elanikele, ettevõtetele ja asutustele, kes valdkonnaga tahestahtmata paratamatult kokku puutuvad. Jäätmekäitluse alane seadusandlus on noorele riigile kohaselt uus ning noore organisatsioonina oleme seda hoolega järginud. OÜ Paikre jäätmekäitluskeskus jaguneb kaheks struktuuriüksuseks prügila ning sorteerimisjaam. Paikre prügila on üks Eesti esimesi kaasaegseid ja keskkonnanõuetele vastavaid prügilaid. Paikre sorteerimisjaam üks esimesi selliseid keskusi Eestis, kus suurendatakse materjalide taaskasutamist nende sorteerimise läbi. Jäätmed ja jäätmekäitlus Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema.
............................................................................................................6 Kokkuvõte......................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................8 SISSEJUHATUS Pakendiseaduse § 24 kohaselt peavad kõik ettevõtjad, kes toodavad pakendit, veavad sisse või välja tühja või täidetud pakendit, pakendavad Eesti turu jaoks või veavad sisse pakendatud kaupa, samuti pakendijäätmekäitlejad pidama oma pakendialase tegevuse kohta pakendimaterjali liikide kaupa regulaarset arvestust. Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse sätestas juba 1995. aastal vastu võetud pakendiseadus, kus olid kindlaks määratud ka taaskasutamise sihtarvud, mis pidid olema täidetud 30. juuniks 2001
jaanuarist on lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on vimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada: vanapaber, pakendijäätmed, biolagunevad aia-ja pargijäätmed (Tallinnas lisaks ka toidu-ja sööklajäätmed), ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. Vanapaber ja papp moodustab olmejäätmetes ca 32% (taaskasutamine säästab energiat ja toorainet, kuid taaskasutuskordade arv on piiratud (4-8)). Plast moodustab olmejäätmetes ca 11% (korduvkasutamine, ümbersulatamine, lamineerimine, energiakasutus). Klaas moodustab olmejäätmetes ca 5-8%, see säästab loodusvarasid ja energiat, kasutatakse samalaadsetetoodete tootmiseks või muul viisil (riie, vill, optiline kaabel, ehitusmaterjalid jne). 2008 aastal Europa Liidu keskkonnanõukogu võttis vastu uue jäätmete raamdirektiivi, mille eesmärk on edendada jäätmete korduskasutust ja jäätmete ringlussevõttu, et vähendada prügilates
jäätmekorraldust reguleeriv Jäätmeseadus võeti vastu jaanuaris 2004. Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult; omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid ning sõlmib riigihanke tulemusena hankelepingu vedajaga kuni viieks aastaks, mis annab isikule õiguse osutada jäätmeveo teenust omavalitsuse määratud piirkonnas. Informatsiooni ja selgitusi nii korraldatud
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Leevika Vilja Juhendaja:Ülle Toots Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013, põhieesmärkidega: · Vähendada prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulka kooskõlas Jäätmeseadusega · Taaskasutada maksimaalne kogus tekkivatest biolagunevatest jäätmetest kaubalise väärtusega toodangu saamiseks (energia, tooraine, orgaanilised väetised jm.). Töö sisuks on: · biolagunevate jäätmete käitlemise hetkeseisu analüüsimine riigis; · võimaluste leidmine säästliku jäätmekäitluse eesmärkide saavutamiseks biolagunevate jäätmete käitlemisel; · lahenduste pakkumine biolagunevate jäätmete käitlemiseks maakondade kaupa. Biolagunevate jäätmete käitle
aasta lõpuks olid need arvud 30 ja kaheksa. Viie viimase aasta jooksul on alustanud tööd kolm uut kaasaegset piirkondlikku tavajäätmete prügilat: Uikala, Tallinna ja Paikre prügilad. Uute prügilate rajamisega arendatakse välja kompleksne jäätmekäitlus, kus lisaks jäätmete ladestamisele toimub ka jäätmete liigiti vastuvõtt ja biolagunevate jäätmete kompostimine. Suletud on arvukalt vanu nõuetele mittevastavaid prügilaid (suuremad neist Tallinnas Pääsküla prügila, Jõhvis Kotinuka ja Pärnu prügila sulgemine). Eriti ulatuslikud tööd on tehtud Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimiseks. Rajatud on 15 jäätmejaama, kus toimub jäätmete vastuvõtt ja nende edasine suunamine taaskasutamisele või ladestamiseks prügilasse. Aastail 20032006 investeeriti jäätmemajanduse arendamiseks erinevatest allikatest üle 750 miljoni krooni. Välja on arendatud toimiv üleriigiline ohtlike jäätmete kogumissüsteem. Kui 2003
Omavalitsus kehtestab ka reeglid, kuidas jäätmevedu korraldada, määrab piirkonnad ja kehtestab tasu piirmäärad. Informatsiooni saamiseks oma elukohas tuleb pöörduda kohaliku omavalitsusekeskkonnaspetsialisti poole. 4 Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga; oleksid loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (näiteks pakendite äraandmiseks, vanapaberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); elanikel oleks piisavalt informatsiooni jäätmetega seonduvatest võimalustest ja kohustustest. Heas korras kodu juurde kuulub kindlasti korralik prügikast, mida regulaarselt tühjendatakse. Jäätmetöötlejad pakuvad erineva suurusega prügikonteinereid, siiski soovitatakse valida sellise mahuga konteiner, et tühjendamissagedus oleks vähemal kord
kõikunud. Tähelepanu äratab olmejäätmete koguse kiire kasv 2006. ja 2007. aastal, kui kogutud segaolmejäätmete kogus on olnud suhteliselt stabiilne. Jäätmekoguste kasvu on põhjustanud ladestatud pinnase ja kivide arvamine olmejäätmete hulka. 2.1 Segaolmejäätmed ja nende koostis Kõige suurema osakaalu segaolmejäätmetest moodustavad biojäätmed (köögijäätmed aiajäätmed ja muud biojäätmed). Järgneb plast (eelkõige plastpakendid) ning paber ja papp. 2007. a koguti ühe elaniku kohta kokku ca 378 kg sortimata segaolmejäätmeid. Koos sorteeritud jäätmeliikidega tekkis 2007. a ca 486 kg olmejäätmeid elaniku kohta. Antud kogus on võrreldav Eesti keskmise segaolmejäätmete tekkega elaniku kohta (400 6 kg/el/a) (Keskkonnaministeerium, 2008). Tartu linnas jäätmete koostise uuringuid läbi viidud pole
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond JÄÄTMED LOODUSES Iseseisev töö õppeaines Sissejuhatus keskkonnaõigusesse PK. 0117 Juhendaja: Hannes Veinla, MSc Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Keskkonnaprobleemi kirjeldus............................................................................ 4 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs...............................................................5 2.1 Jäätmetekke vältimise nõuded......................................................................5 2.2 Jäätmehooldus................................................................................
müügipakendid. Müügipakend on pakend, millega kaup lõpptarbija kätte jõuab. Müügipakendil on harilikult ka teave kauba ja selle tootja kohta ning selle kujundus võib olla õiguslikult kaitstud. Pakendeid võib liigitada otstarbe järgi: · Müügipakend kuulub tarbija poolt ostetud kauba juurde. Tüüpiliseks müügipakendiks loetakse lõpptarbijale müüdava toiduaine või esmatarbekauba pakendit. Nt jogurtitopsid, joogipudelid, kilekotid, karbid, tuubid, purgid, aga ka televiisori ümber olev pappkast.d · Rühmapakend mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas. Mõnel juhul müüakse pakend koos kaubaga lõppkasutajale, samas kasutatakse rühmapakendit kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks. Nt pudelikastid, pakkekiled.
PAKENDISEADUSE EESMÄRK JA ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA Pakendiseadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. ¹ Seaduse eesmärk on vähendada tekkivate pakendijäätmete kogust, suurendada tekkinud pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist ning vältida pakendite sattumist loodusesse. 5 ________________________________________________________________________ ¹ Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278 4. PAKENDISEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA EV Põhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus võetakse vastu
taaskasutusorganisatsioon kohustuvad esitama pakendiregistrisse (PAKIS) andmed, mis on kontrollitud/kinnitatud audiitori poolt. Pakendiettevõtjale, kes laseb turule pakendatud kaupa ega ole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, kohustub Pakendiseaduse kohaselt kalendriaasta kohta esitama pakendiregistrisse kandmiseks järgmised audiitori kontrollitud andmed pakendi ja pakendimaterjali liikide kaupa, sealhulgas eraldi pakendiaktsiisi seaduses sätestatud pakendite osas: 1) korduskasutuspakendi mass; 2) turule lastud kauba pakendi mass; 3) andmed pakendijäätmete taaskasutamise kohta 1.1.Pakendid Pakendid ja pakendimaterjalid on järgmised : 1. Pakendid 1.1. müügipakend ehk esmane pakend; 1.2. rühmapakend ehk teisene pakend; 1.3. veopakend ehk kolmandane pakend. 2. Sõltuvalt pakendi taaskasutuskordadest liigitatakse eelnevalt nimetatud pakendid veel alaliikideks : 2.1. korduskasutuspakend; 2.2. ühekorrapakend. 3. Pakendimaterjalid: 3
Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata. Tavaelus öeldakse ka lammutuspraht, ehituspraht. Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete (prügi) kogumine vedu, kasutamine, töötlus ja lõppkõrvaldamine. Jäätmekäitluses järgitakse keskkonna hoidmise ja säästmise põhimõtteid. Väga oluline on jäätmehierarhia ja selle järgmine. Euroopas koosneb see viiest astmest jäätmete tekke vältimine, ettevalmistus taaskasutuseks, ringlusse võtmine, muu taaskasutus (nt energia tootmine) ning kõrvaldamine. Selle jäätmehierarhia esmane ülesanne on vätida jäätmete teket ja kõige madalam aste jäätmete kõrvaldamine, ladestamine. Euroopas lähtutakse ka ,,saastaja maksab" põhimõttest, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Õiguslikud alused Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaüks kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju
uued materjalid. *Jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited visati tänavale, mis ummistusid. *Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele. *Moodne jäätmekäitlussüsteem Inglismaal sai alguse 1875 aastal, mil võeti vastu rahva tervise seadus. *Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. saj tööstusrevolutsiooni käigus. *Ohtlikud jäätmed tekkisid alles seoses keemiatööstustega. *Esimene tänapäevane prügila rajati Inglismaale 1930 aastal. Jäätmed *Jäätmed on inimtegevuses moodustunud , oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmete liigitamine *Enamasti liigitatakse jäätmeid: _ olmejäätmed, _ tootmisjäätmed(tööstus) jäätmed, _ erijäätmed, _ püsijäätmed _ orgaanilised jäätmed _ ohtlikud jäätmed *Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal
Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed
SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD Referaat aines ,,Keskkonnakorraldus" Sisukord Tallinn, 2012 I. Sissejuhatus Tänapäeva maailmas toimuv inimtegevus mõjutab keskkonda. Kuid viimase 50 aastaga on olukord muutunud palju halvemaks. Päevakorda on tekkinud järgnevad probleemid: globaalne soojenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, loodusvarade ekspluateerimine, jäätmete hulga suurenemine, kemikaalide suurenenud kasutamine. Igal kodanikul on mõju keskkonnale, mis väljendub antud isiku eluviisides. Väikesed muutused kodaniku igapäevastes harjumustes võivad keskkonnale avaldada tohutut positiivset mõju. Samuti on suur osa riigi poolt reglemeneeritud seaduste ning protokollidega, mis reguleerivad keskkonna säästlikkuse tagamist. Referaadi koostamisel on kasutatud enamasti Euroopa Komisjoni ja Keskkonnaministeeriumi kodulehekülge ning viimase peatüki ,,Sääste
kontorist. Kuni 2010 aasta märtsini tegutses kolatakso peamiselt ainult Tallinnas, kuid alates koostööst Eesti Postiga, tullakse vanaelektroonikale järgi igasse valda. Eristatakse kahte kolatakso järgi tellimise teenust: - Kuller kolatakso, mis tuleb järgi vanaelektroonikale ELS-i kullerautoga üle Eesti. - Mehitatud kolatakso , mis tegutseb Tallinnas, Narvas ja Rakveres, lisaks elektroonikale ka pakendite, rehvide, mööbli ja muu vana kola äraveoga. Kogutud pakendid, elektroonikaseadmed, sõiduautorehvid, päevavalgustuslambid ja vanad akud antakse üle ettevõtetele, kes töötlevad jäätmed ümber arvestades parimaid jäätmekäitluse tavasid. Ümbertöötlemise maksavad kinni tpptjavastutusorganisatsioonid. 8 9. Kokkuvõte Jäätmete sorteerimise vajalikkusest on aru saanud terve maailm
Sisukord: Sissejuhatus 3 1.SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMINE 4 1.1 põhitõed 5 1.2 Rio konverents 6 1.3 Agenda 21 7 2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, maj
võitlemaks kliimamuutuste vastu. 2005 maailma suurim riike ja sektoreid ühendav kasuhoonegaaside esmissioonidega kauplemise süsteem. Määratud kogus, tasuta load, turupõhine kauplemine, kontroll ja monitooring. Directive 2003/87/EC jõustus 25 oktoober 2003. Rahvusvahelised kliimamuutuste kokkulepped. UN Framework Convention on Climate Change (UNFCCC, 1992). Kyoto Protocol (jõustus 2005) Ökomärgistamine : Põhjamaade märgis Põhjamaade Luik (Svanen). Saksamaa ökomärgis Sinine Ingel (Blauer Engel), ELi lilleke (EU Flower, Ehtne ja huvitav Eesti (EHE). Eesti turismitoodete märgistamise süsteem, Roheline Võti. Majutusasutustele antav märgis . Majandusmeetmete peamised puudused : Mõju konkurentsivõimele. Energia ja ressursimahukas tööstus. Tööjõud vastavas sektoris. Enamasti kannab kulud tarbija. Eeldab teatud majandustaset ja heaolu. Keskkonnaprobleemide teadvustamine ja uuenduslike
. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapalu ümberlaadimisjaama külastus 6.okt Jäätmete käitlemine: kogumine, sortimine, vedu, taaskasutus 13.okt Jäätmete käitlemine: biolagunevad, energeetiline kasutus 20.okt Jäätmete käitlemine: ladestamine prügilasse 27.okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded..
taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Jäätmete taaskasutus on viimastel aastatel järjest enam laienenud. Tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ningkui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraseltkulukas
Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Üks suuremaid probleeme on ulaladestamine olmejäätmeid vedeleb teeäärsetes kraavides, linnalähedastes metsades, veekogude kallastel jne. See on lubamatu ja keskkonnavaenulik tegevus. Sellise olukorra vältimiseks tuleb elanikud kindlustada olmejäätmete veo teenusega. Laienenud on jäätmete taaskasutus, tekkinud on tootjavastutusorganisatsioonid, kes on loonud kogumisvõrgustikud elektroonikaromude, vanarehvide ja pakendite kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Suurenenud on ka keskkonnanõuetele vastavate romusõidukite kogumis- ja lammutuskohtade arv. Aastatel 20042007 toimusid jäätmevaldkonnas muutused, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Probleem Prügi ja jäätmed Referaat Koostaja: Mallvio Männik Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pakendid 2. Mida sorteerida 3. Taara 4. Taaramärgistus 5. Plastmassid 6. Vanapaber 7. Papp ja vanapaber 8. Ohtlikud jäätmed 9. Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost 10. Jäätmeprobleemid 11. Eesti üks juhtivamaid prügifirmasid 12. Kokkuvõtte 13. Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Nagu kirjutasin juba Faktide all, on prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasu
Neid saab siis osta-müüa. Saastelubade süsteem on suhteliselt keeruline administreerimissüsteem: Lubade andmise ja kontrollimise, keskkonna ja emissioonitasemete jälgimise süsteem. Sisse- ja tagasimaksed: Süsteem tähendab seda, et potentsiaalsete keskkonda saastavale tootele tehakse hinnalisa, mis tagatakse, kui toode või teenus on realiseeritud ning pakend viidud pärast tarbimist töötlemis- või kogumispunkti. Süsteemi kasutatakse paljude toodete puhul, plast ja klaastaarast autodeni. Keskkonnakorralduslikud vahendid: Organisatsioonid pööravad tähelepanud sellele, et olla ja näidata oma keskkonnahoidlikkust - selleks töötatakse välja organisatsiooni keskkonnapoliitika ning sellest tulenevalt kontrollitakse organisatsiooni tegevuse, tema toodete ja teenuste mõju keskkonnale. Organisatsioonid korraldavad oma tegevuse hindamiseks keskkonnauditeid ja avaldanud ülevaateid. Rahvusvahelised ISO 14000 seeria keskkonnastandardid on mõeldud
komprimaatorisse tühjendatakse kartongijäätmete konteiner ja kartongialused. Pakkekile konteinerisse asetatakse ainult erinevast materjalist pakkekiled kokkukägardatuna või -lapatuna. Puidujäätmete konteinerisse asetatakse katkised kaubaalused ja nende osad (lauajupid, klotsid jms) ning muu puidust mittetaaskasutatav pakkematerjal (vineerkastid jms). Ohtlikud jäätmed võivad tekkida juhul, kui leiab aset ohtlikke aineid sisaldavate pakendite / taara leke. Sellisel juhul eraldatakse lekkiv pakend muudest pakenditest ja viiakse terminalist/ laost välja selleks ette nähtud ja märgistatud kohta territooriumil, kuhu on paigutatud ohtlike jäätmete ajutiseks hoidmiseks mõeldud metallanum. Kuna lekkinud vedeliku või pulbri eemaldamiseks kasutatud absorbentained ja muud abivahendid on samuti ohtlikud jäätmed, toimetatakse needki eelmainitud metallanumasse ajutisele hoiule. Kasutamiskõlbmatute kaubaaluste kogumine
raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid. Korduskasutuspakend- mõeldud ja kavandatud läbima oma olelustsükli jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja -kõlblikkusest Ühekorrapakend- mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. Pakendi korduskasutus- on mis tahes toiming, mille käigus korduskasutuspakend täidetakse uuesti või kasutatakse pakendit algselt mõeldud otstarbeks, tehes seda turul leiduvate ning pakendi uuesti täitmist võimaldavate abitoodete abil või selliste abitoodete abita. Selline korduvalt kasutatud pakend muutub pakendijäätmeteks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele Pakendijäätmete taaskasutus- toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena Pakendijäätmete ringlussevõtt- jäätmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut SÄÄSTEV ARENG Referaat Autor: x Juhendaja: Lauri Esko Autor:.............................................................................. ,,.........." 2011 Juhendaja:....................................................................... ,,.........." 2011 Instituudi direktor:.......................................................... ,,.........." 2011 Tallinn 2011 x Tallinna Ülikool Sisukord x Tallinna Ülikool Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on selgitada sääs
· Toote esmase kasutuea pikendamine: Toote kvaliteedi parandamine, kestvuse suurendamine, hooldus, parandamine, osiste vahetamise võimalus, hooldusteenuse pakkumine. · Toote kasutusest kõrvaldamine · Toote kasutusea optimeerimine: koostisosade taaskasutamine, · Toote osadeks lahtivõtmine, · Toote ümbertöötamine, · Tootest tekkinud jäätmete ohutu põletamine ja kõrvaldamine, biolagunevate materjalide kasutamine 4.2 Ökomärgised (11.0-11.3) Keskkonnamärgis on mis iganes märgis tootel või teenusel, mis valdavalt sümboli kujul annab tarbijale keskkonna või tervisekaitsega seotud informatsiooni. Keskkonnamärgiseid: Ökomärk Roheline Energia Mahemärk Roheline võti Põhjamaade roheline luik Saksa roheline punkt Ümbertöötlemine Soome firma roheline luik Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis vastab teatud kriteeriumidele ning avaldab
RoHS märgis- ohtlike ainete käitlemise piirangud elektri- ja elektroonikaseadmetes. OHTLIKUD JÄÄTMED on oma omaduste poolest inimesele/keskkonnale kahjulikud ning vajavad erikäitlust Tule- ja plahvatusohtlikud Oksüdeerivad ja söövitavad Mürgised Ökotoksilised Nakkusohtlikud JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDU Jäätmevoog- jäätmete liikumine tekkepaigast lõppkäitluspaika. Jäätmetekitaja koristusfirma(majahoidja) prügivedaja jäätmekäitleja prügila Jäätmete kogumine on jäätmete kokku korjamine, nende kokkupressimine jms, ilma et jäätmete koostis ja olemus muutuks. Jäätmete vedamine on jäätmete toimetamine veovahendiga ühest kohast teise. (jäätmesaadetis on valmistoodang) Jäätmejaam on abinõu lahkusorditud jäätmete ökonoomseks kogumiseks. jäätmepunkt, kogumispunkt, prügikuur, jäätmekogumispunkt, jäätmeaedik jne JÄÄTMEJAAM kogumiskeskus kokkuveopunktid kokkukandepunktid JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE
● Värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid ● Vanaõli ● Saastunud pinnas – loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlike ained üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide ● Ohtlike ainete sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid, või ohtlike ainete sisaldav või saastunud plast, puit, ja klaas. ● Asbesti sisaldavad jäätmed –eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid Mitteohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: ● Kiled ● Metall ● Kiletamata paber ja papp ● Puit ● Tõrva mittesisaldav asfalt ● Plast ● Mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips,plaadid ja keraamikatooted ● Raudbetoon- ja betoondetailid
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku arengu põhimõtete määratl
Negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne Uus riigi jäätmekava koostatakse aastateks 2014-2020 - strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine Jäätmekäitluse hierarhia: vältida, vähendada, korduskasutada, taaskasutada materjalina, taaskasutada energia tootmiseks, ladestada. Pakendimaterjali liigid: Paber ja kartong Klaas Plastik Metall Puit Muu materjal Prügilatesse on keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid, mis tähendab, et jäätmeid tuleb liigiti koguda. Jäätmemajandus on säästliku arengu oluline osa, et kasutada säästlikult ressursse ja võimalikult vähe saastada loodust, vältida jäätmeteket ja enam taaskasutada. Jäätmete kasutamise eesmärk - jäätmed kui potentsiaalne tooraine ja energiaallikas. Põhimõtted: Jäätmeid tuleb tasakaalustada korduskasutus
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Keskkonnajuhtimissüsteem lk 4 Ökomärgis lk 5 Säästev areng Eestis lk 6 Eesti kultuuriruumi elujõulisus lk 6 Inimese heaolu kasv lk 7 Sotsiaalselt sidus ühiskond lk 7 Ökoloogiline tasakaal lk 8 Looduslike protsessise seatus ja tasakaal lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjal lk 11 2 Sissejuhatus Keskkonnaprobleemid ümbr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
