Valdavalt kehtib ligikaudne reegel, et 10% immigrantidest naturaliseerub ja neist omakorda 10% muutub invasiivseteks. Looduskaitseseaduse järgi on keelatud võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keskkonnaministri määrusega kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse tuua ka kodus pidamiseks või aias kasvatamiseks. Neid liike võib Eestisse tuua või neid siin kasutada ainult keskkonnaministri eriloa alusel. Eestis on näiteks järgmised võõrliigid: 1) Kodutuvi- esimene Eestis püsima jäänud võõlinnuliik; levik on seotud inimasustusega; 2) Vaaraosipelgas- ürgkodumaa India või Sunda saared; inimene levitab tahtmatult toiduainete kaudu kandes edasi väga mitmesuguste esemete sisse peidetud pesi; 3) Karpkala- toodi Eestisse, et kasvatada tiikides; 4) Siberi nulg- talub hästi külma ja kasvab ka varjus; 5) Harilik viinamäetigu- Eestis leidub teda eelkõige saartel, kuid ta on levinud ka Mandri-Eestisse,
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Donna, Karl, Emma, Patrik, Linda, Frida Võõrliigid · Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki, alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks · Läänemerest on leitud üle 100 võõrliigi, ligikaudu 70 jäänud püsima · Umbes pool Läänemere võõrliikidest on merepõhja selgrootud Eesti mereala asustab ligikaudu 25 võõrliiki: · 17 põhjaloomastiku liiki (sh. nektobentilised) · 2 põhjataimestiku liiki
Väga madal soolsus Läänemerre Ponto-Kaspia regioonist, Geoloogiliselt väga noor Põhja-Ameerikast ja Kagu-Aasiast. • Läänemerest on leitud üle 100 võõrliigi, veekogu ligikaudu 70 jäänud püsima Elusloodus • Umbes pooled Läänemere võõrliikidest Madal liigiline mitmekesisus on merepõhja selgrootud Kooslused on omapärane • Vanimad võõrliigid saabunud juba 11.- segu mere-, järve- ja 12. sajandil (liiva-uurikkarp) riimvee organismidest. • Ükski võõrliik ei ole Läänemeres põhjustanud väga tõsiseid probleeme. Vähe ehtsaid riimveelisi liike • Eesti mereala asustab ligikaudu 25 võrreldes geoloogiliselt võõrliiki: vanade riimveeliste Musta
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre? Laevade välispinnalt Laevade ballastvee kaudu Kalakasvandustest Vesiviljeluse kaudu Kanalite kaudu Laevade ballastvesi Mis muutusi võivad võõrliigid Läänemere ökosüsteemis esile kutsuda? Võivad välja tõrjuda või soodustada mõne kohaliku liigi arvukust Muuta toiduahelaid Suurendada või vähendada vee hägusust ja läbipaistvust Muuta põhjasetete struktuuri Muuta hapnikusisaldust Miks ei ole võõrliikide Läänemerre sattumist võimalik täielikult vältida? Võõrliikide sissetungi täielikult peatada ei saa, sest see kaasneb paratamatult mitme inimtegevuse valdkonnaga
Venemaa. Läänemeres avalduvad mitmed bioloogilised ohud, üks neist on võõrliikide sissetung. See on intensiivistunud tänu kaubanduse, transpordi, laevaliikluse ja turisminduse arengule. Võõrliikide sattumine Läänemerre toimub peamiselt laevade abil, enamasti ballastvee (ballastvesi on laeva spetsiaalsesse ruumi pumbatud selleks, et laev püsiks võimalikult hästi tasakaaluasendis) ja laevakerede kaudu. Samuti võivad võõrliigid sattuda võõrasse levilasse näiteks koduakvaarumite tühjendamisel looduslikesse veekogudesse või loomade põgenemisel kasvandustest. Veetranspordiga kaasnev võõrliikide sissetoomine uutesse piirkondadesse on paratamatu protsess. Läänemeres on võõrliike kokku registreeritud 125. 35% invasiivsetest liikidest Läänemeres moodustavad põhjaloomastik. Võõrliikide ellujäämine ja paljunemise edukus sõltub nende loodusliku levila sarnasusest uue levila vee- ja kliimaoludele
kool Võõrliigid Referaat Nimi Tallinn 2015 Mis on võõrliik? Võõrliik on mitte päris maine liik. Liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks. Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks. Võõrliigid võivad naturaliseerida, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Võõrliike, mis naturaliseerivad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk. Võõrliigid Eestis Eestis on enne 19. sajandit sissetoodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tu...
enamasti juhuslikult, kuid mõnikord ka tahtlikult. 2. Naturaliseerumine on etapp, kus liik hakkab moodustama püsivaid populatsioone. 3. Kohastumine on organismi sobitumine uute keskkonnatingimustega. 4. Levik Invasiivne liik hakkab levima naaberaladele. 5. Interaktsioon ehk vastastikmõju teiste loomade ja taimede vahel 6. Stabiliseerumine Paljud invasiivid hakkavad looduslike liikide üle domineerima, tõrjudes viimased piirkonnast välja. Kuidas võõrliigid uude keskkonda satuvad? Tuuakse jahiloomadeks Juhuslikult laevadega, nagu rändrott Laevade küljes nagu rändkarp Ballastveega nagu vetikad Maismaatranspordiga Viljaseemnetega koos umbrohud Mõju loodusele Bioinvasioon on saanud globaalseks probleemiks, kuna invasiivsed organismid muudavad järjest rohkem ökosüsteeme. Invasiivsed liigid konkureerivad põliste asukatega elupaikade ja toidu pärast. Invasiivliigid võivad kohalikele liikidele olla ka mürgised.
...............................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................9 Sissejuhatus
Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID......................................................................................... 5 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis.......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.................................................................9 3. RAHVUSVAHELISED LEPPED JA EESTI SEADUSANDLUS.................................12 4. LAHENDUSED............................................................................................... 14 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................16 SISSEJUHATUS
Ökosüsteemis omavahel põimuvad toiduahelad. Ökosüsteemi tasakaal • Ökosüsteem on isereguleeruv. • Ökosüsteemi tasakaalu võivad häirida haigused, looduskatastroofid, keskkonnatingimuste muutused ja inimmõju. Populatsioonilained Ökosüsteemi tasakaal • Mida suurem on ökosüsteem, seda raskem on tasakaalu rikkuda. • Liigivaesed ökosüsteemid on tundlikumad mõne liigi kadumise suhtes – auk toiduahelas võib hävitada ökosüsteemi. • Võõrliigid võivad tasakaalu paigast nihutada. Invasiivsed (väga kiirelt levivad ja paljunevad) võõrliigid ohustavad ökosüsteemi rohkem.
VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/30/Heracleum_mantegazzianum_07.JPG Võõrliigid kui probleem Liik tuuakse uude elukeskonda Võõrliik kohaneb kiiresti - siseneb toiduahelasse - konkureerib teiste organismidega Põlisliigid kannatavad Võõrliik võtab võimust (Nõrgem liik sureb välja) Tekkepõhjused Tahtlik sissetoomine: Tahtmatu sissetoomine: - jahiloomad - laevadega - lemmikloomad - ballastiveega - lihaloomad - maismaatranspordiga
Võõrliigid Võõrliik on liik, kes on Eestisse sisse toodud teadlikult või kogemata inimeste poolt. Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei peeta Tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu rikkumine ja kohalike liikide väljatõrjumine 15 Võõrliigid Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt sellised liigid, mis on Eestisse jõudnud eelmise sajandi lõpul Võõrliigid on mink, kährikkoer, karpkala, vikerforell, raisakotkas, kühmnokk-luik, pelikan e. roosapelikan, flamingo, faasan e. jahifaasan jne 16
Süsteemi kaudu võõrliikidest teavitamine. Kalakasvatuste arendamine, et tagada kunstlikult kasvatatud isendite tagavara, keda taastunud elukohtadesse tagasi lasta. Eelkõige on siinkohal tähelepanu all meriforell, lõhe ja angerjas. Erilist tähelepanu pöörata erinevatest jõgedest pärit kalapopulatsioonidele, et sisselastavad kalad oleks sarnase geneetikaga nagu seal juba elavad isendid. Takistada võõrliikide sattumist Läänemerre laevadega. Võõrliigid on Läänemere elustikule suurimaks ohuks. Tulnukliigid kohanevad ning tarbivad põlisasukate toitu. Kõige rohkem võõrliike satub uutesse elupaikadesse laevade ballastveega ning lossimisega. Arvatakse, et kaubanduslik meretransport võib olla tänapäeval vastutav kuni 80% ulatuses võõrliikide sattumise eest nende mittetavapärasesse elurajooni. Seetõttu on väga oluline võtta kasutusele uued meetmed probleemi leevendamiseks.
Jooned- pinnavetes esinevad isohaliinid Võõrliigid Invasiivsed ehk sisse tungivad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja poollooduslikes elupaikades. Miks on probleem? · Ohustavad: o looduslike liikide areaali ja arvukust o senist koosluste struktuuri ja tasakaalu o aine- ja energiaringeid toiduahelates · Võõrliigid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi · Läänemeri on invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega, kuna ta on geoloogiliselt noor, väheste liikidega ja tugevalt mõjutatud inimtegevusest. Mõned liigid: Hiina villkäppkrabi, tõruvähk, Uus-Meremaa mudatigu, Põhja-Atlandi hulkharjasuss, liiva uurikskarp, tavaline ehk muutlik rändkarp, Ameerika kammloom. NB! Ruumi- ja toidukonkurents kohalike ning tulnukliikide vahel
ülepüügi tõttu. • Kõige ohustatum on seni Läänemeres olnud lõhe, mis vajab kudemiseks puhtaid jõgesid. • Viimasel aastakümnel on ohtu sattunud ka emakala. • Vähenenud on kalade mõõtmed (väljapüügi mõju). 20.02.2017, K. Künnis-Beres Kalandus Läänemerel Kalavarusid ohustavad veel inimtegevusest ja kliima soojenemisest tingitud muutused mere ökosüsteemis, sissetoodavad võõrliigid ja reostus 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - reovete suubla Mis on reostus ? Reostus on üldjuhul kas: Punktreostus, kui reostus tuleb paiksest saaste- allikast (reoveepuhasti, kanalisatsiooni torud) Hajureostus, kui reostus- allika asukohta pole võimalik täpselt kindlaks määrata (uhteveed metsa- alalt, karjamaadelt, põldudelt, jne) 20.02.2017, K. Künnis-Beres
Ihtüoloogia eksami küsimused Pilet 1 1. Traalpüügi üldiseloomustus Läänemerel 2. Eesti siiad 3. Suluspõielised ja avaspõielised kalad. Miks ujupõiega süvaveekalad on suluspõielised? 4. Luukalade vanad ja moodsad välistunnused Pilet 2 1. Kalade soomuste tüübid 2. Eesti rannikukalandus (üldiseloomustus) 3. Sõõrsuud 4. Osmoregulatsioon mere- ja magevee luukaladel Pilet 3 1. Kalade standard- ja täispikkus. Plastilised tunnused 2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4. Lõpuste ventileerimine(ventileeritus?). Kuidas on tagatud lõpuste töö, et kala saab veest 80-90% hapnikku? Pilet 4 1. Uimed 2. Karpkalalised 3. Õhuhingamine 4. Kalanduse osatähtsus rahvamajanduses Pilet 5 1. Kalavalem ja meristilised tunnused 2. Läänemere kalastiku üldiseloomustus 3. Eesti tursklased 4. ...
........................... 4 Eesti rannikumeri.......................................................................5 Hoovused................................................................................... 6 Elustik........................................................................................ 6 Taimestik................................................................................. 6 Loomastik...............................................................................6 Võõrliigid................................................................................. 7 Läänemere sadamad.................................................................. 7 Kokkuvõte.................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus...................................................................9 Pildid Läänemerest...................................................................10 1
jahipidamine, loomade ja taimedega kauplemine, rahvameditsiin (loomade arvelt). Võõrliigid - tänu rahvusvahelise kaubanduse ja turismi tõttu satuvad paljud taime ja loomaliigid, mikroorganismid ja viirused üha sagedamini alale, kuhu nad inimese kaasabita ilmselgelt ei satuks. Võõrliikide sissetoomise eesmärk on suuremalt jaolt ikka selleks et arendada põllumajandust ja iluaiandust. Teiseks et suurendada jahiloomade liigirikkust ning samas satuvad võõrliigid erinevatesse kohtadesse ka juhuslikult. Haigused - suurenenud inimeste liikuvus, inimasutuste laienemine ja võõrliikide loodusesse asustamine on haiguste levikule oluliselt kaasa aidanud.
Õied on väikesed ja ilmetud, enamasti tuultolmlejad. Varred on kõrred. Lehed on pikad ja kitsad. · Kaheidulehelised 1. ristõiellised nt. raps 2. liblikõielised nt. hernes 3. roosõielised nt. kibuvits 4. sarikalised nt. porgand 5. korvõielised nt. võilill 7. Eestis esineb nii pärismaiseid (kohalikke), kui ka võõrliike (sissetoodud). 8. Võõrliigid tuuakse sisse: · kogemata laevade, autode, rongidega (lõhnav kummel) · tahtlikult - on uusi liike sisse toodud selleks, et suurendad põllu, metsa ja aia metsakultuuride valikut (nulg).
Liigikaitse liigid Koostaja: Jaanus Vaht Liigikaitse Eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Neid ei tohi püüda, korjata ega häirida ka väljaspool kaitsealasid Ohustatud liikide seisundit parandatakse tegevuskava alusel Võõrliigid Ohustavad loodust Võivad olla ohtlikud inimese tervisele Nõrgendavad kohalike liikide eksisteerimist Loodusessejõuavad enamasti iluaianduses või põllumajanduses Eesmärk Et kõik meil elavad tavapärased ja iseloomulikud liigid oleksid elujõulised Selle tagamiseks – osad liigid on võetud kaitse alla Liigikaitse korraldamisega kaasneb Kaitsealuste liikidega kauplemise keeld Viga saanud loomade ravi
Naftalekked Läänemeres Anna-Bret Vehik 9.B Läänemeri... ...on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere pindala on 373 000 km2 Hetkel on probleemideks: võõrliigid, naftalekked, eutrofeerumine, ülepüük. Miks on naftalekked ohtlikud? Naftareostus laastab terveid rannikualasid. Kõige ohtlikumad on naftalekked veelindudele, kaladele ja nende kudemispaikadele. Linnud surevad, sest nad upuvad ja kaotavad kokkupuutes õliga lennuvõime. Kalad ja röövlinnud surevad mürgitusse ja nii jätkub mereloomade toiduahela saastumine. Kuidas olukorda parandada? Liikvel on korjelaevad, mis korjavad kokku naftaga reostunud veekihi.
Laevakanali te mõju keskonnale Nicaragua kanal • Igivana idee rajada Kesk-Ameerikasse kanal - praegu Panama kanal • Hong Kong Nicaragua Canal Development Group ja Nicaragua valitsus • 278km pikk, 230-520m lai ja 28m sügav • Ehitamisega seoses palju sotsiaalseid ja keskkondlikke probleeme Mõju keskkonnale • Võõrliigid • Nicaragua järve vee saastumine • Vee eutrofeerumine, hägustumine, sooldumine • Ohustatud liikide elupaikade kadumine • Üleujutuste oht maavärinate tõttu (tammid) • Palju keskonnaprobeelme, mida ette ei oska ennustada Lahendus • Kanali ehitamata jätmine • Kanali mujale ehitamine • Haruldaste liikide ümberasustamine • Langetatud puude uuesti istutamine Täname! Kasutatud allikad Loite, S.; Musting, O. 11.01.2017. Meie maailm: Läbilõikamine. Telesaade
Heli Sarrapik Martna Põhikool 7. klass Võõrliigid Eestis ja tagajärjed looduslikule mitmekesisusele Kodurotid 1. Liiginimetus eesti ja ladina keeles. Liiginimetus eesti keeles: Kodurott Liiginimetus ladina keeles: Rattus rattus L. 2. Kuidas sattus Eesti loodusesse? Koduroti looduslik levila on Indias. Sealt on ta inimese kaasabil levinud üle maailma. Vahemeremaadele jõudis ta Vana-Rooma ajal, sest roomlased importisid Indiast vürtse. Vahemeremaadel elas rotte ennegi, aga need ei olnud kodurotid ega rändrotid. Ajalooliselt on kodurott seotud laevandusega, sest levis eeskätt laevade abil. Eestisse jõudsid kodurotid 13. sajandil. 3. Liigikirjeldus. Koduroti tüvepikkus on 15–25 cm ja kaal 190–250 g. Kodurott sarnaneb rändrotiga, kuid nende vahel on väikesi erinevusi. Kõigepealt on kodurott tavaliselt tumedam. Kodurott on saleda, rändrott jässaka kehaga. Koduroti saba on pikem kui keha...
Fedortsuk 12.R Me kuuleme päevast päeva teadlaste poolt esitatud väidet, et globaalne kliimasoojenemine võib järgmise viiekümne aasta jooksul hävitada miljon taime- ja loomaliiki. Unustatakse aga seda, et see pole esimene Maal toimuv temperatuurimuutus. Praeguseks on leitud neli põhjust, miks osad liigid on kadunud: Maa kokkupõrkamine hiiglaslike asteroididega, küttimine, põllu harimine ja võõrliigid. Küll aga puuduvad teaduslikud tõendid väljasuremise kohta kliimajoonemise tagajärjel. Ennekõike saadakse valesti aru, mida tähendab ,,välja suremine". Maa on nii suur, et kõigile mahub ruumi elamiseks ja paljunemiseks. Nagu meiegi inimesed, rändame ühest kohast teisse, et leida endale soodsam elupaik, nii ka taimed ja loomad levivad märksa kaugemale, nii poolustel lähemale kui mägedes kõrgemale, säilitades areaali aladel, kus nad sooja tõttu enam edasi levida ei saa
Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), liivauurikkarp (Mya arenaria) jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid · Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud[4]. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. · Tähtsamaid võõrliike: · Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) · karbiline Mytilopsis leucophaeata · vesikirbuline Cercopagis pengoi · kümnejalaline Palaemon elegans
50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19.saj) Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850) Koduloomakaitse ja kalatrepid ( 19.saj teine pool) Botaanilised ja zooloogilised kaitsealad Loodus ja loomakaitseseadus
Rahvastiku kasv · Ühekordse kasutamise nt kalavarude ülepüüdmine ohtrus maal. kultuur Elurikkus on miljonite Invasiivsed võõrliigid aastate evolutsiooni vili, Kahjuks ei ole need ainsad Ookeanide hapestumine mida on muutnud keskkonnaprobleemid, mis http://www.envir.ee/elurikkus2010/368335 Reostus looduslikud protsessid ning Maad räsivad. 2010. aastal tähistati üha rohkem ka inimesed.
Elurikkus on elujõud Globaalne soojenemine on Maa elusloodusele ja ökosüsteemidele tõeliseks proovikiviks. Temperatuuri kasvades on mitmed taime-, looma- ja linnuliigid sunnitud iga aasta mõne kilomeetri võrra põhja poole asuma, et püsida oma liigile sobivas keskkonnas. Kõige suuremaks ohuks on aga lõuna poolt tulevad võõrliigid, mis võivad kohaliku ökosüsteemi ning liikide omavahelise koosluse lausa hävitada. Liikide ümberpaiknemine on tänapäeval väga keeruline tänu inimasustusele ja selle juurde kuuluvatele teedevõrgustikele. Iseäranis keeruline on ümberpaiknemine taimedele ja piiratud liikumisvõimega loomaliikidele. Inimtegevusega seotud asustused, põllumaad ja teedevõrgustikud toimivad tehislike barrikaadidena, mis ei lase putukatel, loomadel ja taimedel põhja poole liikuda. Nii võivadki mõned
elukoha kadu või kkmuutuste tõttu Kandevõime- liigi isendite arv, keda ökosüsteem on suuteline mahutama ning kelle jaosk jagub ressursse Miks on geneetilise mitmekesisuse kadu populatsioonides ohtlik- isenditel ei leidu enam partnereid, nad on vaenlastele ja looduskatastroofidele kergem saak Väljasuremiskeeris protsess, kus erinevad tegurid koos toimides võimendavad üksteist ja põhjustavad pop arvukuse langu kuni väljasuremiseni. Nt ületarbimine, võõrliigid, saaste, elupaikade häving, dem.langus, katastroof Millised tegurid ohustavad väikeste populatsioonide säilimist oluliselt rohkem kui suurte oma: katastroofid, väljasuremine suurem, juhuslike tegurite mõju, geneetiline vaesumine, demograafilised muutused, toidupuudus, kokurendid, kiskjad Populatsiooni elujõulisuse analüüs- ennustatakse, kui suure tõenäosusega liik välja sureb, analüüsitakse kk, toidu, konkurente, ohutegureid. Liigi vajaduste
15
16Mis on väljasuremise võlg?
Tulevane liikide kadu inimeste praeguse tegevuse tõttu ehk liikide hulk, mis praeguste olude
püsimisel mingi aja jooksul välja sureb
17
18Mis on 4 põhilist väljasuremise põhjust?
J.Diamond 1989 Evil quartet - saatanlik nelik
· Ületarvitamine. Kalandus, tänapäeval on tähtis just meredes ja ookeanides. Klaasangerjas- kiire
kahanemine.
· Elupaikade kadumine.Amuuri leopard.
· Võõrliigid. Punane ja hall orav Inglismaal.
Võõrliik – liigid, alamliigid või alamad taksonid, mis on inimese kaasabil introdutseeritud* väljapoole oma looduslikku leviala (non-native, alien, exotic, non-indigenous) Hõlmab ka liikide osi, mis võivad järglasi anda (seemned, munad, levised, sugurakud). dominantliik (metsas puurinde dominant; niidul rohurinde dominant) - kõige arvukamad ja seega ka kõige enam ainevoogusid mõjutavad liigid; Juhutulnukas - võõrliigid, mis võivad uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest. Naturaliseerunud võõrliik - võõrliigid, kes suudavad tekitada taastootva populatsiooni inimese abita või selle kiuste (uute oludega kohanenud võõrliik, „kodunenud“) Invasiivne võõrliik - allosa naturaliseerunud võõrliikidest, mis paljunevad ja levivad uues
ILEANY ON VALTER EI KÜSI ROHKEM KALAD: VAJA ON RÄÄKIDA TÄHTSUSEST (valter), OHUSTATUSEST (johann) JA MIDA NENDE JAOKS TEHA SAAB (johanna) Tähtsus: toiduallikas ning saab kalarasva, mida kasutatakse ravimitööstuses. Kalatööstuse jäänustest valmistatakse ka liimi, väetist ja loomasööta. Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1–33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1- ja B2-vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist oomega-rasvhapet. Kalas on ...
Sisendandmed – on olemasolev looduskaitsealade süsteem, tegelik liikide ja elupaikade jaotumine looduses ning esmatähtsate (ohustatud ja haruldaste) liikide ja koosluste paiknemine looduses Sidusus kaitsealade vahel, miks vajalik? Kuidas seda maastikus tekitada? Sidusust kaitsealade vahel on vaja selleks, et erinevad liigid liikuda saaksid (nt lendorav). Maastikus saab seda tekitada näiteks nn metsakoridoridega, mis viivad teiste samade liikide leiukohtadeni. 10.04.2018 Võõrliigid Bioinvasioon – inimese poolt võimalikuks tehtud protsess, mille käigus organismid (liigid, alamliigid, varieteedid, sordid jms) paljunevad ja levivad piirkonnas, kuhu nad looduslikul moel levida poleks suutnud. Juhuslik võõrliik – võib uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest.
Saksamaa ekspordib rohkem puitu kui Hispaania, eriti palju ekspordidakse paberit ja paberitooteid, puitpaneele ja saepuru. Mõlemad riigid on Euroopas suurima metsapindalaga. Millised on peamised metsadega seotud probleemid Hispaanias ja Saksamaal? Peamised metsadega seotud probleemid Saksamaal on happevihmad ja tööstussaaste, mis on mürgitanud paljud metsad. Peamised metsadega seotud probleemid Hispaanias on tööstussaaste, metsatulekahjud ja võõrliigid. Jätkusuutlik metsamajandus Saksamaal ja Hispaanias Mõlemas riigis on metsade kadumise vastu võitlemiseks käivitatud puuistutamise projektid Saksamaal toimitakse looduslähedase majandamise põhimõtte järgi. Selle tulemusena on Saksamaa mets muutunud ja järk- järgult on okasmetsarikkaid alasid muudetud ning ka edaspidi muudetakse segametsadeks.
Eestis on jõevähile peamiseks ohuks vähiliikide, eriti Põhja-Ameerikast pärit signaalvähi ja ogapõske vähi introdutseerimine. Niinimetatud liigid kannavad jõevähile surmavat seenhaigust - vähikatku. Samal ajal on Põhja - Ameerikast pärinevad vähiliigid ja Euroopa kitsasõraline vähk agressiivsemad, domineerivamad ja vastupidavamad vee reostuse suhtes, mis samuti aitab kaasa jõevähi väljatõrjumisele. Kõige sagedamini introdutseeritakse võõrliigid inimeste poolt, näiteks elusvähkide import turustamise tarbeks. Võimalik on ka looduslik migreerumine naaberriikidest ühiste veeteede kaudu. IV Ajaloolised andmed Jõevähk rändas Eesti jõgedesse ja järvedesse peale viimast jääaega ja maa tõusu. 19 sajandi vahetusel oli jõevähk Eesti veekogudes väga arvukas. Suurim aastane registreeritud väljapüük oli 1929 a. 31 tonni. Esimene jõevähi katkulaine tabas Eestit 1896-1903 aastal Peipsi järve ja Võrtsjärve vesikonnas
Riimveelisus on vesi, kus on segunenud soolane ja mage vesi. Seda on peamiselt jõgede-mere segunemis kohtades.Elustik on rikkalik, aga mitte liigirikas, sest riimveelisus ei sobi eriti soolavee kaladele ega ka magevee kaladele. 7. Läänemere olulisemad keskkonnaprobleemid. Toksiliste ainete sisaldus vees (DDT)- laevad, autod, põllumajandus, Toitainete sisalduse kasv- vetikate vohamine- hapniku sisalduse vähenemine Võõrliigid Nafta- ja õlireostused 8. Läänemere rannikutüübid (pank- laug, järsak- ja skäärrannik) Pankrannik- esineb seal, kus meri randa murrutab, esineb vähe, põhiliselt eestis nt. Pakri pank Laugrannik- esineb seal, kus toimub setete kuhjumine, paljud rannad läänemere kaldal. Järsakrannik- leidub võrdlemisis vähe, nt. Taanis ja Saksamaal (rügeni saarel) Skäärrannik- on madalad kaljusaared. Neid on palju Põhjalahe suudmes. 9
keskkonnatingimuste üleelamiseks. See sarnaneb väga sügava unega, looma elulised näitajad taliuinaku ajal väga suurel määral ei muutu. ... on võõrliigid? 1.mink 2.kährikkoer Miks Eestisse toodi? 3. ondatra 4.maral Loomastiku uuendamisel ning jahinduse eesmärgil. ... on 1.ahm 2.saarmas Miks neid kaitstakse? loodukaitse all 3. pähklinäpp 4.kasetriibik Sest neid jääb järjest vähemaks,
) – välja sureb kuni 75% liikidest Väljasuremise põhjused: Kliima muutused N… Elukeskkonna hävimine N… Inimene Elupaikade hävimine N… Elupaikade killustumine N… Pestitsiidid N… Erosioon N… Veereostus, eutrofeerumine N… Õhureostus (happevihmad, kliima soojenemine, õhu saaste) N… Jaht, kalapüük, kollektsioneerimine N … Kaubandus N… Rahvameditsiin N… Võõrliigid, haigused N… Inimese subjektiivne vaen, traditsioonid N … Euroopas ohustatud. 42% imetajatest, 15%lindudest, 52%mageveekaladest. Eestis – kolmandik liikidest Kaitse Liikide kaitse alla võtmine Punane raamat – Euroopa liidus – loodus ja linnudirektiiv Eestis – looduskaitseseadus I kategooria II kategooria III kategooria Elupaikade kaitse Kaitsealad Elupaikade taastamine Tehispõlengud Pärandkoosluste säilitamine (niitmine, võsaraie)
Elurikkus on miljonite aastate evolutsiooni vili, mida on muutnud looduslikud protsessid ning üha rohkem ka inimesed. Elurikkus moodustab keerulise ja omavahel tihedalt seotud võrgustiku, millest meie oleme vaid osake ning millest me täielikult sõltume. Elurikkuse kadumine Kogu maakera mõjutab elurikkuse kadumine, mille põhjused lähtuvad inimtegevusest: elupaikade hävitamine, bioloogiliste loodusvarade ületarbimine, mitmesugused reostused, kliimamuutus ja võõrliigid. Elurikkuse kadumine Üha rohkem liike on sattunud väljasuremisohtu ning veel mõni aastakümmet tagasi tavalised liigid on ühtäkki muutunud haruldasteks. Näiteks kunagistes kalarikastes meredes on kalavarud ülepüügi tõttu kokku tõmbunud. Elurikkuse kadumine Intensiivne põllumajandus oma elurikkusevaenulike maaharimispraktikate ja uute agrokemikaalidega on kahandanud tolmeldajate ja teiste inimesele olulistele liigirühmade arvukust. Elurikkuse kadumine
keskkonnatingimuste üleelamiseks. See sarnaneb väga sügava unega, looma elulised näitajad taliuinaku ajal väga suurel määral ei muutu. … on võõrliigid? 1.mink 2.kährikkoer Miks Eestisse toodi? 3. ondatra 4.maral Loomastiku uuendamisel ning jahinduse eesmärgil. … on 1.ahm 2.saarmas Miks neid kaitstakse? loodukaitse all 3. pähklinäpp 4.kasetriibik Sest neid jääb järjest vähemaks,
Sisendandmed on olemasolev looduskaitsealade süsteem, tegelik liikide ja elupaikade jaotumine looduses ning esmatähtsate (ohustatud ja haruldaste) liikide ja koosluste paiknemine looduses Sidusus kaitsealade vahel, miks vajalik? Kuidas seda maastikus tekitada? Sidusust kaitsealade vahel on vaja selleks, et erinevad liigid liikuda saaksid (nt lendorav). Maastikus saab seda tekitada näiteks nn metsakoridoridega, mis viivad teiste samade liikide leiukohtadeni. 10.04.2018 Võõrliigid Bioinvasioon inimese poolt võimalikuks tehtud protsess, mille käigus organismid(liigid, alamliigid, varieteedid, sordid jms) paljunevad ja levivad piirkonnas, kuhu nad looduslikul moel levida poleks suutnud. Juhuslik võõrliik võib uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest.
- metsaraie. 2. Kasvukohtade/elupaikade killustumine: - ühtlase/sidusa kasvukoha või elupaiga jaotumine väiksemateks osadeks. - põhjustavad peamiselt põllumajandus, metsandus. - võib piirata liikide levikut 3. Kasvukohtade vaesestumine ja reostumine: - põllumajandus; - naftareostus; - happevihm. 4. Globaalne kliimamuutus: - kasvuhoonegaasid. 5. Võõrliikide invasioon 6. Suurenenud haiguste levik - kodustatud loomad; - ilutaimed, puit. 6. Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina, invasiooni protsess (ehk invasiooni etapid). Võõrliigid on liigid, mis on inimtegevuse tõttu sattunud elama väljapoole oma looduslikku leviala. Teatav osa võõrliike suudab uues elukohas kanda kinnitada, osa neist sobitub aga uude keskkonda niivõrd hästi, et asub jõudsalt levima ning selle käigus kohalikke liike välja tõrjuma ja kohalikke kooslusi muutma – neist kujunevad invasiivsed võõrliigid. Invasiooni etapid: 1. Sissetoomine; 2
Läänemeri Jana Aasmaa EV207 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustsus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekun...
jätta puhvertsoonid - mets, võsa. Kuivenduskraavid, eriti kui need on sirged ja hästi puhastatud, on reostavatele toitainetele kiireteks transporditeedeks suurematesse veekogudesse ja kiirendavad veekogude eutrofeerumist. Kui vesi voolab läbi käänulise jõe, läbi paljude väiksete järvede ja tiikide, siis on isepuhastumise võime suurim. Bioinvasioon ehk sissetungivate likide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik ulatuslikult levib ja naturaliseerub. Võõrliigid tulevad siis laevadega (rändrott), laevade küljes, ballastveega (vetikad) maismaatransprodiga, viljaseemnetega koos (umbrohud). Ja kahjulikud on nad sellepäras, et nad hävitavad kohalikke, muudavad kohalikke toiduahelaid, võivad olla mürgised, toovad haigusi ja sellega nad nõrgendavad kohalikke populatsioone. Võõrliikide tõrjes on väga oluline ennetustöö. Kui selgitada välja võimalike võõrliikide sisenemise teed ja neid kontrollida, on võimalik tunduvalt
. 6 lk 3.3.1. Reostumine pestitsiididega …………………………………….. 7 lk 3.3.2. Veereostus ……………………………………………………… 7 lk 3.3.3. Õhureostus ……………………………………………………… 7 lk 3.4. Ressursside ületarbimine ………………………………………………. 8 lk 3.5. Invasiivsed võõrliigid ………………………………………………….. 8 lk 3.6. Haigused ………………………………………………………………. 9 lk 4. Väljasuremisohus olevate liikide omadused ……………………………….. 10 lk KOKKUVÕTE …………………………………………………………...... 10 lk KASUTATUD ALLIKAD ………………………………………………… 11 lk
populatsioone geneetiliselt Näiteid välismaailmast: · Victoria järves elav Niiluse ahven on kohalikus järves hävitanud kõik endeemsed liigid. Nende arvukust piiratakse krokodillidega · Austraaliasse toodi palju kariloomi ning nende sõnnik jäi mitmeks aastaks vedelema, aga et toodi ka sitasitikad, siis viimastega probleem kadus EESTI SEADUSED Looduskaitseseadus ütleb: § 57. Võõrliigid (1) Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvam. (7) Mingi ja kähriku isendeid võib Eestisse sisse tuua ainult keskkonnaministri loa alusel verevärskenduse eesmärgil ning mitte rohkem kui 20 protsendi ulatuses põhikarja suurusest farmi kohta kahe aasta jooksul.
aladel, uute liikide tahtlik/tahtmatu sissetoomine, eluslooduse ressursside piiramatu tarbimine, kliimamuutused. Mitmekesisuse hoidmiseks tuleb elada säästvalt /loodusvarasi kasutada niipalju ja nii, et ei kaasneks liikide ja elupaikade hävingut) 5. Looduskaitse on süsteem, mille üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Nimeline kaitse: punane raamat- tehakse nimekirjad, must raaamt- need võõrliigid, kes on Eestis elupaiga leidnud. Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning keskkonnakasutuse säilimiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.(Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Matsalu) Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (Alam- Pedja, Aidu, Võtikvere) Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, uurimiseks, kaitsmiseks, taastamiseks ja tutvustamiseks.
ülekuumenemine) Pringel on ainus vaalaline, kes elab Läänemeres! Sisemiste haavandite ja parasiitide tõttu elavad mõned hülgepojad ainult paar nädalat ja emased on viljatud! (80% emastest olid 70ndail steriilsed) Tuur võib kaaluda kuni 300 kg ja olla kuni 3m pikkune (Muhumaal). Alates 1996ndast aastast ei ole Läänemerest püütud ühtegi tuura! Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks. Liiva-uurikarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid. Läänemeres on vetikate hulk suurenenud reostuse tõttu – N/P soolad. Hallhüljes on Läänemere hüljestest arvukaim! Koprad aitavad merereostust vähendada! Kalakotkad talvituvad Aafrikas ja Läänemere ääres pesitsevad aastaid samades pesades! Spetsiaalsete seadmete abil, mis imiteerivad pringlitele ohusignaali, peletatakse nad kalavõrkudest eemale! Lõhe läheb kudema samasse jõkke, kus ta marjast koorus.
Tsernobõl tuumajaama õnnetusest, mille all kannatas eriti Botnia meri ning Soome lahe idapiirkond. Raskemetallid nagu kaadmium, tina ja elavhõbe on keskkonnale otseselt kahjulikud. Nad settivad merepõhja ning võivad muunduda lahustuvasse vormi ning jõuda toiduahelasse, kui merepõhja tingimused muutuvad hapniku vähenemise tõttu. Samuti igasugune kaevandamine, põhjasetteid segavad kiirlaevade teed jms põhjustavad settinud raskemetallide põhjast üles kerkimise. (7) 2.2.3 Võõrliigid Võõrliigid on liigid, kes on keskkonda sattunud inimtegevuse tagajärjel. Tihti on nad suureks ohuks kohalikele liikidele, kuna süsteemis puuduvad neile kohandunud looduslikud vaenlased. Läänemeres arvatakse olevat hetkel ca70 võõrliiki. Intensiivne laevaliiklus on oluline faktor, mis põhjustab võõrliikide levikut. (7) 2.2.4 Laevaliiklus Enamik kruiislaevadest tühjendavad laevade reovee (s.h. kõigi tualettide reoveed ning õlised laevaveed) otse merre. 2009
• Ohustatud bioloogiline mitmekesisus LÄÄNEMERE EUTROFEERUMINE 2010 aastal läbi viidud Eutrofeerumise taseme hindamine näitas Eutrofeerumise probleemide esinemist 46 piirkonnas 48st. ELUSRESURSSIDE ÜLEEKSPLUATEERIMINE OHTLIKUD AINED LÄÄNEMERES LAEVANDUS JA NAFTATRANSPORT BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SEISUND Hallhülge arvukus Läänemeres • •Hüljeste arvukus kasvab • •Lindude ja mereimetajate kaaspüük ikka suur Tulnukliigi mõiste • Võõrliigid, invasiivsed liigid • Levivad inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil • Kinnistuvad uue areaaliosa elupaikades • Potentsiaalseks ohuks looduslikele liikidele või koosluse tasakaalule • Algses kodukeskkonnas on tasakaalus oma kiskjatega ning kontrollitud haiguste ja teiste ökosüsteemi interaktsioonide poolt Tulnukliikide levimist soodustavad tegurid • 84 % maailma merede ökosüsteemidest on mõjutatud • Nt Läänemerest leitud u
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
