Jäätmekäitlus Eestis (0)

Kadrina Keskkool
Jäätmekäitlus Eestis
Essee
Töö autor:
Tallinn 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
Antud essee eesmärk on esitada jäätmekäitluse sisu ning vajalikkust . Töö peab andma ülevaate üleüldisest jäätmekäitluse olemusest, eesmärkidest ja võimalikest arengusuundadest Eestis. 3
Töö on jaotatud kolme ossa : (1) kõigepealt antakse lühiülevaade jäätmekäitluse vajalikusest, mis on eelkõige vajalik, et paremini mõista järgnevalt käsitletavat. (2) Jäätmekäitluse sisu ning selle keskseid probleeme. Ning lõpuks (3) tuuakse näiteid jäätmekäitluse olukorrast Eestis. 3
JÄÄTMEKÄITLUSE VAJALIKUS 3
Prügiga on meil tegemist iga päev, sest kõik me tekitame oma tegevusega mitmesuguseid jäätmeid. Selleks, et hoida ja säilitada meie keskkonna väärtusi, tuleb jäätmed ladustada selleks kohandatud paikadesse. 3
Jäätmekäitluse põhieesmärkideks on: ebaseaduslikult jäätmete keskkonda viimise ärahoidmine; kontroll tekkivate jäätmevoogude üle; ebaseaduslike prügi mahapaneku kohtade likvideerimine; jäätmete taaskasutusse suunamine. 3

JÄÄTMEKÄITLUSE KESKSED PROBLEEMID 3

KOKKUVÕTE 5

KASUTATUD ALLIKAD 6

SISSEJUHATUS

Antud essee eesmärk on esitada jäätmekäitluse sisu ning vajalikkust. Töö peab andma ülevaate üleüldisest jäätmekäitluse olemusest, eesmärkidest ja võimalikest arengusuundadest Eestis.

Töö on jaotatud kolme ossa: (1) kõigepealt antakse lühiülevaade jäätmekäitluse vajalikusest, mis on eelkõige vajalik, et paremini mõista järgnevalt käsitletavat. (2) Jäätmekäitluse sisu ning selle keskseid probleeme. Ning lõpuks (3) tuuakse näiteid jäätmekäitluse olukorrast Eestis.

JÄÄTMEKÄITLUSE VAJALIKUS

Prügiga on meil tegemist iga päev, sest kõik me tekitame oma tegevusega mitmesuguseid jäätmeid. Selleks, et hoida ja säilitada meie keskkonna väärtusi, tuleb jäätmed ladustada selleks kohandatud paikadesse.

Jäätmekäitluse põhieesmärkideks on: ebaseaduslikult jäätmete keskkonda viimise ärahoidmine; kontroll tekkivate jäätmevoogude üle; ebaseaduslike prügi mahapaneku kohtade likvideerimine; jäätmete taaskasutusse suunamine.

JÄÄTMEKÄITLUSE KESKSED PROBLEEMID

Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80% kuludest ). Kogumisviis sõltub suuresti sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Aastast 2008 on lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on võimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada, näiteks vanapaber, pakendijäätmed, biolagunevad aia-ja pargijäätmed, ohtlikud jäätmed ja probleemtooted . Jäätmete liigitamisega kaasnevad aga mitmed erinevat probleemid. Paljud pakendid ja muud jäätmed sisaldavad mitmesuguseid materiale, mistõttu on nende liigitamine raskendatud. Seetõttu on loodud ulatuslikumad sorteerimisliinid, mis aga nõuavad suuremaid investeeringuid ja nõnda suurendab see jäätmete ladustajatele suuremaid väljaminekuid. Sellest tuleneb ka jäätmete ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse .
Probleemse asjaoluna võib vaadelda ka tarbijate vähest teadmatust jäätmete ladustamise võimaluste kohta. Eestis on võimalik anda ära tasuta või sümboolse summa eest eelsorteeritud prügi selleks kohandatud jäätmejaamades.
Jäätmete ladustamine metsa alla või tühermaale võib endaga kaasa tuua ulatuslike keskkonna reostusi ja riske, mille likvideerimine võib osutuda kallimaks kui nende ennetamine. Peale selle, et jäätmed risustavad ümbritsevat loodust, põhjustab see lisaks põhjavee reostust, taimedele kahjustusi, toitainete liigset kandumist pinnasesse, toksiliste ainete paiskumist keskkonda ja palju muud seetaolist.
JÄÄTMEKÄITLUSE OLUKORD EESTIS
Jäätmekäitlusele on Keskkonnaministeerium jäätmeosakonna eestvedamisel viimastel aastatel eriliselt tähelepanu pööranud. Aastatel 2003–2006 oli erilise tähelepanu all meetmete rakendamine uute jäätmealaste õigusaktide elluviimiseks, sh jäätmete taaskasutamise edendamine ja uute, keskkonnanõuetele vastavate jäätmekäitluskohtade rajamine. Samuti tootja vastutuse rakendamine teatud jäätmevoogudele nagu pakendid ja pakendijäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, romusõidukid ja vanarehvid.
Viimastel aastatel on oluliselt vähenenud nõuetele mittevastavate prügilate arv. Kui 2003. aasta algul tegutsenud 59 prügilast vastas nõuetele vaid kolm, siis 2006. aasta lõpuks olid need arvud 30 ja kaheksa. Viie viimase aasta jooksul on alustanud tööd kolm uut kaasaegset piirkondlikku tavajäätmete prügilat: Uikala, Tallinna ja Paikre prügilad. Uute prügilate rajamisega arendatakse välja kompleksne jäätmekäitlus, kus lisaks jäätmete ladestamisele toimub ka jäätmete liigiti vastuvõtt ja biolagunevate jäätmete kompostimine. Suletud on arvukalt vanu nõuetele mittevastavaid prügilaid (suuremad neist Tallinnas Pääsküla prügila, Jõhvis Kotinuka ja Pärnu prügila sulgemine). Eriti ulatuslikud tööd on tehtud Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimiseks. Rajatud on 15 jäätmejaama, kus toimub jäätmete vastuvõtt ja nende edasine suunamine taaskasutamisele või ladestamiseks prügilasse. Aastail 2003–2006 investeeriti jäätmemajanduse arendamiseks erinevatest allikatest üle 750 miljoni krooni. Välja on arendatud toimiv üleriigiline ohtlike jäätmete kogumissüsteem. Kui 2003. aasta algul oli Eestis 41 ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavat ettevõtet, siis praegu on neid 107, neist 27 litsentseeritud autolammutustöökoda.
2005. aastat võib lugeda pakendijäätmete kogumise- ja taaskasutamise üleriigilise süsteemi rajamise algusaastaks. Tööd alustas kolm keskkonnaministri poolt akrediteeritud pakendi taaskasutusorganisatsiooni – MTÜ-d Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja Eesti Pakendiringlus ning OÜ Eesti Pandipakend, kellele pakendiettevõtjad võisid üle anda oma turule lastud kauba pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustused. Pakendiseaduse eesmärkide saavutamiseks rakendati uute majandusmeetmetena 1. juulist 2005 tagasivõtu kohustus müügipakenditele kui neid seaduses ettenähtud koguses ei taaskasutata.

KOKKUVÕTE

Jäätmekäitlus Eestis on teinud suure hüppe võrreldes 1990 aasta olukorda. Sellest olenemata on vaja veel teha mitmeid olulisi samme likvideerimaks keskkonnale mittevastavad prügilad ja suurendada jäätmete taaskasutusele võttu. Kõigele lisaks tuleks teha teavitustööd kodanike hulgas, jäätmete ladustamise võimalustest.

KASUTATUD ALLIKAD

Sorteerimisinfo http://www.ragnsells.ee/index.php?page=369&article_id=190&action=article

Jäätmejaamad Tallinnas http://www.tallinn.ee/est/g2262s26684

Jäätmete liigiti kogumine Tallinnas www.tallinn.ee/g2262s38036

Jäätmed ja jäätmekäitlus www.envir.ee/?class= document & action = print §ion=462253

Jäätmetekke vähendamine ja jäätmete sorteerimine www.keskkonnaveeb.ee