TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Jäätmete komposteerimine Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4
Tallinna teeninduskool Biojäätmete käitlemine Eestis Iseseisev töö Liisi Iling T11K 2009 Sisukord Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine. · Korraldatud jäätmeveo piirkondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi konteinerisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. · Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti. · Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade
Klaasi taaskasutamine ● Klaasi saab mitmeid kordi ümbertöödelda ilma, et materjali kvaliteet halveneks. ● Umbes 110 kg klaastaarast on võimalik uuesti toota üle 200 uue klaaspudeli. ● Lisaks kasutatakse ümbertöödeldud sulamit ka klaasvilla tootmiseks ja ehitusmaterjalides. Kompost ● Kompost sisaldab toidu- ja aiajäätmeid, samuti ka paber, mida ei saa ümbertöödelda. ● Komposteerimine aitab vähendada jäärmete teket ● Tekkinud komposti saab ära kasutada väetisena aias. Tänan kuulamast!
Jäätmed õmblustööstused ja nende käitlemise võimalused. Jäätmete liigitus: · Tavajäätmed-mis ei kuulu · Biolagundavadjäätmed- ohtlike jäätmete hulka. looduses lagunevad · Püsijäätmed-tavajäätmed, jäätmed. milles ei toimu füüsikalisi, · Näiteks:toidujäätmed,pab keemilisi ega bioloogilise er ja papp. muudatusi. · Nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasootsalt nendega kokku puutuvaid aineid, seega ei põhjusta keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Jäätmekäitluse hierarhia põhimõtted langevas järjestuses: · 1)Taaskasutamine · 2)Jäätmete tekke ära hoidmine, vähendamine ja korduv kasutamine. · 3)Taaskasutamine · 4)Uuesti ringlusesse võttes. · 5)Komposteerimine. · 6)Põletamine, soojusenergia taaskasutusega. · 7)Lõplik kõrvaldamine, ehk prügilasse viimine. Jäätmed. · -Ohtlikudjäätmed-jäätmed misvähemalt ühe jäätme seaduses nimetat...
HAPNIK Referaat aines “Keemia” Jõhvi, 2017.a. Sissejuhatus Hapnik (O) on keemiline element järjenumbriga 8. See on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Tavaline molekulaarne hapnik on lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas. Selle keemistemperatuur on 183 °C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega -II. Hapnik on väga levinud looduses, seda suurtes kogustes on maakoores, vees ja õhus. Võib julgelt öelda, et hapnik on üks tähtsamatest elemendidest inimese jaoks, see ümbritseb meid kõikjal ja ilma selleta ei saaks me elada. Hapnik Hapniku leiutati 1774. aastal, seda tegi inglise keemik Joseph Priestley elavhõbeoksiidi lagundamisel. Ta jõudis järeldusele, et seda gaasi sisaldub õhus, ained põlevad temas paremini, hingata on...
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Mary-Liis Poom Juhendaja:Ülle Toots Sisukord · Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3 · Jäätmekäitlus lk4 · Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5 · Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6 · Eesti on tegelikult puhas Riik lk7 Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine Korraldatud jäätmeveo piir kondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi kontein erisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti
Kas ja kuidas on inimeste elu mõjutanud teadmiste suurenemine Maast? Laura Hirvoja Kuigi inimestele on teadmised väga tähtsad ja me õpime maailma kohta aina rohkem ja rohkem, siis ometi kui mõtlema hakata, ei ole teadmiste suurenemine Maast meie igapäevaelu muutnud. Me ei ole loodusega enam nii seotud ja võib ka öelda, et oleme ka Maast eraldunud, kuna meid eraldab asfalt ning betoonmaja seinad ja vundament. Merest oleme kaugele südalinna kolinud ja meie värskest õhust on siin linnas saanud paks sudu. Inimesed teavad selliseid asju nagu näiteks, et Maal on magevett kõigest 3% ja sellest hoolimata raiskavad nad seda ja isegi reostavad. Hommikul, kui hambaid pestakse, lastakse veel joosta selle asemel, et kraan kinni keerata kuniks vett ei kasutata. Muidugi leidub inimesi, kes oskavad vett mõistlikult kasutada ja seda säästa ja mina üritan...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm PRÜGI JA JÄÄTMED referaat Pärnu 2010 Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2. Prügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni. Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile rä...
Vitamiinide teotamine: Sümbiontsed bakterid meie soolestikus. d) Keemiatööstus Biolisandaiga puhastus vahendid. Bakterite ensüümid lagundavad orgaanilisi aineid. Maakide puhastamine raua, vase, väävlibakterid e) Toiduainetööstus Piimatooted: happendamine, juust f) Lihatöötlemine salaamivorst Aminohapete tootmine g) Põllumajandus Bakteriväetised, silo, seenhaiguste tõrje, komposteerimine h) Heitveede puhastamine Biomuda Elutunnus Organsimide aine ja energia vahetus ehk Metabolism. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamis protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Autotroof(taim) Autotroofid sünteesvad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainest. Valgusenergia(rohelised taimed).
ökosüsteemidele ning inimeste tervisele. Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast. ÜRO Kliimamuutuste Paneeli poolt teostatud uuringutega on kindlaks tehtud, et inimmõjude tulemusel atmosfääri paisatavad gaasid põhjustavad niinimetatud kasvuhooneefekti ehk kliima soojenemist. Õhureostuse põhjused: - Tehased, elektrijaamad - Autod - Põlevkivi põletamine - Jäätmete põletamine - Komposteerimine - Loomapidamine (sõnnik) Õhureostuse mõjud: - Inimese tervisele - Silmade, nina- ja limaskestade ärritus - Nohu, kurgukipituse, angiini ja bronhiidi sagenemine - Suureneb tuberkuloosi, astma, kopsuvähi teke - Allergiad - Happevihmad - Osoonikihi vähenemine - Kliimamuutused Kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma
ookeanide keskmise temperatuuri tõus.). Hinnanguliselt on viimasel sajandil toimunud temperatuuritõusu põhjuseks 90% tõenäosusega inimtegevus. Tekivad happevihmad, mis rikuvad loodust– puude lehed lähevad laiguliseks, kuuskedel kukuvad okkad ära jne. Kõik inimsed saavad aidata kaasa õhureostuse vähendamisele. Lihtsad asjad, nagu näiteks: auto asemel jala, ratta või ühistranspordiga liiklemine, prügi sorteerimine ja toidujäätmete komposteerimine, vähempakendatud ja –töödeldud toodete eelistamine, kilekottide asemel paberist või riidest kottide kasutamine ning vastupidavate ja kvaliteetsete toodete eelistamine annavad kindlasti panuse õhureostuse vähendamisse. OSOONIKIHI HÕRENEMINE Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kõige suuremat ohtu kujutab
Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav, sorteerimine kulukas. Saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Biolagunevate jäätmete töötlemiseks erinevaid võimalusi. Üheks võimaluseks komposteerimine, mille tulemusel tekib kompost, mida võimalik kasutada turbaga segatult taime kasvatuses või muldadele väetisena. Jäätmete komposteerimisest kasutusel aeroobne kompostimine, vaalkompostimine, aunkompostimine, reaktorkompostimine ning anaeroobne kompostime. Teine võimalus on jäätmed põletada. Jäätmete komposteerimisest kasutusel aeroobne kompostimine, vaalkompostimine, aunkompostimine, reaktorkompostimine ning anaeroobne kompostime. Jäätmete taaskasutamine
Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate juhib lapse tähelepanu eemale ega võimalda tal oma loomupärast puhtusearmastust järgida. Ainult korrast...
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi lain...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kompostide tootmine ja kasutamine Tegevusplaan komposti tootmiseks Iseseisev töö Tartu 2013 Sisukord Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kompostide tootmine ja kasutamine Tegevusplaan komposti tootmiseks Iseseisev töö..............................................................................................1 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Kompostimise lähtematerjalide kogumine..................................................................................5 Jäätmete kasutamine................................................................................................................5 Lähtematerjali valik...............................................................................
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Väga tuleohtlikud ained, tahked ained, mis võivad kergesti süttida; ärritavad mittesööbivad ained; kahjulikud ained nt hingamisteedele; mürgised ained Eestis on ohtlikeks jäätmeteks põlevkiviga seonduv nt lendtuhk ja ehitusmaterjalide tööstus. Ohtlikud jäätmed saastavad pinnaveekogusid ja põhjavett. Nt prügimäed, tööstusjäätmete hoidlad, tuhamäed, maanteed - talvine soolatamine. Parandamise meetodid Pinnase kõrvaldamine ja komposteerimine Saasteainete hävitamine kohapeal Biotehnika - pinnase puhastamine mikroobide ja ensüümide abil, et mineraliseerida orgaanilised ained. Isepuhastusprotsesside kiirendamine Ohtlike jäätmete käsitluslitsents antakse kogumiseks, veoks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Ohtlike jäätmete käitluslitsents on tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks
_ Eestis reostunud pinnas nõukogude sõjavae aladel (Tartu, Tapa, Pärnu lennuväljad), põlevkivikeemia tööstuspiirkond. _ Maapind on reostunud kütustega, kantserogeensete toksiliste ainetega fenoolid. Tuhamägedest leostuvad välja sadevetega. _ Nende maade kasutamine on piiratud, väärtus madal. _ Üks suur põhjavee ja pinnase saastaja on prügimäed, maa-alused kütuse hoidlad, tuhamäed, maanteed (pliireostus, talvine soolamine). Meetodid _ Pinnase kõrvaldamine ja komposteerimine _ Saasteaine hävitamine kohapeal põletamine, füüsikalis-keemiline (väljapesemine ja lagundamine veefaasis bioloogilisel meetodil) _ Biotehnika pinnase puhastamine mikroobide ja ensüümide abil, et mineraliseerida orgaanilised ained _ Isepuhastusprotsesside kiirendamine kobestamine hapnikureziimi parandamiseks _ Õigusnormide täitmine peab olema riiklikult tagatud. Ohtlike kemikaalide käitlemis-, ohutus- või teavitusnõuete rikkumise eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
