TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Jäätmete komposteerimine Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4
Tallinna teeninduskool Biojäätmete käitlemine Eestis Iseseisev töö Liisi Iling T11K 2009 Sisukord Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine. · Korraldatud jäätmeveo piirkondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi konteinerisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. · Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti. · Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade
Klaasi taaskasutamine ● Klaasi saab mitmeid kordi ümbertöödelda ilma, et materjali kvaliteet halveneks. ● Umbes 110 kg klaastaarast on võimalik uuesti toota üle 200 uue klaaspudeli. ● Lisaks kasutatakse ümbertöödeldud sulamit ka klaasvilla tootmiseks ja ehitusmaterjalides. Kompost ● Kompost sisaldab toidu- ja aiajäätmeid, samuti ka paber, mida ei saa ümbertöödelda. ● Komposteerimine aitab vähendada jäärmete teket ● Tekkinud komposti saab ära kasutada väetisena aias. Tänan kuulamast!
keemilisi ega bioloogilise er ja papp. muudatusi. · Nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasootsalt nendega kokku puutuvaid aineid, seega ei põhjusta keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Jäätmekäitluse hierarhia põhimõtted langevas järjestuses: · 1)Taaskasutamine · 2)Jäätmete tekke ära hoidmine, vähendamine ja korduv kasutamine. · 3)Taaskasutamine · 4)Uuesti ringlusesse võttes. · 5)Komposteerimine. · 6)Põletamine, soojusenergia taaskasutusega. · 7)Lõplik kõrvaldamine, ehk prügilasse viimine. Jäätmed. · -Ohtlikudjäätmed-jäätmed misvähemalt ühe jäätme seaduses nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. · -Olmejäätmed- kodumajapidamisjäätmed,kaubanduses, teeninduses või mujalt tekkinud koostise ja omaduste poolestsamalaadsed jäätmed. Tekstiilitööstuse jäätmed.
hapniku meie kehas edasi rakkudesse ja see on vajalik energia tootmiseks. Samuti on hapnik väga tähtis põlemises. Hapniku kasutatakse ka keevitamiseks. Kui juhtida hapniku atsetüleenleeki võib kuumus tõusta 3000 kraadini. See on piisav metallide sulatamiseks. Samuti on kindlaks tehtud, et paljud keemilised reaktsioonid kulgevad puhtas hapnikus paremini kui õhus. Sellepärast kasutatakse hapniku tihti siis, kui soovitakse midagi kiiresti teha. Ka klaasitootmises on oma osa hapnikul. Komposteerimine nõuab hapniku samuti. Järelikult on hapnikul ka oma osa jäätmete bioloogilises käitluses. Haiglates kasutatakse laialdaselt hapniku, näiteks ehakse hapnikumaskidega protseduure. Samuti on kasutusele võetud uus ravimeetod- hapnikuravi ehk Baroteraapia. See võib päästa vingumürgituse saanud inimese elu, parandada halvenenud kuulmist, kuid mõjub ka üldist toonust tõstvalt. Hapniku kasutatakse väga paljudes valdkondades. See võib olla kasulik, kuid ka kahjulik, sest
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Mary-Liis Poom Juhendaja:Ülle Toots Sisukord · Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3 · Jäätmekäitlus lk4 · Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5 · Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6 · Eesti on tegelikult puhas Riik lk7 Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine Korraldatud jäätmeveo piir kondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi kontein erisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti
reguleerivad jäätmete merreheitmist ja teiste saasteainete sattumist ookeanidesse. Seega ma leian, et teadmised on mõjutanud meie elu, isegi kui me seda oma igapäevaelus ei märka. Meil tuleb õppida ja teada meie planeedi kohta, sest me peame teadma, mis tagajärgi meie teod võivad tuua. Teadmatus ei ole vabandus. Ja kui oleme juba kahju teinud, siis peame võtma vastutuse ja leidma viisi, kuidas vigu heastada. Ja alustada võikski meie igapäevaeludest, sest väiksed asjad nagu komposteerimine, paberi ja klaasi taaskasutamine, tähendavad palju. Ja kui me kõik koos teeme midagi väikest, siis saab sellest midagi suurt.
mina oma prügiga teen.." Ega ei olekski, aga paraku elame ka nende ükskõiksetega ühises kodus nimega "Maa". Teiseks, kui igaüks suure tuhinaga oma määrdunud pakendeid pesema tormab, et neid siis kenasti puhtana kaks tänavat eemal asuvasse avalikku "pakendikonteinerisse" viia, teed sa sellega keskkonnale pigem kahju kui kasu ! Eestis on see number mõnevõrra väiksem, kui siiski mitte oluliselt ning lisaks plast ja klaaspakendite taaskasutamisele oleks justnimelt komposteerimine siinkohal oluline teema. Kui vaadata, kui palju tekib keskmisel perel justnimelt komposteeritavaid jääke, siis isegi olulisim. Igapäevane prügikogus nii Eestis kui maailmas kasvab pidevalt. Põhjuseks on nii suurenev inimeste hulk, kui ka meie tarbimisharjumused. Positiivsest küljest võib välja tuua, et mõnedes riikides on prügilatest eralduvat metaani ja süsihappegaasi hakatud spetsiaalsete seadmete abil koguma, ning seda kasutatakse energia tootmiseks.
Vitamiinide teotamine: Sümbiontsed bakterid meie soolestikus. d) Keemiatööstus Biolisandaiga puhastus vahendid. Bakterite ensüümid lagundavad orgaanilisi aineid. Maakide puhastamine raua, vase, väävlibakterid e) Toiduainetööstus Piimatooted: happendamine, juust f) Lihatöötlemine salaamivorst Aminohapete tootmine g) Põllumajandus Bakteriväetised, silo, seenhaiguste tõrje, komposteerimine h) Heitveede puhastamine Biomuda Elutunnus Organsimide aine ja energia vahetus ehk Metabolism. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamis protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Autotroof(taim) Autotroofid sünteesvad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainest. Valgusenergia(rohelised taimed).
ökosüsteemidele ning inimeste tervisele. Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast. ÜRO Kliimamuutuste Paneeli poolt teostatud uuringutega on kindlaks tehtud, et inimmõjude tulemusel atmosfääri paisatavad gaasid põhjustavad niinimetatud kasvuhooneefekti ehk kliima soojenemist. Õhureostuse põhjused: - Tehased, elektrijaamad - Autod - Põlevkivi põletamine - Jäätmete põletamine - Komposteerimine - Loomapidamine (sõnnik) Õhureostuse mõjud: - Inimese tervisele - Silmade, nina- ja limaskestade ärritus - Nohu, kurgukipituse, angiini ja bronhiidi sagenemine - Suureneb tuberkuloosi, astma, kopsuvähi teke - Allergiad - Happevihmad - Osoonikihi vähenemine - Kliimamuutused Kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma
ookeanide keskmise temperatuuri tõus.). Hinnanguliselt on viimasel sajandil toimunud temperatuuritõusu põhjuseks 90% tõenäosusega inimtegevus. Tekivad happevihmad, mis rikuvad loodust– puude lehed lähevad laiguliseks, kuuskedel kukuvad okkad ära jne. Kõik inimsed saavad aidata kaasa õhureostuse vähendamisele. Lihtsad asjad, nagu näiteks: auto asemel jala, ratta või ühistranspordiga liiklemine, prügi sorteerimine ja toidujäätmete komposteerimine, vähempakendatud ja –töödeldud toodete eelistamine, kilekottide asemel paberist või riidest kottide kasutamine ning vastupidavate ja kvaliteetsete toodete eelistamine annavad kindlasti panuse õhureostuse vähendamisse. OSOONIKIHI HÕRENEMINE Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kõige suuremat ohtu kujutab
Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav, sorteerimine kulukas. Saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Biolagunevate jäätmete töötlemiseks erinevaid võimalusi. Üheks võimaluseks komposteerimine, mille tulemusel tekib kompost, mida võimalik kasutada turbaga segatult taime kasvatuses või muldadele väetisena. Jäätmete komposteerimisest kasutusel aeroobne kompostimine, vaalkompostimine, aunkompostimine, reaktorkompostimine ning anaeroobne kompostime. Teine võimalus on jäätmed põletada. Jäätmete komposteerimisest kasutusel aeroobne kompostimine, vaalkompostimine, aunkompostimine, reaktorkompostimine ning anaeroobne kompostime. Jäätmete taaskasutamine
erinevate esemete hoidminekäes ja nende ulatamine teisele, taskurätiku kasutamine, lauakombed, tervitamine, silmside tervitamisel, käe ulatamine, kummardamine, ootamine ja vestlusesse lülitumine, lahkumiseks loa küsimine, tähelepanu juhtimine soovitavale, uksele koputamine ja sisenemine, külaliste vastuvõtt, tooli pakkumine, millegi palumine,laenamine, abipakkumine, tänaval liikumine, liiklusvahendite kasutamine (sisenemine bussi, trammi, väljumine, pileti komposteerimine, istme pakkumine),teatris ja kinos käitumine, tee juhatamine, prügikastide kasutamine, prügi tõstmine maast jne. Vaikusemäng. 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (zooloogia - linnu- ja loomapiltide komplektid; botaanika - klassiruumis lilled, mille eest ka talvel hoolitseda, mosaiikmängud erinevatest taimedest, taimede eri osade tundmaõppimine kaardikomplektide abil, taimede kuivatamine, mitmesugused herbaariumid; ajalugu - õpetaja jutustus sellest, kui vähe aega on
seisukohast langevas nende ohtlikkuse järjestuses: vähendamine · tekke ärahoidmine ja C. jäätmete taaskasutamise vähendamine, laiendamine korduvkasutamine; D. jäätmetest tuleneva · taaskasutamine; keskkonna saastamise · uuesti ringlussevõtmine; vähendamine · komposteerimine; · põletamine E. jäätmete keskkonnaohutu soojusenergia ladestamine taaskasutusega; · lõplik kõrvaldamine (prügilasse viimine) 13.10.2014 75 http://files.bef.ee/HBs/ee_furniture/pics/waste/waste_01.jpg 13.10
Jäätmed ja tugiaine ehk puiduhake purustatakse sõelkopp-purustiga, valmistatakse kompostimiseks sobilik segu ning transporditakse kompostimisalale. Sobiliku segu valmistamise puhul arvestatakse toorainete C/N suhtega ning struktuuriga. Segu valmistamisel mõõdetakse ja reguleeritakse ka kompostimisele suunatava algse segu niiskus. Jälgitakse ka pH, et see ei oleks liiga kõrge ega liiga madal. Komposteerimine Kopa ja laaduriga moodustatakse aunad selleks ettenähtud aladele. Auna laiuseks jäetakse 2,5-2,7 m ning kõrgus peaks jääma kusagil 1,3 kuni 1,5 m sisse. Auna pikkus sõltub paljuski sisse tuleva materjali hulgast ning prognoosidest. Esialgselt, kui tuleb vähem materjali, võib aunade pikkuseks jätta 10-20 m ja maksimaalselt suudame mahutada kompostimisalale 50 m pikkused aunad. Aunade mahtuvus: 1 auna täispikk
· organiseerida ohtlike jäätmete kogumist, transporti ja käitlussüsteemi · välja töötada valikkogumissüsteem koos vajaliku materiaalse baasi ning kogutava materjali ümbertöötamisega · prügilate keskkonnaohtlikkuse vähendamine, mis on saavutatav nende arvu vähenadamise ja jäätmete kokkuveosüsteemi parandamise kaudu · jäätmekäitluse uuemate tehnoloogiate rakendamine või vanade meeldetuletamine (komposteerimine, anaeroobne töötlemine, põletamine, gaasistamine). Keskkonnakorralduse majandushoovad Keskkonnakorralduse majandushoobade rakendamise eesmärk on mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult, võimalikult vältima reostustja jäätmeid, tagama turul keskkonnasõbralikele toodetele paremad tingimused, kui on nende reostus-ja jäätmemahukatel võistlejatel. Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: 1
· organiseerida ohtlike jäätmete kogumist, transporti ja käitlussüsteemi · välja töötada valikkogumissüsteem koos vajaliku materiaalse baasi ning kogutava materjali ümbertöötamisega · prügilate keskkonnaohtlikkuse vähendamine, mis on saavutatav nende arvu vähenadamise ja jäätmete kokkuveosüsteemi parandamise kaudu · jäätmekäitluse uuemate tehnoloogiate rakendamine või vanade meeldetuletamine (komposteerimine, anaeroobne töötlemine, põletamine, gaasistamine). Keskkonnakorralduse majandushoovad Keskkonnakorralduse majandushoobade rakendamise eesmärk on mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult, võimalikult vältima reostustja jäätmeid, tagama turul keskkonnasõbralikele toodetele paremad tingimused, kui on nende reostus-ja jäätmemahukatel võistlejatel. Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: 1
Väga tuleohtlikud ained, tahked ained, mis võivad kergesti süttida; ärritavad mittesööbivad ained; kahjulikud ained nt hingamisteedele; mürgised ained Eestis on ohtlikeks jäätmeteks põlevkiviga seonduv nt lendtuhk ja ehitusmaterjalide tööstus. Ohtlikud jäätmed saastavad pinnaveekogusid ja põhjavett. Nt prügimäed, tööstusjäätmete hoidlad, tuhamäed, maanteed - talvine soolatamine. Parandamise meetodid Pinnase kõrvaldamine ja komposteerimine Saasteainete hävitamine kohapeal Biotehnika - pinnase puhastamine mikroobide ja ensüümide abil, et mineraliseerida orgaanilised ained. Isepuhastusprotsesside kiirendamine Ohtlike jäätmete käsitluslitsents antakse kogumiseks, veoks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Ohtlike jäätmete käitluslitsents on tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks
_ Eestis reostunud pinnas nõukogude sõjavae aladel (Tartu, Tapa, Pärnu lennuväljad), põlevkivikeemia tööstuspiirkond. _ Maapind on reostunud kütustega, kantserogeensete toksiliste ainetega fenoolid. Tuhamägedest leostuvad välja sadevetega. _ Nende maade kasutamine on piiratud, väärtus madal. _ Üks suur põhjavee ja pinnase saastaja on prügimäed, maa-alused kütuse hoidlad, tuhamäed, maanteed (pliireostus, talvine soolamine). Meetodid _ Pinnase kõrvaldamine ja komposteerimine _ Saasteaine hävitamine kohapeal põletamine, füüsikalis-keemiline (väljapesemine ja lagundamine veefaasis bioloogilisel meetodil) _ Biotehnika pinnase puhastamine mikroobide ja ensüümide abil, et mineraliseerida orgaanilised ained _ Isepuhastusprotsesside kiirendamine kobestamine hapnikureziimi parandamiseks _ Õigusnormide täitmine peab olema riiklikult tagatud. Ohtlike kemikaalide käitlemis-, ohutus- või teavitusnõuete rikkumise eest
annaabi.ee 
