,,Aadlipesa" I. Turgenev Oli ilus kevadine päikesepaisteline päev. O...kubermangulinna ühes kõrvalises tänavas, lahtise akna all istusid kaks naist: üks neist viiekümne aastane, teine juba eideke, seitsmekümne aastane. Esimese nimi oli Marja Dmitrijeva Kalitina. Tema mees suri 10 aastat tagasi. Mees oli tal saanud hea kasvatuse, oli õppinud ülikoolis, ent sündinud kehvas perekonnas. Marja abiellus temaga armastusest. Eideke kellega Marja Dmitrijeva istus akna all, oli tema isa õde. Teda kutsuti Marfa Timofejevna Pestovaks. Teda peeti iseäratsejaks, ta oli iseseisva meelelaadiga, ütles kõigile tõtt näkku. Kadunud Kalitinit ei võinud ta silmaotsaski sallida ja niipea kui vennatütar abiellus temaga, kolis ta üle oma külasse, ksu elas talumehe juures suitsutares tervelt kümme aastat. Marja kartis oma tädi. Tädi kandis alati valget tanu jja valget jakki. Akn...
IVAN SERGEJEVITS TURGENEV (09.11.1818.a Orjol 03.09.1883.a. Bougival, Pariisi lähistel; maetud Peterburis) Vene kirjanik. Ema V.P Lutovinova; isa S.N. Turgenev, ohvitser. Lapsepõlve veetis Tutgenev ema mõisas Spasskoje-Lutovinovo külas Orlovi kubermangus, kus "aadlipesa" kultuur oli rabavas kontrastis pärisorjusliku ülekohtuga. 1833.a. astus Moskva ülikooli, aasta pärast läks üle Peterburi ülikooli filosoofia teaduskonda. Esimene meieni jõudnud Turgenevi teos on dramaatiline poeem "Sein". (Kirjutatud 1834, avaldatud 1913.a.) Kolmekümnendate aastate keskpaika jäävad Turgenevi varased luulekatsetused. Esimene ilmavalgust näinud teos on retsensioon A. N. Muravjovi raamatule "Reis mööda Venemaa pühasid paiku" (1836), 1838.a.
Ta avastab, et talle alguses vastumeelt olnud pisipoeg läheb talle korda. Ta tunneb poja pärast muret äikse ajal ning tunneb rõõmu sellest, et poiss oma isa ja omaksed ära tunneb. Seega leiab ta oma elu mõtte ning tõelise õnne. IVAN SERGEJEVITS TURGENEV Vene kirjanik. Ema V.P Lutovinova; isa S.N. Turgenev, ohvitser. Lapsepõlve veetis Tutgenev ema mõisas Spasskoje-Lutovinovo külas Orlovi kubermangus, kus "aadlipesa" kultuur oli rabavas kontrastis pärisorjusliku ülekohtuga. 1833.a. astus Moskva ülikooli, aasta pärast läks üle Peterburi ülikooli filosoofia teaduskonda. Esimene meieni jõudnud Turgenevi teos on dramaatiline poeem "Sein". (Kirjutatud 1834, avaldatud 1913.a.) Kolmekümnendate aastate keskpaika jäävad Turgenevi varased luulekatsetused. Esimene ilmavalgust näinud teos on retsensioon A. N. Muravjovi raamatule "Reis mööda Venemaa pühasid paiku" (1836), 1838.a
Stiilist täpne, ilmekas. ,,Daam koerakesega" ,,Palat nr 6" ,,Jonõts" Näidendid: ,,Ilma isata" ; ,,Kirsiaed"; ,,Kolm õde" ,,Kajakas"; ,,Onu Vanja"; ,,Ivanov" Ivan Turgenev Vene kirjanik, kes tuleb kirjandusse läbi luule. LOOMING: Romaanid: ,,Isad ja pojad"(põlvkondadevahelised vastuolud) ,,Aadlipesa"(armastusekolmnurk, pühendatud noorele põlvkonnale) ,,Eelõhtul"(50ndate aastate Venemaa- armasta seda, mida sa tõepoolest väärtustad) ,,Uudismaa"(talupojad vabaduses) Jutustused: ,,Mumuu"(tumma kõne, kutsub nii oma koera) ,,Küti kirjad" Vene realistide põhimõtteks sai rõhutute kaitsmine ja humanismi ideede kuulutamine- TÕDE
1842. aastal saatis ta Moskva Ülikoolile palvekirja, milles palus lasta teda filosoofia magistrikraadi eksamile Esimesteks ilmavalgust näinud teosteks oli 1846. aastal välja antud jutustused "Bretter" ja "Kolm portreed" 1852. aastal ilmusid Turgenevi lühikesed jutustused kogumikus "Küti kirjad" Pärast seda kirjutas Turgenev oma 4 populaarsust kogunud romaani: "Rudin", "Aadlipesa", "Isad ja pojad" ja "Eelõhtul" 1850. aastatel oli ta dramaturg Alates 1862. aastal valmis ka Turgenevi menukaim romaan - "Uudismaa" FJODOR DOSTOJEVSKI Fjodor Dostojevski pärines põlisaadlist Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest Alates kolmandast eluaastast luges talle lugusid kangelastest, muinasjutte ja legende tema lapsehoidja
Järgmisel aastal saatis ta Moskva Ülikoolile palvekirja, milles palus lasta teda filosoofia magistrikraadi eksamile. Tollal sai alguse ka Turgenevi kirjanduslik looming. Esimesteks ilmavalgust näinud teosteks oli 1846. aastal välja antud jutustused "Bretter" ja "Kolm portreed". 1852. aastal ilmusid Turgenevi lühikesed jutustused kogumikus "Küti kirjad". Pärast seda kirjutas Turgenev oma 4 populaarsust kogunud romaani: "Rudin", "Aadlipesa", "Isad ja pojad" ja "Eelõhtul". F. Dostojevski: Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli vene kirjanik. Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest. Ta kirjutas romaane, lühijutte ja esseid. Ta tegeles ja ajakirjanduse ja filosoofiaga. Tema teosed käsitlevad inimpsüühikat 19. sajandi Venemaa poliitilistes ja sotsiaalsetes oludes. Kirjanduskriitikud on nimetanud teda üheks maailmakirjanduse suurimaks psühholoogiks.
jätkas ülikoolis, õppides filosoofiat. Aastal 1838 sõitis ta Berliini, kus täiendas end veel filosoofia alal ning õppimise ajal reisis palju. Aastal 1841 ta lõpetas Berlini ülikooli ning naasedes Venemaale polnud tal võimalust jätkata teadustööga ja seega alustas ta kirjandustööd. Aastal 1847 ilmus tal jutustuste kogumik ,,Küti kirjad". Olgugi, et Turgenev oli üleskasvanud pärisorjade keskel, tekitas see kõik temas siiski tülgastust. Lisaks ilmus tal hulk romaane nagu ,,Aadlipesa", ,,Eelõhtu", ,,Isad ja pojad", ,,Suits" ja ,,Uudismaa". Ta tutvus ka prantsuse lauljatari Pauline Viadroga, kellesse armus lootusetult ning enamuse elu lõpuaastatest veetis ta Pranstusmaal, jälgides kodumaal toimuvat ja käis läbi mitmete tuntud prantsuse kirjanikega. Turgenevi mõju Vene kirjandusele hakkaski pihta ta jutustuste kogumikuga, "Küti kirjad", kus ta andis kiretu pildi Venemaa pärisorjusest. Kurvalt nentis ta, et need keda pekstakse on minetanud
Ta ei olnud ainuke uuendaja, vaid paralleelselt kirjutas temaga ka Gontsarov. Gontsarovi esimene romaan imus 1847, Turgenevil aga alles 1855. Turgenev on põhiliselt tuntud romaanikirjanikuna. Ta alustas oma loomingulist teed aga luuletajana, romantikuna. Tema looming algas 1830ndatel aastatel. 1840-50ndatel kirjutas Turgenev ka näidendeid, mida lavastatkse ka siiani. Draamalooming teda ei rahuldanud. Ta on kuue romaani autor ,,Rudin", ,,Aadlipesa", ,,Eelõhtul", ,,Isad ja pojad", ,,Suits" ja ,,Uudismaa". Elu lõpul loob Turgenev uue zanri proosaluule. Oluline on see, et ta tegutseb mitmes zanris. Turgenevi poeetikale avaldas mõju luulekeel. Mõned kohad on rütmistatud, nagu luuletused. Enamiku oma eluajast veetis Turgenev Pr-l Pariisi lähistel, mõnda aega elas ka Sm-l. Turgenevit võib pidada kõige haritumaks kirjanikuks teiste autorite hulgast. Ta tundis ka kõige rohkem võõrkeeli. 3. september 2009
õppides filosoofiat. 1838.a. sõitis ta Berliini, kus ta veelkord täiendas end filosoofia ajal. Reisis õppimisaegu palju. 1841.a. lõpetas Berliini ülikooli. Turgenevil ei ole võimalik oma teadustööd Venemaal jätkata, kuid on alustanud oma kirjandustööd. 1847.a. ilmus jutustuste kogumik "Küti kirjad". Olgugi, et Turgenev on näinud pärisorjust lapsepõlvest peale on see temas ikkagi tülgastust tekitanud. Siis ilmub tal terve hulk romaane, näiteks "Aadlipesa", "Eelõhtul", "Isad ja Pojad", "Suits", "Uudismaa". Tutvus ühe prantsuse lauljatari Pauline Viardot, kellega ta lootusetult armus. Veetis enamuse elu lõpuaastatest Prantsusmaal, jälgis hoolega seda, mis toimub ta kodumaal. Käis läbi elu lõpul mitmete tuntud Prantsuse kirjanikega. Suri Prantsusmaal. Turgenevi mõju Vene kirjandusele hakkabki pihta ta jutustuste kogumikuga, "Küti kirjad", kus ta andis kiretu pildi Venemaa pärisorjusest
Ivan Sergejevits Turgenev (9. november 1818 Orjol 3. september 1883 Bougival, Prantsusmaa) oli vene kirjanik. Väiklane despotism. 1827 elab Moskvas. Saksa, prantsuse, inglise keel-> filosoofia. Läheb Berliini täiendavatele filosoofia õpingutele. 1841 lõpetab Berliini Ülikooli.Nägi tulevikku filosoofia õppejõuna. 1847 ilmub jutustuste kogum ,,Küti-kirjad". Raamiv tegelane kütt, jahimees. Kirjaldas mõisnikke ja pärisorjust. Pärisorjuse vihavaenlane. Romaanid ,,Aadlipesa"; ,,Eelõhtul", ,,Suits" + hulgaliselt artikleid. Isiklikus elus polnud väga õnnelik. Tutvus prantsuse laulja P. Viardot´ ga kuid too oli juba abielus. Platooniline armastus. Mõju vene kirjandusele algab juba ,,Küti-kirjadega". Kurvalt nendib ta, et need keda pekstakse on kaotanud inimväärikuse. Sai kriitika osaliseks. Kujutas oma teostes Vene ühiskonna kaasaja inimest. ,,Eelõhtul" tegevus sajandi keskel, peategelaseks on Venemaal tavatu kangelanna Jelena.
annaabi.ee 
