Jäätmekäitlus (0)

SISUKORD
Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda. Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed.
Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli.
Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuke ligemalt Sillamäe linna ja sadama jäätmekäitlust.
1. MIS ON MIS? (TERMINID)
Jäätmed – mis tahes “Jäätmeseaduse” § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi , mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema
Tavajäätmed — kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 
Püsijäätmed — tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 
Biolagunevad jäätmed — anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 
Ohtlikud jäätmed — jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
Olmejäätmed — kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.
Aia- ja pargijäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed ( rohi , lehed, oksad jm)
Vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallijäätmed, v.a metallpakend.
Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik
2. JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS
Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted – säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed kõrvaldatakse ja segaolmejäätmed taaskasutatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.
Jäätmevaldkonna murrangulised muutused toimusid aastatel 2004–2007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004–2007 põhines üleriigilisel jäätmekaval, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse.
Jäätmekäitluse põhimõtete ümberkorraldamise käigus vähenes aastaks 2009 keskkonnanõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate arv 250-lt 60-ni, suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem.
Riigi jäätmekava 2008-2013 eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega:jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele.
Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk-järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite – mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine – intensiivsele arendamisele.
Taaskasutuse kõrval muutub järjest olulisemaks jäätmetekke vältimist/vähendamist toetatavad tegevused, mis aitavad kaasa majanduskasvu ja jäätmetekke omavahelise seose katkestamisel.
Euroopalikus võrdluses tekitame elanikkonna arvu kohta tõesti ebaproportsionaalselt palju jäätmeid. Tegemist ei ole aga mitte suurest jõukusest tuleneva tarbimisega, vaid hoopis põlevkivienergeetika kaasproduktiga – valdav osa meie jäätmetest tekib nimelt Ida-Virumaal.
Kui aga võrrelda võrreldavaid kategooriaid ehk olmejäätmete teket ühe elaniku kohta siis oleme suhteliselt sarnased oma naabritele. Kui keskmine Euroopa Liidu elanik produtseeris jäätmeid 2005. aastal 526 kilogrammi, siis keskmine eestlane vaid 436 kilogrammi. Euroopas paistavad erilise keskkonnasõbralikkusega silma poolakad, sest nemad tekitasid 2005. aastal ühe inimese kohta vaid 245 kilogrammi jäätmeid. Samas võib see armsalt väike number olla ka statistiline vigur, mis tekib siis, kui teatud kogus prügi ladestatakse kuhugi väljaspool ametlikke prügilaid. Suurimad olmeprügitekitajad elavad eurostatistika kohaselt Küprosel. Keskmise küproslase poolt tekitatud rekordiline 739 kilogrammi prügi aga tähendab pigem seda, et turistide tekitatud prügi läheb kohalike elanike arvele.
2.1. Mis saab prügist.
Eestis olmejäätmevedu korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus (vald, linn). Prügiveoks tuleb sõlmida leping kas kohaliku omavalitsusega või tema poolt valitud ettevõtjaga, kes teostab jäätmekäitlust ja -vedu. Omavalitsus kehtestab ka reeglid, kuidas jäätmevedu korraldada, määrab piirkonnad ja kehtestab tasu piirmäärad. Informatsiooni saamiseks oma elukohas tuleb pöörduda kohaliku omavalitsusekeskkonnaspetsialisti poole.
Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga; oleksid loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (näiteks pakendite äraandmiseks, vanapaberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); elanikel oleks piisavalt informatsiooni jäätmetega seonduvatest võimalustest ja kohustustest.
Heas korras kodu juurde kuulub kindlasti korralik prügikast, mida regulaarselt tühjendatakse. Jäätmetöötlejad pakuvad erineva suurusega prügikonteinereid, siiski soovitatakse valida sellise mahuga konteiner , et tühjendamissagedus oleks vähemal kord kahe nädala jooksul - nii püsib konteiner ja selle ümbrus puhtana.
2.2. Miks sorteerime prügi ?
Mida arenenum on ühiskond, seda rohkem prügi toodetakse. Seetõttu kasvab tekitatava prügi hulk aastatega, erandiks pole siin ka Eesti. Rohkem prügi tähendab aga suuremat tarbimist ja ressursside raiskamist. Et seda protsessi pidurdada , on hädavajalik jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid , toidujäätmed ja vanapaber . Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama , et säästa looduslikke ressursse.
2.3. Kuidas prügi sorteerida?
Paberi ja kartongi mahutisse tuleb panna:
Ajalehed, ajakirjad , kataloogid, reklaammaterjalid;
Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid;
Ümbrikud, kaanteta raamatud;
Pappkastid ja - karbid , paberkotid jms puhtad paberpakendid.
Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:
Määrdunud või vettinud paberit ja pappi;
Kasutatud pabernõusid;
Kartongist joogipakendeid, kilet ;
Majapidamispaberit; Foolium - ja kopeerpaberit.
Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna:
Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad , köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted , juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Toataimed ja lõikelilled.
Majapidamispaber , pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:
Toiduõli, piima, hapupiima, suppi , kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid.
Vedelikke. Suuri konte.
Kilet, metalli, klaasi, tuhka , suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi ja muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid.
Eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või  panna olmejäätmete konteinerisse. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida  ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas.
Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib  kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia jäätmejaamadesse.
Pakendikonteinerisse tuleb panna:
Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, šampoonipudelid); plastnõud ka karbid; kilekotid ja pakkekile ; muud puhtad plastpakendid.
Klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid , klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid.
Metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid , muud puhtad metallpakendid.
Joogikartong: Puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid.
Pakendikonteinerisse ei tohi panna:
Toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia ), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne.
Kui paned pakendijäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, siis maksad nende käitlemise eest topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud.
Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia:
jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale (kuni 20 liitrit)
värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10 liitrit)
elavhõbedalambid (kuni 10 tükki)
aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (kuni 2 kg korraga)
kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed (kuni 10 liitrit)
elavhõbekraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisaldavaid jäätmed (kuni 2 kg korraga)
patareid ja akud (piiramatus koguses)
NB! Ohtlikke jäätmeid saab viia ka jäätmejaamadesse, tanklatesse ja statsionaarsetesse vastuvõtupunktidesse.
Kasutatud kodutehnika kogumispunkti tuleb viia:
vana või kasutuskõlbmatu olmeelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin, televiisor , elektripliit, mikser , triikraud, föön, raadio jne.
Jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu:
töötlemata puitu, vanametalli, plaste, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid ( kivid , betoon , etc), paberit ja pappi, kasutuskõlblikku vanamööblit, autorehve (kuni 8 rehvi korraga), elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid ), pakendeid, lehtklaasi, koduseid ohtlike jäätmeid.
3. SILLAMÄE SADAMA JÄÄTMEKÄITLUS

Sillamäe sadamas on reguleeritud jäätmekäitlus Sillamäe sadama eeskirjadega.
Laevaheitmete (pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude reovee ja jäätmete koostises olevate saasteainete kui ka laeva kasutamise käigus tekkinud heitmete ) vastuvõtt laevadelt toimub vastavalt jäätmeseadusele ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrusele nr 78.
„Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded ning laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise, üleandmise, nendest teavitamise ja arvestuse pidamise üle järelevalve teostamise kord“ ja vastavalt laevaheitmete vastuvõtmise ja käsitlemise kavale.
Teave äraantavate laevaheitmete liigi ja koguse kohta tuleb sadama valdajale esitada:
• vähemalt 24 tundi enne sadamasse saabumist, kui sissesõidusadam on teada;
• Laeva saabumisel tuleb esitada sadama valdajale teatis sissesõidusadamale.
Laeva agent annab laeva sissesõidul sadamasse Veterinaar- ja Toiduametile teatise sadamas äraantavate toidujäätmete kohta, näidates ära nende liigi ja koguse.
Masinaruumi pilsivett ja õlisegust vett (pilsivett) saab ära anda sadama valdajaga lepingulises suhtes olevale ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale ööpäevaringselt. Prügi ( tahkeid olmejäätmeid) saab ära anda jäätmeluba omavatele ettevõtjatele, kes peavad vajadusel korraldama ka sorteeritud jäätmete vastuvõtu.
Ohtlikke jäätmeid on võimalik ära anda ohtlike jäätmete vastuvõtjatele. Sadamas ei saa ära anda laevade ballastvett.
Laevaheitmete üleandmist organiseerib laeva agent.
Toidujäätmeid võetakse sadamas vastu sildumiskaidele paigaldatud konteineritesse, mis on tähistatud: I KATEGOORIA „AINULT KÕRVALDAMISEKS” Lisateavet laevaheitmete vastuvõtu kohta saab sadamakapteni teenistuselt.
4. JÄÄTMEKÄITLUS SILLAMÄE LINNAS
Sillamäe elanikud panevad oma prügikoti konteineri asemel kindlatel kellaaegadel liikuva prügiauto koormasse. 
“Sillamäe linnas toimub konteineriteta olmejäätmete kogumise süsteem – jäätmed kogutakse elanikkonnalt ja asutustelt vahetult jäätmete kogumiseks ning veoks kohaldatud eriautodele kindla graafiku alusel, st tänavakonteinereid vahekogumiseks ja ladustamiseks ei kasutata,” – just nii on kirjas Sillamäe linnavolikogus vastu võetud määruses
Päris ilma konteineriteta linn siiski ei ole: Viru puiesteel asub jäätmemaja ja veel paaris kohas üksik konteiner, kuhu saavad olmejäätmed viia need inimesed, kellele prügiauto liikumise ajad kohe kuidagi ei sobi.
Linn on väga puhas. Tänavate ääres parkides ja elumajade ees on palju väikesi prügikaste. Sealsed elanikud ise jälgivad väga hoolikalt et keegi oma olmeprügi nendesse prügikastidesse ei poetaks. Sinna pannakse ainult väiksemat prahti nagu kommi- ja jäätisepabereid.
Ehitusprahi ja muu spetsiifilise prügi jaoks on kindlates kohtades tasuline jäätmete ära andmise võimalus.
Selline jäätmevedu toimib Sillamäel juba vähemalt kolmkümmend aastat. “See on ajalooline valik, mille põhjus on väga lihtne: mereäärses linnas peaksid konteinerid pidevalt väga kindlalt kinni olema, muidu tassivad kajakad ning muud linnud nende sisu lihtsalt välja ning tuul keerutab seda omakorda veel rohkem laiali.”
KOKKUVÕTE
Teadmised, kuidas jäätmeid käsitleda, mis sellest edasi saab ja kuidas see meid kõiki mõjutab on väga olulised. Mida vähem jäätmeid ning mida rohkem taaskasutust, seda parem. Suur jäätmete ja prügi hulk mõjutab väga tugevalt ka meid ümbritsevat loodust ja loomi. Metsloomad õpivad toitu otsima prügilatest kuid ei oska hoiduda seal varitsevatest ohtudest, nii hukkuvad väga paljud.
Iga inimene saab palju ära teha tarbides teadlikult kokkuhoidlikult ja säästlikult. Alustada tuleks iseendast, oma kodu ümbrusest. Väga tänuväärne algatus on 2008. aastal alguse saanud „Teeme ära“ kui ühe päevaga erinevates kohtades korjasid vabatahtlikud Eestimaa metsadest ja teeäärtest kokku rohkem kui 10 000 tonni rämpsu. Tänaseks on „Teeme ära“ algatus jõudnud ligi sajasse riiki. Maailma eri paigus on Eesti 2008. aasta koristuspäeva eeskujul korraldatud oma koristuspäevi, mis jätkuvad ka edaspidi. Kuigi eestlase jaoks on koristustalgud nüüdseks üks võimalik talguliik teiste seas ning palju tehakse ka muid tarvilikke talgutöid, oleme oma talgupäevaga seeläbi ka maailmakoristuse kaardil.
Töö käigus sain ka ise palju uusi teadmisi selle kohta, mida endast täpsemalt kujutavad ohtlikud jäätmed ja kuidas nendega ümber käia ning sain rohkem aimu sellest, mis toimub prügilates.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.envir.ee/625 (09.12.2013)
https://www.eesti.ee/est/teemad/eluase/jaatmekaitlus (09.12.2013)

https://www.riigiteataja.ee/akt/13210389 (09.12.2013)
http://sillamae.kovtp.ee/et/jaatmemajandus (09.12.2013)
http://www.hot.ee/i/interfacethis/jaatmekaitlus_est.pdf (09.12.2013)
http://www.silport.ee/167est.html (09.12.2013)