Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid (0)

13.10.2014 
Pärnumaa Kutsehariduskeskus 
KESKKONNAPROBLEEMID  
SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21  
ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG 
PAKENDID  JA ÖKOMÄRGISTUS, 
JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS 
Teksti kujundas  
Vello  Paluoja 
13.10.2014 
Aino  Juurikas  - PKHK 
1 
13.10.2014 
2 
G. Raagmaa  materjalidest  
21. sajandi iseärasused 
6nda Kondratjevi laine algus – nüüd! 
 Ressursse ei jätku! 
 Materjalide ja energia tarbimine kasvab – 
elanikkonna kasv! 
 Loodusvarasid üha raskem kätte saada. 
• Tarbeasjad üha materjalimahukamad: 
– hambahari ‘kaalub’ ligikaudu 1,5 kg 
–  mobiiltelefon  75 kg 
– kohvimasin 298 kg 
– arvuti 1 500 kg 
• Veetarve kasvab: 
1 tass kohvi = 14 ämbrit vett 
  http://www.ejkl.ee/content/files/Kriipsalu30112011.pdf  
13.10.2014 
3 
13.10.2014 
4 
 
 
Olulisimad keskkonnaprobleemid 
Ühine  pingutus  elurikkuse nimel 
Imetajate  väljasuremine    
 Peamised ohud elurikkusele on elupaikade 
• Keemiline reostus  
Ookeani surnud  tsoonid   
 
- hävimine ja  killustumine  
• Õhureostus 
Kalanduse kollaps 
 
- olukorra halvenemine 
• Elupaiga kadumine 
Vihmametsade 
hävitamine  
• Veekriis 
 Põhjused: 
   Elurikkus  (bioloogiline ja 
looduslik  mitmekesisus , 
Polaarjää sulamine  
• Kõrbestumine

 
Maakasutuse  muutused      
biodiversiteet, loodusrikkus, 
CO2 taseme tõus 
Loodusvarade   ületarbimine      
ingl. k. biodiversity, biological 
atmosfääris
• Ookeanide hapestumine 
 
Mittesäästlikud looduskasutusviisid   diversity) on eluvormide 
Rahvastiku kasv  
• Ühekordse kasutamise 
nt kalavarude ülepüüdmine     
ohtrus maal.  
 Elurikkus on miljonite 
 
kultuur 
Invasiivsed võõrliigid      
aastate evolutsiooni vili,  
Kahjuks ei ole need ainsad  
 
Ookeanide hapestumine    
mida on muutnud  
keskkonnaprobleemid, mis  
http://www.envir.ee/elurikkus2010/368335   
Reostus   
      
    
 looduslikud protsessid ning  
Maad räsivad.  
2010. aastal tähistati 
 Kliimamuutused   
 üha rohkem ka inimesed.  
 
rahvusvahelist  elurikkuse aastat 
13.10.2014 
5 
13.10.2014 
6 
1 
13.10.2014 
Konfliktid jätkusuutliku arengu 
Peamised elupaiku kahjustavad ohud 
eesmärkide vahel
maailmas on  http://www.envir.ee/elurikkus2010/368337    
 
1.
põllumajandus (38%), 
2.
arendusprojektid (35%), 
3.
veemajandusprojektid (30%), 
Sotsiaalne 
4.
puhkus looduses (27%), 
õiglus , 
võrdsus 
5.
koduloomade  karjatamine  (22%), 
6.
reostamine  (20%), 
7.
infrastruktuuri ehitamine (17%), 
Omandikonflikt 
Arengukonflikt 
8.
tulekahjude  kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on 
loomulikud  (13%), 
9.
metsaraied (12%). 
Majandus-
Loodus-
Eestis on ohtude järjekord teistsugune –  
kasvu 
Ressursikonflikt 
keskkonna 
 meie elupaikade esmane hävitaja on põldude ja uudismaa 
tagamine 
kaitsmine 
rajamine.  
  Olulisteks  ohtudeks on maakasutuse  lõpetamine  pärandkooslustes ning 
 
metsaraie . 
www. avatar .ee/eestimajandus/04_Jatkusuutlikkus.ppt 7  
 
 13.10.2014 
8 
 
Invasiivsed võõrliigid, sh Eestis 
Invasiivsed võõrliigid 
http://www.envir.ee/89801   (2005)  
Laiaulatusliku inimtegevuse tõttu  hoogustus  20. sajandil 
Invasiivsed liigid teevad 
võõrliikide levik, soodustajaks:  
kahju mitut moodi, nad: 
 eri liiki kaubandus ja transport,  
 põllumajandus- ja tööstusettevõtete tegevus ning  
1.
sisenevad kohalikku 
  turism  
toiduahelasse,  
Elusolendid seavad end sisse paikades, kuhu nad 
looduslike levimisviisidega poleks iial jõudnud.  
2.
konkureerivad kohalike 
Võõrliikide sissetungist kui siiani vaid üksikute 
liikidega nii elupaiga kui 
saareriikide murest on saanud üleilmne oht. 
ka toiduressursside 
Invasiivsed ehk sisse  tungivad  liigid on sellised võõrliigid, 
pärast. 
mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad 
Sosnovski  karuputk  Balti riikide 
uue  levikuala  looduslikes ja poollooduslikes 
teede ääres 
elupaikades.  
13.10.2014 
9 
13.10.2014 
10 
Märksõnad Eesti 
Õigusaktid  
keskkonnapoliitika  jaoks 
Säästva arengu seadus (SAS) 
http://www.eko.org.ee/?page_id=182  
 RT I 1995, 31, 384, jõustumine 01.04.1995 
ENERGEETIKA   
(põlevkivi) 
  https://www.riigiteataja.ee/akt/13148461  
TRANSPORT   
(sõiduautod) 
Keskkonnaseire seadus (KSS) 
PÕLLUMAJANDUS  ( väetised , mürgid, võõrliigid) 
 RT I 1999, 10, 154, jõustumine 15.02.1999 
LOODUSKAITSE 
(vääriselupaigad) 
  https://www.riigiteataja.ee/akt/13315995   
METSAD  
 
( lageraie , võõrliigid) 
Keskkonnavastutuse seadus (KVS) 
MAAVARAD  
 
(ületarbimine) 
 RT I 2007, 62, 396, jõustumine 06.12.2007  
SOOD  
 
 
(kuivendamine) 
  https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011016  
MERI 
 
 
( reostusoht , võõrliigid) 
Jäätmeseadus  (JS)  
http://www.ngo.ee/heakodanik  
 RT I 2004, 9, 52, jõustumine 01.05.2004 
13  .10.2014 
11 
1
3.10h
.2 t
01t4p
  s://www. riigiteataja .ee/akt/104042012005  
12 
 
 
 
2 
13.10.2014 
Keskkonnaõiguse  allikaid  
Inimese tervis  versus  keskkond 
1. Keskkonnamõju hindamise ja 
Esmashaigestumuse
keskkonnajuhtimissüsteemi
 põhjuste seas domineerivad 
 seadus (KHJS) 
välistegurid, eeskätt haigusttekitavad 
https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013 
mikroorganismid , mis põhjustavad rohkem kui poole 
kõigist haigusjuhtudest.  
2. Geneetiliselt muundatud organismide 
Keskkonnast tingitud surmajuhtude puhul on olulised: 
keskkonda  viimise  seadus 
1.
eluviis (väärtoitumine,  suitsetamine  jm) 
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122010024 
2.
elukeskkond – on lahutamatult seotud  eluviisiga  
 
3.
pärilik  soodumus   ja 
http://www.k6k.ee/ - Keskkonnaõiguse keskus 
4.
arstiabi kättesaadavus. 
  http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid  
Ulatuslikud  muutused on toimunud inimeste  
  elukeskkonnas  ja  
  http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid/
printsiibid  
 eluviisis. 
13.10.2014 
13 
13  .10.2014 
14 
14 
 
 
Paljud muutused on tervisele ebasoodsad 
Paljud muutused on tervisele ebasoodsad 
 vaesuse levik 
 olmetingimuste halvenemine       
 ebapiisav importtoiduainete 
 kaasneb 
järelevalve  
Keskkonnategurite mõju  
toidukomponentide 
  kodutus  
organismile seostub  
defitsiit, 
 madal temperatuur eluruumides  
 olmekemikaalide, 
ebahügieenilised 
 ventilatsioonipuudulikkusest tingitud  
sünteetiliste ehitus- ja 
vahetult: 
elutingimused  jm
vi mistlusmaterjalide, 
 
ruumiõhu kvaliteedi halvenemine 
toidulisandite ja         
1. elanike eluviisiga,  
 elanike mobiilsuse 
talvel jm 
lisaainete  jms levik 
2. harjumustega 
suurenemine 
 terviseriskide kasv töökohtadel 
 psüühilise stressi 
3. sotsiaalsete faktoritega.  
 kaasneb 
 transpordivahenditest pärineva 
suurenemine 
liiklusõnnetuste 
õhureostuse suurenemine 
 alkoholi tarbimise, 
Seetõttu peavad olema  
sagenemine 
suitsetamise, 
 jäätmekäitluse mahajäämus 
komplekssed : 
  turism  
narkootikumide kasutamise 
levik 
1. olukordade parandamine 
 levivad 
haigusttekitavad 
 kuritegevuse ja 
ja  
mikroorganismid 
prostitutsiooni levik 
2. tegevusplaanid 
 
13.10.2014 
15 
13.10.2014 
  
16 
15 
15 
 
 
Meie mugav elu  
Toote kasutus- ja eluiga 
ehk  

efektiivne transpordisüsteem,  
http://www.bioneer.ee/eluviis/majandus/aid -

kodusid kütvad ja elektrit andvad 
14242/VIDEO%3A-T%C3%A4nap%C3%A4evased-
elektrijaamad ,  
tehnikavidinad-ei-ole-loodud-kestma  energiasäästmise 

mõttetuid vidinaid tootvad tehased ja  
videod, 2012, à ca 3 minutit – Lätist, Eestist, jm                    

üha enamale inimhulgale toitu  andev  
(VIDEO: Tänapäevased tehnikavidinad ei ole loodud 
põllumajandus 
kestma – juhul, kui  link  ei avane) 
 
Põllumajanduse aastaraamat 2012 – uute eesmärkide ja 
Kõik loetletud  mugavused  tekitavad 
tagasivaadetega 
hiiglaslikes  kogustes   kasvuhoonegaase , 
http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/tryk i
mis muudavadki globaalset kliimat. 
s-polmin-aastaraamat-2012.pdf 
13.10.2014 
17 
13.10.2014 
18 
3 
13.10.2014 
 
Lämmastikuringest, nitraadiprob
http://www.epl.ee
leem 
/artikkel/595409 
- põllumajanduse intensiivistumine peale  II  maailmasõda  
31.03.2011  
 
Kasvuhoone-
gaase  toodab 
ka puhas 
loodus 
http://www.maves.ee/Tasub_teada/nitraat.htm  
13.10.2014 
19 
13.10.2014 
20 
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/vihmamets.htm 
http://www.epl.ee/?artikkel=270812   vihmametsade hävimine 2004 
www.stat.ee aastaraamat 2010 
 
Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja 
lõunalaiuskraadini.  
Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, 
Malai  saarestik  ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa  Austraalia  
põhjarannikul.  
Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa 
pindalast ning seal kasvab 90% maailma  taimeliikidest .  
13.10.2014 
21 
13.10.2014 
22 
Ökoloogilise jalajälje mõiste 
http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11056  
võeti kasutusele, et hinnata planeedi  seisundit  ja 
inimtegevuse mõju sellele. 
  
Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera 
pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse 
globaalsetes hektarites. 
  
See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist 
piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa 
või mere pindalaga ehk võimalike ressursside 
hulgaga , mida on vaja  
 tarbimise rahuldamiseks ja  
 elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks.  
 13.10.2014 
23 
13.10.2014 
24 
 
23 
4 
13.10.2014 
Toote elutsükkel - Käibe- ja kasumi taseme säilitamiseks, 
Eestil on suur ökoloogiline jalajälg! 
käibe tõstmiseks või kasumi  suurendamiseks  peab ettevõtte pakkumises 
olema pidevalt tooteid, mis on juurutusfaasis (uute menüüde väljatöötamine 
on pidev tegevus), tooteid, mis on  kasvufaasis  (mille käibenumbrid on kiires 
1.
Araabia  Ühendemiraadid 
kasvus ), tooteid, mis on küpsusfaasis (mille müük on kõrgfaasis). 
2.
USA 
Langusfaasis  olevate toodete puhul võetakse vastu otsus, kas need 
eemaldatakse pakkumisest või tehakse neile põhjalik „uuenduskuur“. 
3.
Kuveit 
 
4.
Taani 
Meetmetena sõnastatakse tavaliselt, millal pakkumine üle vaadatakse või uued 
5.
Austraalia 
tooted turule tuuakse. 
6.
Uus- Meremaa  
 
7.
Kanada  
8.
Norra 
9.
Eesti, eelmisel aastal (2013) „tõusis“ 6. kohale. 
16.
Soome 
18.   Rootsi 
36.   Venemaa 
42.   Läti 
48.   Leedu 
 
13.10.2014 
25 
13.10.2014 
26 
http://eope.ehte.ee/turundus3/?%D5ppematerjalid:4._Toote_%2F_teenuse_arendamine_turismiettev%F5tte   
26 
 
Ökoloogiline jalajälg 
http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/  TESTIME ENNAST 
 
www. bioneer .ee  
Sinu ökoloogilise jalajälje suurus? 
http://www.ut.ee/mobil
http://www.sekretar.ee/?Publicatio
•  http://www.bioneer.ee/ 
nId=1221cdf4-43bb-4971-b226-
ity/ jalajalg /                          2a0fbfa30f29&ref=rss 
oma ökojälje 
•  http://kesa.edu.ee/koolitus/jalajalg/ 
http://www.carbonfootprint.com/ca
mõõtmine 
lculator. aspx   
•  http://www.eco-net.ee/?mid=24                                                          
süsinikujälje mõõtmine 
 
olelusringi hindamine JÄTKUSUUTLIK 
http://footprint.wwf.org.uk/  
ETTEVÕTJA  
 
 • Kõigest umbes 1% kogu maailma veevarudest on meie jaoks kasutatav  joogiveena .  
• Kuigi planeedi pinnast on ligikaudu 70% kaetud veega, on sellest 97,5%  merevesi .  
• Ülejäänud 2,5 protsendist mageveest asub 68,5% jääpankades ning liustikes. 
13.10.2014 
27 
13.10.2014 
28 
Plastikplaneet,     2009 
Prügimägi Vaikses ookeanis 
http://vimeo.com/34705734 aeg 1:35:04  
1997. aastal avastas meresõitjast 
ettevõtja Charles  Moore  endalegi 
http://www.youtube.com/watch?v=-fwltw4U-CI  
ül atuseks Vaiksest  ookeanist  hi glasliku 
  1:53 filmi Plasticplanet treiler 
http://www.youtube.com/watch?v=BV-19F-YvUY&NR=1  
prügisaare (Great Pacific Garbage Patch).  
2:00 plastiklapsepõlv 
 
http://www.youtube.com/watch?v=HZ-FxozgDss&NR=1  
5:20 Meie  plastikust  Planeet 
http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/ne
http://www.youtube.com/watch?v=ml5TYlm1KJ0&NR=1  
wwin- print /article_id-12380 videokõne 
5:02 monstrum Vaikses ookeanis  
Charles Moore, 2009 
http://www.youtube.com/watch?v=eeBuHqomufk&NR=1 
1:54 plastikkoti hõlpelu 
 13.10.2014 
29 
13.10.2014 
30 
 
 
 
5 
13.10.2014 
Teadlased oletavad, et plastikmaterjalid 
moodustavad maailmameres ulpivast prahist ligi 
Ökomärgised*
90%. 2006. aastal arvutasid  ÜRO   eksperdid  välja, et 
 
ookeani iga ruutmiili kohta tuleb umbes 46 tonni 
Ökomärgised on üks keskkonnamärgiste alaliike, 
ujuvat plastikmaterjali.  
nad on positiivsed (lubavad) ja ettevõtetele 
 
vabatahtlikud.  
“Kuid see, mis satub ookeani, jõuab peagi ka 
Ökomärgiste kriteeriumid töötavad välja ja märkide 
kasutusõigust jagavad sõltumatud (tihti riiklikud) 
ookeanielanike seedeorganitesse ning sealt üsna 
varsti meie taldrikutele isuärataval toidulaual. 
organisatsioonid .  
Looduses toimuv ringkäik on ju kiire, loogiline ja 
Ökomärgised aitavad keskkonnasäästlikul 
imelihtne ,”  hoiatab   teadlane . 
tarbijal kiiresti ostuotsuseid teha ja äratavad 
kahtlejates usaldusväärsust.  
 
Näiteks  on  merelindude  
Eestis on enim levinud  
s  
eedeelunditest sageli leitud 
 
kasutatud süstlaid, välgumihkleid, 
 EU "lilleke",  
 
 Saksa Sinine  ingel  ja  
hambaharju –  linnud  on kõik need 
esemed toidu otsingul  kogemata  alla 
 Põhjamaade luigemärk.  
neelanud.  
  *  http://www.envir.ee/emas/?pg=d&lang=est   
13.1
htt 0p.:2/0
/t 1e4 
hnookoloogia. tktk .ee/?cmd=4&tid=133&text=87    
31 
13.10.2014 
32 
 
Ökomärgiste eesmärgid 
Eurolilleke 
Edendada tooteid, mis on 
 Asutatud 1992 
keskkonnasõbralikud 
 83 ettevõtet 
Tarbijate keskkonnateadlikkuse tõstmine
 Üle 350 toote: 
 
 värvid,  
Turu  mõjutamine  keskkonnateadlikkuse 
 madratsid,  
suunas 
  tekstiil ,  
Üle maailma eksisteerib ligikaudu 20 
 jalanõud,  
erinevat keskkonnamärgi süsteemi.  
 pesuvahendid,  
Enamikke süsteeme haldavad riikide 
 elektripirnid,  
valitsused või iseseisvad organisatsioonid.
  arvutid ,  
 
  pesumasinad  ja  
 
 külmikud. 
 
http://www.seit.ee/files/SEIT_okomargis.pdf  
 
13.1  0.2014 
33 
13.10.2014 
34 
Luigemärk  
Sinine ingel 
 Nordic  Swan  Label 
 Der  Blaue  Engel 
 Svanen 
 ametliku nimega Umweltzeichen 
 Põhjamaade Ministrite Nõukogu märk 
 Saksamaa keskkonnamärk 
 Asutatud 1989 Soome, Rootsi, Norra ja 
 Asutatud 1978 
Islandi "roheliste" toodete 
tähistamiseks. 
 märki kannab üle 4000 erineva toote  
 märgistatud 700 litsentsiga  
 elektrikaubad,  
 üle 3000 toote  
  transpordivahendid ,  
 enam kui 40 kategoorias, s.h. 
 vanapaber ja  
pesemisvahendid ,  patareid , 
 ka käekel ad  
koopiapaberid, nõudepesumasinad, 
 umbes 75-st tootekategooriast 
kirjatarbed,  liimid , akud, 
koopiamasinaid, mööbel, jpm. 
 ka  puhastusained  
http://www.svanen.se/  
http://www.blauer-engel.de/ sks k 
13.10.2014 
35 
13.10.2014 
36 
6 
13.10.2014 
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/eestis-toodetud -
Plastikpakendite märgid ja           
puhastusvahendid -said-rahvusvahelise-
okomargise.d?id=64408474  20.05.12 
numbrite  tähendus 
Esimesena Eestis pälvis 
 
koduste  ökopuhastusvahendite 
1. Gaseeritud jookide, 
 
toiduainete pakendid; 
1 = PET (Polüetüleen tereftalaat).                                           
sari BioMINERATA 
Kasutatakse: gaseeritud jookide           
taaral, toiduainete pakenditel. 
rahvusvahelise ECOCERT 
2. Piimapakendid, 
2 = PE-HD (Madalsurve polüetüleen                   
ökomärgise.  
detergendid; 
(high  density )).  Kasutatakse: 
piimapakenditel, detergentide pudelitel. 
ECOCERT ökomärgisega 
3. Toiduainete  kastid , torud, 3 = PVC (Polüvinüülkloriid). Kasutatakse: 
toiduainete kastidel, torudel, toidukiledel. 
pärjatud tootesarja kuulub 
toidukiled; 
4 = PE-LD (Kõrgsurve polüetüleen (low 
praegu kolm toodet: 
4. Õhukesed kilepakendid; 
density)). Kasutatakse: õhukestel 
kilepakenditel jt. kilematerjalidel. 
nõudepesuvahend, 
5. Pakkekotid,  karbid , 
5 = PP (Polüpropüleen).                                                     
üldpuhastusvahend ja WC
Kasutatakse: pakkekottidel, karpidel, 
-
kastid, pudeli  korgid ; 
kastidel,  pudelite  sulguritel. 
poti  puhastusvahend. 
6 = S (Polüstüreen). Kasutatakse: 
6. Toidunõud, süstlad; 
toidunõudel, süstaldel. 
Lähemalt www.bioneer.ee 
7 = O (Kõik teised sünteetilised materjalid).                          
7.  Kammid  ja teised 
Kasutatakse: kammid, jt.  segatud  
17.05.2012 
materjalid. 
segatud plastikust tooted 
13.10.2014 
37 
13.10.2014 
 
38 
 
Märgid  ( plast )pakenditel 
Märgid  (plast)pakenditel 
 
PET või  PETE  (polyethylene terephthalate) 
Eripära:
HDPE (high density polyethylene) 
 Enimlevinud soodne  plastik  
Eripära: Kõrge lekkivuskindlusega 
Kasutuskohad: vee -ja karastusjookide 
pudelid ,  plastist   õl etaara, salatikastmete ja 
Kasutuskohad: kodukeemiatoodete 
ketšupite jms pakendid 
pudelid (valgendid, 
puhastusvahendid), mootoriõli pudelid, 
Taaskasutuse 
prügikotid jms
võimalused:
 
 fliisi, fiiberjuhtmete, mööbli, 
põrandakatete jms tootmine. 
Taaskasutuse 
võimalused:  pesupesemisvahendite, 
õlipudelite, pli atsitopside, 
prügikonteinerite,  äravoolutorustike, 
NB!   Ragn -Sellsis sorteeritakse plastikuid rohkem kui 30-nesse 
plastikust aiamööbli, aedade jms 
erinevasse kategooriasse! 
tootmine. 
 
http://ragnsells.ee/kuukiri/mida-tahendavad-margid -
plastpakenditel/?utm_source=Uudiskiri&utm_medium= Email &utm_campaign=Oktoober13 
13.10.2014 
39 
13.10.2014 
40 
Märgid  (plast)pakenditel 
Märgid  (plast)pakenditel 
V (Vinyl) või PVC 
Eripära:
LDPE  (low density polyethylene) 
 Väga vastupidav ja ilmastikukindel 
Eripära: tugev aga paindlik plastik 
Kasutatakse 
peamiselt:  aknapuhastusvahendite ja 
Kasutatakse 
pesuainete pudelid, šampoonide- ja 
peamiselt: kokkupigistatavad pudelite 
toiduõlipudelite, juhtmekatete, plastiktorude jms 
( kreemid  jms), jalgratta joogipudelid ja 
tootmisel. 
kilekottide valmistamisel 
Taaskasutuse võimalused:  linoleum- 
Taaskasutuse 
põrandakattematerjal, porimatid, vihmaveetorud, 
võimalused: prügikastide, 
kaablid . 
kompostikastide, plastikümbrike, 
haljastuse  sidemete jm tootmine. 
13.10.2014 
41 
13.10.2014 
42 
7 
13.10.2014 
Märgid  (plast)pakenditel 
Märgid  (plast)pakenditel 
PP (polypropylene)  
PS (polystyrene) 
Eripära:
Eripära:
 materjalist saab teha väga jäikasid või 
 Hea  kuumataluvus  
vahust tooteid. 
Kasutatakse peamiselt: toidukarbid, 
Kasutatakse peamiselt:  ühekordsed 
säilituskarbid,  joogikõrred, ravimite 
sööginõud, termokarbid ja  -topsid, lihaalused 
pakendid 
(vahtplastist alused, mida on kasutatud 
Taaskasutuse 
lihatoodete pakendamisel), munakarbid, CD-
võimalused:
plaatide pakendite tootmisel. 
 suunatulede, aku 
erinevate osade, harjade, jääkraapijate, 
Taaskasutuse 
võimalused:
nagide, konteinerite, kaubaaluste, 
  isolatsioonimaterjalide,  valgustite  
lülitid, munakarpide, joonlaudade, 
kandikute jms tootmine. 
ventilatsiooniavade, vahtpakendite tootmine. 
13.10.2014 
43 
13.10.2014 
44 
Möbiuse leht (The Möbius Loop)  
 
Roheline punkt 
 Valged nooled 
 Der grüne punkt (roheline punkt) 
(recyclable) 
 toode või pakend on 
 Saksamaa taaskäitlussüsteem 
taaskasutatav  
Duales System Deutschland  GmbH  
 
 pakendi märk 

1 
2 
Mustad nooled ( recycled ) 
 pakendi hind sisaldab selle 
 toode või pakend on  
  valmistatud 
kahjutuks  tegemist 
taaskasutuses  
 kilekottidele, pudelitele, 
   olevast  materjalist  
plastpakenditele jne 
  (näiteks vanapaberist) 
 
 
13.10.2014 
45 
13.10.2014 
46 
Viska   prügikasti  ( Trash  it) 
Toodet võib põletada 
 
 Plastiktooted 
Meeldetuletav märk, et  taara   visatakse  
prügikasti 
 Pakendid 
märk soodustab   
 Muud materjalid 
 prügisorteerimist ning  
 võib põletada küttekolletes 
  taaskasutamist  uuesti toormena.  
 
 võib põletada lõkkes 
Infot märkide kohta leiad: 
  http://www.kik.ee/ 
 
 
 
13.10.2014 
47 
13.10.2014 
48 
 
8 
13.10.2014 
Agenda 21 
Aus kaup –  Fair  trade 
http://www.trevorloudon.com/2011/06/the-fascist-stealth-of -
agenda-21/ video 9:31 puust ja punaseks 
Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas 
õiglase kaubanduse nädalate raames 
ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii 
globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" 
toimuvate ürituste eesmärgiks on pöörata  
tähistab 21. sajandit. 
enam tähelepanu  
Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja 
arengukonverentsi (UNCED) poolt 14. juunil 1992 Rio de  Janeiro  
 arengumaade talupoegade ja väiketootjate 
konverentsil , kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. 
keerulisele olukorrale ning  
Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 (lühendatult SE 21) on 
Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani. 
 õiglaste kaubandussuhete arengule maailmas. 
Riigikogu  kiitis  strateegia heaks 14. septembril 2005.  
http://www.fairtrade.ee/  
SE 21 ei ole suunatud üksnes keskkonnakaitselistele ja 
ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu 
haarav arengukava. 
 
SE 21 põhimõtteks on ühendada globaalsest konkurentsist 
tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja 
Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. 
wikipedia 
13.10.2014 
49 
13.10.2014 
50 
 
 
Agenda 21 valdkonnad 
Säästev areng 
Põllumajandus (Agriculture) 
SA seadus sätestab säästva arengu rahvusliku 
Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemide 
strateegia alused 
juhtimine (Biodiversity and Ecosystem Management) 
Haridus  (Education) 
Rahvuslik strateegia tugineb ÜRO Keskkonna-        
Energia ja eluase (Energy and  Housing ) 
ja Arengukonverentsi otsustes (Rio de Janeiro, 
1992) sätestatud põhimõtetele. 
Rahvastik  (Population) 
Rahva tervis (Public Health) 
SA seaduse II osa sätestab looduskeskkonna ja 
Ressursid  ja  taaskasutus  (Resources and  Recycling ) 
loodusvarade säästliku kasutamise alused. 
Transport, jätkusuutlik majandusareng 
 
(Transportation, Sustainable  Economic  Development) 
 
13.10.2014 
51 
13.10.2014 
52 
SAS (§ 3) 
Keskkond  
environment, miljö, ymparistö 
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on 
igaüks kohustatud 
Loodusteaduslik määratlus 
 säästma elu- ja looduskeskkonda ning  
 
Keskkond on kõik see, mis teatavat subjekti 
 hoiduma sellele kahju tekitamast. 
ümbritseb
Omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise 
 
vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest 
 
kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja 
Füüsikaliste, keemiliste ja  biootiliste  faktorite 
rahvuslikku rikkust. 
(kliima, pinnas,  elusorganismid  jne) kogum, mis  
Looduskeskkonna  saastamise   minimeerimine  
o mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust 
ja loodusvarade kasutamine loodusliku 
ning  
tasakaalu säilitavates kogustes on 
o määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja 
majandustegevuse põhinõuded. 
ellujäämise  
 
13.1  0.2014 
53 
13.10.2014 
54 
 
9 
13.10.2014 
Vabariigi Valitsus kiitis Eesti säästva arengu 
 
riikliku strateegia Säästev Eesti 21 heaks 
17.03.2005 
Saastus Pollution 
Säästev Eesti 21  Riigikogu kiitis strateegia heaks 14.09. 2005  
(RT I 27.09.2005,  50, 396)  
Eesti säästva arengu riiklik strateegia 
Inimtegevus kahjustab keskkonda kahel viisil: 
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.pdf  
Alus: 1992. aastal Rio de Janeiros peetud ÜRO Arengu- ja 
1.
otsese või kaudse saastamisega 
keskkonnakonverentsi soovitus koostada rahvuslikke 
2.
ökoloogilist tasakaalu rikkuva  tegevusega  
arengustrateegiaid. 
Strateegia SE21 koostamise viis läbi konsortsium, kuhu kuulusid: 
troopiliste vihmametsade, looma- ja 
 Tal inna Pedagoogikaülikooli  (TPÜ) Rahvusvaheliste 
taimeliikide hävitamine 
 ja Sotsiaaluuringute Instituut 
looduslike elupaikade hävitamine jms 
 TPÜ Ökoloogia Instituut 
 Eesti Tuleviku-uuringute  Instituut 
 AS Lõhmus, Haavel ja Vi semann, 
 Eesti Inseneride Liit 
 Partnerina osales Säästva Eesti Instituut –SEI-Tallinn 
13.10.2014 
55 
13.10.2014 
56 
Piirangud  (SAS §3) 
Taastuv loodusvara  (SAS §5) 
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks 
kohustatud 
Taastuva loodusvara varu jaguneb 
1.
säästma elu- ja looduskeskkonda ning  
kriitiliseks varuks ja  
2.
hoiduma sellele kahju tekitamast. 
kasutatavaks varuks. 
Omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise 
 
vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta 
Taastuva loodusvara kriitiline varu on väikseim suurus,  
loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku 
rikkust. 
mis tagab 
loodusliku tasakaalu ja  taastootmise ,  
Looduskeskkonna saastamise minimeerimine ja 
loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu 
kaitserežiimide täitmise ning  
säilitavates kogustes on majandustegevuse 
bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise. 
põhinõuded. 
 
 
 
 13.10.2014 
57 
13.1  0.2014 
58 
 
Vabatahtlikud 
Taastumatu  loodusvara (SAS §6)  
  Keskkonnakahju   keskkonnameetmed 
Terviklik tootepoliitika seob 
kasutamise kavandamisel lähtutakse järgmistest 
 kohustuslikud ja 
 vabatahtlikud 
põhitingimustest:
on: 
 
keskkonnameetmed, sh  
1.
elupaigale või 
1.
toote olelusringi hindamise 
1.
teada olevate varude jätkumisest 
liigile tekitatud 
meetodid,  
võimalikult pikaks ajaks; 
kahju 
2.
ökomaksureform ( tootega  
seotud ressursi- ja saastetasud),  
2.
taastuva loodusvara toodanguga või 
2.
kaitstavale  alale  
3.
keskkonnahoidlikud 
ammendamatu energiaallikaga 
tekitatud kahju 
(riigi) hanked ,  
asendamisvõimalusest; 
4.
keskkonnahoidlik tootearendus  
3.
veele  tekitatud 
(ökodisain),  
3.
jäätmetega või teisese toormega 
kahju 
5.
tootega seotud 
keskkonnateabe edastamine  – 
asendamisvõimalusest. 
4.
pinnasekahju 
ökomärgised ja keskkonna-
aruandlus ,  
 
6.
keskkonnajuhtimissüsteemid 
13.10.2014 
59 
13.10.2014 
60 
jms.  
10 
13.10.2014 
Kogu keskkonnapoliitika on rajatud   
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika 
põhimõttele “saastaja maksab”  
Saastaja võib “maksta” kas  
põhineb printsiibil, mille kohaselt kõrged 
 investeerides kõrgematesse 
keskkonnastandardid stimuleerivad  innovatsiooni  
standarditesse või äritegevusse   
ja äritegevuse võimalusi.  
 tarbijatele kehtestatud maksuna 
keskkonnaohtlike toodete kasutamise 
 
eest. 
Majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika on 
  
üksteisega tihedalt seotud.  
“Makse” võib  sisaldada  ka 
 
tingimust toodete 
Euroopa Liidu eesmärk on tagada piisav kaitsetase, 
 kasutamisjärgseks tagasivõtmiseks,  
eiramata kohalikke olusid ja tegemata majanduslikke 
 ümbertöötlemiseks või  
kitsendusi. 
 hävitamiseks. 
13.10.2014 
61 
13.10.2014 
62 
Vastutustundlik  ettevõtlus 
Vesi – kulda väärt ressurss 
http://www.unesco.org/new/en/natural -
http://ec.europa.eu/youreurope/business/doin
sciences/environment/water/wwap/facts-and- figures / 

 World Water  Assessment   Programme  (WWAP) 
g-business-responsibly/keeping-to-
 
environmental-rules/estonia/index_et.htm 
  http://www.maailmakool.ee/events/rahvusvaheline-veepaev/   
Keskkonnatasud 
 22. märtsil aset leidev rahvusvaheline veepäev on pühendatud 
veealasele koostööle. 
Load  ja litsentsid - dokumendinäidised 
 Täiendav info: 
ÜRO rahvusvahelise veealase koostöö  portaal  
 
Faktid ja  numbrid  vee kohta maailmas 
Keskkonnajärelevalve 
Veealane info Eesti kohta 
 
Eesti Veeühing 
Eesti Vee-ettevõtete Liit  
 
13.10.2014 
63 
13.10.2014 
64 
 
 
Mõtlemiseks  
1.
Nimetage põhjusi jäätmetekke vähendamiseks. 
2.
Alateemad , millele keskendutakse jäätmenädala 
raames. 
JÄÄTMED ja nende käitlemine 
3.
Mis on jäätmed? 
4.
Jäätmete liigitamine . 
5.
Millega on tegemist jäätmekäitluse  hierarhia  puhul? 
6.
Mis on jäätmekäitluse eesmärk? 
7.
Kui kaua tekitavad jäätmed lagunemisel probleeme 
keskkonna jaoks? 
8.
Milleks on vaja jäätmeid sortida? Selle positiivsed ja 
negatiivsed tagajärjed. 
9.
Millega on tegemist prügilate puhul? 
10. Milliseid pakendeid peaks eelistama? Põhjendage.  
 
 
13.10.2014 
65 
13.10.  2014 
66 
 
 
11 
13.10.2014 
Jäätmed on asjad 
Jäätmed  liigiti  
www.oberonenviroaward.wordpress.com 
mille omanik on kas: 
The most common rubbish items  found  were  plastic  bottles, 
glass  bottles,  soft  drink cans, and  cigarette  butts.   
 kasutuselt kõrvaldanud,  
 kavatseb seda alles teha või  
Puit – 2,1% 
 on kohustatud seda tegema. 
Kumm  – 1,8% 
Plastik – 33,7% 
 
Sega – 16,4% 
Paber - 15,9% 
 
Metall  – 13,2% 
http://www.tallinn.ee/est/prygihunt/Prug i-
Klaas – 11,7% 
sorteerimise-juhend  
Polüstüreen (vahtplast) – 
 
5,2% 
 
13.10.2014 
67 
13.10.2014 
68 
Jäätmete liigitus 
Jäätmete liigitus 
Tavajäätmed — kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike 
Ohtlikud jäätmed — jäätmed, mis vähemalt ühe 
jäätmete hulka.  
Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu 
 
võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.  
Püsijäätmed — tavajäätmed, milles ei toimu olulisi 
  https://www.riigiteataja.ee/akt/114052013002         liigitamine 
füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.
  https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1053350  nimistu 
 
  https://www.riigiteataja.ee/akt/120062012011         probleemtooted 
 ei ole biolagundatavad 
  http://www.sykli.fi/en/hazardous-waste/eesti video 2:17 
 ei mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse 
sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks 
 
keskkonna 
saastumist või kahju inimese tervisele. 
Olmejäätmed — kodumajapidamisjäätmed ning 
  
kaubanduses,  teeninduses  või mujal tekkinud koostise ja 
Biolagunevad  jäätmed —
omaduste poolest samalaadsed jäätmed. 
 anaeroobselt või 
aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed,                         
  https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12779785 liigitamine 
paber ja papp.  
 
https://osha.europa.eu/et/publications/promotional_material/ clp- leaflet   2lk 
  http://www.envir.ee/997 käitlemine, kogumine, kompostimine  
13.10.2014 
69 
13.10.2014 
70 
Biojäätmed
Jäätmekogumisüsteem ja  
 
vastutuse jagamine 
on järgmised biolagunevad jäätmed: 
 1) aia- ja haljastusjäätmed; 
 2)  kodumajapidamises , jaemüügikohas ja 
Vali 
toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; 
vajaduste 
 3) toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on 
järgi, kuid 
oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed punktis 
hinda 
2 nimetatud jäätmetega. 
vajadusi! 
 
 
http://www.seit.ee/failid/637.pdf                  
Biojäätmete käitluse olukord Eestis - 2010, 33 slaidil 
http://www.ajtooted.ee/Tooted/Ouealale/Prugikastid/Prugikonteiner/463748-58743.wf   
http://www.ragnsells.ee/bioj%C3%A4%C3%A4tmed  
13.10.2014 
71 
13.10.2014 
72 
12 
13.10.2014 
10.04.2014  
Lubatud/mittelubatud prügikasti 
http://ejkl.ee/et/?170.182  
visata  – loe märgistust! 
Jäätmepäeval keskendutakse kahele 
Viska prügikasti  (Trash it) 
Tootele  kantav  
päevakajalisele teemale:
lahuskogumise märgis 
 
Meeldetuletav märk, et 
annab kasutajatele 
- Jäätmete liigiti kogumine. Pakendijäätmete 
taara visatakse prügikasti 
teada, et seda EE-
kogumine ja käitlemine Eestis - tänane 
Märk soodustab   
seadet  ei või visata 
olmejäätmete 
olukord ja tulevikusuunad. 
 prügisorteerimist ning  
prügikasti
 taaskasutamist uuesti 
, vaid see 
- Uued tuuled jäätmehoolduse 
toormena.  
tuleb viia selleks ette 
finantseerimisel. 
nähtud kogumispunkti. 
 
 
Elektri- ja 
elektroonikaseadmete  
märgistus 
13.10.2014 
73 
13.10.2014 
74 
Jäätmekäitlus- 
Jäätmekäitluse  
meetmete  
hierarhia  
pingerida   
põhimõtted 
A.
jäätmetekke vältimine  
Keskkonnahoidlikkuse  
B.
tekkivate jäätmekoguste ja 
seisukohast langevas  
nende ohtlikkuse 
järjestuses: 
vähendamine
 
 
• tekke ärahoidmine ja 
C.
jäätmete taaskasutamise 
vähendamine, 
laiendamine  
korduvkasutamine;  
• taaskasutamine; 
D.
jäätmetest tuleneva 
• uuesti ringlussevõtmine; 
keskkonna saastamise 
vähendamine
•  komposteerimine ; 
  
• põletamine 
E.
jäätmete keskkonnaohutu 
soojusenergia  
ladestamine 
taaskasutusega; 
• lõplik kõrvaldamine 
 
(prügilasse viimine ) 
 
13.10.2014 
75 
htt13
p.1:0/./2f01
il 4 
es.bef.ee/HBs/ee_furniture/pics/ waste /waste_01. 76 
jpg  
 
Jäätmete  lagunemisaeg  looduses 
 Paber 
 
 
 
2,5 kuud 
Jäätmete, pakendite ja taara liigitamine: 
 Apelsinikoored 
 
6 kuud 
http://www .taaratark.ee/                         
 Piimapakid ( tetra )   
5 aastat 
interaktiivsed mängud 
 
 Sigaretikonid   
 
12 aastat 
http://taheke.delfi.ee/games/prugihunt/                              
 Plastkott 
 
 
10–20 aastat 
liigiti sorteerimine  
 Pampers 
 
 
75 aastat 
 
 Konservikarbid 
 
100 aastat 
Ökomäss , Tallinn 10.09.2011, videolõik 
 Õllepurgid 
 
 
200-500 aastat 
  http://teadus.err.ee/artikkel?id=5160&cat=1  
 
 
13.10.2014 
77 
13.1  0.2014 
78 
  
 
 
13 
13.10.2014 
Toidu raiskamise võimalikkus Eestis? 
Keskkonnakuu – mai 
http://etv2.err.ee/keskkonnakuu/b09d4592-fdd3-47ef-8e2f-b05279c9df51   
banaanikõverused jmt,   video 0:27 
http://www.europarltv.europa.eu/et/search.aspx?keyword=Toidu
  Global  Gachis, Prantsuse 2011 (Globaalne raiskamine) 
%20raiskamine  7 vastet, sh keskkonnakuu teemaline 
 Klipp 4:54  http://www.youtube.com/watch?v=c_qzdiWEVXQ 
Video 2:04 Euroopa Parlamendi TV klipp, eestikeelne, 
http://www.youtube.com/watch?v=P0XuzmwIUOA 
subtiitritega 
 Leivast?!  Video 1:46 
Kas ka tegelik probleem? 
 
 MÕTLEMINE: 
  http://uudised.err.ee/?06244398 Sirje Potisepp, pole 
probleem Eestis 
1.
Millest ja kui kaua valmib leib/sai? 
  http://uudised.err.ee/index.php?06244482, Toidupanga 
2.
Kui kiiresti saab toidust prügi? 
andmetel on probleem, ka Eestis 
 
  http://www.toidupank.ee/aasta-kodanik-piet-boerefijn-aasta -
 VASTUPANDAMATU  SUSHI  (USA  film  2011): Sushi: The 
kodanikuks-saamine-on-minu-jaoks-suur-au/   
Global  Catch , USA 2011 Kestus: 75 min 

http://etv2.err.ee/v/haridussaated/dokfilmid/956ccbc9-955d-4233-9482 -
81cdfe7b380a 0:28  
 
 
§5. Pakendi ja pakendijäätmete vältimine  
Pakendiseadus  ( RT I 2004, 41, 278 )  
Pakendi ja pakendijäätmete vältimine, mis toimub eelkõige 
keskkonnahoidlike toodete ja tehnoloogiate arendamise 
§2. Pakend  
teel, on pakendi ja pakendijäätmete koguse ja ohtlikkuse 
vähendamine, samuti pakendites ja pakendijäätmetes 
Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, 
sisalduvate materjalide ja ainete koguse ning ohtlikkuse 
mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, 
vähendamine kogu pakendi olelusringi jooksul alates 
hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks,  
pakendimaterjali ja pakendi valmistamisest kuni pakendi 
kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel 
või selle käitlemise jääkide lõpliku kõrvaldamiseni. 
 
tootjast tarbijani.  
§6. Pakendi korduskasutus  
Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad 
Pakendi korduskasutus on mis tahes toiming, mille 
ühekorratooted.  
käigus korduskasutuspakend täidetakse uuesti või 
§4. Pakendijäätmed  
kasutatakse pakendit algselt mõeldud otstarbeks, tehes 
seda turul leiduvate ning pakendi uuesti täitmist 
seaduse tähenduses on pakendijäätmed mis tahes 
võimaldavate abitoodete abil või selliste abitoodete 
pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi 
abita .  
kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses. 
Selline korduvalt kasutatud pakend muutub 
Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali 
pakendijäätmeteks, kui ta ei kuulu enam 
korduskasutusele.  
toot
13.10. m
2014i sel tekkinud jääke. 
81 
13.10.2014 
82 
 
 
 
 
 
 
 
 
§7. Pakendijäätmete taaskasutus
11.08.2004 – moodustati pakendi  
  
Pakendijäätmete taaskasutus on jäätmete 
taaskasutamist korraldavad organisatsioonid  
taaskasutamine jäätmeseaduse § 15 tähenduses, 

arvestades pakendiseaduse erisusi.  
   http://www.koda.ee/index.php?id=1855                                                            
Pakendijäätmete taaskasutus toimub pakendijäätmete 
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 
ringlussevõtuna või energiakasutusena. 
 1. MTÜ Eesti  Pakendiringlus  
  
§8. Pakendijäätmete ringlussevõtt  
http://www.pakendiringlus.ee/web2/?cat_ID=7&page_id=29  
Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva 
2.
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) 
materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga 
kasutada materjali kas esialgsel või muul  otstarbel , kaasa 
http://www.eto.ee/  
arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud 
energiakasutus.  
 MTÜ Pakendite taaskasutamine    
Bioloogiline ringlussevõtt on pakendijäätmete 
biolagunevate osade  aeroobne  (kompostimine) või 
  MTÜ Taaskasutus 
anaeroobne (metaankääritus) töötlemine kontrollitavates 
tingimustes ning mikroorganismide abil, mille 
   http://www.envir.ee/834 pakendite taaskasutus -
tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised 
organisatsioonid 
jääkmaterjalid või  metaan .  
Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu 
   http://www.eestipandipakend.ee/ 
vormiks.  
  http://www.eestipandipakend.ee/huvitavaid-fakte/ 
 
13.10.2014 
83 
13.10.2014 
84 
 
 
14 
13.10.2014 
Pakendijäätmete võimalikud teed 
Seega -  
mida rohkem jäätmeid sortida ja 
taaskasutusse saata,  
seda vähem jääb neid konteinerisse, 
seda odavam on jäätmevedu. 
Suurema konteineri saab vahetada  
väiksema vastu ja harvemini tuleb  tellida   
veoteenust   
 
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=prev i
Teie kogemus(ed) – sorteerimine ja tegelikkus? 
ew/id=90225/pakenditeatmik.pdf  
http://www.pakendiringlus.ee/video/   5:08 
http://www.eestipandipakend.ee/ käsiraamat 2011 
 
www.taaratark.ee 
 
13.10.2014 
85 
13.1  0.2014 
86 
www.stat.ee aastaraamat 
Osoon  ETV-s 
2010 
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=133881 
osoon  26.11.2012, video 28:00 
 Lodjad ja lodjasõit Suurel Emajõel 
 Pakenditest ca 13:52 kuni 23:00 minutil, 
Kristo Eliasega 
http://www.pakendiringlus.ee/web2/?cat_ID=13 
Heaolu kasvuga 
fotod pakenditest 
kaasneb 
“raiskamine” 
13.10.2014 
87 
13.10.2014 
88 
Olmejäätmete taaskasutus EL-s 
Jäätmeveofirmad  
https://www.eesti.ee/est/teemad/eluase/jaatmekaitlus 
 Jäätmed, jäätmekäitlus ja - hooldus  
Eesti Jäätmekäitlejate Li t ja li du li kmed 
http://www.ejkl.ee/et/?170  
http://www.ejkl.ee/et/?3  
Abimaterjalid 
http://www.ejkl.ee/et/?270  
Jäätmejaamad 
Kasulikku  
tekitavad 
http://jaatmed.narva.ee/ 
prügipuuduse 
Tuntumad firmad   
  http://www.veolia.ee 
  http://www.ragnsel s.ee 
  http://www.ee.issworld.com/ 
13.10.2014 
89 
13.1  0.2014 
90 
 
15 
13.10.2014 
Rahvastiku plahvatuslik kasv vaid 100 aasta jooksul 
Plastikplaneet,     2009 
  http://erikpuura.wordpress.com/2007/12/27/kui-palju -
http://www.youtube.com/watch?v=-fwltw4U-CI  
elab-maailmas-inimesi/  
  1:53 filmi Plasticplanet treiler 
Ameeriklaste eluviis 2:19 
U.S. 
Keskmine USA  elanik  tarbib 2x rohkem kui 
313,494,108 
50 aastat tagasi ja tekitab 2,5 kg jäätmeid 
päevas.
World 
  
7,011,631,647 
http://www.oprah.com/oprahshow/Annabelle -
18:49 UTC 
Gurwitch-Investigates-What-Happens-to-Our-
(EST+5) May, 
Garbage-Video   sh toiduraiskamine 
06 2012 vaata! 
  Aasia  omad samuti 5:43  keskkonnakaitse  
http://www.youtube.com/watch?v=sCpO2RfsYls&feature=plcp  
 
  13.10.2014 
91 
13.10.2014 
92 
 
 
 
Jäätmepoliitika mõjud Saksa Keskonnaagentuuri (UBA) 
 
andmetel 
Taaskasutatavate jäätmeliikide liigitikogumise areng  
Prügilad 
1990-2004 
on jäätmekäitluskohad, kus jäätmed ladestatakse  
maa peale või  
maa alla. 
 
NB!  
Seoses prügilate sulgemisega saab täpseid andmeid  
töötavate prügilate kohta: 
kohalikest omavalitsustest ja  
keskkonnateenistustest. 
 
  http://www.envir.ee/998 info prügilate kohta 
  http://www.envir.ee/jaatmeinfo jäätmehooldus omavalitsustes 
 
13.10.20
h 1t4t p://www.envir.ee/orb.aw/ class =file/ action =preview/id=1079417/Kag93
u  
13.10.2014 
94 
_Eesti-jaatmekaitlus.pdf 
 
Keskkonnainvesteeringute Keskus 
Kilekott  1  
www.kik.ee  
http://ragnsells.ee/kuukiri/huvitavat-lugemist-kogu- tode -
kilekottidest/?utm_source=Uudiskiri&utm_medium=Email&utm_campai
Kõik Eesti nõuetele mittevastavad prügilad suleti 
gn=Aprill   
ladestamiseks 2009. aasta 16. juulil  
Kilekotte tehakse naftatootmise kõrvalproduktina rafineerimise 
2013. aasta 16. juuliks peavad need prügilad olema 
jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim 
korrastatud.  
energiakulu  kilekoti juures on  elektrienergia , mis kulub 
tootmisprotsessi käigus.  
Korrastustööd on ladestamise lõpetamise järel teiseks 
Maailmas võetakse igas  minutis  kasutusele ca miljon uut  kilekotti .  
sammuks prügila lõplikuks sulgemiseks.  
 Taaskasutusse läheb neist al a 1 protsendi.  
Korrastustöödeks on näiteks  
 Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid 
 jäätmete  koondamine ,  
inimese kohta.  
 Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit  kilekotti, millest 
 tihendamine,  
korduvkasutatakse vaid  murdosa . 
 ladestuskoha eripära  arvestava  nõlvuse andmine 
 jäätmelademe  katmine  haljastuse või millegi  muuga . 
95 
13.10.2014 
96 
13.10.2014 
16 
13.10.2014 
Kilekott 2 
Albatrossi tibude  elu ja surm 
http://www.maaleht.ee/news/video/varia/video-vaata -
mis-tagajargi-pohjustab-vette-visatud-
Kõige tavalisemad  kilekotid , mida toodetakse naftast, 
ramps .d?id=65707064 video 3:54 
lagunevad 700-1000 aastat.  
 
Ebasoodsates tingimustes need ei lagunegi. 
Inimesed, mida te teete!!! 
Kontrolli, kas nn  biolagunev   kott  on ikka 100% taimsetest 
polümeeridest koosnev. 
  http://vimeo.com/midway/midwayfilm   3:54 
 Tõeliselt biolagunevad on kilekotid, mis on tehtud 100% 
 
bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, 
kookose - ja riisitärklisest, sojavalgust või  muust .  
 Paraku on sellised kilekotid nõrgemad ja kallimad kui 
polüetüleenist kilekotid.  
13.10.2014 
97 
13.10.2014 
98 
Raiskamise vältimise võimalus -  loovus  
2004 probleemsed  megalinnad , elanike arv 
http://www.windows2universe.org/milagro/megacities.html   
1.
Taaskasutus 
2.
Korduvkasutus 
3.
Ümbertöötlemine 
4.
Materjali taaskasutus  
5.
Uuskasutus – kellegi vana on teise uus 
Mõtteviisi muutus! 
http://www.slideshare.net/annastina82/siirdeseminar i
ettekannekkloovusaslillemgislaidid  
13.10.2014 
99 
13.10.2014 
100 
Veebikeskkonnast  
“Kui lumi ära läheb, tekib küsimus, mis  kuradi  kohas 
me elame. Kas Viljandi on tõesti koerte  linn? Oleks 
  http://www.windows2universe.org/games/games.html 
keskkonna-kliima-ilmastiku  teemalised  mängud  
neil junnidel jalad all, et nad läheksid kevadel kõik 
 
ilusti oma koju tagasi!» (Aga Pärnus? Mujal?) 
  Signe  Sundja 
«Räägime, et inimene peab loodust hoidma, aga ta ise 
 http://e-
ongi loodus. Perekond on tema looduskeskkond  
ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/index.
samuti nagu aed ja linnalähedane mets. See, mis on 
html 
su peas, on täpselt  samasugune  looduskeskkond. Kui 
kõik need asjad kokku saavad, nii et kõik on üks, siis 
  http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=6g4m pakendid ja 
on hästi.» 
taara 
 
 
 Andres  Noormets , näitleja ja  lavastaja  
 Jäätmekäitluse tulevik, erinevad  ettekanded  2004-2014 
• H. Ibsen, Stockmannid  “Ugalas” 
• Guugeldamise vastus märksõnale “keskkonnareostus”  
   http://www.ejkl.ee/et/?12  
 
 
13.10.2014 
101 
13.10.2014 
102 
 
17 
13.10.2014 
Roheline energia 
Taastuvenergia allikad 
 
 Toode, mille valmistamisel on kasutatud                
rohelist energiat, peamiselt: 
 
1.
vee energiat 
2.
tuule energiat 
 
http://energiatark.ee/  
http://www.schooltube.com/video/c0266502b2bc4655
Energiasäästu nädal  
8ab8/Wind-Energy  tuuleenergia  - poolt/vastu 1:43 
10.-16.11.2014 
http://www.energysavers.gov/   energiasäästjad 
https://www.energia.ee/roheline-energia                            
http://www.energysavers.gov/ 
Aare  Baumer, Energiakeskuse juht 
Pildil taastuvenergia allikad  
  13.10.2014 
103 
13.10.2014 
 
104 
 
 
Lühike keskkonnateemaline test 
4.
Joogiveena on maailma veevarudest kasutatav   (v.a. jää)  
A.
alla 1%;  
1.
Kasvuhoonegaaside hulka ei kuulu  
B.
ligi 2,6%;  
A.
Hapnik;  
C.
5%;  
B.
Süsinikdioksi d;  
D.
üle 5%.  
C.
Veeaur;  
Õige vastus: variant ... 
D.
 Metaan.  
Õige vastus: variant ...  
5.
Ohtlikud jäätmed ei ole  
A.
vanad  ravimid ;  
2.
Bioloogilist mitmekesisust vähendab  
B.
vanad elektroonikaseadmed;  
A.
pärilikkuse kandjate ehk geenide paljusus;  
C.
vanad külmikud;  
B.
teatud piirkonnas elutsevate liikide mitmekesisus;  
D.
vana mööbel.  
C.
ühe li gi isendite tohutu levik;  
Õige vastus: variant ...  
D.
ökosüsteemide (elukoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) 
mitmekesisus.  
6.
Säästlikud küttelahendused ei baseeru  
Õige vastus: variant ... 
A.
puidul, turbal, biomassil;  
3.
Tavametallijäätmete kogumispunktidesse ei tohi viia  
B.
prügila- ja biogaasil;  
A.
õl e- ja karastusjoogipurke;  
C.
fossiilsetel kütustel;  
B.
akusid  ja patareisid;  
D.
soojuspumpadel.  
Õige vastus: variant ...  
C.
traate , plekke, jne.;  
 
D.
katlaid  ja muid metallanumaid.   
     Lisaks : 
13.10.2014 
105 
13.10.2014 
106 
Õige vastus: variant ... 
 
 
 
 
Igaüks tark takka, ette ei tea keegi. 
Eesti rahva vanasõna 
Tänan tähelepanu eest! 
http://vimka.delfi.ee/?id=116762&action=index  
http://ec.europa.eu/enterprise/index_et.htm  
http://www.youtube.com/user/EUenterprise 
energiakasutuse  areng 
 Videod 
 
http://cmsimple.e -
ope.ee/arendamine/?Kasutatud_materjalid  
 Malle Peedel, Võrumaa Kutsehariduskeskus 
13.10.2014 
107 
13.10.2014 
108 
18