Jevgeni Onegin (34)

1823-1830 Venemaa ühiskondlik-poliitiline elu ja Puškini saatus
Aleksandr Puškin alustas värssromaani „ Jevgeni Onegin “ Mihhailovskojes, kuhu tsaar Aleksander I ta politsei järelvalve alla oli saatnud. Mihhailovskojes keskendus ta rahvuslikkuse probleemile, õppides tundma rahva psüühikat ning rahvaslikku hingelaadi, mis väljendub selgemini rahvaluules. Mihhailovskojes kuulis Puškin tsaar Aleksander I surmast ha dekabristide ülestõusust 14. detsembril 1825. aastal. 5. augustil 1826 . aastal sai poeet teate viie ülestõusujuhi hukkamisest. Uueks tsaariks sai Nikolai I. Nikolai I valitsusaja algul heideti Venemaa poliitilise salapolitsei kätesse. Nikolai I missiooniks oli „ külmutada“ Venemaa ja peatada vabadusevaimu areng kogu Euroopas. Puškin lootis, et uus tsaar asub lõpuks ometi Venemaal vajalikke reforme ellu viima, kuid pettus peagi . 1828. aasta lõpul kohtas Puškin Natalja Gontšarovat ning abiellus neiuga 1830. aastal. Samal aastal sai ka Puškin isaks, mis vallandas üliviljaka loometegevuse.
Süzee plaan

• Onegin külastab surevat onu.
  
• Oneginit hakkab vaevama spliin- tüdimus igapäevastest asjadest.
  
• Autor Puškin tutvub Oneginiga.
  
• Onegini isa surm.
  
• Onegin läheb elama onu mõisasse maale, kuid ka seal ei pääse spliinist.
  
• Onegin tutvub Lenskiga-( noor poeet )
  
• Tatjana ja Olga isa, Dmitri Larini, surm
  
• Tatjana armumine Oneginisse. Prantsuskeelne armastuskiri Tatjanalt Oneginile
  
• Tatjana nimepäeva. Onegin flirdib Olgaga, vihastades Lenskit ja kurvastades Tatjanat.
  
• Lenski kutsub Onegini duellile.
  
• Duellil langeb Lenski. Onegin lahkub kodust aastateks.
  
• Olga unustab Lenski ja abiellub üsna pea sõduriga.
  
• Tatjana ei soovi abielluda , kuid sugulased korraldavad balle ning lõpuks Tatjana abiellub.
  
• Onegin kohtab Peterburgis Tatjanat. Onegin armub nüüd Tatjanasse. Kirjutab kirja.
  
• Tatjana ei vasta Onegini armastusele, sest on abielus teise mehega.
  

„Jevgeni Onegin“ kui „lõputu romaan“
„Jevgeni Onegin“ on lõputa romaan sellepärast, et peategelased jäävad ellu ning kuigi Tatjana ütleb Jevgenile ära, sest on teise mehega abielus ning peab reeglitest lugu, jääb lugejale lootus, et Onegin ja Tatjana võivad veel kokku saada. Sest inimesed usuvad tõelisesse armastusse ning raamatust jääb selge arusaam,et Tatjana tunded Onegini vastu pole kustunud.
Romaani tegevusaeg ja –ruum
I (1819- 1820) talv. Onegin onu põetamas maal – rahulik keskond, ilus loodus
Onegin linnas – elab seltskonna elu, pidevalt kiire, palju üritusi
II kevad,suvi,sügise algus Onegin maal lossis- tüdineb ka maaelust, ei suhtle ka eriti naabritega
Tatjana oma kodus maal- naudib looduse ilu
III sügis Tatjana majas - Oneginil igav, talle ei meeldinud sealne toit
Tatjanale meeldis Onegini külas viibimine
Alleel - Tatjana on ärevil, sest näeb peale Oneginit
IV sügis Alleel - Oneginile ebameeldiv, sest peab Tatjanale lootusi petma
Alleel- Tatjana jaoks muutub kurvaks paigaks
koosviibimine- Onegin suudab seltskonda nautida ,heas tujus
V talv Tatjana unenägu- pingeline ja ettekuulutav, ärritab Tatjanat
Tatjana nimepäeva pidu- Tatjana jaoks ärev ,sest Onegin tuleb ka,
Lenski jaoks muutub ebameeldivaks,sest Onegin ja Olga veedavad
koos aega. Tatjanale ka see ei meeldi. Oneginil ja Olgal on lõbus.
VI talv Duellil- Lenski jaoks tõsine olukord, Onegin
Tatjana majas- pidulised on rahulikult magamas, Tatjanal ei ole und,
ei mõista Onegini pilku ning miks mees Olgaga nii meelalt suhtles.
VII kevad Maal- rahulik, värske õhk, lein , Olga lahkub linna.
Moskvas- Tatjana ei meeldi sealne õhkond ja inimeste labasus , ta ei
soovi ka alguses mehele minna.
VIII kevad 1825 Peterburg - Onegin üllatunud, õnnelik nähes Tatjanat.
Tatjana tunneb ennast suursugusesse seltskonda sobivat .
Aastaajad mõjutavad autori loomingut, näiteks armsatas ta sügist, sellepärast saidki näiteks Onegin ja Tatjana kokku sügisel. Pikemalt kirjeldab ta novembrit. Talle ei meeldinud kevad ning paljud traagilised asjad toimusid just kevadel.
Puškin kui tegelane. Autori suhted Tatjana ja Oneginiga
Onegin oleks vist saanud
tookord mu reisikaaslaseks,
kui saatus poleks lahutanud
meid ootamatult aastateks.
Puškin esineb teoses kui Onegini sõber , koos jalutavad nad Neeva jõel ning arutavad maailmaasjade ja luule üle. Ta ei mõista kunagi ta üle kohut ning omamoodi imetleb Oneginit.
Autor mingil määral samastab end kangelasega, samas rõhutab erinevusi , esineb kui vaatleja ja sõbralik õpetaja. Autori sekkumine tegelasena muudab teose realistlikumaks.
Puškin imetleb Tatjanat ning ta salapära. Ta pole selline kui ta noorem õde. Tatjana oli vaikne ja vaoshoitud. Väga palju armastas lugeda kuulsaid autoreid eriti Gradisoni. Ma arvan, et ka Puškinile endale meeldisid need autorid, mida ta kangelanna lemmikuteks nimetas. Puškini armumine Tatjanasse näitab ka realistliku poolt, sest romantistlikes teostes olid tavaliselt kangelannadeks pigem meeletult kaunid kui vaiksed üksimõtlejad.
Onegin ja Tatjana
Onegin – mulle näis ta esmamuljel liiderlikuna ning kõrgustesse püüdleva inimesena , kes sisimas kartis eksida. Ta oli igasse seltskonda oodatud inimene. Mulle tundus ta huvitavamana peale seda, kui ta tüdines kõigist neist liigsetest pidustustest ja hakkas ennast otsima . Onegin näis alguses üleolevana, kuid see oli tingitud tema hirmust haiget saada. Onegin arvas et tõeline õnn on vabadus, sest talle tundus tüütu ning üksluine kogu see ümbritsev maailm. Oma vabaduse soovis ei suutnud ta ka alguses mõista Tatjana suurt armastust. Teda häiris ka Lenski ja Olga suhe, sest talle tundus liiga liialdav nende vaheline armastus. Ta ei mõistnud neid tunded enne ,kui oli duellil Lenki tapnud . Siis sai ta juba natuke aru, mis on tõeline armastus. See arusaam sundis ta oma kodumaalt mitmeks aastaks lahkuma . Tõeliselt mõistis ta teiste armastuse tähtsust, kui oli taas näinud Tatjanat, kes näis nii loomulikuna. Onegin oli tüdinud igasugusest teesklusest ning mõistis,
et ainus võimalus vabaneda spliinist on inimlik hingelähedus ,mis toob kaasa ka tõelise õnne. Kahjuks jäi õnnelik lõpp tänu Tatjana moraalitundele ära. Ma hindan seda Onegini juures eriti, et ta sai aru, mis on ta tõeline vabadus ,mitte ei jäänud lõpuni oma hirmude ohvriks.
Tatjana- tundus mõistlik tüdruk, kellele ei meeldinud liigne teesklus. Ta hindas reegleid ülekõige. Ta tundus teadvat, mida ta elult ootab. Muidu vaikne ja vaoshoitud , kuid julges seista oma tõekspidamiste eest. Suur julgus oli Oneginile armastuskirja saatmine . Ta ei kartnud ennast ohverdada ,kuigi teadis, et võib haiget saada. Ta ei tahtnud mitte kellelegi halba, isegi kui ta armastas Oneginit , jäi ta oma seaduslikule abikaasale truuks. Ühalt võib see olla moraalitunnetusest, teisalt pettumusest. Ta näis väga sisukas ,huvitav, loomulik ning temas peitus salapära, sellepärast ka Puškin ja Onegin olid temast vaimustutunud.
Lenski ja Olga
Lenski- näis pisut sinisilmne ning puhtahingeline romantik . Tema nägi ilu peaaegu kõikjal. Ta oli vastand Oneginile, kes hindas pigem realistliku maailma. Ta hindas välimist ilu. Ta näis emotsionaalne, kuid see lubas ka tal ka kõrvuni armuda, sest tema jaoks näis Olga lihtsalt kirjeldamatu oma ilus. Ta sarnanes mingil määral ka Tatjanale, sest mõtlevad pidasid reeglitest kinni. Ta ei suutnud taluda reetmist ning tema jaoks ainus õige lahendus oli duell .
Olga- ilus, lapselik ning rõõmsameelne. Ta nägi kõike ilusates värvides ega proovinudki väga süvenduda probleemidesse. Ta oli lihtsameelne ning tihtipeale ei mõistnud olukorra tõsitust, sellepärast ta ei näinudki suurt probleemi selles, kui Onegin temaga flirtis. Ta tundis küll valu pärast Lenski surma ,kuid suutis üsna pea uuesti abielluda.
Onegin ja Lenski
Esmamulje Lenskist- noor, aktiivne, täis kirge, tumedate juustega, romantik, oskas näha kõiges ilu, positiivse ellusuhtumisega, ihaldatud poissmees, oma olemuselt ja loomult suuresti Onegini vastand. Onegin ja Lenski olid küll vastandid ,kuid neile meeldis teine teise seltskond . Neile meeldis koos ratsutamas käia ja vestelda . Onegin küll polnud nõus paljude Lenski arvamustega ,kuid samas teda ei häirinud ka neid, kui arvas, et Lenski võib hiljem haiget saada oma kõrgete illusioonidega. See näitas ,et sisimas ta mingil määral nõustus nende ideedega. Kuigi Onegin arvas et vabadus võrdub õnnega ja ta oli tüdinud igapäeva elust, tundus nagu ta kadestab Lenskit ,kes oskab olla õnnelik
Tatjana kujunemisolud
Tatjana veetis juba lapsest peale palju aega üksida. Teda ei huvitanud teiste lastega mängimine. Samuti ei hoolinud ta nukkudega tegelemisest ega ka nooruki eas linnast ja enda ehtimisest rääkimine. Teda huvitasid raamatud ja lugemine ning looduse jälgimine. Tänu oma õele tutvus ka Oneginiga, sest too oli Olga armsama Lenski sõber. Tänu sellele, et tema sugulased korraldasid balle, muutus ka tema seltskondlikumaks. Kuna ta polnud huvitatud teiste tüdrukutega ajaveetmisest , sai ta ennast harida raamatutega ,muutudes inteligentseks.
Onegini ja Lenski duell
Mina ei usu , et duell on mõistlik lahendus, sest igasugust probleemi on võimalik sõnadega ära lahendada ning siis oleks Lenski ka ellu jäänud, kui nad oleks oma vahel ennem selgeks kõik rääkinud. Samas Onegin enne duelli ei mõistnud veel täielikult oma süüd. Duell tundus olevat reeglite kohaselt lahendatud . Onegin oleks pidanud rohkem mõtlema, enne kui duellikutse vastu võttis. Ta kahetses küll pärast oma tegu, et võttis duellil Lenski elu, olles ise duelli algatamise põhjuseks. Autor ei kiitnud väga duelli, ta ei mõista et, miks on vaja niimoodi probleeme lahendada. Et enne ei mõista keegi olukorra tähtusust kui vastane on surnud nende kuuli läbi. Tänapäeval ka inimesed käituvad vahel liiga suursuguselt ilma ,et nad mõtleks tagajärgedele.
Onegini ja Tatjana taaskohtumine
Tatjana oli Onegini silmis muutunud. Ta oli inteligentsem ning daamilikum. Samuti näis ta ükskõikne Onegini vastu. Oneginile meenub Tanjana nooremana ja ta leiab neius uusi omadusi,mis teda lummavad ning ta taipab, et ta armastab teda. Ootamatu oli Onegini jaoks ka see ,et Tatjana oli abielus juba kaks aastat. Onegin muutus pärast armumist hoopis teistsuguseks, ta ei olnud enam ükskõikne vaid soovis kohe tegutseda. Ootuspärane oli see ,et Tatjana Oneginit väga suure lahkusega vastu ei võtnud, sest tema elu oli nüüd muutunud ja ta pidi sellega leppima
„Jevgeni Onegin“ tänapäeva lugeja jaoks
Ma arvan, et tänapäeva lugejale tahab värssromaan „ Jevgeni Onegin“ öelda seda, et inimene ei tohiks nii meeleheitlikult olla kinni oma reeglites , vaid nägema ka teiste arvamusi . Tuleb tegutseda kohe, sest pärast võib olla juba hilja nagu juhtus ka Oneginiga.