene süzee käigus. Teose tegevus toimub Kaukaasias(Idamaa), on loodusekirjeldusi, peategelasel on spliin. Romaani peategelane Petsorin on oma ajastust, ühiskondlikust psühholoogiast determineeritud,kuid samas realiseerimata võimalustega silmapaistev isiksus, üks vene kirjanduse nn liigsetest inimestest. Petsorin oli keskmist kasvu, sale ning laiade õlgadega. Ta kõnnak oli hooletu ning laisk. Tal olid lokkis blondid juuksed, mustad kulmud ja vurrud, püstine nina, valged hambad ja pruunid silmad. Petsorin oli uudishimulik. H. Heine Heine oli rahvuselt sakslane, juut.
kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". Baudelaire'i "kunstnik" on üksi vaimupimeduse ja tehnilise progressi poolt määratud maailmas, kunstniku elu juhivad loovusest ja vaimsusest tulenevad pinged; lahendust pingetele otsib kunstnik veini, oopiumi ja hasisi ("Kunstlikud paradiisid", 1860) toel surmas. 1869. aastal, juba pärast Baudelaire'i surma, ilmus 50 proosaluuletusega kogumik "Pariisi spliin" ja 1909. aastal Baudelaire'i päevik. Eesti keeles on ilmunud "Väikesed poeemid proosas" (1930, 1991, 1999; tõlkija Marie Under), "Kurja lilled" (1967), "Väikesed kurja lilled" (2000) ja "Kurja õied" (2000) "Kurja lillede" 6 ärakeelatud luuletust on avaldatud ajakirjas "Vikerkaar". 9 Arthur Rimbaud Arthur Rimbaud [art'üür rämb'oo] (20. oktoober 1854 Charleville 10. november 1891
noorte fantaasiakirjandus) • kirjandus, mille aineseks on noore inimese elu Noortekirjandus •Probleemraamatud Probleemraamatud • sõltuvusprobleeme käsitlevad teosed • vaimne ja füüsiline vägivald (nt (kooli)kiusamine), • kuritegelikkus • sõprus, armastus, seksuaalsus (k. a teismeliste rasedus) • haigused ja surm (k. a enesetapp) • täiskasvanute maailma ohud • identiteediprobleemid ja eksistentsikriis, üksindus, spliin, • depressioon, tegevusetus ja vegeteeriv elustiil vs. hedonism Sõltuvusest 1.Füüsiline sõltuvus mõnuainetest (narkomaania, alkoholism, suitsetamine): • Melvin Burgess: Saast (ek 2000) • Dirk Walbrecker: Kambalugu (ek 2002) • Jaan Tangsoo: Hanejaht (2003) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Diana Leesalu: 2 grammi hämaruseni (2005) • Aidi Vallik: Kuidas elad, Ann? (2001), Mis teha, Ann? (2001) • Sass Henno: Mina olin siin (2005)
raamatutest...õnne tekitajat XLV-XLVII Autor tutvus Oneginiga, iseloomustab teda, räägib ühistest noorpõlve unistustest XLVIII Jevgeni seisis mõtetes, iseloomustab linna XLIX-L Autor igatseb Aadriat ja soovib, et tuleksid pingul purjedega laevad LI-LIV Onegin ja autor läksid lahku, kuna Onegini isa suri ja soovis teda enda juurde.. Onegin tüdines lilledest, pidudest... Peagi avastas, et kõiki vaevab spliin LV-LX Autor kirjeldab ennast kui luuletajat, oma inspiratsiooni allikaid Teine peatükk (36-57) Jevgeni mõis, naabrite tulles põgenes, kohtus Lenskiga. Autor kirjeldab Larineid. I Iseloomustatakse häärberi vaadet, ümbrust II-III Loss seest IV-V Jevgeni püüdis uut süsteemi sisse seada ja ta ei meeldinud inimestele taktitundetuse pärast VI-XV Sinnakanti sõitis Vladimir Lenski, tema iseloomustus, andekus. Ta tutvus Oneginiga XVI-XXIII Lenski ja Onegin arutlesid..
Pälvis kriitikute pahameele, et ei pidanud klassitsismi reeglitest kinni, aga ta sõitis nüüd minema. Jäi haigeks aga jäi ellu. Sai sõpradeks läbisõitnud kindrali perega, kes palus teda kaasa Kaukaasiasse. Sõitis Krimmi, aga pidi tagasi teenistusse pöörduma. Kirjutab lõuna-poeemide tsükli "Kaukasuse vang", "Vennad-röövlid", "Baktsisarai purskkaev". Mõjutatud Byroni idamaade tsüklist. "Kaukasuse vang" tüüpiline romantik oma pettumuse meeleolude ja "vananenud" hingega. Spliin. On hingelt väsinud. Temale vastandab rahvusliku loomuse, lihtinimese. Kangelane otsib vabadust. Lahkub õukonnast ja läheb Kaukaasiasse. Tunneb vabadust, aga langeb mägilaste kätte vangi. Väärtused muutuvad- endine elu tundub vabadusena. Talle tuleb appi armastus, aga ta ei suuda vastata. Naine aitab põgeneda, aga mees teda kaasa ei võta ja neiu uputab enda. Lõunas oli ka tsaarivõimu ümberkorraldajad ja Puskin läheneb neile. See organisatsioon paljastatakse. Puskin
Theo oli naistega eemale hoidnud. Üks naine oli valgete juustega ja teine punapäine (meeldis Theole). Mindi kolmekesi tuppa, Theo jõi viina ja ameles valgega. Punane võttis raamatu kätte ja oli närviline. Punapea sidus peale mõnda aega Theo nõusolekul Theol käed-jalad kinni ja kutsus teda enda vangikeseks jne. Theo hakkas närvitsema ja valge tuli noaga mängides tema juurde, lõigates nöörid läbi. Siis tuli Viktor ja tahtis nalja teha, aga Theol oli uuesti spliin. Ta jõudis kell kolm koju, nägi koridoris musta juga (veri) ja jooksis neljandale - joodik oli kukkunud koridoriaknasse ja veenid läbi lõiganud. Esimene naaber lõi ukse kinni, teine kartis verd, 6 lk 98 (Peeter) “Mida kaugemal Eestist kohad asusid, seda üksikumad ja kõledamad nad Peetri arvates olid.” lk 98 Räägib Peetrist ja tema maailma kujutlusest tänu gloobusele. “Inimeste põhitegevuseks oli rääkimine, töötamine ja tapmine.” lk 99 Hilissügis 1 (Eero)
Rroosi Selaviste laseb süütenööri abil õhku süütu sütenööri. Rroosi Selaviste muudab Narvas kõik viinanired Nirvaanadeks ja laob nad virna. Väike Eesti luule ajalugu Kunagi mus nugis kuma, kuna mugis munka siug. Trühlina arg, trügin harval trahvirüngal, lühtriga varn. Rroosi Selaviste kannatus, surm ja ülestõusmine Rroosi Selaviste sai valest rroosi, suri, risu, alustas siis taas alustassis, ajal uuemal Luu-Ema aia rroosis elav vist. Charles Baudelaire Tsüklist Spliin ja paleus Mu vaim sind kummardab, öist võlvi sinus nägev, oo astjat kurbust täis, oo vaikijatar vägev, 18 ja seda hardamalt minul armastab hing sind, minu ööde hund, mida armutum ning pilkavam paljundad veel penikoormaid sina vahel mu käte ja oma lõpmatussina. Su poole ronin ma, mind rooskab armuind, nagu tõugujõuk laipa ründan mina sind, kuna, oh murdja loom, su kahe silmapilu külmuski ainult ülendab veel sinu ilu!
psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüso (kui freudi tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos). Näteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel) Autorikeskne kirjanduskäsitlus ilmselt muutub - moodi läheb hing ja spliin, maailmavalu ja psühholoogia. 35. UUSKRIITIKA JA TEKSTIKESKSE VAATENURGA VÕIDULEPÄÄS 20. SAJANDI KIRJANDUSTEADUSES. - WTF? 36. Strukturalismi kujunemine: genfi koolkond, vene formalism ja praha lingvistikaring. Strukturalism sai algus Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). Tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984),
psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüso (kui freudi tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos), näiteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel) Autorikeskne kirjanduskäsitlus ilmselt muutub - moodi läheb hing ja spliin, maailmavalu ja psühholoogia 35. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. Tekst ja kriitika ( loobutakse autorikesksusest, tekst ise peab kõnelema ) Sünkroonsus ( lueda teksti siin ja praegu ) Lühilugemine ( teksti tuleb lähedalt vaadata, et kõike näha ) T. S. Eliot (1888-1965) ( luuletaja, modernistlik traditsioon. On mõjutanud ka eesti kultuuri [Ants Oras] ) I.A. Richards
Taotles vormipuhtust nagu parnaslased. Leidub naturalistlikke elemente, ühiskondlik pool on erinevalt teistest sümbolistidest esindatud. 1857 ilmus kogu "Kurja lilled". Kirjeldab naturalistlik-anatoomilistes üksikasjades rusuvat maist tõelust (tsükkel "Pariisi pildid"). Tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema, kirjutas anonüümsusest ja moraalsest allakäigust. Kirjutas väga julgete kujunditega erootilist luulet. Ideaalide kättesaamatus, surm ja kaduvus tsükkel "Spliin ja ideaal" (spliin maailmavalu). Alalhoidlikud süüdistasid teda a moraalsuses, algatati kohtuasi ja ta pidi maksma rahatrahvi. Edaspidi muutus ühiskonnakriitilisemaks, eemaldus teistest prantsuse sümbolistidest, muutudes isiklikumaks ja hakates kasutama luuletustes kõnekeelt. Viimane tähtsam teos oli "Luuletusi proosas" (1869 postuumselt). Euroopa luulet mõjutasid enim Paul Verlaine (1844-1896), Arthur Rimbaud (1854-1891) ja Stéphane Mallarme (1842- 1898)
naisega avalikult flirtima. Duell, kuid prantslane hakkas kartma, abiellus P naise õega. Lähenemiskatsed jätkusid siiski, 7.02 1837 sai Puskin duellil haavata, sureb pärast operatsiooni. Maetud Mihhailovskajasse. "Poeedi surm" Lermontovilt. P.S - Puskini elulugu pole muidugi siin täielik. Puskini "Jevgeni Onegini" analüüs JO's kõneldakse kaasaja Peterburist, Puskin tahtis kirjeldada ühe inimese hinge enneaegset vananemist. Spliin e elutüdimus. JO's ei saa tegelase liigitada headeks ega halbadeks, see teeb JO'st realistliku teose. Puskin on teose täpselt üles ehitanud - tegevuskohad, ajad jne. Peategelaste karakterid on keerulised ja mitmetahulised, neid iseloomustatakse erinevatest vaatepunktidest ning nii muutuvad ka hinnangud. JO'l puudub lõpp, Puskin lõpetas tegevuse kulminatsioonis. "Jevgeni Onegin" (saadud www.kaspar.ee/kirjandus olevatest materjalidest)
Päevaraamatusse kirjutab, et tal on paha olla nii vaimselt kui füüsiliselt. 1864 Sõidab Belgiasse, maale, mida ta ei armasta. 1866 saab rabanduse, kaotab kõnevõime, parem kehapool halvatud. Pariisist tuleb ema järgi ja see viib ta koju. Eraldi teema on kahtlemata armastusluule. Peamine sõnum on see, et inimesele jäävad ideaalid kättesaamatuks. Elu lilled on kurjad lilled, sest elus on nii palju kaduvust ja surma, tema tunnetab, et kõikjal on kurjuse kohalolek. ,,Spliin" ängistus, tunne, et midagi on hingel, mis teeb haiget, ei oska täpselt sõnastada, mis see on. ,,Kell" inimese elu on väga vajalik, eriti aeg selles. ,,Ühele tänaval möödunud naisele" minategelane näeb ilusat naist, mustas, kannab leina. Imetleb seda naist. 2) G. De Maupassant'i ühe romaani lühem tutvustus On kirjutanud 16 kogu novelle, 6 romaani, 3 kogu reisikirju, väga palju artikleid ja arvustusi, ja seda kõike 43 eluaasta jooksul
oskav ja tõmmu; Onegin ja Lenski. Onegin kadestab kohutavalt Lenskit, sest tema ei suuda enam millestki vaimustuda. Teose algul on Onegin 24-aastane, läheb päranduseks onult saadud maamõisa ja kohtub tol ajal 17-aastase Tatjana ja 15-16 Olga Larinaga. Onegin veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis, kuid siiski ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja lõbustustest, mis teda seni köitnud olid. Spliin võttis tema üle võimust. Maamõisas rahu, alguses paeluv maaelu, kuid mõne päeva pärast valdas teda jälle spliin. Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimustega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõrvale ka aristokraatia etiketi nõuetest, mis samuti kohalikele kõrgaadlikele meelepärane ei olnud. Samasse
Eraldi teema on kahtlemata armastusluule, saab tuntuks ka oma erootiliste luuletustega. Mustale Veenusele pühendatud. Peamine sõnum on see, et inimesele jäävad ideaalid kättesaamatuks. Elu lilled on kurjad lilled, sest elus on nii palju kaduvust ja surma, tema tunnetab, et kõikjal on kurjuse kohalolek. ,,Raibe" paljude arvates maailma ilusaim armastusluuletus. ,,Kass" sonett. Pühendatud Mustale Veenusele. ,,Spliin" ängistus, tunne, et midagi on hingel, mis teeb haiget, ei oska täpselt sõnastada, mis see on. ,,Kell" inimese elu on väga vajalik, eriti aeg selles. ,,Ühele tänaval möödunud naisele" minategelane näeb ilusat naist, mustas, kannab leina. Sonett on. Imetleb seda naist."Litaaniad saatanale" Jumala ükskõiksus. ,,Kain ja Abel" kadedus. Tõlkis Poe novelle ja Poe sai kuulsaks Euroopas enne kui oma kodumaal Ameerikas. 6. G
suurejoonelisi matuseid, ent tsaarivõim kartis rahutusi ja matused toimetati vaikselt. Tähtsus: 1. Puškinist alates omandas vene kirjandus sotsiaalse mõjujõu – mõjutab laiemalt, ühiskondlikel teemadel. 2. Puškin õpetas oma elu ja loominguga humanismi, õpetas inimest austama ainuüksi sellepärast, et ta on inimene. 3. Puškin õpetas lugejat armastama karmi tõtt, mitte sentimentaalset lohutust või odavat moraaliõpetust JEVGENI ONEGIN - spliin. Ei osata tunda õiget armastust õigel hetkel 2. Eesti kirjanduse lätteil (kroonikaist kuni Kr.J.Petersonini) Kroonikad Esimesi kirjalikke teateid eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil leiame ladinakeelsest teosest Heinrichi Chronicon Livoniae (Henriku Liivimaa kroonika). Läti Henrik (ladinapäraselt Henricus de Lettis) oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Saksa Ordu koosseisus võttis ta osa „mõõgamisjonist“ Läti-, Liivi- ja Eestimaal, olles piiskop Alberti saatja
annaabi.ee 
