50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Awake160
Õppematerjali autor
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat:Pakendid ja pakendiringluse korraldamine toitlustus ettevõttes K-11B Juhendaja:Aino Juurikas Kevin Luhthein Pärnu 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Jäätme seadus · Tagatisrahaga pakendite kogumine · Pakendi jäätmete kogumis süsteemid · Jäätmete sorteerimine · Kokkuvõte · Kasutatud materjal Sissejuhatus Uuringud on näidanud, et pakendijäätmed moodustavad olmejäätmete massist ligikaudu 35% ja mahuliselt isegi kuni 70% . Pakendijäätmekoguste kasv on otseselt seotud tarbimise kasvuga . Tulemused näitavad, et enim on tõusnud plastpakendi osakaal . Pakendi seaduse kohaselt peavad pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja
PAKENDISEADUSE EESMÄRK JA ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA Pakendiseadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. ¹ Seaduse eesmärk on vähendada tekkivate pakendijäätmete kogust, suurendada tekkinud pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist ning vältida pakendite sattumist loodusesse. 5 ________________________________________________________________________ ¹ Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278 4. PAKENDISEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA EV Põhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus võetakse vastu
se9Kordamisküsimused I. (Kõigis vastustes tuua võimaluse korral näiteid, 1-3 näidet) 1. Mis on pakend? Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel:toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Sinna alla loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse kaupade kaitseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, mis võib olla mis tahes toormaterjali või töödeldud tootena ja mis antakse tootjalt edasi kasutajale või tarbijale. Samal eesmärgil kasutatavaid tagastamatuid tooteid tuleb samuti lugeda pakenditeks. Määratlusest järeldub, et pakend peab olema kasutusel või kättesaadavaks tehtud
praegu on neid 107, neist 27 litsentseeritud autolammutustöökoda. 2005. aastat võib lugeda pakendijäätmete kogumise- ja taaskasutamise üleriigilise süsteemi rajamise algusaastaks. Tööd alustas kolm keskkonnaministri poolt akrediteeritud pakendi taaskasutusorganisatsiooni MTÜ-d Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja Eesti Pakendiringlus ning OÜ Eesti Pandipakend, kellele pakendiettevõtjad võisid üle anda oma turule lastud kauba pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustused. Pakendiseaduse eesmärkide saavutamiseks rakendati uute majandusmeetmetena 1. juulist 2005 tagasivõtu kohustus müügipakenditele kui neid seaduses ettenähtud koguses ei taaskasutata. KOKKUVÕTE Jäätmekäitlus Eestis on teinud suure hüppe võrreldes 1990 aasta olukorda. Sellest olenemata on vaja veel teha mitmeid olulisi samme likvideerimaks keskkonnale mittevastavad prügilad ja suurendada jäätmete taaskasutusele võttu
taaskasutusorganisatsioon kohustuvad esitama pakendiregistrisse (PAKIS) andmed, mis on kontrollitud/kinnitatud audiitori poolt. Pakendiettevõtjale, kes laseb turule pakendatud kaupa ega ole kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, kohustub Pakendiseaduse kohaselt kalendriaasta kohta esitama pakendiregistrisse kandmiseks järgmised audiitori kontrollitud andmed pakendi ja pakendimaterjali liikide kaupa, sealhulgas eraldi pakendiaktsiisi seaduses sätestatud pakendite osas: 1) korduskasutuspakendi mass; 2) turule lastud kauba pakendi mass; 3) andmed pakendijäätmete taaskasutamise kohta 1.1.Pakendid Pakendid ja pakendimaterjalid on järgmised : 1. Pakendid 1.1. müügipakend ehk esmane pakend; 1.2. rühmapakend ehk teisene pakend; 1.3. veopakend ehk kolmandane pakend. 2. Sõltuvalt pakendi taaskasutuskordadest liigitatakse eelnevalt nimetatud pakendid veel alaliikideks : 2.1. korduskasutuspakend; 2.2. ühekorrapakend. 3. Pakendimaterjalid: 3
Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi. Loeng 4 pakendijäätmed Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. pakend – mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse kaupade kaitseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, mis võib olla mis tahes toormaterjali või töödeldud tootena ja mis antakse tootjalt edasi kasutajale või tarbijale. Samal eesmärgil kasutatavaid tagastamatuid tooteid tuleb samuti lugeda pakenditeks Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses.
säilituskarbid, joogikõrred, ravimite sööginõud, termokarbid ja -topsid, lihaalused pakendid (vahtplastist alused, mida on kasutatud Taaskasutuse lihatoodete pakendamisel), munakarbid, CD- plaatide pakendite tootmisel. võimalused: suunatulede, aku erinevate osade, harjade, jääkraapijate, Taaskasutuse nagide, konteinerite, kaubaaluste, võimalused: isolatsioonimaterjalide, valgustite kandikute jms tootmine. lülitid, munakarpide, joonlaudade,
jäätmekorraldust reguleeriv Jäätmeseadus võeti vastu jaanuaris 2004. Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult; omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne); elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud. Omavalitsus kehtestab korraldatud jäätmeveo reeglid ning sõlmib riigihanke tulemusena hankelepingu vedajaga kuni viieks aastaks, mis annab isikule õiguse osutada jäätmeveo teenust omavalitsuse määratud piirkonnas. Informatsiooni ja selgitusi nii korraldatud
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid