Kohustusliku kirjanduse kokkuvõtted (3)

10e
Kirjanduse II kursuse kodune kontrolltöö
 
I osa
 
ARUTLE järgmistel teemadel

J.W.Goethe. “Noore Wertheri kannatused”

 
1.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani
a) põhiprobleem  
Romaani põhiprobleemiks on Wertheri armastus Lotte vastu, kuid saatuse kahjuks ei saa ta Lottet endale.
b) 2-3 kõrvalprobleemi (iga probleem ühe lausega).
Tema suur püüdlus unustada Lotte.
Ta töö amentikuna ja pettumus teistes ametnikes.
2. Millist 18. sajandile iseloomulikku romaaniliiki teos  “Noore Wertheri kannatused” esindab? Selgita lähemalt. Arutle, miks on autor valinud just selle romaaniliigi?
Teos esindab romantismi. Teos on kirjutatud tema enda õnnetu armastuse põhjal.
3. Iseloomusta Werterit (igale iseloomuomadusele lisa kinnituseks selgitus ja näide teosest). Milline on Wertheri maailmapilt? Arutle, miks on Werther vastuolus aadliühiskonnaga?
Werther on tundeline noormees , keda paelus lihtsus ja looduse ilu. Ka tema armumine Lottesse oli silmapilkne. Minu arvates on ta üsna enesesisene inimene, sest ta ei taha kellelegi haiget teha ja selle pärast ka ei võitle Lotte südame pärast vaid sai Charlotte mehe sõbraks. Talle ei meeldinud aadlike südametus ja kiibitsemine kuna ta ise oli heasüdmalik.
4. Iseloomusta Charlottet (igale iseloomuomadusele lisa kinnituseks selgitus ja näide teosest).
Charlotte oli samuti heasüdamlik naine, võttis ta ju enda kasvatada oma õed-vennad peale ema surma. Ta oli samuti Wertherisse armund, aga kuna ta oli juba oma südame teisele mehele lubanud, siis ta leppis oma saatusega ja abiellus Albertiga. Tal oli Wertherist kahju ja ta ei tahtnud, et too ennast nii palju piinaks ja palus tollel ennast ja oma pere enam mitte nii palju külastada.
5. Miks arenevad sündmused traagilise lõpplahenduseni? Miks Werther kannatab?
Peale seda kui Werther kolib Weimarisse, et oma ametnikutööd jätkata abiellub Charlotte oma kihlatu Albertiga. See tekitas Wertheris suurt südamevalu ja hingepiina.
6. Kas Wertheri enesetapp näitab tugevust või nõrkust? Esita tabelina poolt- ja vastuargumendid ! Sõnasta argumendid lausetena.
Tema enesetapp:
a) Suutmatus kellelegi haiget teha viis ta selleni .
b) ta ei suutnud ka kedagi teist tappa selleks, et saada oma tahtmist
c) Nõrkus, sest ta oleks võinud edasi elada ja otsida uut armastust, mitte vanast kinni hoida nii meeleheitlikult.
7. Milline roll on teoses armastusel . Selgita armastust Wertheri seisukohalt.
Ta oli sügavalt armunud ja armastas ainult ühte naist. Talle tegi haiget, et saanud Charlottet omale, kuid ta jätkas naise külastamist endiselt.
8. Millise kirjandusvoolu tunnustele vastab see Goethe teos? Nimeta tunnused ja kommenteeri neid teose põhjal, lisa igale tunnusele ka sobivad näited.
See teos vastab varaseromantismile. Rüütliromaanile omased jooned- Werther ei tahtnud kellelegi haiget teha ja ei tükkind Alberti ja Charlotte abielu vahele vaid kannatas eemalseistes. Kunstiline väljendus tundelisus- seda jätkus teoses ohtralt, nagu näiteks kui Werther jutustab Charlotte ilust ja tema kehast, tekitab see tunde justkui oleks ise seal teose sees. Samuti ka tema looduse ja lihtsuse nautisklemine.
9. Püüa seletada, miks romaani konflikti lahendus sai lugejatelt ja kriitikutelt hukkamõistva hinnangu.
Hukkamõistva hinnangu sai romaan, kuna teose kangelane ennast tapab, lastes endale püstolitega kuulid pähe. See näitas, et tegu polnud täiemõistuse juures oleva inimesega ja, et see teos võib viia ka teiste suitsiidikatsetejateni, kes hakkavad ennast samastama romaani peategelasega.
 

J.W.Goethe. “Faust” I osa

 
1. Kirjuta sidus 7- lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest.
Teos räägib teadlasest, kes on hea ja siiras, ning kes ei talu maailma pahedust ja halba. Ta on edukas ja tal on palju õpilasi, kuid ta tunneb, et ta pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne nimel maksma. Lõpuks satub Margaret vanglasse ja läheb hulluks, et ei tunne enam isegi Fausti ära. Peale Margareti surma suudavad inglid ta päästa ja viivad ta taevasse .
2.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani
a) põhiprobleem
Fausti kibestumus ja masendus , et ta on terve elu õppinud erinevaid teadusi, aga ta ei tea ikka mitte midagi.
b) 2-3 kõrvalprobleemi (iga probleem ühe lausega).
Fausti uskumus , et ta ei suuda mitte kunagi olla õnnelik
Tema armumine süütusse naissese ja selle petuteel omale saamine.
Tema jätkuvad õnnetud kannatused
3. Mis on eelloo „Eelmäng teatris“ sõnum? Selgita!
4. Esita võrdlevalt, milles seisneb kahe teadlasetüübi erinevus? Kumba hindad Sina? Miks?
Faust oli teadlane , kes juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner aga oli teadlane, kes rahuldus saavutatuga, keda ei huvitand probleemide juurdlemine. Wagner on rohkem selline ambitsioonikas ja karjerist , keda ei huvita, kuidas ja miks midagi tuli, ta oli rahul saavutustega, sest just need ju toovad edu. Faust aga omakorda oli selline kaalutlev ja mõtles ning juurdles igaasja üle sügavuti. Ma hindaksin Fausti rohkem, kui teadlast, sest teadlane ei saa mõelda ainult saavutustele , ta peab ka mõtlema ja teadma kuidas need saadi.
5. Iseloomusta Fausti ja Mefistofelest kui vastaspoolusi. Milles seisnes nende lepingu mõte?
Faust oli rahulik ja heakene ehk siis tema hing oli õigel teel, Mefistoteles aga kogu kurjajuur ja üritas Fausti halvale teele viia. Faust kohustugu Kuradit teenima , leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial (Kui iial hüüan rõõmu sunnil: «Oh ilus hetk, oh viibi veel!» - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel.), ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud.
6. Kuidas on süžeeliselt lahendatud armastusteema? Mis takistab Fausti ja Margaretet teineteist mõistmast?
Margarete oli range kasvatusega neiu ja kuna Faust oli Saatana poolt noorenenud, siis oli ta armund. Siiski suutis Faust oma mõistuse ja Mefistotelese trikkidega Margareti süda võita.
7. Milliseid naudinguid pakub Mefistofeles Faustile (konkreetsed näited teosest)? Mis on nende mõte? Kas Faust leiab rahulduse ? Miks ta hülgab Margarete?
Mefistoteles pakub Faustile kõikide maiste mõnude naudingut, mida Faust seni on pidanud vääraks. Ta muudab Fausti nooremaks oma võlujoogi abil, tänu millele Faust armub ühel peol süütusse ja rangelt kasvatatud Margaretisse. Faust hülgab Margareti kuna too hullub peale seda kui on kogemata oma ema liigsete unerohtudega tapnud ning tagatipuks veel uputanud nende ühise lapse.
8. Millisele mõttele viib I osa sündmustik? Kes on Faust, kes Mefistofeles? Arutle, kumb on tugevam? Tõesta näidetega!
Faust on justkui ettur , keda Mefistofeles liigutab oma tahtmise järgi. Samas ka peale seda kui Faust oma hinge Saatanale annab ei kaota ta täiesti oma kainet mõistust ja on kahtlev Mefistofese pakutavatest asjade käigust ja pakkumistest.
9. Sõnasta teesidena Fausti ja Mefistofelese lepingu sisu ja mõte ning too välja selle seos teose probleemidega.
Mefistoteles tahtis Fausti viia kõrvale tema õigest hingelisest eluviisisist. Kuna Fausil oli niikuinii sellest maailmast kõrini saanud, siis ta eriti ei kõhelnud ja kirjutas oma kolme veretilgaga lepingule alla. Selle järgselt oli Mefistofeles tema saatja ja alluv. Mefistofeles viis Fausti pidudele ja näitas teistsugust maailma, millest Faust seni oma kõlblusega oli eemale hoidnud.
10. Arutle “Fausti” põhjal inimese olemuse ja vastuolulisuse üle. (ca 100 sõna)
Fausti põhjal võib inimese olemust vaadelda kui kahtlevat ja ennast mahategevana, mitte kunagi täiesti rahulolevana. Alati on midagi mille üle nuriseda, kasvõi, et nagu Fausti õpilane Wagner, et too polnud piisavalt süvenenud teadusesse, keda huvitasid ainult saavutused, mitte asja tuum. Selline nagu oli Wagner on tänapäeval väga palju inimesi, keda huvitavad ainult tulemused, aga mitte see kuidas neid saadakse. Margareti seisukoha juurest, aga et isegi kõige rangemini kasvatatud inimest on võimalik ümber rääkida ja halvale teele viia. Selle teose järgi pole olemas inimest, kes suudas olla üdini kõlbeline ja mitte langeda pattude küüsi.
11. Iseloomusta Margaretet. Missuguseks kujunes Margarete saatus I osa lõpus? Miks?
Margarete oli rangelt kasvatatud naine. Kui ta kohtas Fausti ei suutnud ta alguses uskuda mehe sõnu, kui too väitis talle, et ta teda armastab . Siiski suutis Faust ta endale saada. Sellest hetkest põhimõtteliselt müüs ka Margarete oma hinge Saatanale. Et Margarete ja Faust saaksid õnnelikud olla, pidid nad enda teadmata maksma kolme süütu hingega. Kogemata andis Margarete oma emale liiga palju unerohtu. Faust tappis läbi ebaausa kahevõitluse Margarete venna ning tagatipuks uputas Margarete suurest meeleheitest nende lapse, mille tagajärjel ta vanglasse pandi. Seal läks ta hulluks. Faust üritas teda sealt päästa, kuid hullunud Margaret ei saanud midagi enam aru ja suri. Siiski suutsid inglid ta hinge päästa ja taevasse viia.
12. Kuigi Mefistofeles oli ” Faustis ” kurjuse kehastus, oli ta Goethe arvates siiski vajalik. Põhjenda, miks.
Ta on väga tasakaalukas ja intelligentne, isegi mingil määral sümpaatne tegelane. Inimesi ta üldiselt põlgab, samas võib tal kohati täheldada isegi südametunnistust, mis muudab ta karakteri eriti huvitavaks. Lisaks on ta iseloomult Fausti täielik vastand . Ise peab ta ennast vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida. Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei suuda iial hävitada elu maa peal.
13. Milliseid vahendeid on kirjanik kasutanud I osa traagilise lõpu rõhutamiseks?
Raamat lõpeb väga minoorsetes toonides ja pealtnäha jääb kõrgemate jõudude kihlveos õigus saatanale
 
II osa
 

ARUTLE järgmistel teemadel

A.Puškin. “Jevgeni Onegin”

 
1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest.
Teoses toimuv on Venemaal, kus aristokraatitel oli pidev pidu ja pillerkaar. Üks nendest aadlikest oli ka Jevgeni Onegin , kellel sai kõrini sellisest elust. Tema õnneks pärandab tema surnud onu talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub ta Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei huvita püsivsuhe ja ta tõukab tagasi neiu armastuse. Hiljem kui ta on kahjuks oma sõbra tapnud naaseb Onegin tagasi Leningradi ja kohtub uuesti tollase neiu Tatjanaga, kellest on saanud nüüdseks daam ja väga kaunis daam. Paraku on naine juba abielus ja nende vahel ei saa midagi enam olema, kuigi naine tunnistab, et ta siiski Oneginit armastab.
2.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani
c) põhiprobleem
Jevgeni tüdimus pralletavast elust juba nii noores eas.
d) 2-3 kõrvalprobleemi (iga probleem ühe lausega).
Ta ei oska armastada ja tahtis ka oma sõbrale näidata reaalset elu, et armastust pole olemas, sellisena nagu too noor poeet seda tundis ja nägi.
Hiljem kui Onegin juba vanem oli avastas ta, et on olnud rumal, kui lükkas Tatjana armastuse tagasi.
3. Määra romaani tegevusaeg ja –ruum peatükkide järjestuses. Kirjelda kaht põhimõtteliselt erinevat tegevuskeskkonda. Mõtesta tegelaste, eriti Onegini ja Tatjana, ning keskkonna suhteid.
Algeslt toimub tegevus Leningradis, kus toimuvad igapäevaselt suured pidustused ja aadlikud elavad priiskavalt.
Seejärel kolib Onegin maale- mõisa, mille omanikuks on ta saanud.
Seal tutvub ta Tatjanaga, tagasihoidliku maaneiuga. Kuna Jevgeni ise on nii tüdinud pralledest ja on elanud truudusetut elu, siis tema jaoks pole olemas sellist asja nagu armastus.
Peale kahetsevat duelli oma parima sõbraga ja tolle selle läbi tappes naaseb Jevgeni tagasi Leningradi, kus kohtab oma sõpra kindrali ja tolle naist ning saadest teada, et see kaunis daam on tema kunagi ära põlatud Tatjana.
4. Iseloomusta Onegini elu maal – tegevus mõisas, suhted talupoegadega, naabritega, enesetunne. Kas maaelu toob midagi põhimõtteliselt uut Onegini ellu? Selgita!
Kui Jevgeni mõisa kolis hakkas ta tegelema taupoegade probleemidega ja andis neile rohkem lahtised käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõrvale ka aristokraatia etiketti nõuetest, mis samuti kohalikele kõrgaadlikele meelepärane ei olnud.
Samasse maakohta, kus elab Jevgeni, saabub Saksamaalt ka naabermõisnik ja noor poeet Vladimir Lenski . Onegin ja Lenski hakkavad omavahel suhtlema ja neist saavad head tuttavad. Vladimirile meeldib Olga , kellega ta on juba lapsepõlves peaaegu et paari pandud.
Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen
5. Iseloomusta Tatjana kujunemisolusid. Mida positiivset võis Tatjanale pakkuda tema lähiümbrus?
Olgal on ka õde, Tatjana. Kui esimene õdedest oli jutukas ja üldse seltsiv , siis Tatjana oli vaikse iseloomuga, ja seda juba lapsepõlvest peale.
Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas , et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära.
Tatjana oli maalt linna lahkunud. Endisest arglikust tütarlapsest oli saanud naine, kes abielus kindraliga. Kindral oli Onegini tuttav ning kui viimane küsis, kes on see ilus naine, siis kindral vastas, et tema abikaasa. Jevgeni ei suutnud uskuda, et maatüdrukust oli saanud elegantne daam.
6. Võrdle kaht armastussuhet: Tatjana – Onegin ja Olga – Lenski.
Tatjana ja Onegini armastus oli rohkem ühepoolne armastus, sest Tatjana oli see kes armus ja armastas , Onegin oli see, kes lükkas julmalt armastuse endast eemale. Muidugi sai ta sellest hiljem aru, et oli teinud vea, kui aastaid hiljem Tatjanat kauni daamina uuesti kohtas.
Olga ja Lenski vahel oli romantiline ja tundeküllane armastus, mis oli mõlemapoolne. Kahjuks suutis küll Onegin kõik selle ilusa rikkuda, lootes, et suudab tuua Lenskini nn reaalsesse maailma, tema maailma, kuid sellega tõi ta kaasa ainult esialgu armukadeduse ja hiljem ka oma sõbra surma tema enda käe läbi.
7. Iseloomusta ja võrdle Lenskit ja Oneginit, milles avaldub nende tugevus ja nõrkus, millised on nende suhted, maailmavaated, jne Võrdle Onegini ja Lenski duellieelseid mõtteid. Mida on Lenski duellieelses pühenduses iseloomulikku romantilisele luulele (6.ptk, stroofid XXI – XXII, võrrelge ka 2. ptk, stroof X)
Lenski oli noor poeet. Nagu poeedile ikka oli a õrnatundeline ja hingeline mees. Samuti ka armastas ta oma kihlatut tõeliste tunnetega. Ta nägi maailma heast küljest. Kuid tol hetkel kui Onegin terve peoõhtu Lenski kihlatuga tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini duellile.
Onegin vastupidiselt oli terve oma elu eland pidustuste ja tralli sees. See väsitas teda ja ta tahtis sellest eemale saada, mis tal ka läbi juhuse õnnestus. Ta oli näinud ja elanud teistsugust elu kui Lenski. Ta teadis mida tähendab truudusetus ja naistega olemine ilma armastuseta.
Lenski istub terve ööläbi üleval ja nukrutseb oma ilma jäänd armastuse pärast. Onegin see vastu on aga külm ja kalk . Ka duellil võideldes ei palu Onegin viimast korda vabadust vaid alustab koheselt sellega. Peale oma sõbra surma on ta jätkuvalt külm ja kalk ning sõbra surm ei näi teda murjendavat.
8. Püüa mõista, mida õieti tähendab Tatjana tunnetes ja mõtetes astuda üle Onegini kabineti läve. Jälgi teda Onegini vaimsesse maailma süvenemas. Millised küsimused ja kahtlused võiksid tal olla?
Tatjanat kindlasti painasid tuhanded peas. Peamiselt kindlasti see, et kuidas Onegin talle vastab, et kas ta leiab vastuarmastuse või siis mitte.
9. Meenuta Tatjana kirja ja võrdle seda Onegini kirjaga . Kas on põhjust kahelda nende siiruses?
Tatjana kiri oli nii siiras ja aus ja tunnete küllas, kui see veel vähegi veel olla võis. Ta oli liiga süütuke ja rikkumata selleks, et kirjutada valet. Ka Onegini kiri oli siiras. Ta rääkis asjadest täpselt nii nagu on.
10. Arutle, kas Onegin on positiivne või negatiivne kangelane? Mida hindad tegelases, mida mõistad hukka?
Minu arvates oli Onegin vägagi negatiivne inimene. Ta oli juskui noor pensionär. Peaaegu mitte kunagi pold ta millegagi rahul, alati oli miskit mis talle ei meeldinud. Kõige kurvem oli see, et noor Tatjana, kes kogu oma hingest kirjutas talle oma siiratest tunnetes, oli Jevgenil jultumust neiu armastus tagasi lükata.

M.Lermontov. “Meie aja kangelane”

 
1. Arutle, millest tuleneb traagiline tõsiolu, et Petšorin enda ümber valu ja kannatust põhjustab?
Petšorin oli väga egotsentriline inimene. Ta ei armasta teisi, ei suuda tuua ohvreid, mõelda ka teiste peale. Tema kirg oli kunstlik.
2. Arutle, milline roll on romaanis Maksim Maksimõtšil? (Väida, selgita, tõesta, järelda)
Ta oli esimene inimene raamatus, kes Petšorinit tutvustab. Maksimõtšil oli naiivne ja piiratud mõistusega, ta mõistis Petšorinit kõlbeliselt hukka, kuid tema jutustuse järgi ei saa siiski Petšorinit mõista.
3. Sõnasta sisutiheda väitlausena peatüki „Taman“ põhiprobleem ning kommenteeri seda.
Selles on juttu kuidas Petšorin läheb linna nimega Taman. Petšorin satub elama ühte viletsasse hurtsikusse. Selles hurtsikus elas ka üks pime poiss. Esimesel ööl satub ta nägema kentsakat asja- pime rääkis kellegi naisterahvaga mererannas, kes omakorda ootas paati. See naine oli hüti perenaise tütar. Järgmisel õhtul kohtab Petšorin peretütart ja nad lähevad randa , istuvad paati ja sõidavad merele . Ta mõistab, et see oli lõks ja ta ei oska ujuda . Kuidagi suudab ta tüdruku paadist välja lükata ja kaldale sõuda. Kaldale jõudes ta märkas, et tüdruk polnud uppunud, vaid kõneles kaldal oma armsama Jankoga. Nad istusid teise paati tõmbasid purjed üles ja eemaldusid rannast. Kui Petšorin tagasi hurtsikusse jõudis olid kõik tema asjad ära varastatud. Järgmisel päeval Petšorin lahkus Tamanist.
4. Iseloomusta vürstitar Mary , Bela ja Veera osa Petšorini elus. Kellega neist kujutleksid Petšorini võimalikku kooselu? Põhjenda!
Petšorin ei armastanud Maryt, aga talle meeldis naisega mängida. Ta tahtis Maryt panna ennast vihakama, kuigi Mary oli temasse vägagi armunud.
Bela oli neiu, kes hakkas Petšorinile meeldima kui ta koos Makimõtšiga satuvad ühe aadli juurde kogunemisele. Petšorin sai kokkulepe alusel endale Bela, kuid alguses ei teinud Bela temast väljagi. See pani Grigori liigutama , ta kinkis Belale uhkeid riideid . Ajapikku hakkas Bela sulama ning ta hakkas Petšorinit armastama aga siis kadus Grigoril huvi tema vastu.
Veera oli naine, kes aeg ajalt ikka tema ellu sattus. Kõige sügavamad tunded olid Petšorinil Veera vastu, sest nagu ta ütles, et Veera mõistab teda kõige paremini.
5. Petšorini omadused ilmnevad tema karakteri kõrvutamisel teiste tegelastega. Leia 2 tegelast ning põhjenda oma arvamust!
Aleksandrovitši võib pidada aumeheks sellepoolest, et ta ei olnud nõus oma sõpra Grušnitskit laskma , kui aga Grušnitski teda jalga tulistas ei jäänud tal midagi muud üle ja ta pidi teda tulistama.
Maksimõtšil oli suhteliselt vastand Petšorinile. Maksim jumaldas Petšorinit, kuid samas ei suutnud ta ka aru saada, kuidas üks inimene saab olla nii teistsugune.
6. Iseloomusta salakaubavedajaid ning arutle, milline oli Petšorini roll nende elus.
7. Sõnasta  sisutiheda väitlausena peatüki „ Fatalist “ põhiprobleem ning kommenteeri seda.
Kord kui seltskond mängis kasarmus kaarte, vedas mees nimega Vulits kihla et midagi elus pole ette määratud. Tõestuseks ta võttis püssi ja vajutas päästikule (enne seda ta väitis et ta ei saa surma). Pauku ei kostnud, oli tekkinud tõrge. Ta vajutas teist korda, sihtides seinal rippuvat mütsi. Kõlas lask . Järgmisel päeval tuleb teade Vulits on tapetud . ­Keegi purjus kasakas oli kogemata teda hakkinud. Kõik tormasid kohe selle kasaka hurtsiku juurde. Ta oli ennast sinna luku taha pannud . Ta ei andnud alla. Petšorin läks akna juurde, rebis selle lahti ja vangistas kasaka. Kindlusesse tagasi jõudnud jutustas ta sellest kõigest Maksim Maksimõtšile. Fatalist- saatuse paratamatuse uskuja.
8. Arutle, miks Petšorin on nn liigne inimene.
9. „Meie aja kangelases” vahelduvad jutustajad, kelle silmade läbi Petšorinit nähakse. Kes need on? Kes neist iseloomustab Petšorinit kõige kujukamalt, kõige vastuolulisemalt? Põhjenda!
Jutustajateks olid mina-tegelane ja Maksimõtšil. Peamiselt on jutustused Maksimi jutu põhised, mida ta mina tegelasele jutustab.
10. Petšorinit peategelasena kohtame mitmesugustes olukordades . Mida märkasid tema arengus?
Ta hakkas ajapikku nagu teistest inimestest hoolima või vähemalt nende peale mõtlema ja kaasa tundma. Kuigi jah paraku mitte naiste suhtes.
11. Mis kirjandusvoolu teos esindab? Nimeta tunnused, lisa näited.
Lermontovi romaan on polüfooniline- autor ega ükski tegelastest ei ütle teose peamist mõtet otse välja, vaid see kujuneb paljude häälte kooskõlas. Säärane ülesehitus on omane realistlikule romaanile.
Realismi jooneks on veel see, et romaanis ei ole „positiivseid” ja „negatiivseid” kangelasi .
12. Mis võis olla Lermontovi eesmärk seda teost luues ?
  Lermontov loob elavate inimeste psühholoogilised tõepärased portreed, kellest igaühes on köitvaid ja liigutavaid jooni. Ent mis peamine- tegelased on keerulised, nagu on keeruline elugi. Aga kesksel kohal on „oma aja kangelase”, haige ajastu poja Petšorini vastuoluline kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale.